2-17-599/22 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

X Maksejõuetuse põhjused Alalise maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. 2000.-ndate aastate keskel laenudega soetatud kinnisvara väärtus langes 2008.a. väga oluliselt, mistõttu nende võõrandamisest laekunud summad ei katnud rahalisi kohustusi. XI Muud tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise õiguslikud alused on sätestatud PankrS § 65 lg-s 1 ja 2 ning tasumäärad osundatud seaduse § 651 lg-s 1 ja 2. Kuna pankrotivarasse vara ei laekunud, taotleb haldur tasu määramist analoogia alusel ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisega, s.o. tunnitöö alusel, ja pankrotivõlgnik Xxxx tagastamatu menetlusabi andmist pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 9,2 tundi ning lähtub analoogia alusel ajutise halduri tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 736,00 eurot, millele lisandub käibemaks asjaolul, et allakirjutanu taotleb tasu määramist büroo kasuks, mille kaudu ta tegutseb. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel ja menetluse jooksul ei ole pankrotivarasse vara laekunud, taotleb haldur tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotivõlgnikule viimase nimel tagastamatu menetlusabi andmist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on Swedbank Aktsiaselts . Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda liiga suurte kohustuste võtmine (2000.ndatel aastatel laenudega võetud kinnisvara), mida võlgnik ei suutnud täita, kuna laenudega soetatud kinnisvara väärtus langes 2008. a väga oluliselt ning nende võõrandamisest laekunud summad ei katnud rahalisi kohustusi. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada tema kohustustest Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses.

PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur toob välja, et pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused on summas 108,00 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot ning palub mõista Xxxx välja pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 129, 60 eurot OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotimenetluses kantud kulusid kokku 108 eurot, mis koosnevad töökoha ja nõupidamisruumi üürile, transpordile, telefonisidele ja materjalidele tehtud kulutustest. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kulutustega. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 736,00 eurot, millele lisandub käibemaks 147,20 eurot ning mõista see välja Xxxx osas, mida ei kata tagastamatu menetlusabi (736,00 – 397,00), s.o. summas 339,00 eurot, millele lisandub käibemaks 67,80 eurot ja määrata see OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks. Pankrotihaldur on menetluses teinud tööd kokku 9,2 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 736 eurot ja vajalikeks kulutusteks summas 108 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 11. Pankrotihaldur on palunud tema tasu ja kulutused määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule 736 eurot käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1) summas 147,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxx(pankrotis) pankrotihaldurile Peeter Sepper ́ile tuleb määrata töötasuks 736 eurot, millele lisandub käibemaks 147,20 eurot ja vajalike kulutuste katteks 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgnik Xxxxele tagastamatu menetlusabi andmine summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Haldur on palunud määrata halduri tasu osalise väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxx esitas koos pankrotiavaldusega 12.01.2017 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper on aruandes märkinud, et Xxxx esitas kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks usaldusisiku kohustuste täitjaks ning võlausaldajate 18.07.2017 üldkoosolekul võeti vastu otsus teha kohtule ettepanek määrata Xxxx usaldusisiku kohustuste täitjaks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb Xxxxkohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxxusaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas.