2-05-16288/63 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

lahend.ee

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Hagejal puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs temale kuuluvale kinnistule Külaotsa I ja see ei ole võimalik ka teiste naaberkinnistute kaudu. Ajalooliselt on juurdepääs toimunud kostja Kaire Karu kinnistut läbiva tee kaudu, kus on olemas sõidukõlbulik ja autotranspordiga läbitav tee, mida hageja on kasutanud enne 27.07.2005 ja kasutab hagi tagamise korras kohtumääruse alusel edasi. Üle Külaotsa kinnistu puudub hageja kinnistule juurdepääsuks vajalik tee ning sealt tee rajamiseks peaks hageja tegema olulisi rahalisi kulutusi. Lepala ranna kinnistuga piirneva ning moodustatava Sanglepa kinnistu omanike M S `i, A T ja O T on hageja sõlminud eelkokkuleppe teeservituudi seadmiseks Sanglepa lõunapoolsel piiril, mis tagaks juurdepääsu kuni Lepala ranna kinnistuni mööda ajalooliselt väljakujunenud teed ning edasi taotleb hageja juurdepääsu mööda eelnevalt rajatud teed piki kinnistu Lepala ranna piiri ja seejärel läbi Lepala ranna kinnistu. Taotletav juurdepääsutee ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna see on eelnevalt kasutuses olnud, samuti on tegemist hoonestamata kinnistuga. Hagejale kuuluval kinnistul asub suvemaja, mille eesmärgipäraseks haldamiseks ja kasutamiseks on vajalik tagada juurdepääs ka autotranspordile. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2004 lahendile nr 3-2-1-33-04 tuleneb AÕS § 1 ja 5 asjaõiguste numerus clausus`e põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt sätestab seadus lisaks asjaõigustele ka nende tekkimise, lõppemise ja sisu. Erinevates seadustes on sätestatud juhud, mil reaalservituut saab tekkida kohtuotsuse alusel, näiteks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15-3 lg 1, maaparandusseaduse § 13 lg 5. Kolleegium leiab, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta vastavalt AÕS § -idele 64 lg 1 ja 140 lg 3 kinnistusraamatusse kantava märkusega. Samuti saab kinnistusregistrisse tehtava märkusega muuta kolmandatele isikutele kehtivaks juurdepääsu eest määratava tasu maksmise kohustuse. Tasu määramisel tuleb arvestada poolte seisukohti ning kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Hageja peab mõistlikuks tasuks juurdepääsu kasutamise eest summat, mis võrdub proportsionaalse osaga kostja kinnistu ühe kuu maamaksust korrutatuna koefitsiendiga 10. Vastavalt hageja arvestustele (tee pikkus ca 150 m, laius 3 m) on tee pindala 450m2 ka mõistlikuks tasuks kokku 25.20 krooni kuus.

Ka Jõhvi Halduskohtu 31.01.2005 määruses haldusasjas nr 3-286/2004 (jõustus Riigikohtu 27.04.2005 määrusega nr 3-7-1-3-156) märgitakse, et Vihula Vallavolikogu väitel oli juurdepääs Külaotsa 1 kinnistule olemas idast metsateed pidi vahetult Külaotsa kinnistult. Kostja oma vastuses hagejale 04.08.1005 leidis, et juurdepääs hageja kinnistule on jätkuvalt olemas läbi Külaotsa kinnistu, kuna alates 20.09.2004 kuulub Külaotsa kinnistu (reg.osa nr 2214) AS-ile Landvald, mis omakorda kuulub 100% Külaotsa I kasutusvaldajale V L `ile. Külaotsa ja Lepala maaüksuste esmakinnistamisel ei ole ette nähtud Külaotsa kinnistule juurdepääsu Lepala kinnisasja kaudu. Samuti ei ole piirinaabrid mingeid kitsendavaid nõudeid esitanud. Külaotsa maaüksuse esmakinnistamisel 25.10.1996 ja Lepala maaüksuse esmakinnistamisel 27.08.1998 (reg.osa nr 5262) oli kinnistamise aluseks maa tagastamine. Maareformi läbiviimisel on kohalik omavalitsus kohustatud moodustama katastriüksused kui tulevased kinnisasjad, mis vastaksid nii planeeringu- kui maakorralduse nõuetele. Maakorraldusseaduse § 5 lg p 4 kohaselt peab maakorralduse läbiviimisel kinnisasjale tagama otstarbeka juurdepääsutee. Maakatastriseaduse § 10 lg 3 sätestab, et katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht kantakse katastriüksuse plaanile. Hagiavalduses nimetatud tee ei ole ”ajalooline juurdepääs”. V L hakkas Külaotsa 1 kinnistule ehitama suvemaja ning juurdepääsuks hakkas omavoliliselt kasutama Lepala kinnisasja pärast Külaotsa I kinnisasja eraldamist Külaotsa kinnisasjast, s.o. pärast 1996.aastat. Hageja pidanuks kooskõlas AÕS § 156 lõikega 2 lahendama juurdepääsu uuele kinnisasjale üle Külaotsa kinnisasja. Vihula vallavalitsuse 21.10.2004 otsusega nr 491 algatati detailplaneeringu koostamine Külaotsa kinnistul.. Otsuses on märgitud, et kinnistu jagamisel tuleb lahendada detailplaneeringuga juurdepääs uutele moodustatavatele kinnistutele ja kinnistule Külaotsa 1. Kostja järelerepärimisele esitatud vastuses 09.08.2005 on Vihula Vallavalitsus seisukohal, et juurdepääs Külaotsa I kinnistule on läbi Külaotsa kinnistu, põhjendades oma seisukohta AÕS § 156 lg 2 tulenevalt. Lepala kinnistust moodustatud kruntidele on juurdepääsud määratud Vihula Vallavolikogu 12.05.2004 otsusega nr 211 ”Detailplaneeringu kehtestamine maaüksusel Lepala Mustoja külas (katastritunnus 88703:002:1281)”. Külaotsa 1 kinnistule üle Lepala ranna kinnisasja juurdepääsu ette nähtud ei ole. Hageja on kasutanud Mängi ja Lepala ranna kinnisasju ülesõiduks omavoliliselt ning erinevates kohtades, kus teed ei ole olnud. Soovitud juurdepääs on kavandatud üle mitme kinnisasja, mille omanikke ei ole protsessi kaasatud. 24.05.2005 sõlmitud eelkokkulepe ei ole käsitatav AÕS § 156 lg 1 sätestatud kokkuleppena. 19.12.2005 esitas hageja taotluse moodustava Sanglepa kinnistu omaniku Eesti Vabariigi ja nimetatud maaüksuse suhtes ostueesõigust omavate isikute M S , A T ja O T kaasamiseks menetlusse kolmandate isikutena. Teiste naaberkinnistute omanike kaasamist ei pidanud hageja vajalikuks, kuna taotletav juurdepääs kulgeb mööda ainsat ajalooliselt kujunenud ja kasutusel olnud teed ja uute teede rajamist üle naaberkinnistute ning vastava taotluse esitamist ei pea hageja mõistlikuks (I, lk 57-58). 24.03.2006 hagiavalduse nõude täpsustamisel taotleb taotleb hageja K O `i (Lepiku kinnistu omanikuna) ja Eesti Vabariigi (riigimaa omanikuna) kaasamist kostjatena ning teeservituudi seadmist teenivatele kinnisasjadele reg.osa nr.3658731 (Mängi kinnistu), reg. osa nr. 3658831 (Lepala ranna kinnistu), reg. osa nr. 1024631 (Lepiku kinnistu) ja riigimaale (moodustamisel olev kinnistu Sanglepa) hagejale kuuluvale valitsevale kinnisasjale reg.osa

nr. 236231 (Külaotsa I kinnistu) juurdepääsutee tagamiseks ja tasu määramiseks (I, lk 9395, 105-111). Kostja Kostja K O oma vastuses 07.04.2006 hagi ei tunnista (I, lk 144144-145). Hageja ei ole arvestanud, et AÕS § 186, mis sätestas teeservituudi seadmist, on seadusest välja jäetud. Kohaliku elanikuna ja Külaotsa kinnistu piirinaabrina teab kostja, et Külaotsa kinnistul oli enne Külaotsa 1 kinnisasja moodustamist ja hagejale võõrandamist vahetu juurdepääs avalikule teele, ehitisi seal ei olnud. Hageja hakkas omavoliliselt kasutama Lepala kinnistut juurdepääsuna Külaotsa 1 kinnistule alles pärast ehitusloa saamist 25.03.1998. AÕS § 156 lg 2 tulenevalt peaks juurdepääs toimuma üle Külaotsa kinnisasja. See tee on kõige lühem (vähem kui 150 meetrit) ja naaberkinnistute omanikke kõige vähem koormav. Külaotsa kinnisasja omanik on AS Landvald, mille aktsiad kuuluvad Külaotsa I kasutusvaldajale V L `ile, kes tegutseb ühtlasi ka kutselise kinnisvaraarendajana. Kostja ei andnud 23.02.2006 hagejale nõusolekut Lepiku kinnisasja kasutamiseks juurdepääsuna, sest hageja taotlus koormab tegelikult nelja kinnisasja, mistõttu taotletud juurdepääs ei ole mõistlik ning on omanikele ülemäära koormav. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega kaalutlusi AÕS § 156 teisest lõikest tulenevate asjaolude kohta. Kostja ei tee takistusi M S `ile, A T ja O T nendele kuuluvate ehitiste ning erastatavale maale juurdepääsuks, mis ei tähenda nõustumist Külaotsa 1 kinnistule juurdepääsu tagamiseks. 11.08.2006 rahuldas kohus määrusega kostja Eesti Vabariigi taotluse (I, lk 172-173) Sanglepa maaüksuse erastamiseks avalduse esitanud isikute – M S , O T ja A T – kui iseseisvat nõuet mitteomavate kolmandate isikute kaasamiseks kostja poolel (II, lk 1-4). Kolmandad isikud olid Lääne-Viru Maavalitsuse järelepärimisele 28.04.2006 teatanud, et nad loobuvad sõlmitud eelkokkuleppest ja ei soovi, et juurdepääs läbiks Sanglepa maaüksust (I, lk 174, 175). M S , O T ja A T teatavad kolmandate isikutena vastuseks hagile 29.08.2006 kirjalikult (II, lk18), et nad hageja nõuet ei tunnista, kuna hageja väidetud väljakujunenud pinnastee läbis algselt Sanglepa maaüksust lõunapiiri edelaosas ja kulges Sanglepa kinnistul ca 30 meetri ulatuses piki Sanglepa-Mängi kinnistute piiri ning edasi Mängi kinnistu piirides ega riivanud rohkem Sanglepa kinnistut. Hageja poolt sissesõidetud tee Sanglepa idapoolses otsas kitsendab kolmandate isikute statsionaarset küttepuude varjualuse kasutamist. 2006.aasta mais hakkas hageja omavoliliselt vedama kolmandate isikute krundile uue teelõigu rajamiseks killustikku, millest teavitati ka valla ehitusnõunikku. Hagejaga 24.07.2005 sõlmitud eelkokkulepe oli sundkäik ja ajutine lahendus, kuna 2005.aasta juunis rajas V L läbisõidu kolmandate isikute hoovist magamistoa akna alt, muutes nii olukorra eluohtlikuks. Kolmandate isikute poolt esitati avaldus politseile 14.07.2005 ja Vihula Vallavalitsusele. Maa ei olnud veel erastatud ning kolmandad isikud olid sel ajal üksnes maa kasutajateks. Kuna Sanglepa-Mängi kinnistule oli rajatud tara, siis sealt muutus hagejal läbisõit võimatuks ning olukorra ajutiseks lahendamiseks nõustutigi eelkokkuleppe sõlmimisega. 29.11.2006 teatas kostja K K volitatud esindaja J K kohtule olukorra muutumisest, kuna Külaotsa 2 kinnisasja kolmeks kruntimisel tekkinud Mardi, Külaotsa 2 ja Tooma kinnistutele on sama aasta sügisel ehitatud välja tee ning Vihula Vallavalitsuse andmetel on see servituudikohustusega ala. Nimetatud tee ulatub Külaotsa 1 kinnistu idapiirini ja lahendab hageja juurdepääsu avalikule teele (II, lk 38). Kostja kirjale on lisatud värvifoto (II, lk 39) ja vallavalitsuse vastus (e-kiri, II, lk 40).

16.08.2007 esitas hageja täpsustatud nõudega hagiavalduse hagiavalduse juurdepääsutee ja selle kasutakasutamise eest tasu määramise nõudes nõudes (II, lk 144144-150). 150). Hageja nõudeks on määrata juurdepääs kinnistule asukohaga Lääne-Virumaa Vihula vald Mustoja küla, mille kohta on avatud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr.236231, kinnistu Külaotsa I, selliselt, et juurdepääs kulgeb üle kinnistute Lepiku (reg.osa nr.1024631), Mängi (reg.osa 3658731), Sanglepa (reg.osa 4264631) ja Lepala ranna (reg.osa 3658831) nendel kinnistutel asuva 3 meetri laiuse pinnastee kaudu jalgsi ja mootorsõidukitega. Juurdepääs algab avalikult kasutatavalt teelt, kulgeb vastavalt olemasolevale 3 meetri laiusele pinnasteele 20 meetrit üle Lepiku kinnistu suunaga edelast kirdesse, seejärel 3 meetri laiuselt vastavalt olemasolevale pinnasteele 3 meetrit üle Mängi kinnistu suunaga edelast kirdesse, edasi 3 meetri laiuselt vastavalt olemasolevale pinnasteele 100 meetri pikkuselt läänest itta mööda Sanglepa kinnistu piiri, siis edasi 3 meetri laiusena vastavalt olemasolevale pinnasteele 50 meetri pikkuselt lõunast põhja mööda Lepala ranna kinnistu läänepoolset piiri ning edasi üle Lepala ranna kinnistu 50 meetrit suunaga edelast kirdesse. Juurdepääs on kajastatud hagile lisatud plaanil. Hageja palub määrata kinnisasja Külaotsa 1 (registriosa 236231) omaniku poolt makstavaks tasuks juurdepääsu kasutamise eest kinnisasja Lepiku omanikule 3.40 krooni kuus, kinnisasja Mängi omanikule 0.50 krooni kuus, kinnisasja Sanglepa omanikele 16.80 krooni kuus ja kinnistu Lepala ranna omanikule makstavaks tasuks l6.80 krooni kuus. Hageja täpsustas esitatud hagiavalduses ka hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja nõude põhjendeid. Hageja omandas Mustoja külas kinnistu Külaotsa 1, registriosa nr 2362 (märkus -uus number 236231) 21.05.1997 R K , H M , U N ja T U ning on selle omandamisest alates kasutanud juurdepääsuks teed, mille suhtes hagi on esitatud. Hagejale teadaolevalt on sama teed kasutatud ka enne tema kinnistu omanikuks saamist. Taotletava juurdepääsu tee algab avalikult kasutatavalt teelt K O kuuluval Lepiku kinnistul 3 meetri laiuselt ja kulgeb 20 meetri ulatuses edelast kirdesse. Käesoleva ajani ei ole K O reaalseid takistusi Külaotsa I kinnistule pääsemiseks hagejale teinud.

Edasi läbib juurdepääsuna kasutatav ja taotletav 3 meetri laiune pinnastee kinnistut Mängi (registriosa 3658731) 3 meetri pikkuselt edelast kirdesse. Mängi omanik on kostja K K. Mängi kinnistult suundub tee Sanglepa kinnistule, mille kaasomanikeks on M S , A T ja O T ning kellega oli sõlmitud ka eelkokkulepe juurdepääsu kasutamiseks Sanglepa kinnistu lõunapoolsel piiril suunaga läänest itta pinnasteena 100 meetri ulatuses. Seega, juurdepääsutee kuni Sanglepa kinnistuni on reaalselt olemas ning K O on lubanud oma kinnistul tee kasutamist Sanglepa omanikele ja sama teed kasutab K K Lepala ranna kinnistule saamiseks. Sanglepa piiril kulgeva tee lõppemisel pöördub tee lõunast põhja ja kulgeb mööda Lepala ranna kinnistu läänepiiri 3 meetri laiuselt 50 meetri ulatuses, seejärel pöörab tee kirdesse ja kulgeb üle Lepala ranna kinnistu 3 meetri laiuselt veel 50 meetrit. Juurdepääs kostjate kinnistute kaudu on ajalooliselt toimunud läbiva tee kaudu, see on kõige lühem juurdepääs, on kogu aeg olnud hageja poolt kasutuses ja ei saa olla kostjatele ebamõistlikult koormav, kuna kõik kinnistud, väljaarvatud Sanglepa, on hoonestamata. Hageja ei ole kunagi kasutanud juurdepääsuna idapoolset metsateed, mille pikkus on ca 1000 meetrit ning mis läbib kolme kinnistut - Tooma ja Külaotsa II (omanik T V ) ning Mardi kinnistu (omanik OÜ Nowap) ja ka riigimetsamaad. Vihula Vallavalitsuse 25.04.2007 kirjast selgub, et kohalik omavalitsus riigimetsamaal teed ei hoolda ja seega on sealt hageja kinnistule vihmasel ajal (kevad-sügis) ja talvel jurdepääs võimatu. Lõunast piirneb hageja kinnistu Külaotsa kinnistuga (reg.osa 221431), mille AS Landvald omandas 16.09.2004 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel, s.o. 7 aastat peale hageja poolt kinnistu Külaotsa I omandamist. Seda kinnistut ei läbi ühtegi teed ning hagejal üliõpilasena puuduvad reaalsed võimalused tee rajamiseks, samuti ei ole Külaotsa omanik hagejale teadaolevalt nõus tema kinnistule uue tee rajamisega. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on täidetud, kuna hagejal puudub juurdepääs temale kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, milleks on Vihula- Haili- Mustoja maantee. AÕS § 156 lg 2 sätestatu ei ole antud asjas kohaldatav, kuna hageja omandas iseseisva kinnistu omamata teavet, et on toimunud kinnistu jagamine. Hageja palub kanda Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosadesse kolmandasse jakku märkus kohtuotsusega hageja kinnistule tagatava juurdepääsu tee ja kostjatele juurdepääsu eest väljamakstava tasu kohta.. Tasu arvestamisel peab hageja põhjendatuks lähtuda maa maksustamishinnast ning tasu määraks vastavat proportsionaalset osa kinnistu maamaksust korrutatuna koefitsiendiga

3) Kostja K K on oma 05.09.2007 esitatud vastuses (II lk 170-175) seisukohal, et hagi ei ole esitatud õigete kostjate vastu. Hageja on keeldunud ida- ja lõunapoolsete naabrite kaasamisest, kuid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 21.peatükis sätestatu kohaselt saab üksnes hageja valida kostja, kelle vastu ta nõude esitab. Külaotsa 1 kinnistu on eraldatud 05.11.1996 Külaotsa kinnisasjast, mis piirneb avalikult kasutatava Mustoja-Haili-Vihula teega ning AÕS § 156 lg 2 alusel saaks hageja nõuda juurdepääsu Külaotsa kinnistu omanikult. Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad seaduses ettenähtud asjaõigusest teadsid või mitte. Külaotsa maaüksuse õigusjärgsetele omanikele tagastamise järel on Külaotsast eraldatud Külaotsa 1, Külaotsa 2, Tooma ja Mardi kinnisasjad ning nii eraldamise kui ka võõrandamise ajal olid kõik nimetatud kinnistud hoonestamata. Hageja on kantud Külaotsa 1 omanikuna registrisse 30.05.1997, ehitusluba nr 98154 anti hagejale välja 30.03.1998 ning tähtajatu kasutusvaldus V L kasuks seati 30.12.1998. Külaotsa ja Külaotsa 1 kinnisasjad kuuluvad seotud isikutele. Külaotsa omanik on AS Landvald, mille aktsiate ainuomanik on V L . Hageja on sama äriühingu nõukogu liige. Külaotsa kinnistule on koostamisel detailplaneering, mille taotlejaks on V L AS Landvald omanikuna, kuid taotluses ei ole selgitatud, kuidas lahendatakse juurdepääsuteed ja liikluskorraldus Külaotsa 1 kinnistule. Lepala maaüksuse esmakinnitamise aluseks 27.08.1998 oli maa tagastamine õigusjärgsele omanikule K O ile ning esmakinnistamisel piirinaabrite poolt kitsendavaid nõudeid ei ole seatud. Vihula Vallavolikogu 12.05.2004 otsusega nr 211 ”Detailplaneeringu kehtestamine maaüksusel Lepala Mustoja külas (katastritunnus 88703:002:1281)” on määratud kindlaks juurdepääsu teed Lepala ranna, Mängi ja Taiga kinnisasjadele, kuid Külaotsa 1 kinnisasjale üle nimetatud kinnistute juurdepääsu ette nähtud ei ole. Ka hagiavalduses märgitud pinnasteed Külaotsa 1 kinnistule nimetatud kinnisasjadel ei ole. Ajalooline pinnastee, nn piirivalvetee, mis läbis Neemeotsa, Mardi, Külaotsa 2, Külaotsa 1, Lepala ranna, Sanglepa, Mängi ja Lepiku kinnisasju, on praeguses looduslikus situatsioonis kadunud ja suletud 15 aastat tagasi Sanglepa kinnisasjale püstitatud rajatistega. K O `ile 29.12.1997 Vihula Vallavalitsuse korralduse alusel tagastatud Lepala maaüksus ei olnud riigimaa, vaid Lääne-Virumaa maakatastris 19.02.1998 registreeritud maaüksus, mille kinnistamise avaldus avaldati 25.03.1998. Hageja piirangute seadmiseks taotlusi ei esitanud. Hageja sõitis üle Lepala kinnisasja loodusliku maa, mitte mööda pinnasteed.. Praegune juurdepääs üle Lepala ranna, Sanglepa ja Mängi kinnisasjade on määratud kohtutäitur Raigo Pärsi poolt Lääne-Viru Maakohtu 28.07.2005 hagi tagamise määruse alusel. Hageja hakkas omavoliliselt teed välja ehitama ning kostja avalduste alusel 28.07.2005 ja 03.08.2005 koostati Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna konstaabel Ralf Taali poolt V L `ile väärteoprotokollid KarS § 218 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga. Lepala maaüksuse plaani kohaselt ei läbi kinnistut pinnastee A-1, Sanglepa ja Külaotsa vahel mingit teed ei ole. Esialgsel katastriplaanil on pinnastee avalikult teelt kuni Sanglepa kinnistuni. Külaotsa 1 kinnistule on olemas väljapääs avalikule teele ka idast, kus hageja kinnistu piirneb kruusakattega väljaehitatud teega. Seda kasutavad juurdepääsuna avalikult kasutatavale teele endisest Külaotsa kinnisasjast eraldatud Tooma, Külaotsa 2 ja Mardi kinnisasjade omanikud. Juurdepääs Külaotsa 1 kinnisasjale üle Lepala ranna, Sanglepa, Mängi ja Lepiku kinnisasjade koormaks põhjendamatult nimetatud kinnisasju.

Hageja oma kirjalikus arvamuses arvamuses 25.09.2007 kostjate esitatud vastuväiteid ei tunnista (II, lk 191191-194) 194). Hageja on esitanud põhjendatult oma nõude ning määratlenud kostjad vastavalt taotletud juurdepääsu tee kulgemisele üle kostjatele kuuluvate kinnistute. K K kuuluv Mängi kinnistu oli koormatud Lepala ranna kinnisasja omaniku kasuks teeservituudiga. Enne eelkokkuleppe sõlmimist ja Sanglepa piiril tee rajamist kulges see üle erastamata riigimaa (Sanglepa kinnistu) edelast kirdesse ning seda teed kasutati ka enne Külaotsa 1 omandamist hageja poolt. Vastavalt Vihula Vallavalitsuse esitatud vastusele hageja teabenõudele, on avalikult kasutatavalt teelt hageja kinnistule jõudmiseks kaks võimalust - lääne poolt kulgev tee koormab nelja kinnisasja, ida poolt kulgev tee kulgeb läbi kolme kinnisasja ja riigimetsamaa. Idapoolsed kinnistud on hoonestatud, läänepoolsetest kinnistutest on hoonestatud ainult Sanglepa kinnistu. Läänest kulgeva tee pikkuseks on ca 225 meetrit, kuna idapoolse juurdepääsu pikkuseks on ca 1000 meetrit. Tee rajamine üle kinnistu Külaotsa on hagejale põhjendamatult kulukas, mistõttu on õigustatud hageja juurdepääsuõigusega nelja läänepoolse kinnistu koormamine. Asja sisulisel arutamisel kohtuistungil 19.10.2007 jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde, üle kuulati hageja esitatud tunnistaja E P . Kostjate poolt tehtud parandustest tee tegeliku pikkuse ja kasutuses oleva ala laiuse kohta, oli hageja nõus tunnistama Sanglepa kinnistul tee kulgemist 115 meetri pikkuselt ja Lepala ranna kinnistul – 4 meetri laiuselt. Samal kohtuistungil tegi kostja K K hagejale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks tingimusel, et hageja taotletud juurdepääsu kasutamine üle Lepala ranna kinnistu oleks ajutine, s.o. kuni üle Külaotsa kinnisasja juurdepääsu rajamiseni. Seejuures lähtus kostja teadmisest, et Vihula Vallavalitsuse 13.10.2005 korraldusega on vastu võetud Külaotsa kinnistu detailplaneering, mille käigus saaks lahendada ka juurdepääsu Külaotsa 1 kinnistule. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud.. 05.11.2007 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning ettepaneku ettepaneku juurdepääsu eest tasu määramiseks määramiseks (III, lk 3).

Samuti esitas hageja väljavõtte Mardi, Tooma ja Külaotsa II planeeringu seletuskirjast ja planeeritud kruntide ehitusõiguse kohta, millest nähtub, et nimetatud kinnistuid ei läbi tee ja läbivat teed ei ole ka planeeritud. Planeering on kehtestatud Vihula Vallavolikogu otsusega 27.05.2003 nr 92. (III, lk 6-7, 10-11). Lepala ranna katastriüksuse plaanist (III, lk 4) nähtub, et nimetatud kinnistut läbib tee, mille kaudu hageja pääseb oma kinnistule. Plaanilt on näha ka esialgselt kulgenud tee, milline on märgitud ühekordse punktiirjoonena (III, lk 9). Müügi- ja asjaõiguslepingud Mustja ja Külaotsa kinnistute võõrandamisest 2004-2005 on tõendiks selles, 1m2 maa hinnaks on kujunenud 37 krooni (III, lk.4, 12-13, 14-15). Hageja esitas ka tutvumiseks Külaotsa 1 kinnistul asuva hagejale kuuluva elamu projekti (originaal) ning koopia 23.05.2000 aktist ehitise ülevaatuse kohta (III, lk 5). Hageja teeb kostjatele ettepaneku määrata juurdepääsu kasutamise eest kuus makstavaks tasuks koefitsiendiga 20 järgmiselt: Lepiku kinnistu omanikule 6.80 krooni, Mängi kinnistu omanikule – 1 kroon, Sanglepa kinnistu omanikele kokku 38.65 krooni (arvestatuna tee pikkusega 115 m), Lepala ranna kinnistu omanikule, arvestades, et tee laiuseks on 4 meetrit ja pikkuseks 100 m – 45 krooni kuus. Kostja K K esindaja 22.11.20 22.11.200 2007 esitatud vastuses hageja esitatud tõendite ja tasu kohta, leidis, et esitatud tõendid ei lükka ümber kostja esitatud vastuväiteid ega tõendeid (III, lk 24-28) ning, pakutud tasu on ka põhjendamatult väike. Kostja esitas omalt poolt 23.11.2007 kohtule Vihula Vallavalitsuse edastatud kirja koos sellele lisatud AS Landvald lepingulise esindaja vandeadvokaat Küllike Namm`i taotlusega 16.12.2005 Vihula Vallavalitsuse korralduse nr 491, 22.10.2004 alustatud Külaotsa kinnistu detailplaneerinu peatamisest ning vallavalitsuse vastuse 19.01.2006 AS-i Landvald esitatud taotluse rahuldamisest (III, lk 52-54). Samuti esitas kostja litsentseeritud eksperdi I N 19.11.2007 koostatud arvamuse, mille kohaselt taotletud juurdepääsu tee rajamise ja kasutamise tulemusel väheneks Lepala ranna turuväärtus 1 215 700 krooni võrra, rajatava teega piirnevate kinnistute turuväärtus aga kasvaks koormatava kinnisasja väärtuse langemise arvel. Ekspert on seisukohal, et juurdepääsutee kasutustasu analoogse investeeringu 10 aastase tasuvusaja korral peaks olema aastas 121 570 krooni (III, lk 3150).

kinnistul, mis tagastati 1997.aasta detsembris K O ning vastavalt vallavalitsuse korraldusele tuli Lepala kinnistu omanikul tagada maaomandit läbivate teede kasutus. Juurdepääsu kulgemist just seda teed pidi kinnitab ka Falcki tõend valvesõidukite juurdepääsust hageja kinnistule. Tee kulgemiseks piki Sanglepa kinnistu lõunapiiri oli Sanglepa maaüksuse taotlejatega saavutatud eelkokkulepe, samuti oli seatud teeservituut Mängi kasuks üle Lepala ranna sama teed pidi, mille kaudu ka praegu juurdepääsu taotletakse. Naaberkinnistute Mardi, Tooma ja Külaotsa II omanike seisukohast nähtub, et läbivat teed nende kinnistutel ei ole ette nähtud ning nende poolt ei soovita juurdepääsu hagejale tagada. AÕS § 156 lg 2 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, kuna hageja ostis juba eraldatud kinnistu. Lepiku ja Mängi kinnistuid kasutatakse ka Sanglepale juurdepääsuks ning hageja nõue ei saa nende omanikele olla koormavam. Lepala rannal hoonestus puudub, mingit majandustegevust ei ole arendatud. Ülesõit üks kord päevas ei oleks liigselt koormav. Kostja arvestustes aluseks võetud maa hind - 400 krooni 1 m2 kohta - ei ole reaalne ega põhjendatud, kuna kostja esitatud I N ekspertarvamuses ei ole lähtutud Mustoja külas tehtud müügipakkumistest. Arvamuses märgitud Altjal asuv kinnistu on hagejale teadaolevalt hoonestatud. Kostjale lähedase isiku tehtud tehingu järgi oli maa hinnaks samas külas 115-116 kr/m2, samuti on tehtud teisi tehinguid, kus hinnaks oli 37 kr m2 ja 36 kr m2. Arvamusest ei selgu, miks on jõutud investeeringu tegemise vajadusteni ning miks on investeeringu tasuvusajaks 10 aastat Põhjendatud ei ole ka kostja väide kinnisasja väärtuse vähenemisest juurdepääsu teega samas ulatuses. Samal kohtuistungil 19.12.2007 tegi hageja kostjatele ettepaneku maa maksustamise hinnast lähtudes juurdepääsu tasu määramiseks koefitsiendiga 30, s.o. Lepiku kinnistu omanikule makstavaks tasuks ühes kuus summas 10.20 krooni, Mängi kinnistu omanikule - 1.50 krooni, Sanglepa omanikele – 58.00 krooni ja Lepala ranna omanikule – 67.50 krooni (III, lk 98-99). Kostjad hageja ettepanekuga ei nõustunud.

märgitud, et juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on lisaks avalikule teele juurdepääsu puudumisele veel taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus, juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste kitsendusega, ning asjaolu, et senine ühendus avalikult kasutava teega ei katkenud juurdepääsuõigust taotleva kinnisasja omaniku tahtel. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga kasutatava juurdepääsu tagamisega ajutiselt kuni juurdepääsu rajamiseni üle Külaotsa kinnisasja. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks, et Külaotsa kinnisasja omanik põhjendatult takistaks juurdepääsu avalikule teele. Vihula Vallavolikogu 12.05.2004 otsusega nr 211 kehtestatud Lepala ranna, Mängi ja Taiga kinnistute detailplaneering on jõus, vaatamata hageja esindaja V L `i poolt selle vaidlustamisele. Hageja esitatud 2004.aastal detailplaneeringu käigus koostatud Lepala ranna katastriüksuse plaan ei ole tõendiks, mis kinnitab tee olemasolu Külaotsa 1 kinnisasja Külaotsa kinnisasjast eraldamise ajal või mis oleks kinnistusraamatusse kantav kinnisasja kitsendus. Vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-le 57 on Vihula Vallavalitsuse korraldusele 29.12.1997 Lepala maaüksuse tagastamiseks lisatud katastriüksuse plaan, millel kinnistut läbivat pinnasteed märgitud ei ole. Hageja kinnistule on võimalik juurdepääs üle Külaotsa kinnistu (ca 100 - 120 m), see ei ole looduslikult ega ehituslikult takistatud ning sellel kinnistul on nähtavad täpselt samasugused ülesõidujäljed nagu Lepala ranna kinnisasjal. Külaotsa kinnisasi on maareformi käigus tagastatud endises suuruses (v.a. taluhooned, mis praegu moodustavad Juhani kinnisasja) ja on hoonestamata maatulundusmaa. Maa tagastamisel koostatud katastriüksuse plaanile on kantud kogu kinnistut läbiv itta suunduv pinnastee (I, lk 59). Külaotsa kinnistust on eraldatud Külaotsa 1 ja Külaotsa 2 kinnistud ning Külaotsa 2 kinnisasjast omakorda Tooma ja Mardi kinnistud. Pinnastee A-l on jälgitav Külaotsa 1, Külaotsa 2 ja Mardi katastriüksuste plaanidel (I, lk. 69-72). Külaotsa 1 kinnisasja ühendus avalikult kasutatava teega katkes Külaotsa kinnisasja osalise võõrandamise tulemusel ja praegune vaidlus tuleks lahendada AÕS § 156 lg 2 alusel. Tunnistaja E P kinnitas, et heinamaale sõideti külavaheteelt üle praeguse Külaotsa kinnisasja. Külaotsa kinnistu fotodel on selgesti nähtavad ülesõidujäljed külavaheteelt Külaotsa 1 kinnisasjale. Külaotsa 1 kinnisasi on 30.10.1996 eraldatud Külaotsa kinnisasjast nr 2214 hoonestamata maatulundusmaana ning maa otstarvet ei ole muudetud. Kinnisasjale on püstitatud suvemaja, mida kasutusloa andmiseni PES § 58 lg 6 ja Ehitusseaduse § 32 ja 33 kohaselt kasutada ei oleks saanud. Lahemaa Rahvuspargis suvemaja ehitamine eeldaks vastavalt PES § 12 lg 1 ja 2 igal juhul detailplaneeringu koostamist, kus oleks määratud krundi ehitusõigusja liikluskorralduse põhimõtted. Kasutusloa andmisel 11.12.2007 pidanuks Vihula Vallavalitsus neid asjaolusid kontrollima. Külaotsa 1 piirneb idast Tooma kinnisasjaga, ning sellele on rajatud kruusakattega teega, mis ühendab Tooma kinnisasja avalikult kasutatava teega. Hageja esitatud väljavõte Mardi, Tooma ja Külaotsa II planeeringu seletuskirjast ning planeeritud kruntide ehitusõiguse kohta kinnitab kostja väidet, et Külaotsa II kinnisasja jagamisel kolmeks kinnistuks ja kruntide ehitusõiguse ning liikluskorralduse määramisel nähti ette planeeringualale korraldatud juurdepääs kirde poolt paralleelselt Neemeotsa kinnistu loodepoolse piiriga. Juurdepääs Neemeotsa kinnisasjale ja sealt Mardi, Külaotsa 2 ja Tooma kinnisasjale avalikult teelt toimub aastaringselt idapoolset metsateed pidi. Hageja ehitatud suvemaja ei

Kohtu otsustus ja selle põhjendid Kohus, kuulanud ära hageja volitatud esindajate, kostjate ning nende esindajate seletused ja tunnistaja ütlused, samuti uurinud asjas esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid ning lähtudes kohtu poolt paikkonna vaatlusel tuvastatust, leiab, et esitatud hagi olemasolevate tõendite alusel ei ole põhjendatud ja jääb täielikult rahuldamata. Vastavalt Teeseaduse § 4 lg 1 on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, kohalik tee, üldiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule asjaõigusseadust. Esialgselt esitatud teeservituudi seadmise nõudest on hageja menetluse käigus loobunud ning nõudeks on jäänud juurdepääsu tee ja selle kasutamise eest tasu määramine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tulenevalt Riigikohtu lahendis ts.asjas nr 3-2-1-14-06 p 25 esitatud seisukohtadest, on juurdepääsu nõude läbivaatamisel vajalik AÕS § 156 lg 1 sätestatu kohaldamiseks kontrollida, kas on täidetud eeldused, milleks on 1) juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, 2) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning 3) juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega..

21.05.1997 (I, lk 102-104). 30.12.1998 on sellele seatud tasuta tähtajatu kasutusvaldus V L `i kasuks. Kinnistu maatüki suurus o,84 ha, otstarve - maatulundusmaa (I, lk 12). 2) Hagejale kuuluval Külaotsa 1 kinnistul puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele, milliseks on Mustoja – Haili - Vihula maantee (paikkonna vaatluse protokollis nimetatud kui Sipa-Vihula tee (II, lk 79)). Vihula Vallavalitsus oma kirjas 25.04.2007, nr 21.3-10/754 kinnitab, et valla hooldatavaks teeks Mustoja külas on Mustoja- Haili-Vihula tee, mis on võetud valla volikogu otsusega 14.01.2004 otsusega nr 178 kohalike teede nimekirja (II, lk 153-154). Lõuna poolt piirneb Külaotsa 1 kinnistu Külaotsa kinnistuga (reg.osa nr 221431), millest ta on eraldatud 05.11.1996 ja mis piirneb vahetult Mustoja –Haili- Vihula teega (I, lk 69, 81A,85). Idast piirneb hageja kinnistu Tooma kinnistuga (reg.osa nr 3444731) ja läänest Lepala ranna kinnistuga (reg.osa nr 3658831). Põhja poole jääb rannaala. Vahetu juurdepääsu puudumist kinnitavad lisaks paikkonna vaatlusel tuvastatule ka väljavõtted katastrikaartidest (I, lk 43, 61, 63, 69). 02.05.2007 Mustoja külas toimunud paikkonna vaatluse protokollis on kirjeldatud hageja taotletud juurdepääsu teed, samuti on vaadeldud kostjate poolt väidetud teisi võimalikke juurdepääse Külaotsa 1 kinnistule. Kohus tuvastas, et hageja kinnistule on avalikult kasutatavalt teelt käesoleval ajal olemas kaks juurdepääsu teed: hagis taotletud juurdepääs läänest ning idapoolne juurdepääs metsavahelist teed pidi. Ka hageja ise oma „vastuses kostja vastusele“ 24.09.2007 on märkinud, et vastavalt Vihula Vallavalitsuse poolt esitatud vastuses hageja teabenõude lisale (II, lk 153, 154) on „avalikult kasutatavalt teelt hageja kinnistule jõudmiseks nimetatud kahte võimalust“ (II, lk 192). Hageja taotletav juurdepääs Mustoja-Haili-Vihula teelt algab Lepiku kinnistu kohal ning kulgeb 3 meetri laiuselt kogupikkusega 238 meetrit üle üle nelja kinnistu, s.o. üle Lepiku kinnistu (20 m), seejärel Mängi kinnistu (3 m), Sanglepa kinnistu lõunapoolsel piiril (115 m), seejärel Lepala ranna kinnistu läänepoolsel piiril (50 m) ning põiki üle Lepala ranna kinnistu (50 m) kuni Külaotsa I kinnistu läänepoolse piirini (II, lk 78-81, 129-132). Vastavalt 19.10.2007 kohtuistungil hageja poolt tasu pakkumisel omaksvõetud parandustele on arvestatud Sanglepa kinnistul juurdepääsu pikkuseks 115 m ja Lepala ranna kinnistul kasutatava tee laiuseks 4 m). Ida suunas kulgeb hagejale kuuluvalt Külaotsa 1 kinnistult metsavaheline tee MustojaHaili-Vihula teeni jõudmiseks üle kolme kinnisasja, s.o. Tooma, Külaotsa II ja Mardi kinnistu ning ka läbi riigimetsamaa (I, lk 161 – maainfoteenuse väljatrükk, II, lk 154). Paikvaatluse protokollist (II, lk 77) nähtub, et Külaotsa 1 kinnistu idapoolsel küljel on kruusakattega väljaehitatud tee, mis jääb 4-5 meetri kaugusele hageja kinnistut ümbritsevast lattaiast ja hagejale kuuluva varjualusega ehitise seinast (II, lk 80), samad asjaolud nähtuvad vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt (fotod nr 9, 10, 11, 15 - II, lk 90-92, 96) ning kostja K K poolt 29.11.2006 kohtule esitatud värvifotolt (II, lk 39). Tee sõidetavuse kohta on märgitud, et avalikult teelt metsavahelisele teele sõites on tee kohati auklik ja sissesõidetud roobastega, kuid edasi sõites on teekoht täidetud kruusa ja killustikuga (II, lk 81). Hagejale kuuluvast kinnistust lõuna poole jääva Külaotsa kinnistu suhtes on paikvaatlusel tuvastatud, et tegemist on hoonestamata maaüksusega – heinamaaga, millel Vihula tee ääres oleva „Juhani kinnistul oleva maja juurest paremal puude vahelt viivad pinnasel nähtavad sõidujäljed põhja suunas“ ning nimetatud jälgedele on läbisõidu takistamiseks seatud ristatud latid (II, lk 80, fotod 13 ja 14, II, lk 94,95).

Poolte vahel on vaidlus järgmistes olulistes küsimustes: Hageja väitel on tema poolt taotletava juurdepääsu tagamine õigustatud, kuna see kulgeb ajalooliselt kujunenud teel, on autoga hästi läbitav, on kõige lühem ning kostjatele mitte liigselt koormav. Idapoolse juurdepääsutee kasutamist ei pea hageja võimalikuks, kuna see on kasutusel olevast läänepoolsest teest tunduvalt pikem (ca 1000 m), ei oma vahetut juurdepääsu hageja ehitisteni, ei ole talvel läbitav, läbib kolme kinnistut, mille omanikud talvel seal ei käi ning kelle poolt ei soovita hagejale idast juurdepääsu tagamist. Samuti ei pea hageja võimalikuks juurdepääsu üle Külaotsa kinnistu lõuna suunas, kuna seal ei ole kunagi teed olnud ning tee rajamine oleks hagejale liigselt kulukas. Kostjate väitel ei ole hageja kasutatav juurdepääs ajalooliselt väljakujunenud tee, vaid hageja enda poolt hagi tagamise käigus kasutusele võetud juurdepääs, mis on kostjatele liigselt koormav, samuti on hageja pakutav tasu liialt väike ega korva teehoiu kulusid ja kinnisasjade väärtuse langust. Kostjad K K ja K O leiavad, et Külaotsa 1 juurdepääs tuleks lahendada AÕS § 156 lg 2 tulenevalt üle Külaotsa kinnistu. Samuti leiavad kostjad, et hageja ei ole esitanud tõendeid idapoolse tee kasutamise ning lõuna suunas võimaliku juurdepääsu rajamise kulukuse suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 tulenevalt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus leiab, et hageja väited taotleva juurdepääsu kui ainuvõimaliku, s.o. kõige otstarbekama ning piirinaabreid kõige vähem koormava tee tagamiseks ei ole põhjendatud ega ka antud menetluses tõendatud. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega selles, et hageja taotletav juurdepääs ei ole ajalooliselt kasutuses olnud külavahetee ega ka väljakujunenud pinnastee, mida hageja on kinnistu omandamisest alates kasutanud, vaid see on määratud kohtutäitur Raigo Pärsi poolt Lääne-Viru Maakohtu 28.07.2005 hagi tagamise määruse täitmisel (juurdepääs nähtub hagiavaldusele lisatud skeemil punasega tähistatuna (I, lk 15, 23; I, lk 63). Tõendatud on, et hageja asus seal teed välja ehitama (hageja esitatud fotod 2005.aasta suvel traktoriga pinnase lükkamisest (II, lk 45 ümbrikus olevad fotod nr 13-15). Kostja K K 28.07.2005 ja 03.08.2005 esitatud avalduste alusel on V L koostatud väärteoprotokollid ja teda on ka karistatud omavolilise tegutsemise eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga – 360 krooni (Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna kiri 29.08.2005, I, lk 44). Varasemalt kasutuses olnud nn piirivalvurite poolt kasutatud pinnastee kulges läbi Sanglepa kinnistu hoovi ja katkes ca 15 a tagasi praegusel Sanglepa kinnisasjal hoonete väljaehitamisega. Tunnistaja E P ütluste kohaselt käis ta lääne suunas külavaheteele jõudmiseks otse varemete vahelt läbi. “Praegu elavad T sama koha peal. See tee on toimiku esimese köites lk. 63 tähistatud musta katkendliku joonega”. Maainfo serverist prinditud väljatrükil on eristatav tee katkemine Sanglepa piiril (I, lk 83-85). Ka paikkonna vaatlusel

tuvastati, et Sanglepa kinnistu hoovist ida suunas pinnasteed ega ülesõidu jälgi ei nähtu (II, lk 79, fotod 18,19 - II, lk 100, 101). Lääne-Viru maavanema kirjast Külaotsa detailplaneeringu koostajale juunis 2005 nähtub, et Lepala kinnistu detailplaneeringu koostaja pole arvestanud geodeetilisel alusplaanil märgitud teed A-l, kuna „tee on praeguses looduslikus situatsioonis kadunud“ (I, lk 73). Kostja K K tehtud fotodelt 2005.aasta suvel (I, lk 45, fotod nr 7 -12) ja ka hageja enda poolt teele tehtud takistuste tõendamiseks esitatud fotodelt (I, lk 11) nähtub, et hageja on sõitnud kuni 28.07.2005 hagi tagamiseni üle Sanglepa, Mängi ja Lepala ranna kinnistute rohumaal erinevaid teid pidi - kaarega üle Mängi ja üle Lepala ranna kinnisasjade. Ülesõidu jälgede suundumine Mängi kinnistule on kohati veel märgatav ka paikkonna vaatlusel (II, lk 79, foto nr 57, II, lk 87). Hageja volitatud esindaja V L tunnistas, et sõitis kaarega üle Mängi ja Lepala ranna maade 1997.aastast kuni 2005.aasta suveni (II, lk 130). Kaarega sisseõidetud tee üle Lepala ranna nähtub ka hageja esitatud AS Falck Ida-Eesti Rakvere esinduse õiendile 30.03.2006 objektile Külaotsa 1 juurdepääsu kasutamise kohta lisatud Maainfo teenuse väljatrükilt (I, lk 160,161). Kohus leiab, et hageja taotletava tee rajamist ei õigusta ka hageja väited Sanglepa taotletajatega sõlmitud eelkokkuleppest ( I, lk 15) ning Mängi kinnistu kasuks Lepala ranna kinnistule seatud teeservituudist (.I, lk 13). Kostjad M S , O T ja A T on selgitanud eelkokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning põhjendatult leidnud, et tegemist oli sel ajal nende kui veel mitteomanike suhtes kujunenud sundolukorras leitud ajutise lahendusega. Kostjate kinnitusel oli hageja nende nõusolekuta asunud teekohta ka killustikuga täitma. Mängi kinnistu kasuks seatud teeservituut, mis kostja K K väitel oli seatud vaid piki Lepala ranna piiri mereranda pääsemiseks, on tühistatud. Kohus leiab,, et tõendatud ei ole ka hageja väide Lepala maaüksuse kinnistamisel sellele seatud kohustusest Külaotsa I kinnistule ettenähtud juurdepääsu tagamiseks. Külaotsa maaüksuse asendiplaanilt 06.05.1996 nähtub, et eraldatav Külaotsa 1 maatükk piirneb maaüksusega Lepala (k 59), mis on tagastatud 1997.aastal kostja K K emale K O õigusvastaselt võõrandatud maana. Vihula Vallavalitsuse korraldusest 29.12.1997 nr 672 (I, lk 62) nähtub, et Lepala maaüksuse maareformi õigustatud subjektile pandi p 3.4 kohaselt kohustus ”tagada maaomandit läbivate teede avalik kasutus” (I, lk 62). Nimetatud piirangut on kostjad K K ja K O selgitanud Sanglepa omanikele tagatava juurdepääsuna ja ka Lepala kinnistut osaliselt läbiva avalikult kasutava Mustoja-Haili-Vihula teega.. Lepala maaüksuse asendiplaanilt (I, lk 60), mille koostamise õiguslikuks aluseks oli eelnimetatud korraldus nr 672, nähtub, et avalikku teed märgistav tähistus A 1 on Lepala kinnistu piirikivi nr 10 juures (juurdepääs Sanglepa kinnistule) ja piirikivi nr 4 juures (avalikult kasutatava Mustoja -Haili-Vihula tee). Külaotsa 1 kinnistule viivat A 1 märgistusega teed ei ole võimalik eristada. Seega ei ole ka tõendatud korraldusega nr 672 üle Lepala kinnistu hagejale avalikule teele juurdepääsu tagamine. Lepala maaüksusele detailplaneeringu kehtestamisel 12.05.2004 Vihula Vallavolikogu otsusega nr 211 ei ole ettenähtud Külaotsa 1 kinnistule juurdepääsu. Lepala ranna kinnistule on juurdepääs ette nähtud piki Mängi ja Taiga kinnistu piiri. Nimetatud asjaolud nähtuvad kostja K K esitatud Jõhvi Halduskohtu jõustunud kohtumäärusest 31.01.2005 ja Lepala kinnistu detailplaneeringu asendiplaanist (I, lk 32, 33-39). Hageja kinnistult ida suunas kulgeva metsatee pikkust (ca 1000 m) kostjad vaidlustanud ei ole. Nimetatud tee on juurdepääsuks avalikule teele Külaotsa kinnisasjast eraldatud Tooma, Külaotsa 2 ja Mardi kinnisasjadele (II, lk 40) ning vastavalt tunnistaja E P `i ütlustele on kasutatakse sama teed väljapääsuks avalikule teele ka Neemeotsa kinnistult. Külaotsa I kinnistult ida suunas kulgev pinnastee on nähtav ka maaüksuse plaanilt

Hageja poolt esitatud tõendit kinnistute Külaotsa II ja Tooma omaniku T V `i ja kinnistu Mardi omaniku OÜ Nowap seadusliku esindaja A V (III, lk 78) „seisukohta“ hageja kinnistule juurdepääsu tagamise kohta saab TsMS § 272 tulenevalt käsitleda kui ühte asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest, mis sisaldab nimetatud isikute avaldatud arvamust asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta. Nimetatud isikud leiavad, et läbi nende kolme kinnistu ei oleks juurdepääsu tagamine hagejale põhjendatud, kuna tee kulgeks (ca pikkusega 1000 m) üle kolme kinnistu ja üle riigimetsamaa; nemad ise talvel oma kinnistutel ei käi ning, kuna metsateed ei hooldata, siis talvel ei ole see läbitav ei jalgsi ega autoga. Samuti ei oleks sealt juurdepääsu tagada otstarbekas, kuna hagejal on olemas avalikule teele läänepoolne ja tunduvalt lühem juurdepääs. Tunnistaja E P seletas kohtus idapoolse väljapääsu kohta, et „nüüd on seal korralik autoga sõidetav tee“, samas märkis, et „talvel seda keegi lahti ei lükka“ (II, lk 230-231). Eelnimetatud kolme idapoolse kinnistu omanike kaasamisest protsessi on hageja hoidunud, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kulutuste kohta, mida ta peaks tegema oma kinnisasjalt idapoolset teed mööda avalikule teele pääsemiseks. Eelnevast tulenevalt on ka kohtul takistatud seisukoha võtmine selle juurdepääsu tegeliku toimimise võimaluste ja ka nimetatud kinnistute ja kostjatele kuuluvate kinnistute juurdepääsu teega koormavuse võrdlevaks kaalumiseks. Kohus leiab, et kostja K K väited hagejal, kui suvemaja omanikul, suvel idapoolse tee kasutamiseks takistuste puudumisest, ei ole antud juhul asjakohased, kuna asjas on tuvastatud, et hagejale kuuluval kinnistul asuval elamul on olemas projekt, mille alusel on väljastatud ehitusluba, samuti on ehituse valmimisel 2000.aastal koostatud ülevaatuse akt ning kohtumenetluse ajal on 11.12.2007 Vihula Vallavalitsuse poolt hagejale välja antud ka üksikelamu kasutusluba. Hageja väitel on ta elamut selle valmimisest alates kuni kasutusloa saamiseni kasutanud ning kasutab ka edaspidi aastaringselt ning kostjad ei ole kohtus vastupidist tõendanud. Samuti ei eelda AÕS § 156 lg 1 sätestatud juurdepääsuõiguse tagamine kinnisasjale sellel ehitiste olemaolu. Seega ei oma hagimenetluses juurdepääsuõiguse määramisel tähtsust, kas kinnisasja maa otstarvet on muudetud, kas sellele püstitatud ehitis vastab projektile ja kas ehitusloa saamisel on järgitud detailplaneeringu koostamise ning liikluskorralduse põhimõtteid või mitte ja kas kasutusloa andmisel oleks vald kohustatud nimetatud asjaolusid kontrollima või mitte. Hageja esitatud tõendist - väljavõttest Mardi, Tooma ja Külaotsa II planeeringu seletuskirjast ning planeeritud kruntide ehitusõiguse kohta nähtub, et kinnistuid Tooma, Külaotsa II ja Mardi ei ole läbivat teed, kuid kohus nõustub kostja K K esindaja väitega, et samas dokumendis kajastatud liikluskorralduse kohaselt on planeeringualale juurdepääs korraldatud „mööda uut teed kirde poolt“ ning milline tee tagab juurdepääsu kõigile uutele kruntidele. Nimetatud seletuskirjas on märgitud veel, et detailplaneeringualal on liiklus piiratud ja siia saab sõita kokkuleppel kruntide omanikega. Seega juhul, kui tegemist on erateega, tuleks juurdepääs avalikule teele lahendada omanikevahelise kokkuleppega ning selle mittesaavutamise korral on hagejal juurdepääsu taotluse esitamiseks võimalus hagimenetluses. Kohus nõustub kostjate K K ja K O ` i väidetega, et tulenevalt AÕS § 156 lg 2 peab hagejale olema tagatud juurdepääs eelkõige üle Külaotsa kinnistu.

AÕS § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. 1938.aasta katastrikaardi väljavõttest nähtuvalt olid Mustoja külas kinnistutel (ka Külaotsa kinnistul) olemas vahetud juurdepääsud avalikule teele (I, lk 31). Ka muudest katastriplaanidest ning kinnistusraamatute väljavõtetest nähtub, et Külaotsa 1 kinnisasi on 30.10.1996 eraldatud Külaotsa kinnisasjast nr 2214, mis piirneb vahetult avalikult kasutatava Mustoja-Haili-Vihula teega ning Külaotsa 1 eraldamisel selle eraldatava osa ühendus nimetatud avaliku teega katkes. Kohus nõustub kostjatega, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja Külaotsa 1 omandamisel teadis eraldamisel ühenduse katkemisest või mitte. Hageja ei ole ka käesoleval ajal minetanud võimalust üle Külaotsa kinnistu oma kinnisasjale juurdepääsu taotlemiseks. Kinnistul Külaotsa ei nähtu käesoleval ajal juurdepääsu rajamiseks looduslike ja ehituslike takistuste olemasolu ning alustatud detailplaneeringumenetluses võiks Külaotsa 1 kinnistule tagatav juurdepääs kujuneda kõige lühemaks ja naaberkinnistuid ilmselt ka kõige vähem koormavaks. Maainfo teenuse väljatrükilt kinnistute Külaotsa I ja Külaotsa kohta märgitust lähtudes oleks mõõtkava aluseks võttes otseliinis kulgeva Külaotsa 1 juurdepääsu pikkuseks avalikule teele üle Külaotsa kinnisasja ca 130-150 meetrit (I lk 85, 161). Detailplaneeringu käigus saaks otsustada tee tegeliku kulgemise vastavalt maakorralduslikele nõuetele. Külaotsa kinnistu heinamaast ülesõitmise võimalust tõendasid sündmuskoha paikvaatlusel tuvastatud Mustoja-Haili-Vihula teelt nähtud sõidujäljed üle Külaotsa kinnistu(II, lk 80, foto nr 14, II, lk 95), samasugused ülesõidujäljed on näha ka kostja poolt 2005.aastal esitatud fotodelt (I, lk 45, fotod 1-3). Kohtus leidis ka kinnitust kostjate väide, et Külaotsa 1 ja Külaotsa kinnisasjad kuuluvad seotud isikutele: Külaotsa kinnistu omanikuks on AS Landvald (reg.kood 10267810) (I, lk 76), millise äriühingu kõigi aktsiate omanikuks on hageja isa ja kinnistu Külaotsa I kasutusvaldaja V L , samuti kuuluvad nii hageja kui kasutusvaldaja AS Landvald nõukogusse (äriregistriandmete väljavõte - I, lk 74-75). Ka Vihula Vallavalitsus on K K järelerepärimisele esitatud vastuses 09.08.2005 avaldanud seisukohta AÕS § 156 lg 2 tulenevalt hageja kinnistule juurdepääsuks läbi Külaotsa kinnistu (I, lk 29). Külaotsa kinnistul on Vihula Vallavalitsuse 21.10.2004 otsusega nr 491 on algatatud detailplaneeringu koostamine, milline on peatatud 19.01.2006 AS Landvald esindaja poolt 19.01.2005 esitatud taotluse alusel kuni kohtu menetluses oleva juurdepääsu õigust taotleva nõude lahendamiseni (III, lk 53-54). Kostjad on ka seisukohal, et taotletav juurdepääs üle Lepala ranna, Sanglepa, Mängi ja Lepiku kinnisasjade koormaks põhjendamatult nimetatud kinnisasju ning hageja pakutav tasu ei korva juurdepääsu tagamisega kostjatele põhjustatud kitsendusi oma kinnisasjade kasutamisel. Kohus nõustub osaliselt hagejaga väidetega selles, et Lepiku kinnistu omanikule K O `ile ja ka Mängi kinnistu omanikule ei saaks hageja juurdepääsu tagamine olla rohkem koormavam kui Sanglepa omanikele juurdepääsu tagamine, kuid Sanglepa ja Lepala ranna omanike väited hageja rajatud juurdepääsuga nende õiguste olulisest kitsendamisest ja kinnisasjade põhjendamatust koormamisest on kohtu arvates põhjendatud ja igati arvestatavad. Sanglepa kinnistul kulgeb rajatud juurdepääs kogu lõunapiiri pikkuses kinnistul olevate ehitiste tagant ning vahetult küttepuude varjualuse kõrvalt, millega ilmselt oluliselt piiratakse Sanglepa omanikele nende kinnisasja vaba kasutust (vaatlusprotokolli fotod 5 ja 6, I, lk 86 ja 87). Lepala ranna kinnistut koormab rajatud tee nii läänepoolsel

küljel 50 m pikkuses kui ka samas ulatuses põiki üle kinnistu ning kulgeb üle Lepala ranna kinnisasjale kavandatava elamu õue. Hageja on vaidlustanud kostja K K poolt kohtule esitatud litsentseeritud eksperdi I N `i arvamuses 19.11.2007 toodud andmed Lepala ranna kinnistu väärtusest ja juurdepääsuga kaasneva väärtuse olulisest langusest (25 % kinnistu jääkväärtusest, s.o. summas 1 215 700 krooni), samuti juurdepääsu kasutustasust aastas (summas 121 570 krooni) (III, lk 31-50). Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole kohtu poolt määratud ekspertiisiga, siis saab esitatud ekspertarvamust käsitleda kui eriteadmistega isiku kirjalikku arvamust. Arvamuse andnud isikut I N `it ei ole kohtus üle kuulatud, mistõttu puudub võimalus saada selgitusi hageja poolt kahtluse alla seatud võrdlusandmete ning väärtuse alanemise arvestamisel kasutatud metoodika põhjendatuse kohta. Arvestatavad ei ole aga ka hageja poolt vastukaaluks kostja hinnangule Lepala ranna kinnistu maa võimaliku maksumuse osas esitatud müügi- ja asjaõiguslepingud 2004-2005 tehtud tehingute kohta (III, lk 12-13, 14-15), kuna üldteadaolevalt on maa hind peale 2005.aastat oluliselt muutunud. TsMS § 293 lg 2 tulenevalt, kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, siis hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Eelnevast tulenevalt, saab kohus esitatud eksperthinnangu puhul arvestada vaidlustamata ning ka muude tõenditega tuvastamist leidnud asjaolusid, milleks on eelkõige asjaolud, et Lepala ranna kinnistu puhul on tegemist miljööväärtuslikus kohas asuva elamumaaga, mille krundi suurus on optimaalne mereäärsele puhkealale ühe individuaalelamu või suvemaja rajamiseks ning kinnistut läbivat üldkasutavat teed omanik sellel näha ei soovi. Nimetatud teed ei ole ka ette nähtud kehtiva detaiplaneeringu kohaselt, kus juurdepääs läbiks õueala, samuti oleks taotletud juurdepääsu tagamisega teisele poole juurdepääsu (merepoolses osas) jääva krundi väärtuse langus ilmselt suur ning eelnimetatud põhjenditel ka kogu kinnistu väärtus väheneks. Tulenevalt Riigikohtu lahendis ts.asjas nr 3-2-1-14-06 p 28 esitatud seisukohast tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel. Arvestada tuleb ka kostja huvi privaatsuse tagamisele ning asjaolu, et juurdepääsu rajamine või taastamine avalikule teele nõuaks hagejalt suuri kulutusi. Kohus nõustub kostjate K K , M S `, O T ja A T vastuväidetega selles, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema huvi ülekaalukust, võrreldes kostjate kui koormatavate kinnisasjade omaniku õiguste kitsendusega. Hageja ei ole esitanud juurdepääsu tee määramise nõuet lõuna- ja idapoolsete piirinaabrite vastu, vaatamata ka kostjate sellekohastele ettepanekutele. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS 21.peatükis sätestatust saab üksnes hageja valida kostjad, kelle vastu ta nõude esitab, mistõttu ilma hageja sellekohase taotluseta ei ole kohtul võimalik menetlusse kaasata kõiki õigussuhte osalisi, kelle huve eri juurdepääsuteede võimaluste kaalumine riivaks. Kohtumenetluse käigus pakutud kompromissiga, s.o. olemasoleva läänepoolse juurdepääsu ajutiseks kasutamiseks kuni Külaotsa kinnistu detailplaneeringu käigus üle Külaotsa kinnistu juurdepääsu korraldamiseks ja rajamiseks, hageja ei nõustunud. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid ega arvestusi teiste võimalike juurdepääsuteede kasutamise, nende rajamise ja hooldamise kulukuse kohta.

Poolte selgitusi ja tunnistaja ütlusi, samuti kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud antud juurdepääsu tee taotlemisel oma huvide ülekaalukust võrreldes kostjate õiguste kitsendustega. Kuna kohus ei pea hagis esitatud juurdepääsu tee määramist põhjendatuks, siis ei pea kohus ka vajalikuks kaaluda, milline oleks taotletud juurdepääsu eest makstav õiglane tasu. Seoses hagi rahuldamata jätmisega kuulub ka Lääne-Viru Maakohtu määrusega 28.07. 2005 kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse jõustumisel tühistamisele. Kohtukulude jaotusest: Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning TsMS § 61 lg 1 kohaselt ka vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt asjast osavõtmisel osutatud õiguabi eest. 19.12.2007 kohtuistungil esitas kostja K K kohtule taotluse hagi rahuldamata jätmisel tema poolt asjas kantud kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt kokku summas 15 405 krooni, sellest õigusabikulude katteks summas 13 400 krooni ja kostja sõidu-, posti- ja paljunduskulude katteks kokku 2005 krooni. Hageja poolt vastuväiteid kostja kantud menetluskulude arvestuse ja suuruse kohta ei esitatud. Kohus leiab, et vastavalt kostja taotlusele lisatud kulude arvestusele ning asja suhtelisele keerukusele on kohtukulud nimetatud summas põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjat antud asjas 12.09.2005 sõlmitud töövõtulepingu alusel esindanud J K on kohtule kinnitanud, et kostja on tasunud õigusabikulude katteks 17.12.2007 summas 13.400 krooni. Õigusabi- kuludeks on esindaja sõidukulud kuuel korral Tallinnast Rakveresse, esindaja osavõtt viiest kohtuistungist, menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumentide läbitöötamine ja kostja vastuväidete koostamine. Samuti on kostja K K ise teinud kulutusi kohtuistungitele sõiduks (Tartu-Rakvere-Tartu - 252 km) ja paikkonna vaatlusele sõiduks (Tartu-Rakvere-Mustoja küla- Tartu - 340 km), arvestusega bensiinikuluga 9 liitrit 100 km kohta, hinnaga 13 krooni 1 liiter, posti – ja paljunduskuluna on kostja nõudnud 133 krooni hüvitamist. Tulenevalt TsMS 452 tehakse kohtuotsus teatavaks maakohtu kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtunik Ärakiri õige:

Muud › Muud hagiasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

IRMA KÜLAVEE

RESOLUTSIOON :

Sarnased lahendid