Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Hagejale kuuluvates ettevõtetes xxx ja xxx kasutatakse elektrienergia tootmiseks auruturbiine, s.h turbiine tehase tähistusega K-200. 09.08.1986.a esitasid kostja ja xxx ratsionaliseerimisettepaneku nr xxx „Turbiinide K-200130 ja K-100-90 LNZ bandaažide muutmine aukude puurimise teel“ (I kd t lk 12-19, 68-72). Nimetatud ratsionaliseerimisettepaneku alusel puuriti xxx 11.-da turbiini bandaažidesse augud 24.04.1987.a. ning vormistati ratsionaliseerimisettepaneku kasutamise akt (I kd t lk 20-21, 7374). 15.02.1991.a registreeris Nõukogude Liidu Riiklik Leiutiste ja Avastuste Komitee kostja ja xxx 20.07.1988.a avalduse alusel patendi nr 1712631 (I kd t lk 22-25, 75-78). Patendiga kaitstud tehniline lahendus käsitleb turbiinide bandaažidesse aukude puurimist eesmärgiga vältida bandaažide alla setete ladestumist. Nimetatud patent ei kehti Eesti Vabariigis. 15.05.1007.a esitas kostja Eesti Vabariigi Patendiametile taotluse U9700016 kasuliku mudeli registreerimiseks. Patendiamet tegi 17.09.1997.a kasuliku mudeli „Töölabadel paikneva universaalbandaažiga auruturbiinide rõhuaste“ registreerimiskande, mis avaldati 15.10.1997.a väljaandes Eesti kasuliku mudeli leht. Kostjale väljastati kasuliku mudeli tunnistus nr 00123 ning kostja on kasuliku mudeli EE 97 nr 00123 omanik (I kd t lk 29-31). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tühistada kostja nimele registreeritud kasuliku mudeli registreeringu EE 97 00123. Hagiavalduse ja lisade kohaselt esitas hageja nõude Kasuliku mudeli seaduse (edaspidi KMS) § 51 lg 5 ja 47 lg 1 alusel ja leidis, et kostjale kuuluv kasuliku mudeli EE nr 00123 registreering tuleb tühistada, kuna nimetatud kasulik mudel ei ole uudne ega tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli nõudlus ei ole selge ja täpne ega ole esitatud oluliste tunnuste kogumina. Hageja tõi välja järgmised asjaolud:

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on alusetu ja põhjendamatu. Kostja seisukoht tugineb tsiviilasjas nr 2/4/228/8045/00 läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Ekspertiisiaktis on eksperdid jõudnud järeldusele, et kasulik mudel on tööstuslikult kasutatav ning et kasuliku

mudeli nõudlus on selge ja täpne. Nimelt on kasulik mudel kasutuses Balti EJ-s ja kasuliku mudeli kasutamiseks on kostjaga sõlminud litsentsilepingu AS Eesti Energia Iru Elektrijaam, seega on see tööstuslikult kasutatav. Eksperdid kinnitasid teises tsiviilasjas 10.11.2004.a toimunud kohtuistungil, et ekspertiisi aluseks olev materjal oli piisav arvamuse andmiseks. Samuti leidis kostja, et leiutis on uudne, kuna ka hageja ise on hagis kinnitanud, et kasulikus mudelis kirjeldatu erineb NSVL patendis ja ratsionaliseerimisettepanekus kirjeldatud leiutisest lisatunnuse poolest. Kuigi hageja kinnitab, et nimetatud lisatunnus (tihendusharja ja staatori vaheliste lõtkude erinevus) ei ole tööstuslikult kasutatav, on eksperdid kinnitanud kasuliku mudeli nõudluses kirjeldatu kasutamist turbiini konstruktsioonides. Kostja lisas veel, et kuna tema nimele on registreeritud EV kasulik mudel EE nr 00123, NSVL patent nr 1712631 ja USA patent US 6,632,069 B1, kaitseb tema autoriõigusi Berni Konventsioon ja Autoriõigusseaduse § 4 lg 4 ja lg 5. KMS § 51 lg 5 ei näe ette registreeringu tühistamist. Kostja oli seisukohal, et kasulik mudel omab uut leiutuslikku taset. Balti EJ ja Eesti EJ olid suletud ettevõtted, mistõttu ei olnud ratsionaliseerimisettepanek avalik. Kostja selgitas kohtuistungil, et kasulikul mudelil on kaks eesmärki: vibratsiooni ja soolaladestiste tekke vähendamine. Kasuliku mudeli eesmärk saavutatakse tunnuste koos kasutamisel. Kuna on sõlmitud litsentsileping, siis see tõendab, et kasulik mudel on ka kasutusel. Kostja leidis ka, et xxx ei olnud asjas pädev ekspertiisi läbi viima ning , et kasulik mudel on ekspertiisis esitatud leiutistest taseme võrra kõrgem. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kasuliku mudeli seaduse (KMS) § 51 lg 5 sätestab, et isikul, kelle vastu on esitatud hagi sama seaduse § 50 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemine seoses kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 47 1. lõike kohaselt esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi registreeringu tühistamiseks. Kostja esitas hageja vastu 14.09.2000.a hagi KMS § 50 alusel nõudes kasuliku mudeli kasutamise eest hüvitist- tsiviilasi nr 2/4/228/8045/00, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses (menetlus peatatud). Seega on hageja õigustatud esitama kohtusse hagi vastavalt KMS § 41 lõikele 1. Nimetatud sätte kohaselt võib isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta sama seaduse §-des 5–9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks. KMS § 5 lg 1 kohaselt on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Hageja väitis, et kasuliku mudeli registreering tuleb tühistada, kuna kasulik mudel ei vasta nimetatud eeldustele: KMS § 7 lg 1, lg 4, § 9 lg 1-3 sätestatule. Kostja leidis, et kasulik mudel ja selle nõudlus vastavad kõigile KMS-s esitatud kriteeriumitele. Kohus analüüsib allpool kõiki hageja poolt tõstatatud väidetavalt vaieldavaid kasuliku mudeli kriteeriume. - KMS § 9 lg 1 kohaselt on kasuliku mudeli nõudlus leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus ning lg 2 kohaselt esitatakse leiutise olemus kasuliku mudeli nõudluses oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Kasuliku mudeli EE nr 00123 dokumentide (I kd t lk 29- 30; 131-135) kohaselt on kasulikul mudelil kaks tunnust: 1) bandaažipealse tihendi teise harja 5 radiaallõtk h2 fikseeritakse auru käigu ajal vähemana kui bandaažipealse tihendi harja 4 lõtk h1 (h2<h1).

2) Samal ajal on bandaaži osades 13,14,16 olemas koormust vähendavate avade süsteem (12), kusjuures avad paiknevad bandaaži osadel 13 ja 14 labadevahelises kanalis pinna suhtes ühtlaselt piki auruvoolu keskjoont või osas 16 malekorras. Leiutise eesmärgiks on tõsta auruturbiinide töökindlust, tegelikku kasutegurit ja võimsust ja/või võidelda metallioksiidide ja –soolade ladestumise vastu töölabade bandaažide sisepinnal ja minimeerida turboagregaadi vibratsiooni. Kohus, tutvunud kasuliku mudeli EE nr 00123 kirjeldava osa ja joonisega ning referaadiga (I kd t lk 131- 135) leiab, et keeleliselt on nõudlus koostatud ebarahuldavalt. Nõudluse tekst on kirjutatud raskesti mõistetavalt lauseteks liigendamata. Samuti ei selgu näiteks leiutise eesmärgid ja/või kasulikkus kirjeldava osa lugemisel üheselt: kirjeldava osa lk 2 esimeses lauses on sõnastatud leiutise eesmärk, samal lehel alt teises lõigus on kahe punktina (a) ja b)) toodud samuti kaks eesmärki. Jääb arusaamatuks, kas ühed eesmärgid hõlmavad teist või on kõik nimetatud eesmärgid leiutise soovitud tulemiks. Ka ei ole välja toodud, kas mõlemat leiutise tunnust tuleb kasutada samaaegselt ja milline on nende omavaheline seos. Nõudluses ei ole ka näidatud ära harjakeste kõrguste vahe suhet s.t kui palju peaks tihendusharja 4 lõtk h1 olema suurem tihendusharja 5 lõtkust h2. Sellise kirjelduse kohaselt on teoreetiliselt ka võimalik, et üks lõtk on maksimaalne samal ajal kui teine on peaaegu minimaalne. Kohus leiab, et leiutise kirjeldus ei ole selles osas täielik. Samuti ei ole jooniste juures spetsifiktsiooni, mis raskendab tunduvalt joonise „lugemist“ (ka kõiki numbriga märgitud elemente ei ole kirjeldavas osas nimetatud- nt mis on nr 9, 10, 6, 15). Kuigi kostja väitis kohtuistungil, et tsiviilasjas 2/4/228-8045/00 läbi viidud ekspertiiside käigus tuvastati, et kasuliku mudeli leiutiskirjelduses on leiutise olemus avatud täpselt ja selgelt, jõudsid nimetatud tsiviilasjas kasutatud eksperdid siiski erinevatele ja mitte ühestele järeldustele. Nimelt leidsid eksperdid xxx ja xxx (I kd t lk 157- 165), et kasuliku mudeli nr 001234 leiutise kirjelduses on leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava eriala spetsialist saab leiutise ellu viia. Arvamuse viimases lõigus rõhutavad eksperdid, et esitatud kirjelduste ja jooniste alusel on võimalik puurida turbiini töölabade bandaažidesse avade süsteem kooskõlas kasuliku mudeli kirjeldusega ning samuti on võimalik sooritada muid konstruktiivseid muudatusi. Kolmas kaasatud ekspert O. Moorlat on oma arvamuses (I kd t lk 165- 182) asunud aga seisukohale, et leiutaja on püstitanud kasuliku mudeli kirjelduses eesmärgid, mille täitmise kohta ei ole andmeid esitatud ning leiutise olemus ei ole nii täpselt ja selgelt avatud, et vastava ala asjatundja saaks püstitatud eesmärgid täita ja leiutist teostada. Seega on ekspertide seisukohad kasuliku mudeli nõudluse täpsuse ja selguse küsimuses vastuolulised. Seejuures on ekspertide xxx ja xxx põhjendused sisuliselt vaid aukude puurimise kohta, ekspertiisist ei nähtu, kas hinnati leiutise nõudlust ka harjakeste lõtkude osas (ka ekspertiisi esimene küsimus hindab sisuliselt vaid aukude puurimist ja leiab, et harjakeste kõrguse reguleerimine on nn kõrvaltunnus, mida võib ka mitte kasutada). Käesolevas tsiviilasjas määras kohus samuti ekspertiisi, kuigi küsimust kasuliku mudeli nõudluse selguse ja täpsuse kohta eksperdile otse ei esitanud. Siiski saab ekspertiisi akti kohaselt anda hinnangu ka nimetatud küsimuse suhtes. Kostja vaidlustas käesolevas asjas määratud ekspertiisi tulemused väites, et ekspert ei olnud pädev ja oli tema suhtes negatiivselt meelestatud ning et xxx pole kantud ekspertide nimekirja. Viimase väite osas märgib kohus, et eksperdiks võib vastavalt TsMS §-le 294 lg 1 kohaselt olla igasugune eriteadmistega asjatundja, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Muude kostja vastuväidete osas leiab kohus, et need vastuväited on paljasõnalised ja alusetud. Kohus andis kostjale võimaluse esitada oma ettepanekud ekspertide nimetamiseks 08.06.2006.a kirjaga (II kd t lk 14) ning arvestas tema vastuväiteid seoses hageja poolt pakutud võimalike ekspertide xxx ja xxx ekspertideks mittenimetamisel. Eksperdiks nimetatud xxx suhtes kostja vastuväiteid enne ekspertiisi määramist ei esitanud. Samuti ei esitanud ta ise ühegi võimaliku eksperdi andmeid. Kostja hoopis tõdes oma

13.06.2006.a kohtule saabunud avalduses (II kd t lk 19- 21), et Eesti Vabariigis puuduvad pädevad patendivolinikud ja eksperdid. Sellele vaatamata ja tegelikkuses iseendale vastu rääkides esitas kostja kohtuistungil taotluse kaasata menetlusse Eesti patendivolinik eksperdina. Kostja avaldas kogu menetluse kestel arvamusi, et kõik asjaga tegelevad isikud on ebapädevad ega ole oma ala spetsialistid. Kohus leiab, et nimetatud seisukohavõtud on ebaõiged ning mitte just lugupidavaid teiste menetluses osalejate suhtes ning täielikult tõendamata. Kohus leiab, et Axxx poolt teostatud ekspertiis on asjatundlik ja erapooletu: ekspert on esitanud näiteid küll vaid endaga seotud samalaadsetest leiutistest, kuid ka nimetatud asjaolu on piisav, et hinnata tehnika taset. Kostja seisukohad seoses xxx võimaliku erapoolikusega jäid paljasõnaliseks- asjaolu, et xxx nimele registreeriti 1980-datel aastatel samasisuline leiutis, kui seda soovis registreerida kostja, ei anna kohtule alust kahelda tema erapooletuses. Lisaks on eksperti hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisega kaasnevast vastutusest (II kd t lk 94). Seega hindab kohus xxx koostatud ekspertiisi akti koos lisadega (II kd tl 96-120) võrdselt ja koos teiste asjas esitatud tõenditega. xxx poolt koostatud ekspertiisi akti (II kd t lk 96-120) kohaselt (kokkuvõtte p III) ei määra leiutise formuleeringus toodud bandaaži avade diameetri hindamise avaldis midagi ja kujutab endast üldtuntud geomeetrilist suhet, mis võimaldab avade etteantud summaarse pindala ja avade arvu puhul leida nende avade diameetri. Kohtul ei õnnestunud tuvastada kasuliku mudeli dokumentatsioonis ei vajalikku avade arvu ega nende summaarset pindala ning samuti mitte avade diameetri soovituslikke suurusi. Seega on kasuliku mudeli nõudluses jäetud andmata juhised selle kohta kui palju ja millise suurusega avasid tuleks puurida, et saavutada soovitud kasulik eesmärk, mis on kasuliku mudeli puhul püstitatud. Samuti ei selgu nõudlusest, kas soovitud eesmärgid on saavutatavad kahte kasuliku mudeli tunnust eraldi kasutades või vaid koos kasutades ja milline on viimasel juhul nende omavaheline seos. Nimelt sätestab KMS § 9 lg 3, et kasuliku mudeli nõudlus koosneb ühest sõltumatust või sõltuvatest punktidest. Kasuliku mudeli nõudlus võib sisaldada rohkem kui ühe sõltumatu punkti vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, ja tingimusel, et leiutise ühtsuse nõue on täidetud. Kasuliku mudeli ühtsusega on aga vastavalt KMS § 8 tegemist siis, kui tegemist on ühe leiutisega. Seega saab eeltoodud sätetest järeldada, et kahte käesoleva kasuliku mudeli nõudluses esitatud tunnust saaks ühe leiutisena kasutada vaid koos. Kuid mil moel need kaks tunnust omavahelises seoses on, nõudlusest ei selgu. Kostja küll selgitas kohtuistungil, et leiutise eesmärgiks on vibratsiooni ja soolaladestiste tekke vähendamine ja mõlemat tunnust tuleks kasutada ainult koos, ei kajasta kasuliku mudeli dokumentatsioon nimetatud asjaolusid üheselt. Dokumentatsioonist puudub ka täielikult selgitus ja arvutused, milline on ikkagi kumbagi tunnuskomponendi panus eesmärkide saavutamisse. Kuigi kostja väidab, et kasuliku mudeli eesmärgid saavutatakse tunnuste koos kasutamisel, ei ole seda väidet võimalik hinnata. xxx poolt koostatud ekspertiisi aktist (p III) selgub, et püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada just kasuliku mudeli kõigi tunnuste koos kasutamisel. Kummagi tunnuse eraldi kasutamisel on aga eksperdi arvates tulemus järgmine: „Kui jätta ära bandaažipealse tihenduse teine kamm, siis on pakutav mudel täielikult identne autoritunnistusega nr 1182183(lisa 3). Kui jätta ära avad bandaažis, siis kasvavad teise kammi vähenenud pilu puhul nii bandaažipealsed- kui ka pärgjõud, mis on vastuolus lahendatava ülesandega.“ (II kd t lk 118). Eelpool on ekspert selgitanud, et kasulikku mudelit soovitakse kasutada bandaažipealsete jõudude vähendamiseks, kuid nimetatud jõudude vähendamisel suurenevad pärgjõud ja lõpptulemusena rootori vibratsioon ei muutu või halvemal juhul võib väheneda turbiini lävivõimsus (II kd t lk 115-116). Seega ei vii kasulikus mudelis esitatud tunnus- harjade kõrguste erinev reguleerimine- soovitud eesmärgini. Ekspert leidis ka, et aukude puurimine ei pruugi viia soovitud eesmärgini ning võib tuua kaasa hoopis energiakulu kasvu ja astme kasuteguri langemise.

Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid ja ekspertiiside tulemeid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et kasuliku mudeli nõudlus ei ole esitatud piisavalt täpselt, selgelt ning selles ei ole kajastatud kõik olulised tehnilised tunnused. - KMS § 7 lg 1 sätestab, et leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva sama seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Kostja esitas prioriteedinõude 15.05.1997.a patenditaotluse alusel, mille ta esitas patendiametile 07.03.1997.a. Menetluse käigus tuvastas kohus mittevaieldavad asjaolud, mille kohaselt oli juba 09.08.1986.a esitatud kostja ja Valentin Jakovlevi poolt esitatud ratsionaliseerimisettepanek, mis käsitles aukude puurimist bandaažidesse, samad isikud esitasid 20.07.1998.a NL Riiklikule Leiutiste ja Avastuste Komiteele kaitsmiseks samasisulise tehnilise lahenduse, mille kohta neile väljastati patent. Lähtudes tsiviilasjas 2/4/228-8045/00 patendiameti poolt esitatud seisukohtadest (I kd t lk 26- 28) omab ratsionaliseerimisettepanek küll vaid tähtsust siis, kuid see oli avaldatud. Kohtule ei esitatud tõendeid, kas ettepanek oli avalikustatud või mitte, kui kohus leiab, et see ei oma asjas ka tähtsust, kuna kasulikus mudelis on esitatud kaks tunnust, ratsionaliseerimisettepanekus aga vaid üks- aukude puurimine bandaaži. Seega ei ole need nagunii võrreldavad. Käesolevas asjas tehtud ekspertiisi akti kohaselt kasutatakse augustatud pindu voolu parameetrite tasakaalustamiseks turbiiniehituses juba 30 aastat (akti p I) ning ekspert on esitanud andmed ka nelja autoritunnistuse kohta, mis on väljastatud aastatel 1977-1986.a. Nimetatud leiutistes on esitatud erinevaid viise aukude puurimisel bandaaži ning nimetatud leiutiste eesmärke ja tulemeid. Seega ei ole aukude puurimine bandaaži uus meetod. Kohus peab aga möönma, et esitatud leiutistes ei ole esitatud aukude puurimise tunnust koos harjade erinevate lõtkude tunnusega. Käesolevas kasulikus mudelis on esitatud kaks tunnust- tegemist paks olema kasuliku mudeli ühtsusega (KMS § 8, § 9 lg 3). Seega lähtudes sellest, et kasulikul mudelil on esitatud kaks tunnust, järeldub, et on tegemist uue leiutisega. Samas tuleb siiski kasulikku mudelit hinnata KMS § 5 lg 1 esitatud tunnustest lähtudes kogumis- s.t leiutis peab olema samal ajal nii uudne, sellel on leiutustase ja see on tööstuslikult kasutatav. Kohus ei tuvastanud, et kasulikus mudelis esitatud lahendus tuleneks endastmõistetavalt tehnika tasemest. Seega on kasulikul mudelil ka leiutustase. Kohus kontrollib alljärgnevalt ka kasuliku mudeli tööstuslikult kasutatavust. -KMS § 7 lg 4 sätestab, et leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. Vaidlust ei ole selle üle, et kasuliku mudeli alusel midagi toota ei ole võimalik. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti EJ ja Balti EJ on turbiinidel kasutatud üht kasuliku mudeli tunnust- aukude puurimist bandaažile. Seda kinnitavad näiteks vastavad aktid (I kd t lk 20-21, tõlge t lk 73-74) ja ka tsiviilasjas 2/4/228-8045/00 läbi viidud ekspertiisid- xxx ja xxx on tuvastanud aukude puurimine 10 turbiinis; xxx on nimetatud küsimusele andnud jaatava vastuse, kuid märkinud, et kõik avad on puuritud enne kasuliku mudeli registreerimist.

Kasuliku mudeli teise tunnuse- tihendusharjade reguleerimine eri kõrgusele- lühidalt h1>h2, kasutamise osas ei ole ühest tulemit. xxx ja xxx märkisid ekspertiisis, et tihendusharjade kõrgusi on mõõdetud turbiinil nr 11, kus osadel astmetel vastasid harjakeste kõrguste vahed kasulikus mudelis kirjeldatule, kuid märkisid, et nimetatud tunnus on teisejärgulise tähtsusega ning seda võib kasutada või mitte. Balti EJ turbiini nr 11 osas on hageja esitanud tõendina ka kasuliku mudeli nr 00123 rakenduse ulatuse hinnangu, mille on koostanud xxx, Ixxx ja xxx (I kd t lk 34-42) ning mida on kasutanud ka eksperdid teises tsiviilasjas. Nimetatud ülevaate tabelist 1 nähtub, et ülevaatuse tegemise ajal 06.11.2002.a vastas pilude erinevus kasulikus mudelis kirjeldatule astmetel 5, 6, 7 ja 15, oli vastupidine aga astmetel 3, 4, 16 ning erinevus puudus astemetel 14 ja 17. Seega olid pilud nõuetekohased 4-l juhul 9-st s.o alla poole juhtudest. Ülevaate tabelis nr 2 esitatud andmete alusel asusid ülevaate koostajad p-s 6 seisukohale, et 1997.a toimunud kapitaalremondi käigus seati tihendusharjade pilud vastavalt tehase nõudele (h2=h1) ja neid ei seadistatud vastavalt kasulikus mudelis esitatule. Nimetatud ülevaates leiti ka, et turbiinil nr 11 ei ole augud puuritud lähtudes kasulikus mudelis esitatust. Nimetatud turbiini nr 11 on uurinud ka Foster Wheeleri hindajad 21.11.2002.a (I kd t lk 4357, tõlge t lk 79-93). Nimetatud akti p 3.9 kohaselt on samuti fikseeritud aukude puurimine: kõrgrõhu rootori 3. ja 6. ning 13.-16 astme bandaažidel, kusjuures p 3.9.1.4 esitatud lühikokkuvõttes märgiti, et bandaažides olevad augud tuleb kinni keevitada (sama tabelis Vahetamist ja remonti vajavatest detailidest ja sõlmedest p 12). OY Energico 04.07.2003.a aktis on asutud sarnasele seisukohale (I kd t lk 95-98). Siinjuures märgib kohus, et viimase akti koostaja on auruturbiinide peakonstruktor A. Lisjanski, seega vastava ala spetsialist. Tihendusharjade pilude osas kummaski aktis seisukohta ei esitatud. Kasuliku mudeli nõudluses on märgitud, et „..... teise harja 5 radiaallõtk h2 fikseeritakse auru käigu ajal ........ vähemana kui ..... esimese harja lõtk h1“. Kostja ei selgitanud vaatamata kohtu küsimusele, kuidas on võimalik nimetatud lõtkusid reguleerida „auru käigu ajal“ s.t turbiini töötamise ajal. Nimetatud asjaolu võimatusele on tähelepanu pööranud ka eksperdid. Kostja ise kinnitas, et tihendusharjade kõrgusi saab reguleerida turbiini remondi käigus, mida on kinnitanud ka hageja. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit ka selle kohta, et nimetatud tunnust oleks realiseeritud tegelikkuses mõne turbiini remondi käigus. Asjaolu, et turbiinil nr 11 vastas mõnel astmel tihendusharjade omavaheline kõrguste suhe kasulikus mudelis kirjeldatule, on juhulik ja tingitud nimetatud harjade kulumisest töötamise käigus. Ka ekspert xxx on asunud seisukohale, et kasulikul mudelil puudub tööstuslik kasutatavus, kuna see ei lahenda püstitatud ülesandeid (selgitust vaata eestpoolt seoses nõudluse täpsusega ja eksperdi hinnanguga nõudluse eesmärkide saavutamise võimatuse kohta). Ekspert asus ka seisukohale, et erinev pilude fikseerimine on küll võimalik, kuid need ei jää fikseeritud tasemele, kuna töö käigus harjad kuluvad ja pilud suurenevad vältimatult. Kohus leiab, et kasuliku mudeli tööstusliku kasutamise tingimus on täidetud ikkagi vaid siis, kui mõlemad kasuliku mudeli tunnused on realiseeritud üheaegselt. Seda käesoleval juhul ei ole toimunud. Asjaolu, et nõnda osa kasulikust mudelist kasutatakse, ei tee tööstuslikult kasutatavaks tervet kasulikku mudelit. Kasuliku mudeli dokumentatsioonis ja ka muidu puuduvad tõendid selle kohta, et kasulikku mudelit oleks kasvõi katseliselt kasutatud. Seega kõike eelpool esitatut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kasulik mudel ei vasta KMS § 5 lg 1 ja § 7 nõuetele kogumis, kuna: 1) esitatud tunnuste koos kasutamine ei ole esitatud viisil tööstuslikult võimalik ning 2) aukude puurimise tunnust eraldi kasutades kordab see juba varem teada olevat tehnilist lahendust ning ei vasta enam kasuliku mudeli registreeringule. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kasulik mudel EE nr 00123 KMS § 9 ja § 7 ning sama seaduse § 47 lg 1 nimetatud kasuliku mudeli registreeringu tühistamise alused on täidetud.

Vastavalt KMS § 47 lg 3 teeb kasuliku mudeli registreeringu tühistamise korral Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse ja jõustunud kohtuotsuse ärakirja. Kostja väitis, et kasuliku mudeli kasutamist tõendab tema ja AS Eesti Energia Iru elektrijaama vaheline litsentsileping ( I kd t lk 149-150). Kohus märgib, et AS Eesti Energia oli vaba sõlmima kostjaga litsentsilepingut ning leping iseenesest ei tõenda kasuliku mudeli lahenduse (täies ulatuses) kasutamist Iru EJ-s. Kostja muid tõendeid kasuliku mudeli kasutamise kohta Iru EJ-s ei esitanud. Samuti ei ole kasuliku mudeli registreeringu tühistamine litsentsilepingu tühistamise aluseks- KMS § 47 lg 4. Kostja väitis, et tema autoriõigust tõendab ka USA patent US 6,632,069 B1 (I kd t lk 105). Eelkõige märgib kohus, et arvestades t kehtib nimetatud patent USA territooriumil. Ka on nimetatud patent registreeriautiriõiguses kehtivat põhimõtetud 14.10.2003.a seega ei oma kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tähtsust. Kostja vastuväidetele selles osas, et asja arutamisse tuleks kaasata Patendiamet vastab kohus järgmist: Patendiamet oli kaasatud algselt asja arutamisse kui kolmas isik kostja poolel (I kd t lk 62-63), kuid kõrvaldatud menetlusest 13.10.2005.a määrusega (I kd t lk 137-138). Kõrvaldamise põhjuseks oli asjaolu, et KMS § 21 lg 1 kohaselt Patendiamet ei kontrolli kasuliku mudeli vastavust kaitsevõimelisuse kriteeriumitele ja ta on vaid registripidaja. Sellise sisulise arvamuse on patendiamet asjas ka andnud (I kd 108-110). Kohus jätab hindamata kostja esitatud tõendid (II kd t lk 24-32,34), kuna need ei tõenda käesolevas vaidluses tähtsust omavaid küsimusi. Kohtule on arusaamatu, mida soovis kostja tõendada Enn Urgase patendivoliniku tunnistuse koopiaga (II kd t lk 33) ja seetõttu jätab kohus nimetatud tõendi tähelepanuta. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 3000 krooni (I kd t lk 11), tegi kulutusi õigusabile 117 492.60 krooni (II kd t lk 138- 148), s.h kulud tõlgete kinnitamiseks 1798 krooni ning tasus ekspertiisi kulud 20 000 krooni (II kd t lk 58). Kostja palus enda kasuks välja mõista tõlke kulud 2000 krooni, kuid kulusid tõendavaid dokumente ei esitanud. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi posti saatmisele 64.80 krooni ning tasus ekspertiisi akti tõlkimise eest tõlkebüroole 2168.50 krooni (II kd t lk 126). Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohtukuludeks on käesolevas asjas riigilõiv (TsMS § 46 p 1, 47); tõlkekulud ja eksperditasu (TsMS § 46 p 2, 52 p 1, 53), postikulud (TsMS § 46 p 2, 52 p 5). Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb nimetatud kulud kostjalt välja mõista järgmiselt: riigilõiv 3000 krooni, ekspertiisitasu 20 000 krooni ja kulud tõlgete kinnitamisele 1798 krooni (II kd t lk 139) hageja kasuks, postikulud 64.80 krooni ja tõlkekulud 2168.50 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus teiselt poolelt poolele, kelle kasuks otsus tehti välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.09.1999 määruse nr 42 kohaselt oli selleks piirmääraks 50 000 krooni.

Hageja palus esindaja kulude katteks kostjalt välja mõista 115 694.60 (maha arvatud tõlkele kulutatud 1798 krooni). Kohus leiab, et nimetatud taotlus ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, kuna kulude piirmääraks on eelnimetatud justiitsministri määrusega kinnitatud 50 000 krooni. Nimetatud summas tuleb hageja õigusabikulud kostjalt ka välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.