Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruanded 12.10.2018, 16.09.2019 (täiendatud 02.10.2019 ja 03.10.2019), 29.09.2020, 03.09.2021 (täiendatud 14.09.2021 ja 24.09.2021) ning 08.09.2022. Võlgnik esitas kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks 02.11.2022. 06.11.2022 esitas seisukoha kohtutäitur Katrin Vellet, tuues välja, et ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu. 07.11.2022 teatas kohtutäitur Risto Sepp, et ei soovi võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukohta esitada. 08.11.2022 teatas Bigbank AS, et tarbijakrediidilepingust nr 0704020/95ST tulenev nõue on 30.06.2022 loovutatud Aktiva Finants OÜ-le. 15.11.2022 esitas seisukoha AS SEB Pank, tuues välja, et võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks XXX OÜ-s töötamise ajal otsinud tasuvamat tööd ning pärast töötuks jäämist pidevalt ja aktiivselt otsinud tööd. Kahes viimases aruandes ei ole võlgnik oma töölekandideerimisi tõendanud. Kohus pidi võlgnikult erinevaid dokumente korduvalt küsima. Võlgnik on teinud esimesel kolmel aastal väljamakseid ainult kahele võlausaldajale. AS-ile SEB Pank on võlgnik tasunud 5 eurot18.09.2021 ja 5 eurot 06.09.2022. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 21.11.2022 esitas seisukoha Maksu- ja Tolliamet, andes teada, et puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. 21.11.2022 esitas seisukoha Coop Pank AS, tuues välja, et võlgniku konto väljavõttest ei nähtu võlgniku igakuine sissetulek XXX OÜ-st, kuivõrd XXX OÜ on teinult võlgnikule ainult ühe töötasu väljamakse summas 300 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvad laekumised YYY OÜ-st ja UUUst. Võlgnik on 2018.a teinud väljamakseid ainult kahele võlausaldajale, kellest üks – Kelving Õigusbüroo ei ole võlausaldajate loetelus. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik andnud endast maksimumi, et võlausaldajate nõudeid maksimaalselt vähendada. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega ning palub kohustustest vabastamise menetluse lõpetada. 24.11.2022 esitas seisukoha Julianus Inkasso OÜ, tuues välja, et võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 1,40 eurot menetluse käigus. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta üldse oleks otsinud tulutoovamat tegevust. Julianus Inkasso OÜ palub jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamise kohta rahuldamata. 10.01.2023 toimunud ärakuulamisel kuulas kohus võlgniku ära. Kohus teatas, et teeb lahendi hiljemalt järgneva nädala alguses. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni , mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on olnud valdava osa kohustustest vabastamise perioodi tööl XXX OÜ-s, mille kohta on võlgnik aruannetes märkinud igakuise sissetuleku suuruseks 800-900 eurot. Kohus nõustub võlausaldajaga, et võlgniku arvelduskontode väljavõtted ei ole kooskõlas aruandes esitatuga (mh asjaoluga, et aruannetest lähtuvalt on võlgnikule teinud väljamakseid nt YYY OÜ, VVV OÜ, mitmed eraisikud, märkides ülekande selgituseks „takso“ vms jt), millest lähtuvalt on võimalik asuda seisukohale, et võlgnik ei ole avaldanud kohtule täielikke andmeid oma sissetulekute kohta. 14.09.2021 vastuses kohtunõudele on võlgnik välja toonud „Jah ekslikult sai kirja pandud töötamine OÜ XXX. Põhjuseks et töötasin seal ja mingi aeg lõppes meie töösuhe ja ma ei pööranud tähelepanu sellele. Olen viimase aasta teinud juhutöid ja saanud sularaha.“. Eeltoodust lähtuvalt puuduvad kohtul täielikud andmed võlgniku töösuhete ja saadud sissetulekute kohta, millest lähtuvalt on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust. Täiendavalt nähtub kohtule esitatud andmetest, et võlgnik ei ole kohelnud võlausaldajaid võrdselt ning on teinud väljamakseid valitud võlausaldajatele ning jaotuskavas sätestatud proportsioone järgimata. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik selgitanud, miks tal ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine vastavalt jaotuskavas sätestatud proportsioonidele ning miks ei ole võlgnik esitanud täielikke andmeid oma sissetulekute kohta. Samuti nõustub kohus võlausaldajatega, et võlgnik ei ole tõendanud, miks tal ei ole olnud võimalik leida tasuvamat tööd, võimaldades seeläbi rahuldada pankrotimenetluses täitmata jäänud nõudeid suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele nõuetekohaste väljamaksete tegemine. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline.

Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.