Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused M. R. esitas 16.07.2007.a. Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu avalduse tööga tekitatud tervisekahju väljanõudmiseks V. P. . Tartu Maakohtu 17.10.2007.a. määruse alusel ( mis jõustus edasikaebamata 01.11.2007.a.) anti M. R. riigi õigusabi tema õigusnõustamiseks ja õigusdokumendi koostamiseks ühes M. R. kohustusega hüvitada

võrdsete osamaksetena ühe kolmandiku ulatuses riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. M. R. õigusabi andjaks määrati Peeter Järve Advokaadibüroo vandeadvokaat Peeter Järv. M. R. hagi oli selles esinenud puuduste tõttu pikka aega käiguta ja kuna hageja nõuetekohast hagi ei esitanudki, on Tartu Maakohtu 11.12.2007.a. määrusega ( mis jõustus edasikaebamata 07.01.2008.a. ) hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutud ja hagi selle esitajale tagastatud. P.Järv on 15.01.2008.a. esitanud avalduse riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 2360 krooni so tasu õigusnõustamise ja õigusdokumendi koostamise eest ( sh tasu dokumentidega tutvumise 2 tunni eest, probleemide läbitöötamise ja seisukohtade kujundamise 3 tunni eest, kliendiga konsulteerimise 1 tunni eest, Eesti Vabariigile esitatava moraalse kahju heastamise avalduse koostamise 2 tunni eest), lähtudes tasu määrast 125 krooni poole tunni kohta) koos käibemaksuga. RÕS §-s 22 lg 1 on sätestatud, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus leiab, et vandeadvokaadi P.Järve poolt esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest see on kooskõlas esindaja poolt tehtud töö mahu ja selleks kulutatud ajaga. Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusega nr 2 kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ ( edaspidi Korra) § 17 kohaselt tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 15. Viimase lõikes 1 on sätestatud tasu määraks 125 krooni iga poole tunni kohta. Arvestades antud asja keerukust ja mahtu ( hageja nõue ei olnud selge , hageja oli esitanud kohtule hulgaliselt dokumente, esindaja pidi tegema täiendavaid järelepärimisi) on vandeadvokaat P.Järve näidatud ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks vandeadvokaat P.Järvele riigi õigusabi tasu määrata kokku 8 tunni ehk 16 pooltunni eest ( 16 x 125 ) so 2000 krooni, millele lisandub Korra § 1 lg 2 kohaselt käibemaks 18 % so 360 krooni. Seega P.Järvele tuleb riigi õigusabi tasuks määrata 2000 + 360 so 2360 krooni. RÕS §-s 25 on sätestatud, et samaaegselt käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 ettenähtud advokaadile makstava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude advokaadile hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisega määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulusid kannab vastaspool. Kuna kohus käesolevas asjas riigi õigusabi tasu vastaspoolelt välja ei mõista, tuleb need hüvitada hagejal endal Tartu Maakohtu 17.10.2007.a. määrusega ettenähtud korras so ühe kolmandiku ulatuses 2360 : 3 so 786,65 krooni ulatuses võrdsete osamaksetena. Kohus leiab, et arvestades hüvitamisele kuuluva summa väiksust ja hageja sissetulekute suurust, on hageja võimeline selle hüvitama kolme osamaksena. TsMS § 179 kohaselt võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulusid kandma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitministeeriumi valitsemisala asutuse

2 (3)

kaudu, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 1000 krooni, on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. TsMS §-st 467 lg 5 tulenevalt kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.