Muud › Muud hagiasjad

Hagiavalduse kohaselt kuulub E.R. 1⁄2 mõttelist osa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriossa number 10810 kantud kinnistust asukohaga Tartu linn, K. 9b. K. 9b on hoonestatud ning selle olulisteks osadeks on mitmepereelamu ja juurdeehitisena garaaž. Juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on olemas K. tänava poolt. Garaaž asub K. 9b kinnistu V tänava poolsel osal ning selle ehitamisel on arvestatud juurdepääsuga V tänava poolt, mida kinnitab ka Tartu Linna RSN TK ehitus- ja arhitektuuriosakonna 02.12.1981.a. kirjaga antud õigus garaaži ehitamiseks ja V tänava poolse juurdepääsutee kasutamiseks. Sealne juurdepääsutee K. 9b kinnistult V tänavale eksisteeris hagiavalduse järgi hiljemalt juba 1981.a. Kinnistult ei ole võimalik pääseda avalikult kasutatavale teele üle K. 9b kinnistu ega ka teiste naaberkinnistute. Kinnistu osale, millele oleks võimalik rajada juurdepääsutee, on rajatud kasvuhoone, viljapuuaed ja kiviaed, millede hävitamine oleks kinnistu omanikele liigselt koormav. K. 9b kasutatav juurdepääsutee V tänavale kulgeb üle V 26a krundi, mille omanikeks on alates 29.08.2001.a. kostjad A.V. ja R.V. . Hagiavaldusest tulenevalt on hagejatele saanud teatavaks, et kostjad kavandavad üle nende krundi kulgeva juurdepääsutee sulgemist. Kostjate poole pöördumisel selgus, et nad kavatsevad oma krundile rajada elamu. Hageja sõnul puudub vajalik juurdepääs K. 9b kinnustule. Hageja viitab Riikokohtu tsiviilkolleegiumi otsustele, mille kohaselt tuleb juurdepääsu lahendamisel arvestada välja kujunenud tavadega (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-33-04, 3-2-1-45-04 ja 3-2-1-14104). Hageja palub määrata juurdepääs V tänavalt K. 9b kinnistule üle Vahli 26a kinnistu ning tuvastada kinnisturaamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Hagejad said garaaži ehitamiseks loa, kuna oli olemas juurdepääs V tänavalt. Samuti toimub sealtkaudu väljavedu lampkastist. Kui V tänavalt juurdepääs puudub, siis ei ole juurdepääsu ka garaažile, mida hageja intensiivselt kasutab. Seetõttu ei oleks V tänava poolse juurdepääsu sulgemise tulemusel võimalik K. 9b kinnistu täielik kasutamine. Tee rajamine üle K. 9b kinnistu on oluliselt piiratud. Kinnistu asub kaasomandis. Samuti eeldaks tee rajamine mitmete viljapuude ja suitsuahju likvideerimist. Kostja sõnul ei olnud V 26a kinnistul mingeid piiranguid, kui nad seda enampakkumisel omandasid. Kuna krundi suurus on vaid 617 m2, siis saab sellele ehitada vaid maja ja ei ole mõeldav, et üle krundi läheb sõidutee. Sõidutee läheb kohas, mis võtab V 26a krundi kasutusest ära 1/3. Seetõttu langeb krundi väärtus oluliselt. Seega on kahju suurem, kui oleks hagejate kulud tee rajamisel. Kuna hagejad on K. 9b omanikud, siis ei vaja nende krundile tee rajamine detailplaneeringut.

KOHTU PÕHJENDUSED

Juurdepääsu tagamist omanikule tema enda kinnisasjal asuvatele ruumidele kohtuotsuse alusel tekkiva reaalservituudiga seadus ette ei näe. AÕS § 1 kohaselt on asjaõigusseaduse ülesandeks sätestada asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Samuti on asjaõigusseadus aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. AÕS § 178 lg 1 järgi määratakse reaalservituudi sisu poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei saa sundida pooli reaalservituudi seadmise lepingut sõlmima, kui puudub seadusest tulenev kohustus lepingu sõlmimiseks või kui on võimalik tekkinud olukord lahendada kinnistut koormamata. AÕS § 156 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled ei saavuta kokkulepet juurdepääsu asukohas, kasutamise tähtajas ja tasus, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Riigikohtu kolleegium on tsiviilasja otsuses nr 3-2-1-14-06 öelnud, et juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu puudumine juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Antud juhul on hagejal olemas juurdepääs kinnistule K. tänava poolt. V tänavapoolse juurdepääsu suhtes tuleb kaaluda hagejate ja kostjate huve. Tulenevalt ülalmainitud Riigikohtu otsusest peab hagejatel olema ülekaalukas huvi võrreldes kostjatega. Kostjad A.V. ja R.V. omandasid V 26a krundi enampakkumisel. Nad on heausksed omandajad ning nende omandatud krundil ei olnud omandamise hetkel seatud mingeid piiranguid. Tartu Linnavalitsuse 16.08.2007.a. kirjast (tl 135) selgus, et kinnistusraamatusse ei ole V 26a kohta kantud ühtegi kinnisomandi kitsendust. Hagejatele garaaži ehitamiseks loa väljastamise ajal oli V 26a kasutuseta riigimaa, seetõttu oli K. 9b elanikel võimalik kasutada V tänava poolset lisajuurdepääsuteed. Hagejate poolt lisajuurdepääsuna kasutusel olnud V tänava poolne teelõik on ühe auto laiune, mistõttu selle kasutamisel kolme kinnistu omanike poolt võib tekitada liikluses ebamugavusi juhul kui teele satuvad korraga vastamisi 2 autot. Teineteisest möödumise võimalust ei ole, kuna teed piirab mõlemalt poolt aed, mis selgus kohtu poolt teostatud vaatlusel 02.08.2007. Kostjate krundi suurus on 617 m2. Teelõik, mis ühendab K. 9b krunti V tänavaga, jagab V 26a krundi nii, et 1/3 sellest jääb kasutamata. Selle tõttu langeb kogu V 26a krundi väärtus ja elamu rajamine 2/3-le võimalikust maast ei ole otstarbekas. Krundi soetamisel olid kostjad õigustatud lootma, et saavad seda maad kasutada täies ulatuses ning rajada sinna elamu. See-eest on hagejatel võimalus rajada tee läbi oma krundi K. tänavalt garaaži juurde. Hagejate kaasomandis oleva krundi suurus on 886 m2, millest sellel asuva elamu ehitusalune kogupind on 288,2 m2. Enamus ülejäänud 597,8 m2 suurusest pinnast on kasutusel aiamaana. Kohtu arvates ei takista viljapuud, kiviaed ja suitsuahi tee rajamist avalikult kasutatavalt teelt (K. tänavalt) garaažini, sest tee on võimalik rajada selliselt, et kiviaed jääb puutumata ja praktilisel mööda krundi äärt. Kohtu seisukohalt lähtuvalt ei tule midagi hagejatel sellisel määral hävitada, mis tekitaks neile liigset koormust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr. 3-2-1-85-05 seisukohal, et juurdepääsuõiguse andmise nõude (AÕS § 156 lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Kohtu arvates kaaluvad kostjate huvi kasutada krunti elamu rajamiseks üles hagejate huvi kasutada lisajuurdepääsuna V tänava poolset teelõiku. Samuti on krundi suuruse olulise vähenemise ja sellest tingitud väärtuse languse kulu suurem kui hagejate poolne tee rajamine läbi K. 9b krundi.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne TsMS jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud TsMS-s sätestatu alusel. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus välja poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema

esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleval juhul tuleb jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja mõista hagejatelt kostjate kasuks välja kostjate õigusabikulu 7 000 krooni (tl 168169).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.