AS Sampo Pank hagi OÜ Digimix vastu 1 509 069,40 krooni suuruse nõude tunnustamiseks OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Digimix apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Sampo Pank, esindaja adv. Marko Tiiman Kostja OÜ Digimix, esindaja Svetlana Hatšaturjan
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2007 otsus osaliselt põhjendavas osas, rahuldades hagi käesolevas otsuses toodud põhjenduste alusel. Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Lugeda tunnustatuks AS Sampo Pank nõue suurusega 1 509 069 (üks miljon viissada üheksa tuhat kuuskümmend üheksa) krooni 40 senti OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
Harju Maakohtu 30.06.2006 otsusega kuulutati välja OÜ NB Oil Group pankrot. Hageja esitas 22.08.2006 nõudeavalduse 1 509 069,40 krooni suuruse nõude tunnustamiseks. 05.10.2006 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude 754 534,70 krooni ulatuses ja tunnustas hageja nõuet 754 534,70 krooni ulatuses. Hageja esitas 20.10.2006 hagi kostja vastu, paludes tunnustada OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 1 509 069,40 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ NB Oil Group (pankrotis) ja Mazeikiu Nafta Trading House OÜ 01.07.2004 ostu-müügilepingu nr 16/2004P, mille alusel Mazeikiu Nafta Trading
House OÜ müüs OÜ-le NB Oil Group (pankrotis) erinevaid naftasaadusi ning viimane kohustus ostetud kauba eest tasuma. Hageja ja Mazeikiu Nafta Trading House OÜ sõlmisid 22.06.2004 faktooringulepingu nr 477FAL0400013, mille alusel Mazeikiu Nafta Trading House OÜ loovutas hagejale NB Oil Group (pankrotis) esitatavatest arvetest tekkivad nõuded. Nõuete loovutamist kinnitavad Mazeikiu Nafta Trading House OÜ poolt OÜ-le NB Oil Group (pankrotis) esitatud arvetel tehtud ülevõtumärkused. OÜ-le NB Oil Group (pankrotis) esitati nõuete loovutamise kohta kirjalik teatis ning viimane võttis endale kohustuse tasuda ülevõtumärkusega arvete eest otse hageja kontole. Alates 2006. a jaanuarist tekkisid OÜ-l NB Oil Group (pankrotis) viivitused arvete tasumisega ning ta pakkus hagejale 16.01.2006 ja 31.01.2006 kirjades väljamaksete ajatamise graafikud. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgnes OÜ NB Oil Group (pankrotis) hagejale Mazeikiu Nafta Trading House OÜ poolt ajavahemikul 02.12.2005-04.01.2006 esitatud arvete alusel kokku 1 509 069,40 krooni, millest 1 395 873,39 krooni moodustas tasumata arvete summa ning 113 196,01 krooni viivis. Võlgnik ei ole eitanud nõuete loovutamisest teadasaamist ega vaidlustanud nõuete loovutamise teatise kehtivust. Pankrotihaldur ei ole hageja nõuet ega ühtegi selle aluseks olevat asjaolu vaidlustanud.
3.Kostja nõue OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotimenetluses on 5310 krooni. OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotihaldur on andnud nõusoleku, et hageja täidab kostja nõude. Hageja hoiustas 19.12.2006 kostja nõude täitmiseks vajaliku rahasumma notari kontole. Kuivõrd kostja nõue on täidetud, ei ole kostja enam võlausaldaja ja tal puudub õigus hageja nõudele vastu vaielda. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei tõendanud, et esialgsel võlausaldajal Mazeikiu Nafta Trading House OÜ-l oli võlgniku vastu nõue, et ta on oma nõude üle andnud hagejale ja et võlgnikule teatati õigeaegselt nõude loovutamisest. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud 9 arve kogusumma on 699 233,78 krooni, samas kui hageja nõuab nõude tunnustamist pankrotimenetluses 1 509 069,40 krooni ulatuses. Hageja on jätnud esitamata tõendid selle kohta, et Mazeikiu Nafta Trading House OÜ nimel teatise väljastanud Tiit Kombol oli õigus teha õigustoiminguid äriühingu nimel. OÜ NB Oil Group 16.01.2006 ja 31.01.2006 kirjadele on võlgniku esindajana alla kirjutanud I. Naumtsik ning 05.07.2004 teatisele on võlgniku esindajana alla kirjutanud Mihkel Almers, kelle esindusõigust ei ole hageja samuti tõendanud. Eelnimetatud teatis tulevikus tekkivate kohustuste loovutamise kohta ja faktooringleping ei saa tõendada hageja nõuet, vaid need võivad tõendada esialgse võlausaldaja ja nõude omandaja vahelise võlaõigusliku kokkuleppe ehk esialgse võlausaldaja lubaduse olemasolu üle anda teatud tulevikus tekkivad nõuded nõude omandajale. Kas vastav lubadus sai hiljem ka tegelikult täidetud, so kas nõuded tegelikult anti nõude omandaja omandisse, on iseseisev tõendamise ese. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväide, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu ning et hagile lisatud 9 arve kogusumma on 699 233,78 krooni, mitte 1 509 069,40 krooni, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Kohtule esitatud arvetest nr 530-10022111ja nr 530-10022567 nähtub, et need on esitatud USA dollarites ja ülejäänud 7 arvet Eesti kroonides. Võttes arvesse USA dollari kurssi, on hageja arvestus tasumata arvete kohta õige.
6.Tõendamata on kostja vastuväide esindusõiguse puudumise kohta. Äriühingu töötajana oli
Tiit Kombo õigustatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 järgi nõuete loovutamise teatisele alla kirjutama. Ka nähtub äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükilt, et Inga Naumtšiki ja Mihkel Almersi näol on tegemist nõukogu liikmetega ning äriühingu töötajatega. Inga Naumtšik kui finantsjuht ja Mihkel Almers kui kommertsdirektor on samuti õigustatud antud äriühingut esindama vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1 ning äriseadustiku (ÄS) § 189 lg-le 2 ja §-le 316.
7.Kostja nõue OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotimenetluses on 5310 krooni. Seoses sellega, et hageja on pakkunud kostjale kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole täitmist vastu võtnud, on hageja hoiustanud kostja nõude rahuldamiseks 5310 krooni Tallinna notari Ants Ainsoni notarikontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Pankrotihaldur ei vaielnud vastu, et OÜ NB Oil Group (pankrotis) kohustuse kostja ees täidab hageja. Järelikult tulenevalt VÕS §-st 78 võis hageja rahuldada kostja nõude OÜ NB Oil Group (pankrotis) vastu. OÜ NB Oil Group (pankrotis) võlg kostja ees on tasutud ja sellega pankrotivõlausaldaja nõue pankrotimenetluses lõppenud. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kuna hageja poolt kohtule esitatud arved ei ole kostjale teadaoleva kohtupraktika järgi arvestatavad kauba üleandmise tõendina, siis on ilmne, et hageja nõude tõendatuse hindamisel omavad määravat tähendust Mazeikiu Nafta Trading House OÜ 05.07.2004 teatis ning OÜ NB Oil Group 16.01.2006 ja 31.01.2006 taotlused. Mazeikiu Nafta Trading House OÜ ja OÜ NB Oil Group esindajate volitused ei saanud tuleneda TsÜS § 132 lg-st 1. Selle sätte kohaldamine käesolevas vaidluses on asjakohatu, kuna see ei reguleeri isikute esindamist tsiviiltehingute või muude õigustoimingute tegemisel, vaid ainult tööandja vastutust töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. Esindusõigusega seonduvat reguleerib hoopis TsÜS 4. osa 8. peatükk. Hageja ei põhistanud, millisest tehingust ja/või seadusest võiks tuleneda Tiit Kombo esindusõigus. Maakohus ei pidanud isegi vajalikuks välja selgitada, kellena Tiit Kombo Mazeikiu Nafta Trading House OÜ-s töötas. Järelikult maakohtu seisukohalt on töösuhtest tulenev esindusõigus tsiviilõiguslike tehingute sõlmimisel võrdsel määral nii tegevdirektoril kui nt koristajal ja seda ka igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvate tehingute puhul. Kohtuotsuses pakutud TsÜS § 132 lg 1 tõlgendus, mille kohaselt füüsilise või juriidilise isiku igal töötajal on automaatselt õigus mistahes tsiviiltoimingute tegemiseks tööandja nimel, ohustab oluliselt ka tsiviilkäibe stabiilsust ning muudab mõttetuks kogu äriõiguse tugeva regulatsiooni äriühingu esindamisel juhatuse liikmete poolt. Samadel põhjustel ei ole kostja arvates põhjendatud ka maakohtu järeldus Inga Naumtšiki ja Mihkel Almersi esindusõiguse kohta 16.01.2006 ja 31.01.2006 taotluste allkirjastamisel OÜ NB Oil Group nimel. Kostja peab vajalikuks osundada, et ebaõiged on ka maakohtu poolt tõenditele antud hinnangud Tiit Kombo, Inga Naumtšiki ja Mihkel Almersi esindusõiguse osas. Nimelt maakohus asus seisukohale, et Tiit Kombo on või kunagi oli Mazeikiu Nafta Trading House OÜ töötaja. Kuid vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõudele jättis kohus otsuses märkimata, milliste tõendite alusel vastav asjaolu tuvastati. Inga Naumtšiki ja Mihkel Almersi esindusõiguse osas on maakohtu järeldused küll motiveeritud, kuid need on ilmselgelt
ebaõiged. Äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükist ei nähtu ega saagi nähtuda, kas ning millisel ametil Inga Naumtšik ja Mihkel Almers äriühingus töötavad. Toimikus ei ole muid tõendeid Inga Naumtšiki ja Mihkel Almersi töösuhete kohta, seega sai kohus ka selles osas tugineda ainult hageja paljasõnalistele väidetele. Asjakohatu on maakohtu viide asjaolule, et Inga Naumtšik ja Mihkel Almers on OÜ NB Oil Group nõukogu liikmed. Kohtuotsuses viidatud ÄS § 189 lg-st 2 ja §-st 316 ei tulene, et nõukogu liikmetel oleks õigus esindada äriühingut tsiviiltehingute või muude õigustoimingute tegemisel.
9.Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväite suhtes, et faktooringleping ja 05.07.2004 teatis nõude loovutamise kohta ei saaks olenemata neile alla kirjutanud isikutel esindusõiguse olemasolust või puudumisest tõendada hageja nõuet, kuna need võivad tõendada ainult esialgse võlausaldaja ja nõude omandaja vahelise võlaõigusliku kokkuleppe ehk esialgse võlausaldaja lubaduse olemasolu üle anda teatud tulevikus tekkivad nõuded nõude omandajale. Kas vastav lubadus sai hiljem ka tegelikult täidetud, on iseseisev tõendamise ese, ning vastava asjaolu tõendamiseks ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit.
10.Kostja leidis, et menetluskulude jaotus on ebaõiglane. Eranditult kõik väited ja tõendid, millele maakohus rajas oma järeldused hageja nõude olemasolu ja suuruse kohta, esitas hageja esmakordselt alles kohtumenetluses. Ka hageja poolt kostja nõude rahuldamine on aset leidnud pärast nõuete kaitsmist juba kohtumenetluse ajal. Riigikohus on korduvalt nentinud oma otsustes, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi läbivaatamisel on hagejal õigus esitada kohtule ka selliseid väiteid ja tõendeid, milliseid ei olnud eelnevalt pankrotihaldurile esitatud. Samas hagi rahuldamise korral vastavate asjaolude ja tõendite alusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuna vastupidine lähenemine oleks äärmiselt ebaõiglane kostja suhtes, kellel ei olnud võimalust oma seisukoha kujundamisel nõuete kaitsmisel arvestada hageja poolt pankrotihaldurile esitamata jäetud asjaoludega ja tõenditega. Sellest tulenevalt tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda ka juhul, kui hagi kuuluks rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust täielikult. Küll aga tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt põhjenduste osas. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. NB Oil Group OÜ (pankrotis) 05.10.2006 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt vaidlustas kostja hageja nõude 744 534,70 krooni ulatuses ja tunnustas hageja nõuet 754 534,70 krooni ulatuses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esitas hagi tähtaegselt ja hageja nõudele esitas nõuete kaitsmise koosolekul vastuväited üksnes kostja.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Hageja tugines asjaolule, et kuivõrd hageja on kostja nõude pankrotivõlgniku vastu hoiustamisega täitnud, ei ole kostja enam võlausaldaja ning tal puudub õigus nõudele vastu vaielda. Maakohus tuvastas, et hageja hoiustas kostja nõude rahuldamiseks 5310 krooni Tallinna notar Ants Ainsoni notarikontole. Tulenevalt VÕS § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatust ning asjas esitatud pankrotihalduri poolt hagejale antud nõusolekust kohustuse täitmiseks, leidis maakohus õigesti, et hageja võis rahuldada kostja nõude OÜ NB Oil Group (pankrotis) vastu. Notariaalaktist nähtub, et hageja hoiustas 5310 krooni notarikontole 19.12.2006 ning hageja loobus hoiustatud avalduse tagasivõtmise õigusest. VÕS § 122 lg 1 kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kostja nõue pankrotimenetluses oli 5310 krooni. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et OÜ NB Oil Group (pankrotis) võlg kostja ees on tasutud ning kostja nõue pankrotimenetluses on lõppenud. Ka kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et tema nõue on hageja poolt kohtumenetluse ajal rahuldatud.
15.Arvestades asjaolu, et kostja ei ole alates 19.12.2006 pankrotimenetluses võlausaldajaks, siis ei saa käesoleva tsiviilasja lahendamisel enam arvestada tema vastuväidetega hageja nõudele. Riigikohus on 23.10.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01 asunud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, siis ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik.
16.PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Kuigi viidatud säte ei reguleeri otseselt käesolevat juhtu, on sätte eesmärgist ja mõttest tulenevalt see antud asjas kohaldatav. Ka Riigikohus on 04.11.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04 nõustunud PankrS § 103 lg 8 kohaldamisega juhul, kui nõudele tunnustamisele vastu vaielnud kostja kaotab kohtumenetluse kestel võlausaldaja staatuse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et tulenevalt PankS § 106 lg-st 1 toimub vaidlus nõude tunnustamise üle kohtus üksnes võlausaldaja või halduri vastuväidete olemasolul ning kuna antud juhul on kostja vastuväited hageja nõudele ära langenud ning teisi vastuväiteid hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul ei esitatud, siis tuleb tulenevalt PankrS § 103 lg 8 mõttest lugeda hageja nõue tunnustatuks täies ulatuses, so 1 509 069, 40 krooni suuruses summas.
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendamatult andnud otsuse põhjendava osa punktis 1 hinnangu kostja vastuväidetele, mistõttu tuleb vastavasisulised põhjendused maakohtu otsusest välja jätta. Kuna ka apellatsioonkaebuse väited puudutavad üksnes kostja sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ning vaidlustatud ei ole kohtu järeldust, et kostja nõue pankrotivõlgniku vastu on täidetud ning seoses sellega tema nõue pankrotimenetluses lõppenud, ei oma need väited asja lahendamisel tähendust.
18.Kuna hagi kuulus rahuldamisele, on maakohus tulenevalt TsMS § 162 lõigetes 1 ja 2 sätestatust otsustanud õigesti jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks selline menetluskulude jaotus ebaõiglane. Kostja tunnustas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet pooles ulatuses, kusjuures ka tunnustatud nõudeosa rajanes dokumentidele, mis on allkirjastatud samade isikute poolt,
kelle volitusi kostja kohtumenetluses vaidlustas. Kuna hageja nõude üksnes osalise tunnustamise põhjused OÜ NB Oil Group (pankrotis) pankrotimenetluses ei selgunud, pidi hageja esitama oma õiguste kaitseks kostja vastu nõude tunnustamise hagi. Hageja ei ole oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ega põhjustanud oma nõude osaliselt tunnustamata jätmist nõuete kaitsmise koosolekul. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.