2-06-29929/4 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

22.juunil 2004. a sõlmisid AS Sja MOÜ faktooringulepingu nr XXX, mille alusel MOÜ loovutas AS-le SOÜ-le N(pankrotis) esitatavatest arvetest tekkivad nõuded. Nõuete loovutamist kinnitavad MOÜ poolt OÜ-le N(pankrotis) esitatud arvetel tehtud ülevõtumärkused. OÜ-le N(pankrotis) esitati nõuete loovutamise kohta kirjalik teatis, mille kättesaamist OÜ N(pankrotis) esindaja oma allkirjaga ka kinnitas. OÜ N(pankrotis) võttis teatise kohaselt endale kohustuse tasuda ülevõtumärkusega arvete eest otse hageja kontole nr XXX Sampo Pangas. Alates 2006. a jaanuarist tekkisid OÜ-l N(pankrotis) viivitused arvete tasumisega, mida tõendavad OÜ N(pankrotis) kirjad 16. jaanuarist 2006. a ja 31. jaanuarist 2006. a, milles OÜ N(pankrotis) pakkus hagejale välja maksete ajatamise graafikud. OÜ N(pankrotis) pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgnes OÜ N(pankrotis) hagejale MOÜ poolt ajavahemikul 2. detsember 2005. a kuni 4. jaanuar 2006. a esitatud arvete alusel kokku 1 509 069,40 krooni, milles 1 395 873,39 krooni moodustas tasumata arvete summa ning 113 196,01 krooni arvete tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis. Kostja nõue OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses on 5310 krooni. Hageja on valmis kostja nõude ise täitma ning teeb kostjale ettepaneku edastada hagejale oma arveldusarve rekvisiidid. Kostja nõude rahuldamisel hageja poolt ei ole kostjal enam OÜ N(pankrotis) võlausaldajaks ning kostjal puudub alus pankrotimenetluses hageja nõude täismahus tunnustamisele vastu vaielda, kuna hageja nõude tunnustamine ei saa kuidagi rikkuda kostja õigusi. Hageja poolt kostja nõude täitmine aitab vältida tarbetut aja- ja finantskulu seoses kohtumenetlusega. OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur on andnud nõusoleku, et OÜ N(pankrotis) nõude OÜ D ees täidab hageja. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses 23.11.2006 palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja ei tunnista hageja nõuet ja peab seda alusetuks. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud tõendamata, et esialgsel võlausaldajal MOÜ-l oli võlgniku vastu nõue, et esialgne võlausaldaja on oma nõude üle andnud hagejale ja et võlgnikule teatati õigeaegselt nõude loovutamisest. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud 9 arve kogusumma on 699 233,78 krooni, samas kui hageja nõuab nõude tunnustamist pankrotimenetluses summas 1 509 069,40 krooni. Samuti leiab kostja, et hageja on jätnud esitamata tõendid selle kohta, et MOÜ nimel teatise väljastanud isikul TK oli õigus teha õigustoiminguid MOÜ nimel. Lisaks ei ole hageja poolt tõendatud, mis kinnitaksid I. N ja M A esindusõigust. Samas soovib ka kostja märkida, et eelnimetatud teatis ja faktooringleping ei saa tõendada hageja nõuet, vaid võivad tõendada vaid esialgse võlausaldaja ja nõude omandaja vahelise võlaõigusliku kokkuleppe ehk esialgse võlausaldaja lubaduse olemasolu üle anda teatud tulevikus tekkivad nõuded nõude omandajale. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja nõude tõendatus

2-06-29929 Kostja väidab, et hageja nõue on paljasõnaline ja põhjendamatu, kuna hageja ei ole tõendanud järgmisi asjaolusid: esialgsel võlausaldajal MOÜ-l oli võlgniku vastu nõue; esialgne võlausaldaja on oma nõude üle andnud hagejale; võlgnikule teatati õigeaegselt nõude loovutamisest. Hageja märgib esmalt, et kostja vastuses esitatud väited on otsitud ning ilma igasuguse põhistuseta. Kostja vastusest nähtub selgelt eesmärk kohtumenetlust üksnes venitada, mitte aga hageja nõudele sisuliselt vastu vaielda. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kostja vaidlustas hageja nõude OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses põhjendamatult ning tegelikkuses puuduvad kostjal sisulised vastuväited hageja nõudele. Kostja viitab asjaolule, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud üheksa arve kogusumma on 699 233,78 krooni, samas kui hageja nõuab oma nõude tunnustamist summas 1 509 069,40 krooni. Hageja juhib tähelepanu sellele, et arved nr XXXja nr XXXon esitatud USA dollarites (vastavalt 30 134,25 USD ja 32 848,25 USD). Arvestades nimetatud arvete summad eesti kroonidesse ning liites omavahel kõikide hagiavaldusele lisatud arvete summad, tuleb lõppsummaks kokku täpselt selline summa, nagu hageja on hagis nimetanud, s.o 1 509 069,40 krooni. Järgnevalt leiab kostja, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et esialgse võlausaldaja MOÜ nimel 5. juulil 2004. a nõuete loovutamise teatise väljastanud isikul oli õigus teha õigustoiminguid MOÜ nimel. Samuti on kostja seisukohal, et hageja oleks pidanud esitama tõendid OÜ N(pankrotis) nimel hageja poolt hagiavaldusele lisatud 16. jaanuari 2006. a ja 31. jaanuari 2006. a kirjadele alla kirjutanud I. NXXX ja 5. juuli 2004. a nõude loovutamise teatisele OÜ N(pankrotis) nimel alla kirjutanud MA esindusõiguse kohta. Vastuseks kostja eeltoodud väidetele märgib hageja esmalt, et OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldur hageja nõuet ega ühtegi selle aluseks olevat asjaolu, sh nõuete olemasolu, nõuete loovutamise kehtivust, nõuete loovutamisest teada saamist või kostja poolt esile toodud isikute esindusõigust vaidlustanud. OÜ N(pankrotis) on võlasuhte osaliseks oleva poolena kõik hageja poolt väljatoodud faktilised asjaolud pankrotimenetluses õigeks võtnud. Kostja kui hageja ja pankrotivõlgniku vahelise võlasuhte osaliseks mitteolev pool peab juhul, kui ta kahtleb lepingupoolte (st hageja ja OÜ N) kinnituste õigsuses, esitama ise oma väiteid kinnitavad tõendid. Hagejale teadaolevalt on nõuete loovutamise teatisele MOÜ nimel alla kirjutanud TK näol tegemist nimetatud äriühingu töötajaga. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Võlgnik OÜ N(pankrotis) ei ole vaidlustanud asjaolu, et MOÜ-l olid tema vastu nõuded ning et nõuded loovutati faktooringulepingu alusel hagejale. Võlgnik ei ole eitanud nõuete loovutamisest teadasaamist ega vaidlustanud nõuete loovutamise teatise kehtivust sellele alla kirjutanud isiku esindusõiguste puudustega seonduvalt. Eeltoodust tulenevalt peab kostja juhul, kui ta väidab TK esindusõiguse puudumist, esitama vastavalt TsMS 230 lg-le 1 ise ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Hagejale teadaolevalt on I. NXXX ja MA näol tegemist OÜ N(pankrotis) nõukogu liikmetega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 189 lg 2 kohaselt kohaldatakse nõukogu pädevusele ja tegevusele vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 316 kohaselt on nõukogu pädevuses äriühingu tegevuse planeerimine ja juhtimise korraldamine, samuti järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle. Suhetes kolmandate isikutega on äriühingu nõukogu liikmed samuti äriühingu esindajaks ning nende poolt tehtud tahteavaldused on äriühingule siduvad. Kui kostja soovib vaidlustada I. NXXX ja MA poolt tehtud tahteavalduste siduvuse tulenevalt esindusõiguse puudustest, on kostja kohustatud oma seisukohti motiveerima ning esitama oma väiteid kinnitavad tõendid. Vastasel juhul on kostja seisukohad esindusõiguse tõendamatuse kohta paljasõnalised. Kostja nõude rahuldamine Kostja nõue OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses on 5310 krooni. Hageja kinnitas hagiavalduses, et on valmis kostja nõude täitma ning tegi kostjale ettepaneku edastada hagejale oma arveldusarve rekvisiidid. Hageja esitas kohtule täiendavalt ka AS S avalduse OÜ N(pankrotis) pankrotihaldurile pankrotivõlgniku kohustuse täitmiseks OÜ D ees ning pankrotihalduri vastuse, milles haldur kinnitab, et võlgnikul puuduvad vastuväited, kui

2-06-29929 kolmas isik tasub võlgniku kohustuse. Hagejale jääb täielikult arusaamatuks, miks ei ole kostja hageja ettepaneku osas seisukohta võtnud. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Antud juhul on tegemist tavalise võlanõudega, mida ei pea võlgnik täitma isiklikult. VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Hageja rõhutab, et OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur on andnud nõusoleku, et OÜ N(pankrotis) nõude OÜ D ees täidab hageja. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õiguslik alus kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks. OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur saatis kostjale 5. detsembril 2006. a nõude puuduste kõrvaldamise kohta nõudeavaldusest, paludes kostjal esitada pankrotihaldurile oma arveldusarve number võimalike väljamaksete tegemiseks. Kostja ei ole pankrotihalduri nõudmisele reageerinud ega pankrotihaldurile oma arveldusarve numbrit edastanud. Kuna hageja on hagiavalduses pakkunud kostjale kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole omapoolse tegevusetusega (st arveldusarve numbri edastamata jätmisega nii kohtule kui pankrotihaldurile) täitmist vastu võtnud, loeb hageja kostja vastuvõtuviivituses olevaks ning on hoiustanud kostja nõude rahuldamiseks 5310 krooni Tallinna notar AA notarikontole nr XXX Hansapangas. Notar on käesolevale seisukohale lisatud avalduses kinnitanud, et hageja poolt hoiustatud raha on laekunud ülalnimetatud notarikontole. Vastavalt notari poolt tõestatud avaldusele ei pea kostja hoiustatu kättesaamiseks esitama notarile hageja vastavat avaldust, vaid hoiustatu väljamaksmise aluseks piisab üksnes kostja poolt notariaalselt kinnitatud allkirjaga avalduse esitamisest Tallinna notar AA. Ühtlasi nähtub avaldusest, et hageja on loobunud hoiustatud summa tagasivõtmise õigusest. VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja nõude rahuldamisel hageja poolt ei ole kostja enam OÜ N(pankrotis) võlausaldajaks ning kostjal puudub seega alus pankrotimenetluses hageja nõude täismahus tunnustamisele vastu vaielda, kuna hageja nõude tunnustamine ei saa kuidagi rikkuda kostja õigusi. Hageja poolt kostja nõude täitmine aitab seega vältida tarbetut aja- ja finantskulu seoses kohtumenetlusega. Hageja leiab, et kostja poolt hageja pakutud täitmise vastuvõtmata jätmine ning oma arveldusandmete edastamata jätmine on äärmiselt pahatahtlik ning selges vastuolus nii TsÜS §-s 138 sätestatud heas usus käitumise põhimõtte kui ka TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja käitumine ning läbi selle kohtumenetluse põhjendamatu venitamine on koormav nii hagejale, teistele OÜ N(pankrotis) võlausaldajatele kui ka kohtule. Hageja leiab, et kostja kasutab oma protsessiõigusi pahauskselt ning üksnes eesmärgiga põhjendamatult takistada nii hageja nõude rahuldamist OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses ning tekitada hagejale täiendavaid kulutusi kui ka OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist üldiselt. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (toimikus) kohaselt vaidlustas kostja kokku 16 nõuet, millest enamiku osas on võlausaldajad pöördunud kohtusse. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on hageja veendumusel, et kostja ainus eesmärk OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate, sh hageja, nõuete vaidlustamisel, on pankrotimenetluse pahatahtlik takistamine ja venitamine. Kostja on osaliselt vaidlustanud nõude, millele võlgnik ise ei ole vastu vaielnud, vaid on kõik hageja poolt nõude alusena väljatoodud asjaolud õigeks võtnud. Kostja vastuväited hagile on sisutud ning motiveerimata. Kuivõrd hageja on kostja nõude täitnud, ei saa kostja sellist käitumist lubada. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt ei ole kostja esitanud registrile ühtegi majandusaasta aruannet ning kostjale on tehtud ka vastav trahvimäärus koos täiendava tähtaja andmisega aruande esitamiseks. Kui kostja tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita, võib sellele järgneda äriühingu registrist kustutamine. Tegemist on äriühinguga, millel puudub reaalne majandustegevus. Seetõttu ei ole hagejal tõenäoliselt võimalik hagi rahuldamisel kostjalt põhjendamatult tekitatud kohtukulusid välja nõuda (riigilõiv ja õigusabikulud). Eeltoodust tulenevalt peab hageja vajalikuks kohtumenetluse võimalikult kiiret lõpetamist.

2-06-29929 29.03.2007 kohtuistungil jäi hageja haginõude ja oma seisukohtade juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, esitas kohtule taotluse asi lahendada tema kohalolekuta. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 1) Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Vaidlust ei ole, et hageja esitas hagi tähtaegselt. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Vastavalt PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuli haldurile esitada kirjalik avaldus, milles pidi olema märgitud nõude sisu, alus ja suurus, kas nõue on tagatud pandiga. Eelnimetatud avaldusele tuli lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Juhinduvalt PankrS §-st 107 vaatab kohus läbi hageja esitatud nõuet üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui ta esitas kaitsmisele. Hageja esitas kaitsmisele nõude kogusummas 1 509 069,40 krooni, millest kostja vaidlustab summas 754 534,70 krooni ja tunnustas nõuet summas 754 534,70 krooni (tl 33). Kostja vastuväide, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu esialgse võlausaldaja MOÜ poolt ning kostja viide, et hagile lisatud üheksa arve kogusumma on 699 233,78 krooni, mitte 1 509 069,40 krooni, on paljasõnaline ja põhjendamatu järgnevate asjaolude tõttu. Kohtule esitatud arvetest nr XXX(tl 20) ja nr XXX(tl 21) nähtub, et nimetatud arved on esitatud USA dollarites ja ülejäänud 7 arvet (tl 22-28) eesti kroonides. Seega võttes arvesse USA dollari valuutakurssi, on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud arvestus tasumata arvete kohta (tl 37) vastab hagis nimetatud summale. Sellest tulenevalt kostja väide, et hageja poolt esitatud 9 arve kogusumma on 699 233,70 krooni, on ekslik ning õigeks summaks tuleb pidada 1 509 069,40 krooni. Samuti kostja vastuväide esindusõiguse kohta, on tõendamata. Kohus nõustub hageja ütlustega, et äriühingu töötajana oli TK õigustatud nõuete loovutamise teatisele alla kirjutama, kuna vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1 vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Ka nähtub äriregistri üldja isikuandmete ajaloo väljatrükilt, et IN`i ja MA näol on tegemist nõukogu liikmetega ja äriühingu töötajatega – IN kui finantsjuht ja MA kui kommertsdirektor, kes samuti on õigustatud antud äriühingut esindama vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1 ning ÄS § 189 lg-le 2 ja §ile 316.

2-06-29929 Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et tal on nõue äriühingu vastu ja hagi tuleb rahuldada. 2) Kostja nõue OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses on 5310 krooni. Seoses sellega, et hageja on pakkunud kostjale kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole täitmist vastu võtnud, on hageja hoiustanud kostja nõude rahuldamiseks 5310 krooni Tallinna notari AA notarikontole nr XXX Hansapangas (tl 68-69). VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur ei vaielnud OÜ N(pankrotis) vastu, et tema kohustuse OÜ D ees täidab hageja. Järelikult võis AS S rahuldada OÜ D nõude OÜ N(pankrotis) vastu. OÜ N(pankrotis) võlg D OÜ ees on tasutud ja sellega pankrotivõlausaldaja nõue pankrotimenetluses lõppenud. Kohus juhindudes eelnimetatule on asunud seisukohale, et põhjendatud on tunnustada hageja nõuet OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 509 069,40 krooni. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.