Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

nendel bandaažidel, kus on augud, kui ka sama turbiini nendel bandaažidel, kus auke ei ole puuritud. Soolaladestusi aitab kõige paremini vältida kasutatava vee demineraliseerimine. Mudeli nõudlus ei ole esitatud selgelt ja täpselt. KasMS § 9 lg. 1 kohaselt peab kasuliku mudeli nõudlus olema esitatud selgelt ja täpselt ning sama seaduse § 5 lg. 4 kohaselt on kasuliku mudeli nõudluse sisu aluseks kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse määramisel. Seega on kasuliku mudeli nõudluse selgus ja täpsus olulised. Nõudlus koostatakse kaheosaliselt: piiravas osas määratakse kindlaks leiutise objekt ja need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema tehnilise lahendusega, eristavas osas aga need tunnused, mis eristavad leiutist tehnika tasemes tuntud kõige lähedasemast lahendusest ehk uued tunnused. Käesoleva kasuliku mudeli nõudluses puuduvad juhised selle kohta, kuidas saavutada olukord, kus tihendusharja ja staatori vahelist lõtku oleks võimalik reguleerida auru käigu ajal. Samuti ei ole nõudluses märgitud, kui suures ulatuses peavad lõtkud omavahel erinema – on vaid märgitud, et teine pilu h2 < esimene pilu h1. Auruturbiinide tootjatehase spetsifikatsioonis on ette nähtud harjade kõrguste seadistamine teatud tolerantsiga ja seega on juba tootja poolt ette nähtud harja ja staatori vahelise lõtku kõikumine teatatud piires. Leiutise olemus ei ole esitatud oluliste tehniliste tunnuste kogumina, nagu nõutud KasMS § 9 lõikes 2. Vaidlusaluse mudeli eesmärgiks oli bandaažialuste sadestiste vältimine. Soolaladestused tekkisid nii nendel bandaažidel, kuhu augud olid puuritud, kui ka nendel sama turbiini bandaažidel, kuhu auke ei ole puuritud. Seega oli efekt saabunud ka ilma harjade lõtkude erineva suuruseta ja kuna selle tunnuse täitmist ei ole võimalik turbiini töö ajal tagada, ei ole lõtkude erinev suurus kasuliku mudeli oluliseks tehniliseks tunnuseks. Eestis ei kontrolli Patendiamet kasuliku mudeli taotluses esitatud lahendust sisuliselt. Vastavalt KasMS § 21 lg. 1 kontrollib Patendiamet vaid registreerimistaotluse dokumentide vormi ja leiutise vastavust KasMS § 5 lõigetes 2 ja 6 sätestatule - seega toimub vaid formaalne kontroll. Kasuliku mudeli registreerimine Patendiameti poolt ei tähenda, et leiutis on uudne, sellel on leiutustase ja see on tööstuslikult kasutatav. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja seisukoht tugineb tsiviilasjas nr. 2/4/228/8045/00 läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Ekspertiisiaktis on eksperdid jõudnud järeldusele, et kasulik mudel on tööstuslikult kasutatav ning et kasuliku mudeli nõudlus on selge ja täpne. Nimelt on kasulik mudel kasutuses Balti EJ-s ja kasuliku mudeli kasutamiseks on kostjaga sõlminud litsentsilepingu AS-i Eesti Energia Iru Elektrijaam, seega on see tööstuslikult kasutatav. Eksperdid kinnitasid teises tsiviilasjas 10. novembril 2004. a. toimunud kohtuistungil, et ekspertiisi aluseks olev materjal oli piisav arvamuse andmiseks. Leiutis on uudne, kuna ka hageja ise on hagis kinnitanud, et kasulikus mudelis kirjeldatu erineb NSVL patendis ja ratsionaliseerimisettepanekus kirjeldatud leiutisest lisatunnuse poolest. Kuigi hageja kinnitab, et nimetatud lisatunnus (tihendusharja ja staatori vaheliste lõtkude erinevus) ei ole tööstuslikult kasutatav, on eksperdid kinnitanud kasuliku mudeli nõudluses kirjeldatu kasutamist turbiini konstruktsioonides. Kuna kostja nimele on registreeritud EV kasulik mudel EE nr. 00123, NSVL patent nr. 1712631 ja USA patent US 6,632,069 B1, kaitsevad tema autoriõigusi Berni konventsioon ja autoriõigusseaduse (AutÕS) § 4 lõiked 4 ja 5. KasMS § 51 lg. 5 ei näe ette registreeringu tühistamist. Kasulik mudel omab uut leiutuslikku taset. Balti EJ ja Eesti EJ olid suletud ettevõtted, mistõttu ratsionaliseerimisettepanek ei olnud avalik. Kasulikul mudelil on kaks eesmärki: vibratsiooni ja soolaladestuste tekke vähendamine. Kasuliku mudeli eesmärk saavutatakse tunnuste koos kasutamisel. Kuna on sõlmitud litsentsileping, siis see tõendab, et kasulik mudel on ka kasutusel. A. Zarjankin ei olnud asjas pädev ekspertiisi läbi viima ning kasulik mudel on ekspertiisis esitatud leiutistest taseme võrra kõrgem.

Esimese astme kohtu otsus 28. mai 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tühistas kostja nimele registreeritud kasuliku mudeli EE nr. 00123 registreeringu. Kostjalt mõistis kohus hageja AS-i Narva Elektrijaamad kasuks välja kohtukulu 54.798 krooni ja riigituludesse menetluskulu 2233, 30 krooni. KasMS § 51 lg. 5 sätestab, et isikul, kelle vastu on esitatud hagi sama seaduse § 50 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 47 lõike 1 kohaselt esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi registreeringu tühistamiseks. Kostja esitas hageja vastu

eksperdid, et esitatud kirjelduste ja jooniste alusel on võimalik puurida turbiini töölabade bandaažidesse avade süsteem kooskõlas kasuliku mudeli kirjeldusega ning samuti on võimalik sooritada muid konstruktiivseid muudatusi. Kolmas kaasatud ekspert O. Moorlat on oma arvamuses asunud aga seisukohale, et leiutaja on püstitanud kasuliku mudeli kirjelduses eesmärgid, mille täitmise kohta ei ole andmeid esitatud ning leiutise olemus ei ole nii täpselt ja selgelt avatud, et vastava ala asjatundja saaks püstitatud eesmärgid täita ja leiutist teostada. Seega on ekspertide seisukohad kasuliku mudeli nõudluse täpsuse ja selguse küsimuses vastuolulised. Seejuures on ekspertide V. Borovkovi ja A. Zvirgzdsi põhjendused sisuliselt vaid aukude puurimise kohta; ekspertiisist ei nähtu, kas hinnati leiutise nõudlust ka harjakeste lõtkude osas (ka ekspertiisi esimene küsimus hindab sisuliselt vaid aukude puurimist ja leiab, et harjakeste kõrguse reguleerimine on nn. kõrvaltunnus, mida võib ka mitte kasutada). Vaidlusaluses tsiviilasjas määras kohus samuti ekspertiisi, kuigi küsimust kasuliku mudeli nõudluse selguse ja täpsuse kohta eksperdile otse ei esitanud. Siiski saab ekspertiisi akti kohaselt anda hinnangu ka selle küsimuse suhtes. Kostja vaidlustas selle ekspertiisi tulemused, väites, et ekspert ei olnud pädev ja oli tema suhtes negatiivselt meelestatud ning et A. Zarjankinit pole kantud ekspertide nimekirja. Eksperdiks võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 294 lg. 1 kohaselt olla igasugune eriteadmistega asjatundja, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Muud kostja vastuväited on paljasõnalised ja alusetud. Eksperdiks nimetatud A. Zarjankini suhtes kostja vastuväiteid enne ekspertiisi määramist ei esitanud. Samuti ei esitanud ta ise ühegi võimaliku eksperdi andmeid. Kostja hoopis tõdes, et Eesti Vabariigis puuduvad pädevad patendivolinikud ja eksperdid. Sellele vaatamata ja tegelikkuses iseendale vastu rääkides esitas kostja kohtuistungil taotluse kaasata menetlusse Eesti patendivolinik eksperdina. Kostja avaldas kogu menetluse kestel arvamusi, et kõik asjaga tegelevad isikud on ebapädevad ega ole oma ala spetsialistid. Nimetatud seisukohavõtud on ebaõiged, mitte just lugupidavad teiste menetluses osalejate suhtes ning on täielikult tõendamata. A. Zarjankini poolt teostatud ekspertiis on asjatundlik ja erapooletu: ekspert on esitanud näiteid küll vaid endaga seotud samalaadsetest leiutistest, kuid ka nimetatud asjaolu on piisav, et hinnata tehnika taset. Kostja seisukohad seoses A. Zarjankini võimaliku erapoolikusega jäid paljasõnaliseks - asjaolu, et A. Zarjankini nimele registreeriti 1980-ndatel aastatel samasisuline leiutis, kui seda soovis registreerida kostja, ei anna kohtule alust kahelda tema erapooletuses. Lisaks on eksperti hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisega kaasnevast vastutusest. Seega hindab kohus A. Zarjankini koostatud ekspertiisi akti koos lisadega võrdselt ja koos teiste asjas esitatud tõenditega. A. Zarjankini poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei määra leiutise formuleeringus toodud bandaaži avade diameetri hindamise avaldis midagi ja kujutab endast üldtuntud geomeetrilist suhet, mis võimaldab avade etteantud summaarse pindala ja avade arvu puhul leida nende avade diameetri. Kohtul ei õnnestunud tuvastada kasuliku mudeli dokumentatsioonis ei vajalikku avade arvu ega nende summaarset pindala ning samuti mitte avade diameetri soovituslikke suurusi. Seega on kasuliku mudeli nõudluses jäetud andmata juhised selle kohta, kui palju ja millise suurusega avasid tuleks puurida, et saavutada soovitud kasulik eesmärk, mis on kasuliku mudeli puhul püstitatud. Samuti ei selgu nõudlusest, kas soovitud eesmärgid on saavutatavad kahte kasuliku mudeli tunnust eraldi kasutades või vaid koos kasutades ja milline on viimasel juhul nende omavaheline seos. Nimelt sätestab KasMS § 9 lg. 3, et kasuliku mudeli nõudlus koosneb ühest sõltumatust või sõltuvatest punktidest. Kasuliku mudeli nõudlus võib sisaldada rohkem kui ühe sõltumatu punkti vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, ja tingimusel, et leiutise ühtsuse nõue on täidetud. Kasuliku mudeli ühtsusega on aga vastavalt KasMS §-le 8 tegemist siis, kui tegemist on ühe leiutisega. Seega saab eeltoodud sätetest järeldada, et kahte käesoleva kasuliku mudeli nõudluses esitatud tunnust saaks ühe leiutisena kasutada vaid koos. Kuid mil moel need kaks tunnust omavahelises seoses on, nõudlusest ei selgu. Kostja küll selgitas kohtuistungil, et leiutise eesmärgiks on vibratsiooni ja soolaladestuste tekke vähendamine ja mõlemat tunnust tuleks kasutada ainult koos, kuid kasuliku mudeli dokumentatsioon ei kajasta nimetatud

asjaolusid üheselt. Dokumentatsioonist puudub ka täielikult selgitus ja arvutused, milline on ikkagi kummagi tunnuskomponendi panus eesmärkide saavutamisse. Kuigi kostja väidab, et kasuliku mudeli eesmärgid saavutatakse tunnuste koos kasutamisel, ei ole seda väidet võimalik hinnata. A. Zarjankini poolt koostatud ekspertiisiaktist selgub, et püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada just kasuliku mudeli kõigi tunnuste koos kasutamisel. Kummagi tunnuse eraldi kasutamisel on aga eksperdi arvates tulemus järgmine: „Kui jätta ära bandaažipealse tihenduse teine kamm, siis on pakutav mudel täielikult identne autoritunnistusega nr. 1182183 (lisa 3). Kui jätta ära avad bandaažis, siis kasvavad teise kammi vähenenud pilu puhul nii bandaažipealsed kui ka pärgjõud, mis on vastuolus lahendatava ülesandega.“. Ekspert on selgitanud, et kasulikku mudelit soovitakse kasutada bandaažipealsete jõudude vähendamiseks, kuid nimetatud jõudude vähendamisel suurenevad pärgjõud ja lõpptulemusena rootori vibratsioon ei muutu või halvemal juhul võib väheneda turbiini lävivõimsus. Seega ei vii kasulikus mudelis esitatud tunnus - harjade kõrguste erinev reguleerimine - soovitud eesmärgini. Ekspert leidis ka, et aukude puurimine ei pruugi viia soovitud eesmärgini ning võib tuua kaasa hoopis energiakulu kasvu ja astme kasuteguri langemise. Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid ja ekspertiiside tulemeid kogumis, tuleb järeldada, et kasuliku mudeli nõudlus ei ole esitatud piisavalt täpselt, selgelt ning selles ei ole kajastatud kõik olulised tehnilised tunnused. KasMS § 7 lg. 1 sätestab, et leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva sama seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (PatS) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Kostja esitas prioriteedinõude 15. mail 1997. a. patenditaotluse alusel, mille ta esitas patendiametile 7. märtsil 1997. a. Menetluse käigus on tuvastatud mittevaieldavad asjaolud, mille kohaselt oli juba

lahendus tuleneks endastmõistetavalt tehnika tasemest. Seega on kasulikul mudelil ka leiutustase. KasMS § 7 lg. 4 sätestab, et leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. Vaidlust ei ole selle üle, et kasuliku mudeli alusel midagi toota ei ole võimalik. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti EJ ja Balti EJ on turbiinidel kasutanud üht kasuliku mudeli tunnust - aukude puurimist bandaažile. Seda kinnitavad näiteks vastavad aktid ja ka tsiviilasjas nr. 2/4/228-8045/00 läbi viidud ekspertiisid - V. Borovkov ja A. Zvirgzds on tuvastanud aukude puurimise 10 turbiinis; O. Moorlat on nimetatud küsimusele andnud jaatava vastuse, kuid märkinud, et kõik avad on puuritud enne kasuliku mudeli registreerimist. Kasuliku mudeli teise tunnuse - tihendusharjade reguleerimine eri kõrgusele - lühidalt h1>h2, kasutamise osas ei ole ühest tulemit. V. Borovkov ja A. Zvirgzds märkisid ekspertiisis, et tihendusharjade kõrgusi on mõõdetud turbiinil nr. 11, kus osal astmetest vastasid harjakeste kõrguste vahed kasulikus mudelis kirjeldatule, kuid leidsid, et nimetatud tunnus on teisejärgulise tähtsusega ning seda võib kasutada või mitte. Balti EJ turbiini nr. 11 osas on hageja esitanud tõendina ka kasuliku mudeli nr. 00123 rakenduse ulatuse hinnangu, mille on koostanud H. Tallermo, I. Klevtsov ja D.Nešumajev ning mida on kasutanud ka eksperdid teises tsiviilasjas. Nimetatud ülevaate tabelist 1 nähtub, et ülevaatuse tegemise ajal

tööstuslikult võimalik ning aukude puurimise tunnust eraldi kasutades kordab see juba varem teada olevat tehnilist lahendust ega vasta enam kasuliku mudeli registreeringule. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kasulik mudel EE nr. 00123 KasMS §dele 9 ja 7 ning sama seaduse § 47 lg. 1 nimetatud kasuliku mudeli registreeringu tühistamise alused on täidetud. Vastavalt KasMS § 47 lõikele 3 teeb kasuliku mudeli registreeringu tühistamise korral Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse ja jõustunud kohtuotsuse ärakirja. Kostja väitis, et kasuliku mudeli kasutamist tõendab tema ja AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama vaheline litsentsileping. AS Eesti Energia oli vaba sõlmima kostjaga litsentsilepingut ning leping iseenesest ei tõenda kasuliku mudeli lahenduse (täies ulatuses) kasutamist Iru EJ-s. Kostja muid tõendeid kasuliku mudeli kasutamise kohta Iru EJ-s ei esitanud. Samuti ei ole kasuliku mudeli registreeringu tühistamine litsentsilepingu tühistamise aluseks (KMS § 47 lg. 4). Kostja väitis, et tema autoriõigust tõendab ka USA patent US 6,632,069 B1. Arvestades autiriõiguses kehtivat põhimõtet, kehtib nimetatud patent USA territooriumil. Ka on nimetatud patent registreeritud 14. oktoobril 2003. a. ega oma seega kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tähtsust. Patendiamet oli kaasatud algselt asja arutamisse kui kolmas isik kostja poolel, kuid on kõrvaldatud menetlusest 13. oktoobri 2005. a. määrusega, kuna KasMS § 21 lg. 1 kohaselt ei kontrolli Patendiamet kasuliku mudeli vastavust kaitsevõimelisuse kriteeriumidele ja on vaid registripidaja. Sellise sisulise arvamuse on Patendiamet asjas ka andnud. Kohus jätab hindamata kostja esitatud tõendid, kuna need ei tõenda käesolevas vaidluses tähtsust omavaid küsimusi. Kohtule on arusaamatu, mida soovis kostja tõendada Enn Urgase patendivoliniku tunnistuse koopiaga ja seetõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb kulud kostjalt välja mõista järgmiselt: riigilõiv 3000 krooni, ekspertiisitasu 20.000 krooni ja kulud tõlgete kinnitamisele 1798 krooni hageja kasuks, postikulud 64, 80 krooni ja tõlkekulud 2168, 50 krooni riigituludesse. Hageja palus esindajakulude katteks kostjalt välja mõista 115.694, 60. Nimetatud taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, kuna kulude piirmääraks on justiitsministri määrusega kinnitatud 50.000 krooni, selles summas tuleb hageja õigusabikulud kostjalt ka välja mõista. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Maakohtu poolt määratud eksperdil A. Zarjankinil ei ole patendivoliniku kvalifikatsiooni. Ekspertiisist nähtuvalt ei ole tal ka teadmisi, millest piisaks ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisis puudub võrdlev analüüs ning arutlused on vastuolus Patendiameti EVR „Metoodilised juhised“ 1. osa ja „Euroopa Patendiameti ekspertiisi juhend“ II osa kontseptsiooniga. KasMS § 5 lg. 1 määrab ainult kolm kriteeriumit: uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus. Apellandi leiutis vastab kõigile nimetatud kriteeriumidele. Kohus esitas eksperdile küsimusi, mis on väljaspool nimetatud kriteeriume. Samuti on kohtumääruses viga: h1 > h2 asemel on märgitud h1 < h2. Ekspert A. Zarjankin ei ole leiutise ekspert, leiutise ekspertiis on spetsiaalne teadmisteharu. Maakohus ei arvestanud apellandi arvamusega ekspertiisist ja jättis apellandi avaldused tähelepanuta. Ekspert oli sõltuv ja huvitatud isik. Maakohus on rikkunud TsMS § 7, arvestades vastustaja tõendeid ja jättes apellandi tõendid tähelepanuta. Autor ja patendiomanik ei olnud ekspertiisi määramisest teadlik, kuna ei viibinud 18. aprillil 2006. a. toimunud kohtuistungil. TsMS § 294 kohaselt määrab kohus, kui on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, muu isiku eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on rikkunud TsMS § 126 lõike 1, § 136 lõike 1 ja 2 sätteid – apellandi

omandiõiguse hind kasulikule mudelile on 475 miljonit krooni – vastavalt VÕS § 1037 ja 1039 või ÄS § 84 ja 85 sätetele. Apellatsioonimenetluse käigus esitas apellant hagile aegumise vastuväite. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 4 ei korda seda. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Maakohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks vaidlustatud mudel ei ole tööstuslikult kasutatav ega vasta KasMS § 5 lõikes 1 sätestatud kasuliku mudeli mõistele. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks apellant maakohtu otsuse käsitluse ja järeldustega ei nõustu. Apellandi väide tema leiutise vastavusest kõigile kasuliku mudeli seaduses sätestatud kriteeriumidele on üldsõnaline ega lükka ümber maakohtu järeldusi. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses ka menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus ei rikkunud 1. jaanuaril 2006. a. jõustunud TsMS § 126 lõiget 1 ja § 136 lõikeid 1 ja 2, nagu on väitnud apellant, kui ei nõudnud hagiavalduselt riigilõivu tasumist 3000 krooni ületavas summas. Hagiavaldus esitati 30. juunil 2005. a., mil kehtis 22. aprillil 1998. a. vastu võetud ja 1. septembril 1998. a. jõustunud TsMS, nii ei kuulunud kohaldamisele hiljem jõustunud TsMS-i sätted. Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 47 lg. 1 ja 2 mõtte kohaselt tuli riigilõivu tasuda seaduses sätestatud suuruses, hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RlvS) § 37 lg. 16 sel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 3000 krooni. Just selles ulatuses hageja lõivu tasuski. Samas ulatuses on apellatsioonikohus võtnud lõivu ka kostja esitatud apellatsioonkaebuselt. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks kostja olnud ekspertiisi määramisest teadlik. Ekspertiisi tegemise taotluse esitas hageja 18. aprilli 2006. a. istungil, kus kostja esindajana viibis adv. T. Sild, kes kinnitas, et kui kohus peab vaidlusaluses asjas ekspertiisi tegemist vajalikuks, siis on kostja pool selle tegemisega nõus (kd. I, tl. 190). Kohus määras, et hagejal tuleb esitada küsimused 22. maiks ning kostjal oma arvamus nende kohta 15. juuniks. TsMS § 217 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kasuliku mudeli registreeringu üle peetava vaidluse puhul ei ole seaduses esindamise kohta tehtud mingeid erandeid, seega võis adv. T. Sild kostjat vaidlusaluses asjas esindada. TsMS § 217 lg. 5 lausete 1 ja 2 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab; esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Sellest tulenevalt loetakse, et kostja nõustus 18. aprilli istungil vaidlusaluses asjas ekspertiisi tegemisega. Kostja etteheidetel oma esindajale on tähendus üksnes kostja ja esindaja vahelises õigussuhtes, kuid see ei saa mõjutada kohtumenetluses esindaja poolt kostja nimel tehtud tegude tähendust. Kirjaliku taotluse ekspertiisi tegemiseks ühes võimalike ekspertide nimede ja muude andmete ning küsimustega, mille eksperdile esitamist hageja vajalikuks pidas, esitas hageja

turbiiniehituse alal. Muid asjaolusid, millega kostja hilisemas menetluses nimetatu usaldusväärsuse kahtluse alla seadis, kostja avaldus ei sisaldanud. 29. augusti 2006. a. kirjas kostjale märkis kohus, et arusaamatuks on jäänud mõnede kostja poolt avaldusele lisatud dokumentide esitamise eesmärk; kohus palus seda eesmärki täpsustada ja juhul, kui kostja soovib kedagi eksperdina kaasata, esitada kohtule selle isiku nimi ja andmed, kuhu oleks talle võimalik menetlusdokumente edastada (kd. II, tl. 35). Kiri toimetati kostjale kätte

Apellatsioonkaebus on sedavõrd üldsõnaline ja selle sõnastus sedavõrd konarlik, et mõistetav ei ole, milliseid sisulisi rikkumisi apellant eksperdiarvamusele seoses Patendiameti metoodiliste juhenditega pahaks paneb. Oma kaebust ei ole apellant mõistetavamalt sõnastanud ka pärast apellatsioonikohtult vastava ettepaneku saamist. Apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide maakohtule kostja poolt esitatud tõendite arvestamata jätmise kohta on sedavõrd üldsõnaline, et ei võimalda konkreetset käsitlust. Kolleegium leiab, et maakohus on esitatud tõendeid otsuses analüüsinud, tõenditele antud hinnanguga kolleegium nõustub ja selle muutmiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Apellatsioonimenetluses on apellant esitanud hagile aegumise vastuväite, leides, et kohaldada tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõiget 1. Nimetatud säte ei ole aga kohaldatav, sest selles nähakse ette kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, kuid pooled kahju tekitamise üle ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks on alust. Hagi registreeringu kehtetuks tunnistamiseks on esitatud 30. juunil 2005. a. ja vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusaluse kasuliku mudeli registreeringu kehtivust on pikendatud kuni 15. maini 2007. a. Seega on hagi esitatud registreeringu kehtivuse ajal. KasMS § 47 lg. 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta selle seaduse §-des 5 – 9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt saab 1. lõikes nimetatud hagi esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist. Seega ei saa kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse ajal esitatud hagi puhul aegumine tulla kõne alla. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kooskõlas kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lõigetega 1 ja 8 jäävad apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja kooskõlas TsMS § 60 lõikega 3, jäävad tema apellatsioonimenetluse menetluskulud samuti tema enda kanda.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.