Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

15.11.2005 toimus Tallinnas Laagna teel liiklusõnnetus, milles osalesid J.G talle kuuluva sõidukiga Honda CR-V, riikliku registrimärgiga xxx xxx, ja Leila Briš Šafika Husjainovale (edaspidi ka: hageja) kuuluva sõidukiga Toyota Corolla, riikliku registrimärgiga xxx xxx. Liiklusõnnetuse toimumises oli süüdi J.G, kes ei andnud teed peateel liikunud Leila Briši poolt juhitud sõidukile Toyota Corolla ja rikkus sellega liikluseeskirja § 91, § 154 ja § 159 sätteid. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli J.G tsiviilvastutus kindlustatud liikluskindlustuslepingu sõlmimisega Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-s (edaspidi ka: kostja). 16.12.2005 liikluskahju tuvastamise ja hüvitamise otsusega otsustas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS 1) tunnistada liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile Toyota Corolla tekkinud kahju liikluskahjuks liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 26 lg 2 mõttes, 2) mitte tunnistada sõiduki Toyota Corolla rehvidele, velgedele ja sildadele tekkinud kahju liikluskahjuks LKS § 26 lg 2 mõttes, 3) lugeda liikluskahju põhjustajaks sõiduauto Honda CR-V juht J.G ning 4) vastavalt LKS § 7 lg-le 1 ja § 44 lg-le 1 hüvitada sõidukile Toyota Corolla liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel tekkinud liikluskahju, välja arvatud rehvidele, velgedele ja sildadele tekkinud kahju. 11.01.2006 tehtud hüvitamisotsuse alusel hüvitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS ELKE Auto AS-le hageja sõiduki liikluskahjuna saadud vigastuste taastusremondi maksumuse 35 316 krooni ulatuses. Hageja Šafika Husjainova ei nõustunud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS 16.12.2005 otsusega ja vaidlustas selle Kindlustuse Vaidluskomisjonis. Kindlustuse Vaidluskomisjon rahuldas 28.03.2006 otsusega Šafika Husjainova kaebuse ja mõistis Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt välja Šafika Husjainova kasuks täiendava kindlustushüvitise summas 11 100 krooni ning puksiiriabi kulude katteks 600 krooni; tunnustas Šafika Husjainova õigust nõuda Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt viivist seoses 11 100 krooni hüvitamisel tekkinud viivitusega; tunnistas Šafika Husjainova poolt põhjendatuks ekspert Kalev Lehtla kaasamise kindlustusvaidlusesse ja tema õigust nõuda Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt seoses Kalev Lehtla arvamuse küsimisega seotud mõistliku kulu hüvitamist. Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud omakorda Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS, kes esitas kohtule taotluse Šafika Husjainova poolt Kindlustuse Vaidluskomisjonile 22.02.2006 esitatud kaebuse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Harju Maakohus võttis 31.05.2006 määrusega menetlusse Šafika Husjainova hagi, milles hageja jäi Kindlustuse Vaidluskomisjonile esitatud nõude juurde ja palus välja mõista Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt täiendava liikluskahju hüvituse 11 100 krooni, puksiiriabi kasutamise kulu 600 krooni ning LKS § 45 lg 4 alusel viivise 11 700 krooni liikluskahju hüvitise väljamaksmisega viivitatud aja eest alates 16.12.2005. Hageja ei olnud nõus kindlustusandja otsusega, mille kohaselt tema sõiduki Toyota Corolla rehvidele, velgedele ja sildadele tekitatud vigastused ei ole liikluskahju, kuna kostja tellitud ekspertiisi järelduse kohaselt nimetatud vigastused ei saanud tekkida liiklusõnnetuse (kahe auto kokkupõrke) tagajärjel, vaid hageja sõiduki kokkupuutest liikumatu takistusega, milleks võis olla tõenäoliselt sõidutee äärekivi. Hageja leidis, et eeltoodud järeldus oleks eeldanud vahetult enne liiklusõnnetust hageja auto osalemist liikluses tühjade parempoolsete rehvide ja vigastatud velgedega, mis on tehniliselt välistatud. Pärast liiklusõnnetust muutus hageja sõiduk koheselt sõidukõlbmatuks ning viidi puksiiris autoremonditöökotta. Kostja poolt liikluskahjuna tunnustamata vigastuste remondi eest maksis hageja 11 100 krooni ning taotles selle summa hüvitamist koos viivisega liikluskahju hüvitamisega viivitamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis, et hageja auto rehvide, velgede 2(7)

ja sildade vigastused ei ole põhjustatud J.G juhitud sõiduki poolt ja 15.11.2005 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel ning selle asjaolu tõendamiseks tõi kostja esile Ain Leppiku eksperdiarvamuse (kohtueelses menetluses liikluskahju käsitlemisel kindlustusandja poolt tellitud ekspertiis). Ain Leppiku kui eriteadmistega isiku arvamus on kohtumenetluses dokumentaalseks tõendiks. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS oli seisukohal, et Kindlustuse Vaidluskomisjon on oma otsuses ebaõigesti jaotanud poolte vahel tõendamiskoormuse. Kostja väitel pidi hageja tõendama delikti üldkoosseisu elemendid, s. o teo, kahju ja põhjusliku seose olemasolu teo ja kahju vahel, kuid hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost toimunud liiklusõnnetuse ning rehvidele, velgedele ja sildadele tekkinud kahju vahel. Kostja arvates on komisjon asunud otsuses ebaõigele seisukohale, et kahju tekitaja peab tõendama, kus kannatanu vara kahjustada sai. Veel leidis kostja, et Kindlustuse Vaidluskomisjon on tõendeid vääralt hinnanud, kuna ainult ühe liiklusõnnetuses osalenud sõiduki, s. t hagejale kuuluva Toyota ülevaatuse põhjal ei olnud võimalik väita, et selle vigastused tekkisid kokkupõrkest Hondaga. Viivisenõude on komisjon kostja väitel rahuldanud ebamääraselt ning ekspertiisikulud kostjalt hageja kasuks välja mõistnud alusetult. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 08.06.2007 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava liikluskahju hüvitise 11 700 krooni ja viivise 11 700 krooni. Kohus jättis kostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tema enda kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 44 lg 1 ja lg 2, mis sätestavad, kes on kannatanu liikluskindlustuse seaduse mõttes ning millised on liikluskahju hüvitamise alused. Kohus nõustus kostjaga selles, et Kindlustuse Vaidluskomisjon on oma otsuses jaotanud tõendamiskoormuse poolte vahel ebaõigesti, kuid nimetatu ei toonud kaasa otsuses ebaõigetele lõppjäreldustele jõudmist, nagu leiab kostja. Pealegi on hageja kohtu arvates tõendanud esitatud tõenditega nii teo, kahju kui ka põhjusliku seose olemasolu toimepandud teo ja tal tekkinud kahju vahel. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et Šafika Husjainovale kuulunud sõiduauto Toyota Corolla vigastused, kaasa arvatud parempoolsete velgede, rehvide ja ka sõiduki sildade vigastused on tekkinud kõik 15.11.2005 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Sellele järeldusele jõudis kohus, hinnates kogumis järgmisi tõendeid: Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimikus nr 7-1/06/11 ja kohtutoimikus olevaid fotosid sõidukist Toyota Corolla, kust on näha, et liiklusõnnetuse tulemusena sai kahjustada kogu nimetatud sõiduauto parempoolne külg nii ülevalt poolt kui altpoolt iluliistu, kusjuures suuremad kahjustused sõidukil asetsevad just allpool iluliistu; tunnistajate J.G ja Leila Briši ütlusi, kes juhtisid avariis osalenud sõidukeid ja kes mõlemad kinnitasid, et nägid pärast liiklusõnnetuse toimumist, et sõiduki Toyota Corolla kummid olid tühjad ja rattad olid auto kerega võrreldes välja väändunud; tunnistaja Kalev Lehtla asjatundjana antud kirjalikku arvamust ja kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt on Kalev Lehtla veendunud, et kõik sõiduki Toyota Corolla vigastused, kaasa arvatud velgede, rehvide ja sildade vigastused, pärinevad ühest liiklusõnnetusest. Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja Ain Leppiku kohtuistungil antud ütlused ja tema eksperdina 28.11.2005 ja 01.04.2006 antud arvamused, mille kohaselt võis sõiduauto Toyota Corolla sõita enne kokkupõrget Hondaga auto ratastega vastu takistust, milleks võis olla vahetult pärast Võidujooksu sillalt Laagna teele pööramist sõidutee äärekivi, 3(7)

või Toyotale võisid vigastatud veljed ja rehvid olla paigaldatud pärast liiklusõnnetuse toimumist, kuid enne eksperdi poolt sõiduki ülevaatamist, on hüpoteetilised ja ümber lükatud kõigi eelnimetatud tõenditega, mistõttu ei saa need olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Tulenevalt sellest, et vastavalt LKS § 45 lg-le 1 tuleb liikluskahju hüvitada mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb hüvitamisega viivitamise korral maksta hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjal hüvitise taotlejale viivist, kusjuures esimesel kümnel päeval on viivise suuruseks üks protsent iga viivitatud päeva eest ja iga järgneva viivitatud päeva eest 0,4 protsenti iga viivitatud päeva eest ja viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivise tasumist. Arvestades LKS § 45 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt ei saa viivise summa olla suurem kui 100 protsenti hüvitise summast, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõude ulatuses ehk 11 700 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 08.06.2007 otsuse ning teha uus otsus, millega jätta Šafika Husjainova hagi Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vastu rahuldamata. Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja Šafika Husjainova kanda ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti hinnanud asjatundjate Ain Leppiku ja Kalev Lehtla dokumentaalsete tõenditena esitatud arvamusi, jätnud põhjendamatult arvestamata Ain Leppiku eksperdiarvamuses toodud põhjendused ja tunnistajana antud ütlused ning eksinud TsMS § 232 lg 1 vastu, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus ei ole analüüsinud asjatundja Ain Leppiku kirjalikke arvamusi 28.11.2005 nr 05/316 ja 01.04.2006 nr 05/316-1 ning kohtuistungil tunnistajana antud ütlusi, mille kohaselt sõiduki Toyota Corolla, riikliku registrimärgiga xxx xxx rehvide, velgede ja sildade vigastused ei saanud tekkida 15.11.2005 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja ei ole vaidlustanud asjatundja 01.04.2006 arvamuses toodud skeemi nr 1, millel kujutatud sõidukite asendist kokkupõrke hetkel nähtub, et Honda parema esiratta osa pidi olema esikaitseraua all ning seega puudus sõiduki Honda parema esiratta veljel võimalus kokku puutuda Toyota parempoolsete velgedega. Lisaks tuvastas asjatundja 28.11.2005 arvamuses, et sõiduki Honda parempoolne külg on vigastusteta ning parempoolne esivelg deformatsioonivaba, kuigi Toyota rehvide, velgede ja sildade vigastusi arvestades oleks Honda paremale esiveljele pidanud vigastused jääma. Hageja tellitud ekspertiisi teostanud Kalev Lehtla ei ole seda vastuolu selgitanud. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli asjatundja Ain Leppik enne arvamuse andmist üle vaadanud mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ja leidis, et kokkupõrke asjaolude tuvastamiseks on vajalik mõlema sõiduki ülevaatamine. Asjatundja Kalev Lehtla vaatas üle üksnes hagejale kuuluva sõiduki Toyota Corolla ning liiklusõnnetuse asjaolude puudulik tundmine nähtus tema ütlustest. Ain Leppik jõudis just mõlema sõiduki vigastusi võrreldes järeldusele, et Toyota rehvide, velgede ja sildade vigastused ei saanud antud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkida. Kostja ühineb asjatundja Ain Leppiku seisukohaga, et ilma mõlemat sõidukit üle vaatamata ei ole võimalik sõidukite kontaktjälgede võrdlusuuringut teostada ning tuvastada mõlema sõiduki vigastuste tekkimist samast liiklusõnnetusest. Seega ei saa Kalev Lehtla kirjalikku arvamust ja tunnistajaütlusi usaldusväärseks pidada. Asjatundjate arvamused lahknesid ka osas, kas Toyota rehvide vigastused võimaldasid sõidukil pärast liiklusõnnetust edasi liikuda või mitte. Apellandile jääb arusaamatuks, missugust tähendust omab hagi rahuldamise seisukohalt kaevatavas kohtuotsuses tuvastatu, et Toyota parempoolne külg on kahjustatud nii ülevalt kui 4(7)

altpoolt iluliistu. Pooled ei vaielnud selle üle, et Toyota parempoolne külg on vigastatud, vaid selle üle, kas kõik vigastused tekkisid 15.11.2005 toimunud liiklusõnnetuses. Kostja arvates on asjatundja Ain Leppiku kirjaliku arvamusega 28.11.2005 nr 05/316 tõendatud, et sõiduki Toyota Corolla parempoolne külg (esikaitseraud, esitiib, parempoolsed uksed, tagatiib, tagakaitseraud) kontakteerus kogu ulatuses Honda CR-V parempoolse esinurgaga ning sõiduki Honda CR-V esikaitseraud tekitas sõiduki Toyota parempoolsele küljele vigastused ning jättis plasti manustused. Sõiduki Toyota parempoolsete rehvide, velgede ja sildade vigastusi vaidlusaluses liiklusõnnetuses tekkida ei saanud. Asjaolu, et tunnistajad J.G ja Leila Briš kinnitasid kohtuistungil, et pärast liiklusõnnetust olid Toyota kummid tühjad ja rattad auto kerega võrreldes välja väändunud, ei muuda asjakohatuks asjatundja Ain Leppiku kirjalikke arvamusi ja tunnistajana antud ütlusi. Asjatundja oletas Toyota rehvide, velgede ja sildade vigastuste põhjusi, kuid kuna need ei oma kindlustusandja poolt kahju hüvitamise seisukohast tähtsust, juhul kui kahju põhjuslik seos liiklusõnnetusega on välistatud, siis ei esitanud kostja selle kohta tõendeid ega pidanudki esitama. Liikluskahjuks mitteolevate sõiduki vigastuste eest kostja ei vastuta. Seetõttu oleks tulnud jätta hagi rahuldamata. Apellant märgib, et esimese astme kohus on õigesti tuvastanud tõendamiskoormuse ebaõige jaotamise Kindlustuse Vaidluskomisjonis. Liikluskahju tekitaja liikluskindlustusandja peab hüvitama liikluskahju, kuid ei pea tõendama muu (hüvitamisele mittekuuluva) kahju tekkepõhjusi. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kohtukulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsus vastab TsMS § 442 nõuetele ning on põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid motiive. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.11.2005 toimus Tallinnas, Laagna teel liiklusõnnetus, milles sai tehnilisi vigastusi Šafika Husjainovale kuuluv sõiduk Toyota Corolla, ning et liiklusõnnetuses oli süüdi Honda CR-V juhtinud J.G, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-s. Kindlustusandja keeldus hüvitamast Šafika Husjainovale Toyota Corolla rehvidele, velgedele ja sildadele tekkinud kahju 11 100 krooni. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas sõiduki Toyota Corolla rehvidel, velgedel ja sildadel olevad vigastused on tekkinud 15.11.2005 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel või mitte. Maakohus põhjendas, milliste tõendite põhjal ta jõudis järeldusele, et Šafika Husjainova sõiduautol Toyota Corolla olevad vigastused, sealhulgas parempoolsete velgede, rehvide ja silla vigastused, tekkisid nimelt 15.11.2005 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel ning miks ei nõustu tunnistaja Ain Leppiku arvamusega. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega ning leiab, et kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajana ülekuulatud Ain Leppiku ütlusi ning on jätnud tema poolt esitatud arvamuse objektiivselt hindamata. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et tunnistajatena üle kuulatud asjatundjate Ain Leppiku ja Kalev Lehtla ütlused sõiduki rehvidel, velgedel ja sildadel olevate vigastuste tekkimise osas 5(7)

on erinevad, kuid maakohus põhjendas, miks ta lõppjäreldusele jõudmises võttis arvesse ka teisi esitatud tõendeid. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Selline kokkulepe tõendite hindamiseks pooltel puudub. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult hinnanud tõendeid kogumis ning selle põhjal on jõudnud järeldusele, et vaidlusalused vigastused autoosadel on tekkinud 15.11.2005 liiklusavarii tagajärjel. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega ning leiab, et otsuse tegemisel tuli lähtuda nimelt Ain Leppiku arvamusest, mis on objektiivsem ja motiveeritum. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu. Kindlustuse vaidluskomisjon ega ka maakohus ei tuvastanud Toyota Corollal liiklusõnnetusest varasema kokkupõrke toimumist, sõiduki liikumist vigastatud velgede ja tühjade rehvidega ega parempoolsete rataste vahetamist. Antud asjaolu ei tuvastanud ka Ain Leppik ning maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et tunnistaja väited on hüpoteetilist laadi ja ümber lükatud teiste tõenditega. Asjaolu, et Kalev Lehtla lähtus arvamuse andmisel Toyota Corolla ülevaatamisel fikseeritud vigastustest ning ei teostanud Honda CR-V ülevaatust, ei anna alust lugeda antud arvamust ebausaldusväärseks /kindlustusmaterjalid,lisa 4/. Tunnistajana antud ütlustes K. Lehtla põhjendas, et põhimõtteliselt on võimalik tuvastada ühele sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustuste tekkemehhanismi, kui teist sõidukit ei ole üle vaadatud/ t.lk. 66/, ning selgitas, miks ta sellisele seisukohale jõudis. Ka apellatsioonimenetluses ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla K. Lehtla, tunnistajate J.G ja Leila Briši ütlused. Maakohus on põhjendatult võtnud arvesse liiklusõnnetuses osalenud isikute J.G ja Leila Briši ütlusi, kes kinnitasid, et liiklusõnnetuse tagajärjel olid Toyota Corolla kummid tühjad. Toyota Corollat juhtinud Leila Briš andis ütlusi, et tegemist oli kaks aastat vana autoga, mis oli enne avariid korras ja sellele laienes garantiivastutus. Autot ei olnud avariijärgselt võimalik juhtida, rehvid olid tühjad ning sõiduk jäi samale kohale kuni puksiirabi tulekuni/ t.lk. 62/. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki Honda CR-V juhi J.G ütluste kohaselt ta märkas pärast avariid, et Toyota Corolla parema külje rehvid, kummid on tühjad ning veljed kahjustatud, Toyota rattad olid välja väänatud/ t.lk. 63/. Tunnistaja Kalev Lehtla, kes on tegutsenud autoeksperdina alates 1991.a. maist, ütluste kohaselt jäi ta oma varasema arvamuse juurde, et ka vaidlusaluste autoosade vigastused on tekkinud 15.11.2005 liiklusõnnetuse tagajärjel/ t.lk. 65-66/, seejuures põhjendas, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Kostjal oli võimalik hageja väidetega mittenõustumisel esitada omapoolsed tõendid, mis lükkaksid ümber hageja tõendid. Antud tsiviilasjas kaalusid hageja tõendid üle kostjapoolsed tõendid, millest tulenevalt ongi maakohus otsuse teinud. Seega on maakohus hagi põhjendatult rahuldanud liikluskindlustuse seaduse /LKS / § 44 lg 1 ja lg 2 alusel 11 700 krooni ulatuses, millest 11 100 moodustab tekkinud kahju rehvide, velgede ja sildade vigastuste tõttu ja 600 krooni auto pukseerimise tasu, ja mõistnud kostjalt välja viivise LKS § 45 lg 5 alusel 11700 krooni. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. 6(7)

Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb nii maakohtu kui ka apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kanda.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.