Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23. jaanuar 2008.a, Narva kohtumaja 2-07-5996
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja (täitemenetluses võlgnik) I L xxx
I L kaebus kohtutäitur K J 09.02.2007.a otsuse peale
Kohtutäitur K J xxx Asjast puudutatud isik (täitemenetluses sissenõudja) A L xxx Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja S D xxx Menetlustoiming
Kaebuse läbivaatamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta I L kaebus kohtutäitur K J 09.02.2007.a otsuse peale rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
Kaebaja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud kaebuse (tl 7-8) kohaselt 22.01.2007 esitas I L kohtutäitur K J kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja palus peatada menetluse terviseseisundi tõttu. 26.01.2007.a esitas I L veel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, millega palus tühistada 17.01.2007.a kinnistaja arestimise akti ja tühistada akti arestimise tasumise kviitungi. Kaebuse esitaja põhjendas kaebust sellega, et korteri arestimise akt oli koostatud tema puudumisel, kuna ta oli haiguslehel, ei saanud liikuda. Seoses sellega puudus kohtutäituril
võimalus kinnisvara ülevaatust teha. Kohtutäitur määras kinnisvara maksumuse, jättes märkimata selle hindamise metoodika. Kinnisasja hind ei vasta kinnisvara turuhinnale. Võttes arvesse seda, et kohtutäitur tunduvalt alandas kinnisvara hinda, võib see mõjutada võlgniku huvide kaitset. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kaebuse esitaja ei olnud statsionaarsel ravil. Kaebuse esitaja esitas tõendi, et talle on pandud kips ja teatas, et ei saa iseseisvalt liikuda isegi mööda korterit. Kohtutäitur põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist veel sellega, et kaebuse esitajal on tütar, kes oli kohtutäituri vastuvõtul, kuid ei näidanud dokumente, mis kinnitaksid et vastuvõtul oli võlgniku sugulane. Kohtutäituri poolt toimus konfidentsiaalse informatsiooni levitamine isikule, kes ei ole tõendanud sugulussuhteid ja kes ei esitanud volitust. Tegelikult kaebuse esitaja andis volituse O N, et esitada dokumendid 16.01.2007.a, kuid volitusest ei nähtu, milliseks tähtajaks see oli väljastatud ja seega kohtutäitur ei saa viidata esindusvolitusele, kuist ei nähtu kehtivuse tähtaeg. Kinnisvara hindamisel viitab kohtutäitur FIE N K 24.01.2006.a hindamisaktile, millele vastavalt kinnisvara hind on 181 305 krooni. Seega hinna määramisel rikkus kohtutäitur seadust, kuna võttis aluseks isiku, kellel puudub tegevusluba, poolt tehtud hindamisakti ja hindas kinnisvara silmnähtavalt vähendatud hinnaga. Hinna määramisel tuleks lähtuda keskmisest turuhinnast TsÜS § 65 järgi, mis käesoleval ajal on tõusnud 650 000-700 000 kroonini. I L arvamusel talle kuuluva vara hindamine mitteobjektiivne ning ei vasta tegelikule vara maksumusele. Kaebuse esitaja palub tühistada 17.01.2007.a arestimise akt täitemenetluses nr 167/2006/2535 ning tühistada otsuse täitetoimingu tasumisest, kuna antud hindamisakt on koostatud rikkumistega ja järelikult kohtutäituri täitetoiming tasumisele ei kuulu. Kohtutäituri vastus Kohtutäitur K J kirjalikus vastuses (tl 27) jääb oma 09.02.1007.a tehtud otsuses toodud seisukohale. I L poolt tehtud volikirjas ei ole märgitud volikirja kehtivuse tähtaega ning volitus on välja antud enda huvide esindamiseks täiteasjas nr 167/2006/2535. Volituse tagasivõtmisest teatas I L kohtutäiturile oma 31.01.2007.a esitatud avalduses (TsÜS § 126 lg 1). Võlgnik oma kaebuses lähtub turuhindadest 20.02.2007.a seisuga, mis ei tarvitse vastata 17.01.2007.a hindadele ega ka tänastele hindadele. Seoses sellega taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 alusel kohtult eksperdi määramist uue hindamise korraldamiseks võlgniku I L kulul. Kohtutäitur on seisukohal, et selleks ei tarvitse tühistada 17.01.2007.a tehtud kinnisasja arestimisakti, vältimaks võimalust uute kaebuste esitamiseks ning täitemenetluse tahtlikuks aeglustamiseks. Nimetatud akt on tehtud kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega. I L korduvalt taotleb täitmistoimingu tasumise tühistamist, Käesolevaga selgitab kohtutäitur, et I L on esitatud arve hagi tagamise tühistamise eest hoopis teises täiteasjas. Kohtutäitur palub jätta 17.01.2007.a tehtud kinnisasja arestimise akt tühistamata ning määrata eksperdi kinnisasja xxx uue hindamise korraldamiseks võlgniku I L kulul. I L arvamus I L arvamuse kohaselt kohtutäitur esitab kohtule valeandmed. Kohtutäiturile teatati sellest, et kaebuse esitaja on haiguslehel puusaliigese murruga. Juba 16.01.2007.a oli kohtutäiturile
esitatud taotlus täitemenetluse peatamiseks, millega kohtutäitur nõustus ja teatas sellest kaebuse esitajale telefoni teel. Vaatamata esitatud tõendile, et kaebuse esitaja ei saa liikuda, viis kohtutäituri kaebuse esitajale kuuluva kinnisvara hindamise 17.01.2007.a läbi. Kaebuse esitaja vaidlustab nimetatud hindamist kahel põhjusel: kinnisvara oli hinnatud kaebuse esitaja puudumisel ja seetõttu on võimatu kinnisvara objektiivselt hinnata. Kaebuse esitaja leiab, et kui ta oleks olnud vallasvara hindamise juures, oleks ta saanud näidata kinnisvara seisundit ja siis oleks võinud kinnisvara hind olla teistsugune. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohtutäitur tunnistab kaebuse esitaja kaebust, siis kaebuse esitaja on nõus esitama kinnisvara hindamiseks kohtutäitur K J, kuid see peab olema objektiivne hindamine. Selleks tuleb tühistada arestimise akt ja teha uus arest uue kinnisvara hindamisega. Asjast puudutatud isik A Li arvamus 27.04.2007.a esitatud arvamuse (tl 40) kohaselt I L kaebus kohtutäituri tegevuse peale on alusetu. Kohus tegi 30.05.3006.a otsuse, millega mõistis I L A L kasuks välja 88 321,25 krooni. Pärast kohtuotsuse jõustumist takistas I L selle täitmist. Ta esitas kohtule hagi A L nimetatud summa tagasinõudmise kohta, määruskaebuse kohtu keeldumisele tema hagiavalduse vastuvõtmises, taotluse korteri arestimise tühistamiseks, kaks kaebust kohtutäiturile tema tegevuse peale. Sealjuures vastas A L kõikidele võlgniku pöördumistele, viibis kaebuste arutamise ajal kohtutäituri juures ning kandis sellega seoses materiaalseid kulutusi. Tsiviilasja nr 2-03-741 menetlemise ajal pakkus A.L korduvalt kirjalikult I. L võimalust lasta korter ühiselt ära hinnata ning müüa. Viimati tegi sellise ettepaneku A. L 13.03.2006.a. A. L pakkus kohtutäituri juures I. L lasta korter hinnata võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel, mis ei ole seadusega vastuolus. Viimaks, kui ta ei ole nõus K J poolt määratud hinnaga, võib ta ise lasta spetsialistil korter hinnata. Käesoleva olukorra lahendamine pooltele minimaalsete materiaalsete kuludega oleks võlgnikult välja mõistetud summas tasumine. Lõpuks, tal oleks võimalik pakkuda ka muid kohtuotsuse täitmise tagatisi, millega seoses saaks korteri aresti alt vabastada ja hindamist mitte teha. Võlgniku käitumine annab tunnistust sellest, et ta teadlikult ja järjekindlalt venitab otsuse täitmisega, et A. L kasuks väljamõistetud summa väheneks aja jooksul inflatsiooni tõttu. Väljamõeldiseks on kaebuses esitatud väited kohtutäituri rikkumiste kohta selles, et viimane oli vastu võtnud N K poolt koostatud hindamise akti, kes ei ole pädev kinnisvara hindamise küsimustes. Tsiviilasja nr 2-03-741 arutamisel kohtuistungil I L seda akti ei vaidlustatud. Väljamõeldiseks on ka kaebuse muud põhistused: Krista Järveti poolt väidetavalt konfidentsiaalse informatsiooni levitamine, võlgniku esindaja volikirjal kehtivusaja puudumine, aresti akti eest tasumise kviitungi mittekuuluvus asja juurde, hindamismetoodika puudumine kohtutäituril. A L jääb täitemenetluse toimikus nr 167/2006/2535 asuvas 01.02.2007.a vastuses toodud arvamuse juurde. Peab 09.02.2007 otsust seaduslikuks. I L arvamus A L vastuse kohta 05.06.2007.a kohtule esitatud kirjaliku arvamuse (tl 48) kohaselt on sissenõudja väited põhjendamatud. Kaebuse esitaja ei takistanud täitemenetlust, vaid kasutas oma õigusi kehtiva seadusandluse alusel. Sissenõudja esindaja pöördus korteri müümise ettepanekuga. Kuid I L arvamusel selle ettepaneku eesmärk oli tegelikult võtta kaebuse esitajalt eluruum. Kaebuse esitaja tegi ettepaneku lahendada antud küsimus kompromissiga, tühistada arestimise akt ja
tasu tehtud toimingute eest. Pärast objektiivset hindamist võib lühikese aja jooksul otsustada küsimuse sissenõudjale nõutava summa hüvitamiseks. Viide N K aktile tähendab seda, et sissenõudja ei olnud otsuse tegemise hetkel küllaldaselt tuttav hindadega kinnisvaraturul ja pakkus välja väiksema hinna korteri eest. Käesoleval ajal on kinnisvara hinnad palju suuremad, kui N K aktis märgitud. Kohtutäituri 09.02.2007.a otsus Kohtutäituri 09.02.2007.a otsuse (tl 9-10) kohaselt, 16.01.2007.a esitas I L volitatud esindaja O N kohtutäiturile tõendi I L haigestumise kohta, kust on näha, et I L on seatud kips kuni 16.02.2007.a. 17.01.2007.a koostas kohtutäitur K J korteri aadressil xxx arestimisakti. 22.01.2007.a esitas I. L kohtutäitur K J kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus ka täitemenetluse peatamist. 26.01.2007.a esitas I L veel ühe kaebuse kohtutäitur K.J tegevuse peale, milles palub tühistada 17.01.2007.a tehtud kinnisasja arestimise akti. Kaebuse läbivaatamisel 01.02.2007.a A L esitas vastuse I L kaebustele, lugedes neid põhjendamatuteks. 20.12.2006.a sai võlgnik isiklikult allkirja vastu kätte täitmisteate, kus talle oli määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva. Võlgniku ja sissenõudja puudumine vara arestimisel ei riku võlgniku õigusi, sest 04.04.2006.a määrusega on kohtu poolt hagi tagamiseks tehtud korteriomandi käsutamise keeld. I L taotluse hagi tagamise tühistamiseks jättis kohus oma 11.01.2007.a määrusega rahuldamata. Kohtutäituri poolt tehtud täitetoimingud on seadusega kooskõlas. A. L on seisukohal, et arestiakti tühistamiseks ega täitemenetluse peatamiseks alust ei ole. Võlgniku haigestumine ei ole nii raske, et takistaks kohtuotsuse täitmist. Kohtutäituri seisukoha kohaselt statsionaarsel ravil võlgnik ei ole, võlgniku haigestumine ei ole nii raske, et täitetoimingute tegemist peatada. Vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku (TMS § 70 lg 1). Võlgnikul on tütar kes 16.01.2007.a käis kohtutäituri vastuvõtul ning oli suuliselt hoiatatud eelseisvast korteriomandi arestist. Vaatamata sellele arestimisele ei ilmunud ei pereliige ega ka esindaja. Asjaolust, et esindaja O N on volitatud vaid üheks päevaks, teatas I L oma 31.01.2007. a avalduses. Kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud sissenõude aluseks olev täitedokument; kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta: kinnisasja päraldised ja olulised osad; kinnisasja hind; ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve (TMS § 143). Kõik need andmed on kohtutäitur võtnud kinnistusraamatust. Korteriomandi seisundi määramisel on lähtutud FIE N K 24.01.2006.a ekspertotsusest, kus oli korteri hinnaks 181 305 krooni. Võlgniku ja sissenõudja puudumisel hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäituri esitatava kaebusega vaidlustada TMS § 217 sätestatud korras. Kohtutäitur jättis I L 22.01.2007.a ja 26.01.2007.a kaebused rahuldamata, täitemenetluse peatamata ning 17.01.2007.a kinnisasja arestimise akti tühistamata. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.01.2006.a kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt lahendab kohtutäitur kaebuse enda tegevusele või otsusele otsusega, millele võib TMS § 218 lg 1 kohaselt esitada kaebuse kohtule. Alates 01.01.2006.a kehtiva tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 kohaselt lahendatakse kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus on seisukohal, et antud asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastusega kaebusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et I L kaebus tuleb jätta rahuldamata. I L esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 09.02.2007.a otsuse peale. Kaebuses vaidlustab I L ainult 17.01.2007.a kinnisvara arestimise akti ning otsuse täitetoimingu tasumise kohta. Kohtule esitatud kaebuses ei ole I L vaidlustanud kohtutäituri otsust täitemenetluse peatamata jätmise osas, seega kohus ei lahenda kaebust täitemenetluse peatamata jätmise osas. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 30.05.2006.a. kohtuotsus (tsiviilasi nr 2-03-741) on jõustunud 21.11.2006.a. Seega on otsus võlgnikule täitmiseks kohustuslik. Kohtuotsusega on I L A L kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis 88 373 krooni. Nimetatud kohtuotsuse ja A L avalduse alusel algatas kohtutäitur K J täitemenetluse nr 167/2006/2535. I L ei vaidlusta seda fakti, et ta oli teadlik täitemenetluse algatamisest tema suhtes ning et täitmisteate sai ta kätte 20.12.2006.a. Samas kohtule 16.01.2007.a esitatud hagiavalduses (koopia on esitatud ka kohtutäiturile) kinnitab ta, et 15.01.2007.a sai teatise, et kohtutäitur arestib 17.01.2007.a kell 10.30 temale kuuluva korteri. Kaebuse esitaja palub tühistada korteri arestimise akti, kuna see oli tehtud tema puudumisel, mistõttu kohtutäitur hindas kinnisvara madalama hinnaga, võttes aluseks FIE N K poolt koostatud ekspertiisiotsuse. TMS § 55 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. TMS ei näe ette kohtutäituril kohustust teavitada võlgnikku vara arestimisest. TMS § 10 kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Kohtutäitur saatis ikkagi võlgnikule teatise, et 17.01.2007.a arestib ta korteri. Võlgnik sai sellest teada 15.01.2007.a. SA Narva Haigla tõendi kohaselt alates 16.01.2007.a on I L ambulatoorsel ravil ning samal päeval andis I L volituse O N enda esindamiseks täitemenetluses. I L väidetel volitus oli antud vaid üheks päevaks, kuid volitusest seda ei nähtu. Sellest, et käesolev volitus oli antud ainult üheks päevaks, so 16.01.2007.a, teatas I L kohtutäiturile alles 31.01.2007.a esitatud avalduses. Seega kohtutäitur võis eeldada, et korteri arestimise päeval oli I L esindaja, kes oli teadlik korteri arestimisest 16.01.2007.a ja kes võis viibida arestimise juures ja teha avaldused I L nimel. TsÜS § 127 lg 3 kohaselt kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud.
TMS § 70 lg 1 kohaselt vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. 17.01.2007.a kinnisasja arestimise aktist nähtub, et arestimise juures võlgnik ega tema tütar või esindaja ei viibinud. Korteri arestimine toimus Viru Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaablite V P ja A B juuresolekul. Seega on järgitud TMS § 70 lg 1 nõuded. Kinnisasja kohta andmed on võetud kinnistusraamatust, mis on kooskõlas TMS § 143. FIE Niina Kostina 24.01.2006.a koostatud eksperdiotsusest lähtub kohtutäitur ainult korteriomandi seisundi määramisel. Arestimisaktis on korteri hinnaks märgitud 500 000 krooni. Seega ei saa väita, et kohtutäitur võttis korteri hindamise aluseks ainult FIE Niina Kostina poolt tehtud ekspertiisiotsuse, jättes arvestamata kinnisvara turuhinda. Kohus märgib, et vastavalt TMS § 74 lg 7 võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Sama on selgitanud võlgnikule ka kohtutäitur oma 09.02.2007.a. otsuses. Arvestades eeltoodut, on kohtutäitur põhjendatult jätnud võlgniku kaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur vara arestimisel seadust rikkunud ning seetõttu ei ole ka põhjendatud kohtutäituri poolt täiteasjas nr 067/2006/2535 koostatud kinnisasja arestimise akti tühistamine. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I L kaebus Narva kohtutäitur K J 09.02.2007.a otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja 17.01.2007.a koostatud kinnisasja arestimise akt tühistamata. Kaebuse esitaja palus veel tühistada otsus täitetoimingu (korteri arestimise) eest tasumisest. I L pole esitanud kohtule nimetatud otsust. Kohtutäitur oma vastuses märkis, et I L oli esitatud arve hagi tagamise tühistamise eest teises täiteasjas. Samas kohus märgib, et täitemenetluse seadustik ega muu seadus ei näe ette kohtutäituri tasu nõudmist vara arestimise toimingult.
Kohtunik
/allkiri/
Geete Lahi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.