Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

I. Asjaolud ja hageja nõuded. Hageja asus AS Eesti Post Ida regiooni äriklientide müügijuhina tööle 08.08.2005.a. töölepingu nr. 524 alusel. 03.04.2007.a. teatati hagejale töölepingu lõpetamisest 29.12.2006.a. käskkirja alusel, millega oli hagejat distsiplinaarkorras karistatud töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p. 6 alusel. Käskkirjast nähtub, et hageja viibis 27.11.-29.11.2006.a. talvepuhkusel ja pidi tööle ilmuma 30.11.2006.a. Hageja naases 04.12.2006.a. Tööandja leidis, et hageja on puudunud töölt omavoliliselt, kuna välisriigis viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks töölt puudumisele. Hageja töölt puudumine häiris tööandja tööd, sest sel perioodil oli kiire lepingute sõlmimise aeg ja ühe töötaja puudumise tõttu tuli teistel teha ületunde. Käskkirja kohaselt oli hagejale 23.08.2006.a. määratud distsiplinaarkaristus, mis on kehtiv. Hagiavalduses hageja selgitab, et viibis tõesti talvepuhkusel ja pidi tagasi olema 30.11.2006.a. Hageja teavitas 28.11.2006.a. oma otsest ülemust M.P ’i nii meili kui ka telefoni teel, et ta ei jõua õigeks ajaks Venemaalt tagasi. Hiljem, asja kontrollides, sai ta M.P ’ilt kinnituse, et kõik on korras ja talle võimaldatakse puududa kuni ta tagasi jõuab. Hageja viibis Venemaal koos J.T ’iga, kes aga ootamatult 27.11.2006.a. õhtul haigestus ja sai arsti poole pöörduda alles 28.11.2006.a. Kuna Venemaale sõideti J.T ’i autoga, J.T aga ei saanud kaks päeva liikuda, siis hakati tagasi sõitma alles 01.12.2006.a. Puhkusele minnes olid hagejal kõik pakilised tööd tehtud, mistõttu keegi tema puudumise tõttu ületunde ei pidanud tegema. Kui aga hageja oli nii vajalik töötaja, siis oli võimalus tema puhkusele minek tühistada, mida aga ei tehtud. Kuni 29.12.2006.a ei nõutud hagejalt ka mingit seletust. 29.12.2007.a. tehti hagejale ettepanek omal soovil töölt lahkuda. Hageja palus mõtlemiseks aega, kuid kella 11 paiku hakkas tal südames paha, ta helistas oma perearstile, sai vastuvõtule, kus tehti EKG ja tuvastati, et tervis on korrast ära. Hageja jäi haiguslehele kolmeks kuuks. Hageja leiab, et talle distsiplinaarkaristuse määramine on ebaseaduslik ja sellest tulenevalt on ebaseaduslik ka töölepingu lõpetamine. Hageja palub muuta töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lõpetada tööleping seoses koondamisega. Seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega palub hageja välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Lisaks on kostjal hagejale töölepingu lõpetamise ning sellest vähem ette teatatud aja eest hüvitise maksmise kohustus. Hageja põhistab nõuet TDVS § 6 lg. 1, mille kohaselt töötajale võib distsiplinaarkaristuse määrata ühe kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. TDVS § 12 kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Antud juhul on väidetav süütegu toime pandud juba 30.11.2006.a., kuid hageja andis allkirja alles 03.04.2007.a. Kuna kostja pole hagejalt nõudnud ühtegi seletust väidetava rikkumise kohta, siis pole selge, millise süüteo hageja toime pani. TDVS § loetleb distsiplinaarsüüteod ning sellest nimekirjast hageja ei suuda järeldada, missuguse raske rikkumisega ta on hakkama saanud, kuna ta teavitas tööandjat oma raskustest tööle tagasijõusmisega ega ole tahtlikult töölepingut rikkunud. Seega pole tegemist süülise käitumisega, sest töötaja tegi omalt poolt kõik, et mitte töölepingut rikkuda. Pealekauba oli töölt puudumine sunnitud. Hageja palub TLS § 144 alusel hagi määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise nõudes rahuldada, tunnistada töölepingu lõpetamise formuleering ebaõigeks ning muutes formuleeringut kohustada kostjat lõpetama tööleping seoses koondamisega koos vastava hüvitise väljamaksmisega, rahuldada hagi töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes ning kuue kuu keskmise palga hüvitise nõudes. 12.06.2007.a. teatab hageja esindaja kohtule kostja vastuse suhtes oma arvamuse, mille kohaselt on hageja nõus et töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmisel loetakse hageja töölt lahkunuks omal soovil. Ülejäänud osas jääb hageja oma nõude juurde, leiab, et teda on karistatud alusetult, selletõttu ebaõigesti töölt vabastatud ning palub hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. 09.10.2007.a. saabus hageja esindaja taotlus, milles hageja on otsustanud muuta hagi ja soovib peale teiste nõuete lõppkokkuvõttes enda tööle ennistamist.

03.12.2007.a. saabus kohtule hageja taotlus, milles ta TsMS §-s 376 lg. 1 sätestatud õigust kasutades taotleb hagi eseme muutmist ning palub TLS § 117 alusel muuta hagi eset, lugeda hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada K K tööle ning mõista kostjalt hagejale välja tema sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses selgitab, et hageja läks talvepuhkusele 27.11.2006.a. kolmeks päevaks. Tema vahetuks juhiks töölepingu järgi oli Ida regiooni juhataja, Hageja asus kostja juurde tööle 08.08.2005.a. ning hageja oli teadlik sellest, et tema vahetu juht on Ida regiooni juhataja, mitte müügidirektori k.t. M P . Ida regiooni juhataja poleks saanud hagejat sel ajal puhkusele lasta, sest 01.detsembriks oli vaja ümber sõlmida palju ELS Ekspressteenuse lepinguid. Hageja pidi tulema tööle 30.11.2006.a., kuid tuli 04.12.2006.a. Tema puudumise tõttu pidid teised töötajad tegema ületunde, et jõuda vajalikud tööd õigeaegselt valmis. Hageja pidi teadma, et see periood on kiire, kuid hoolimata sellest lahkus ta puhkusele otsese juhiga kooskõlastamata, mistõttu ei saanud otsene juht ka talvepuhkust tühistada. 29.11.2006.a. õhtul teatas hageja vahetule juhile, et jõuab tagasi alles 31.11.2006.a. õhtul, kuid ei põhjendanud seda. Tööle hilinemise põhjusest sai kostja teada alles hagiavaldusest. Hageja taotles, et 30.11. ja 01.12.2006.a. arvestataks talle palgata puhkusena. Vastavalt puhkuseseaduse §-le 32 võib töötajale tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks. Antud juhul kokkulepet palgata puhkuse saamiseks ei olnud. Asjakohatu on hageja väide nagu oleks ta oma hilinemise kooskõlastanud M P ’iga. Vale on hageja väide, et kostja pole temalt ühtegi seletust nõudnud. Hageja on oma seletuse andnud e-maili teel 04.12.2006.a. Ka seal ei põhjendanud hageja oma töölt puudumise vajadust ettenägematute asjaoludega (autojuhi äkiline haigestumine), vaid „teatud asjaajamistega". Sellise olulise info varjamisega on hageja käitunud kostja suhtes pahauskselt. Hageja kõik väited, miks ta õigeaegselt tööle ei naasnud, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on välja toodud asjaolu, et töötaja puudus 30.11. - 01.12.2006.a. omavoliliselt töölt. Töölt puudumise mõjuvat põhjust hageja kostjale teatanud ei olnud. Kostja leidis, et mõjuvaks põhjuseks ei saanud olla pelgalt asjaolu, et hageja ei jõudnud Venemaalt õigeks ajaks tagasi. Hageja rikkus oma käitumisega TLS § 50 p. 2 nõudeid, mis kohustab töötajat täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast. Hageja nõue muuta töölepingu lõpetamise formuleering ning tunnistada tööleping lõpetatuks koondamisega ei tulene seadusest. Koondamise tõttu töölepingu lõpetamise õigus kuulub tööandjale ja töötajal puudub õigus nõuda töölepingu lõpetamist koondamise tõttu TLS § 86 p. 3 alusel. Vastavalt ITVS § 29 lg. 2 loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikult lõppemise päevast, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist. Vastavalt TDVS §-le 12 lg. 1 on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega karistus määrati. Antud juhul on selleks päevaks 03.04.2007.a. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg peatub töötaja töövõimetuslehel viibimise ajaks vastavalt TDVS §-le 6 lg.

12.12.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses jääb kostja ka pärast hageja kolmandat hagi muutmise taotlust seisukohale, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, ja palub jätta hagi rahuldamata. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil selgitab, et hageja tegu ei olnud selline, mis oleks andnud aluse teda vabastada TLS § 86 p. 6 alusel. Hageja taotleb tööle ennistamist ja koos tööle ennistamisega ka hüvitise väljamõistmist. Venemaal toimunut kinnitab tunnistaja J.T . Hageja on küsinud palgata puhkust, sellest pole ka keeldutud. Tunnistaja M.P oli see töötaja, kes andis nõusoleku, et hageja saab paar vaba päeva. Seda kinnitavad tema meilid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja puudumisest oli häiritud töökorraldus. Lisatasu maksmine ei tõenda töökorralduse muutmist. Hageja puudumine ei takistanud kellegi tööd, ükski töö ei jäänud tegemata. Kõik sai alguse kuu aega hiljem, kui hageja keeldus kirjutamast seletust rikkumise kohta, mida tööandja hagejale süüks pani. Kui tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult, siis ongi kaks võimalust. Kui karistus tühistatakse, siis ongi töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Sellele järgneb tööle ennistamine ja hageja soovib enda tööle ennistamist seisuga 03.04.2007.a. ning hüvitiseks kuue kuu keskmise palga väljamõistmist, kuigi võib muidugi ka kogu töölt puudumise aja eest seda nõuda. Hageja ise ütleb, et igaühel on oma vaba aeg. Enne oli teada, et puhkust rohkem ei saa. Venemaale sõit ei olnud äriline reis, oli rohkem puhkusereis, kus sai paralleelselt ära kasutada J.T ’i transporti ja Venemaal ka paari inimesega kokku saada. Aega tagasitulekuks oli piisavalt. Kui J.Tširkin jäi haigeks, siis e-kirjaga sai palutud paar päeva palgata puhkust. Ei saanud ju J.T ’it sinna jätta. Rahas asi polnud, oluline oli teavitada tööandjat, et ei jõua õigeaegselt tööle. Nii M.P kui ka T.T said meilid kätte. Nemad olidki kaks kõrgemat ülemust, keda oli vaja teavitada. Oluline oli pärast kontrollida, kas meilid kohale läksid, sest üks asi on helistamine, teine asi on kiri. E- kiri sai saadetud ühe tuttava juurest. Hageja seletab, et hetkel ta ei tööta, sest tal oli selline haigus, mis vajas rahu ja puhkust, kostja pakutud hüvitis vaid kahe kuu ulatuses teda ei rahulda. Alates Eesti Post'i juhtkonnavahetusest on senine nõue muutunud ja soov on Eesti Posti AS tööle tagasi minna. Hageja oma süüd ei leia, leiab, et tema on omast arust kõik õigesti teinud, aga temale on töölepingu lõpetamisega ülekohut tehtud. Kostja esindaja selgitab, et. hageja nõue peaks siiski tulenema seadusest. Praegu on kaks nõuet, mida korraga esitada ei saa. Töölepingu lõpetamine oli seaduslik. Hageja pole teatanud, mis olid need edasilükkamatud asjaolud, mis takistasid hagejat õigeaegselt tagasi tulemast. Nendes meilides, mis hageja on saatnud, ei ole autojuhi haigusest sõnagi. T.T on regioonijuhataja ja kostja oleks pidanud kooskõlastama kõik avaldused temaga. Esindaja selgitab, et kostja on ka hageja tööle ennistamise vastu, sest kostja süüd ja ebaseaduslikku tegevust ei ole. Samuti ei tekita hageja tööle ennistamine tervet tööõhkkonda, sest lahkutud on riiuga. Kui kohus hageja siiski tööle ennistab, siis palub kostja kohaldada TLS § 144 lg. 2 sätteid ja jätta hüvitis välja mõistmata. Kohtus ülekuulatud tunnistaja J.T ütleb, et on hageja kauaaegne sõber. Eelmise aasta novembri lõpus oli temal kaks nädalat vaba aega ja siis tema novembri alguses pakkus K e reisiplaani välja. Klaus oli nõus ja nii otsustati koos K natuke reisida Venemaale. 2-3 päeva sai oldud Moskvas ja ööbitud onupoja juures, käidud muuseumis ja saunas, nii nagu tahtmine oli. Siis sai niisama ringi sõidetud. Sõit Moskvasse algase päevasel ajal ja kohale jõudmine oli järgmise päeva lõuna paiku. Ega K K’ul ei olnud vajadust Venemaale minna, kohtus seal oma paari sõbra ja tuttavaga, sest see reis oligi mõeldud puhkusereisina. Tunnistaja ütleb, et agasitulek oli vist 30.-31.11.2006.a. paiku, aga enne tagasitulekut õhtupoolikul hakkas temal kõhugripp, oli palavik, sõita ei oleks üldse saanud, käis kiirabi ja oli vaja pikutada kaks ja pool päeva. Tagasitulek oli kuu viimasel päeval 31.11. või juba 01.

Kui K oleksid load kaasas olnud, oleks saanud õigeaegselt tagasi tulla. Esialgu oli K ka kõik korras, ta helistas töö juurde, et kas seal on kõik korras. K helistas palju ja saatis meile. Tunnistaja ütleb, et tal oli ebamugav olla, et tekitas K e probleeme, et K õigeks ajaks tööle ei jõua. Tunnistaja M.P ’i arvates võis olla 2006.a. detsembrikuus, kui hageja saatis e-meili ja soovis täpsustada oma puudumise võimalikkust. Sündmus ei olnud midagi erilist. Tunnistaja ei mäleta, aga arvab, et võis kirjutada meili, et Klaus peaks saama kinnituse regioonijuhilt, sest oli tavaks, et regioonijuht pidi teadlik olema. T T on regioonijuht, kes vastutab kogu töö toimumise eest. See oli tavapärane käitumine ega saanud olla kellegi vallandamise põhjuseks. Tunnistaja ei mäleta, kas tal oli K tema puhkuse ajal telefonikõne, kuid leiab, et kui K nii väidab, võis see nii olla, aga tunnistaja mäletab ainult meili. Millal täpselt meilivahetus toimus ja mis täpselt oli meili sisu, seda tunnistaja ei mäleta, oli vist, et ta tahab lahkuda Eestist ja et ta vist on ka regioonijuhti informeerinud. Ettevõttes oli kollektiivleping, kus olid sätestatud töötajate puhkusetingimused. Oli võimalus puhata suvel ja talvel ning vastavalt staažile olid puhkusepäevad suvel ja talvel. Puhkuseavaldus esitati personaliosakonda ja luba saadi oma ülemuselt. Tunnistaja ei tea, kuidas nüüd on, aga arvab, et vaevalt keegi läheb ka praegu puhkusele ilma teavitama personalijuhti või regioonijuhti. Tunnistaja ei mäleta ühtegi dokumenti nimega avaldus ega tea, kas K puhkusel olemine tõi kaasa klientide rahulolematuse. K juhtis oma tiimi ja tunnistaja arvab, et teised olid selleks ajaks juba sellisel tasemel, et ühe-kahe inimese puudumine ei häirinud tööd. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ja tunnistajate ütlused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas:

lõpetamise õiguspärasus, mille kohta on Riigikohus selgituse andnud oma lahendis 3-2-1-4802.

edasi lükata järgmisesse aastasse. Milles puhkusereisi olulisus seisnes ja mis olid need asjaolud, mida ei saanud järgmisse aastasse lükata, kuid mis takistasid Eestisse naasmist, pole teada. Järelikult puudus hageja töölt mõjuva põhjuseta ja kostja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas põhjendatult viidanud ka sellele, et välismaal viibimine iseenesest ei ole mõjuv põhjus töölt puudumiseks.

teadma, et isegi siis, kui asendaja oli määratud, on tema edasisel puudumisel tema tegevus kateta ja sellega on häiritud ka ettevõtte töö, sest Rakveres müügijuht puudus.

/allkiri/

S.Tooming

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 14.. 14.. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.