2-05-17663/11 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

lahend.ee

2.Riigituludesse vastuhagilt tasumata jäänud riigilõiv 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud 01.09.2004.a sõlmisid hageja ja kostja notariaalse kinnistu ostu-müügi lepingu (edaspidi nimetatud leping, I kd t lk 10-23). Lepingu esemeks oli kinnistu asukohaga Kahlu 1 Tallinn müük. Lepingu p 3.2. oli lepingu eseme hinnaks 2 250 000 krooni. Leping sisaldas ka töövõtulepingut (lepingu p 4.1-4.7), mille eesmärgiks oli kinnistul asuvale ehitisele ehitustööde teostamine kostja poolt. Ehitustööde hinnaks oli lepingu p 3.3. kohaselt 560 020 krooni. Lepingu p 4.1. kohaselt kohustus kostja lepingu eseme koosseisu kuuluvas ehitises ehitustööd lõpetama hiljemalt 10.12.2004.a. Mittevaieldav on ka asjaolu, et kostja nimetatud kuupäevaks ehitustöid ei lõpetanud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista varalise kahju 497 219 krooni, leppetrahvi 250 515 krooni ja palus kohustada kostjat esitama ehituse dokumentatsiooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt tekkis hagejas juba enne 10.12.2004.a kahtlus, et kostja ehitustöid tähtaegselt ei lõpeta. Hageja tellis OÜ-lt Ehitusseire ehitusekspertiisi hinnangu ehitustööde kvaliteedi kohta. Ehitustööde ülevaatus toimud 07.12.2004.a ja ekspertiisiga tuvastati terve hulk puudusi ehitustöödes. Seejärel tellis hageja OÜ-lt Ehitusekspertiisibüroo eksperthinnangu lepingu objektil ümbertegemist vajavate ehitustööde ja nende tööde osas, mida ei ole teostatud. Nimetatud ekspertiisiaktis sisalduvate tööde osas tegi AS Kose Ehitus tööde maksumuse kalkulatsiooni. Tööde maksumuseks kujunes 488 369 krooni. Hageja saatis kostjale 25.05.2005.a lepingu üles ütlemise teate, mille kohaselt ütles hageja üles notariaalses lepingus sisalduva töövõtulepingu ja palus kostjal tasuda leppetrahv 250 515 krooni. Töövõtuleping lõppes 31.05.2005.a. Hageja teavitas nimetatud teates kostjat, et esitab hiljem kahju hüvitamise nõude. Nimetatud nõude esitas hageja kostjale 22.07.2005.a ja palus tekitatud kahju hüvitada 30.juuliks.2005.a. Kostja ei ole tasunud leppetrahvi ega hüvitanud kahju. Hageja leidis, et kostja on täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt ja sellega rikkunud lepingut. Seetõttu on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue nende kahjulike tagajärgede hüvitamiseks, mis on tekkinud puuduste tõttu soorituse kvaliteedis. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mille kogusummaks on 497 219 krooni ja mis jaguneb kaheks:

4.2.Nimetatud lepingu punkti kohaselt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 0,038% lepingu eseme ostu hinnast iga ehitustöödega viivitatud päeva eest. Lepingu eseme ostuhinnaks oli 2 250 000 krooni ja seega oli iga viivitatud päeva eest leppetrahvi summaks 855 krooni. Leppetrahvi nõude esitas hageja 25.05.2005.a lepingu ülesütlemisteatises. Hagi esitamise seisuga oli leppetrahvi suuruseks 250 515 krooni (293 päeva eest). Samuti esitas hageja nõude lepingu p 3.7 tulenevalt. Nimetatud lepingu punkti kohaselt kohustus kostja hankima lepinguobjekti koosseisu kuuluvate ehitiste kasutusloa hiljemalt 31.12.2004.a. Kostja ei ole seda kohustust täitnud ja seetõttu on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab, et kostja annaks üle OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni, mis on vajalik üle anda Ehitusseaduse § 31 lg 2 alusel. Menetluse kestel teatas hageja vastuseks kostja vastuväidetele järgmist: Hageja kinnitas, et sai hoone valduse 2005.a mai lõpus või juuni alguses. Hageja kinnitas, et on teinud kõik materjalide muudatused tähtaegselt vastavalt lepingu p 4.3esitas kirjaliku siseviimistlustellimuse 10.09.2004.a. Hageja ei nõustunud, et tööd oleksid olnud takistatud uste ja akende tellimuste tõttu, mida organiseeris hageja. Hageja esitas esialgsed AS Haapsalu Uksetehase kalulatsioonid kostjale teadmiseks juba 26.08.2004.a s.o enne lepingu sõlmimist. Pakkumise oli hageja võtnud, et teada saada palju võiks ehituse hind suureneda. Kuna uste ja akende paigaldamine oli kostja kohustus, pidi siis vastavad teelimused esitama tehasele samuti kostja. Hagejal ei olnud ehituse projekti ja akende ja uste täpseid mõõte, mistõttu ei saanud ta ise ka konkreetset tellimust vormistada. AS Haapsalu Ukse tehas on edaspidi suhelnud kostjaga, mida näitab see, et pakkumised on esitatud kostjale. Kostja tellimused on AS Haapsalu Uksetehas täitnud õigeaegselt. Vastuseks kostja väitelke, et hageja ei ole andnud talle töös puuduste kõrvaldamiseks tähtaega märkis hageja, et selline tähtaeg oli antud hageja 10.12.2004.a kirjaga ja tähtajaks oli antud 20.01.2005.a. Tööde kallinemise kalkulatsiooni esitas kostja hagejale alles 25.01.2005.a ja arve alles 03.03.2005.a. Seega esitati hinnavahet puudutavad dokumendid alles pärast ehitise valmimise tähtaega. Hinnavahe eest pidi hageja aga tasuma alles pärast arve saamist. Seetõttu ei olnud kostjal 03.03.2005.a õigus kasutada õiguskaitsevahendit tööde peatamise näol põhjusel, et hageja ei ole tasunud materjalide kallinemise arvet. Seoses ehitise projektist erineva ehitamisega märkis hageja, et tavainimesena ei olnud tellija võimeline eritama seinaplokkide paksus erinevust projektist. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja kohustuseks ei olnud kõik projektis märgitud tööd ja oli seisukohal, et kostja pidi teostama kõik tööd, mis on sätestatud ehitusprojektis. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest tuleb eeldada, et hageja ostis lepingu objekti eesmärgiga sinna elama asuda. Seega ostis hageja objekti koos kõigi ehtistöödega, mis olid projektid ette nähtud. Kostja on oma

kinnitusega, et objektil olid teha vaid siseviimistlustööd kinnitanud, et kõik muud projektijärgsed tööd olid tehtud. Samuti on kostja 10.12.2004.a hageja avaldusele kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tähtaja andmiseks allakirja andes aktsepteerinud ka oma kohustust ehitada drenaaž, sest see oli tegemist vajavate tööde nimekirjas (ekspertiisiakti p 2.3.1. p 13). Samuti võttis kostja lepingu p 3.7 endale kohustuse hankida ehitise kasutusluba. Kasutusluba väljastatakse vaid projekti kohaselt valmis ehitatud ehitisele. Hageja esitas ka alternatiivse põhjenduse juhuks, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et kostja ei pidanud tegema kõiki projektis ette nähtud töid, on kostja müünud hagejale lepingu tingimustele mittevastava asja. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõue ei välista leppetrahvi esitamise nõuet tulenevalt VÕS § 161 lg 1. Kahju hüvitamise nõue on seotud kostja poolse ehitustööde ebakvaliteetse teostamise ja tööde tegemata jätmisega. Leppetrahvi nõue on aga sanktsioon lepingus määratud ehitustööde teostamise tähtaja ületamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et ei vastuta ehitustööde lõpetamisega viivitamise eest, sest viivitus oli tingitud hageja poolsest kohustuste mittetäitmisest: 1) hageja esitas taotluse kasutatavate ehitusmaterjalide muutmiseks kokkulepitust hiljem; 2) Hageja tegi korduvalt muudatusi ka hiljem (siganalisatsioon, santehnika ja siseuste paigaldus); 3) Hageja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele materjalide hinnavahe osas esitatud arvet summas 77 125.83 krooni, mis esitati 03.03.2005.a. Kostja kasutas seetõttu VÕS § 114 lg 3 tulenevat õigust mitte täita omapoolset kohustust ja teavitas sellest hagejat. Samuti lükkasid hageja poolt tellitud materjalide valmistamise- ja tarnetähtajad ehitustöid edasi. Menetluse käigus kostja esitas täiendavad vastuväited. Kostja viivitus lepingu eseme üleandmisel oli tingitud hagejapoolsest viivitusest lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Hageja ei pidanud kinni lepingu p 4.2 sätestatud siseviimistlustellimuse tähtajast. Ehitustööd olid takistatud segaduste tõttu uste ja akende tellimisel. Hageja suhtles ise AS Haapsalu Uksetehasega, et tingida hinna üle. Ta edastas saadud pakkumised kostjale ja soovis, et kasutatakse just neid pakkumisi. Oli ebaselge, kes uksed ja aknad paigaldab ning esialgsest tellimusest jäid välja aknalaudad. Kuigi esmased tellimused uste ja akende osas esitati juba septembri alguses, esitas AS Haapsalu Uksetehas tasumisele kuuluvad arved alles oktoobri teises pooles, aknalaudade arve aga 04.11.2004.a uste ja akende tarnimine kestis veel 2-4 kuud. Kostja oli seisukohal, et selline venimine oli tingitud just hageja poole soovist tingida hinna üle. Kostja märkis , et probleemid tekkisid just seetõttu, et kostja oli nõus hagejale vastu tulema ja tegema tellitud töödes muudatusi. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik selle seisukorrast ja kasutatud ehituslahendustest sh. muudatustest võrreldes projektiga. Hageja on lepingu p 1.5.2. kinnitanud, et on objekti üle vaadanud. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik, et sein on ehitatud 150mm fibo-plokkide asemel 200mm plokkidest. Paksemate plokkide kasutamine tagab tugevama konstruktsiooni ja tõstis seina soojapidavust. Seetõttu langes ära ka vajadus kasutada 150mm soojustust ja kasutati 100mm soojustust. Lepingu sõlmimise ajal hageja sellisele lahendusel kui muudusele ei viidanud. Hagejad käisid objektil korduvalt ka selle ehituse ajal ja olid teadlikud ehituse käigust. Projektimuudatuses seoses seintega on kooskõlastatud projekteerijaga. Projektis neid muudatusi kajastatud ei ole, sest projekti sooviti sisse viia korraga kõik muudatused tööde lõppemisel, mis aga osutus võimatuks, sest leping lõpetati.

Lepingu kohaselt oli ehitustööde maht kokku lepitud lepingu lisas 2. Seega pidi kostja teostama vaid nimetatud tööd. Hageja nõue tööde osas, mida lepingu lisas 2 kokku ei lepitud, on põhjendamatu. Kuna hagejad olid enne lepingu sõlmimist objekti üle vaadanud, olid nad teadlikud töödest, mis on objektil tehtud ja mida on vaja veel teha. Mitmed ekspertiisiaktides toodud puudused on kostja kõrvaldanud. Mitmed tegemata töödeks märgitud tööd jäid tegemata, sest hageja ei täitnud nõuetekohaselt maksekohustusi ja ütles lepingu üles (nt fassaadiplaatide vuukide täitmine, puitlaudise ja soojustusplaatide pilude tihendamine, luuk garaaži laes, rõdude piirded jne). Mitmed tööd aga ei kuulunudki kostja poolt tegemisele aktis näidatud viisil (150 mm soojustuse asemel paigaldati 100 mm soojustus, vundament soojustati seestpoolt, drenaaži ja majaesise katmist kividega ei pidanud kostja tegema). Seetõttu on ka osa hinnakalkulatsioonis nimetatud töid põhjendamatud. Kostja arvates on põhjendatu hageja nõue seina soojustuse ümbertegemise tööde maksumuse osas, sest hageja on hiljem katnud ehitise välisseina silikaatvoodriga, kuid ei asendanud paigaldatud 100 mm soojustust 150mm soojustusega. Soojustuse asendamine käesoleval ajal nõuaks välisviimistluse eemaldamist ja oleks seetõttu ebamõistlikult kulukas. Hageja kahjuna ei saa käsitleda ka nende tööde hinda, mille tegemisest hageja lepingu ülesütlemise tulemusel loobus (osaliselt fassaadi laudis 3 055 krooni, fassaadi krohvisegud ja värv 20 705 krooni, vuugisegud 420 krooni, põranda ja ukse piirdeliistude paigaldus 5145 krooni). Hageja on loobunud parketi paigaldamisest hinnaga 39 284 krooni (25.01.2005.a akti järgi), kaminakestast hinnaga 20 000 krooni; osaliselt valvetehnikast hinnaga 11 994 krooni. Kostja oli ka seisukohal, et hageja 25.05.2005.a lepingu ülesütlemise avaldust tuleb käsitleda esitatuna VÕS § 655 lg 1 alusel s.o ülesütlemine toimub tellijast sõltuval põhjusel. Hageja andis alles 17.04.2005.a kostjal tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus tööde teostamisest hagejale juba 01.03.2005.a, mistõttu kostja ei vastuta tööde teostamisega viivitamise eest. Lähtudes VÕS § 655 lg 1 alusel lepingu ülesütlemisest peab hageja maksma kostjale lepingujärgse tasu ja kostja ei vastuta tööde eest, mille teostamises kokku lepiti, kuid mis jäid teostamata ülesütlemise tõttu. Kuna kostja on keeldunud 03.03.2005.a õiguskaitsevahendina lepingu täitmisest ja keeldumise alused ei ole ära langenud (hageja ei ole võlgnevust tasunud), ei ole hagejal õigust nõuda lepingu täitmist (puuduste kõrvaldamist) ning puuduste hüvitamist. Kostja ei tunnistanud leppetrahvi nõuet, sest kostja ei vastuta lepingu eseme ehitustöödega viivitamise eest- viivitus oli otseselt tingitud hageja taotletud muudatustest ja hageja poolt maksetega viivitusest. Kostja vaidles vastu ka leppetrahvi nõudele eraldi. Kostja leidis, et hageja nõuab leppetrahvi ja kahju kumulatiivselt, mis on vastuolus VÕS § 161 lg 2. Lisaks märkis kostja, et lisatööde akt allkirjastati alles 25.01.2005.a ja seda just hagejast tulenevatel põhjustel. Seejärel pidi kostjale jääma mõistlik aeg vastavate lisatööde teostamiseks. Kostja arvates oli mõistikuks tähtajaks tähtaeg kuni 01.03.2005.a. Nimetatud päevast alates kasutas kostja aga õiguskaitsevahendit ja keeldud oma kohustuse täitmisest, millest hagejat ka teavitas 01.03 ja 03.03.2005.a kirjadega. Lisaks palub kostja ka leppetrahvi vähendada, sest viivitust ei saanud olla kuni 25.01.2005.a, sest alles siis allkirjastati tööde kallinemise kalkulatsioon, vaegtööde maht oli väike ja hageja ei ole tõendanud, et tööde viibimine põhjustas talle kahju. Kostja märkis, et kasutusloa üleandmise nõuet ei ole objektiivselt võimalik täita, sest kasutusluba saab taotleda vaid ehitise omanik ja see andtakse vaid valminud ehitisele. Kuna hageja ise lõpetas lepingu enne ehitise valmimist, puudub kostjal võimalus mõjustada kasutusloa taotlemise eelduseks olevat ehitise valmimist. Vastuhagi nõue ja põhjendused xxx esitas vastuhagivalduse, milles palus xxx välja mõista põhivõla 222 916.95 krooni, viivised 66 431 krooni ja alates 28.03.2007.a viivis põhivõlalt 0,038% päevas.

3.3.5.sätestatud tasumata summalt 60 20 krooni alates 25.05.2005.a kokku 15 988.10 krooni ja lepingu p 4.5. sätestatud ehitusmaterjalide kallinemise eest summas 37 896.95 krooni alates 16.03.2005.a kokku 10 685.40 krooni. Kokku on viivise suuruseks 27.03.2007.a seisuga 66 431 krooni. Hageja palus viivise välja mõista viivise põhivõlalt kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluse käigus vastuhageja täiendas vastuhagi. Tööde kallinemine toimus vastavalt 25.01.2005.a aktile. Kuigi hageja venitas lisatööde kalkulatsiooni allkirjastamisega, tegi kostja nimetatud tööd juba eelnevalt ära. Vastavalt lepingu p 4.5 tekkis hagejal pärast kalkulatsiooni aktsepteerimist kohustus tööde eest tasuda. Kostja koostas nimetatud kalkulatsiooni alusel arve juba 25.01.2005.a,kuid seda ei olnud võimalik hagejale kätte toimetada, mistõttu esitati 03.03.2005.a uus arve, mille hageja kätte sai. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja leidis, et viimased lepingujärgsed summad tuli tasuda siis, kui kostja ehitustöödega 10.12.2004.a valmis jõuab. Kostja ehitustöödega tähtaegselt valmis ei jõudnud. Hageja tekkis seega õiguskaitsevahendi kasutamise õigus ja ta keeldus tasu maksmisest. Hageja leidis, et kuna kostja teatas omapoolselt õiguskaitsevahendi kasutamisest alles 03.03. 2005.a s.o pärast 10.12.2004.a, mil ehitustööd pidid olema juba lõpule viidud, ei olnud kostjal üldse õigust õiguskaitsevahendit kasutada ja seega on ta keeldunud ehitustööde teostamisest ebaseaduslikult. Samuti leidis hageja, et kostjal üldse nõudeõigus summadele puudub. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasu nõue sissenõutavaks alles töö valmimisel. Kuna töö ei ole valmis, ei saa kostja nõuet esitada ning tal puudub ka viiviste nõudmise õigus. Lisaks leidis hageja, et leping on üles öeldud VÕS § 655 lg 2 alusel, mille tagajärjeks on , et kostjal ei ole õigust kokkulepitud tasu nõuda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisel osaliselt ja vastuhagi kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel 01.09.2004.a sõlmitud notariaalses kinnistu ostumüügi lepingus oli sisuliselt kaks lepingut: xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) müüklepingu p 1 ning töövõtuleping – lepingu p 4. Lepingu p 3 käsitleb mõlema lepingu eest tasu maksmist. Pooltel on vaidlus tulenevalt töövõtulepingu täitmisest, rikkumisest, lõpetamisest ja tagajärgedest. Poolte peamiseks vaidlusküsimuseks on: kes rikkus töövõttulepingut ja kas kummagi poole kasutatud õiguskaitsevahendid oli põhjendatud.

4.1.ja lisas 2. Lepingu lisa 2 sisaldas materjalide loetelu ja eelarvet xxx asuva elamu osas. Kohus leiab, et tegemisele kuuluvad tööd oli lepingus konkreetselt kokku lepitud ja hageja ei saanud eeldada, et kostja teeb ka neid töid, mida lepingus kokku lepitud ei olnud. Kohtule ei ole veenev hageja positsioon, mille kohaselt tuleks lähtudes mõistlikkuse põhimõttest eeldada, et hageja ostis lepingu objekti eesmärgiga sinna elama asuda, mistõttu pidi kostja tegema ka neid töid, milles pooled kokku ei leppinud. Suurimaks vaidluse objektiks on elamu esise katmine teekividega (unikividega) ja drenaaži rajamine. Kumbagi tööd ega vajalikke materjale lepingu lisa 2 ei sisalda. Samas on ilma nimetatud tööde teostamiseta võimalik majas elada nagu oli hageja soov. Hageja on lepingus kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ja selle dokumentatsiooni ja teadlik ehitise seisukorrast (lepingu p 1.5.2.). Asjaolu, et hageja koos abikaasaga käis objektil korduvalt enne selle ostmist kinnitas istungil ka tunnistaja Aivar Kalvi, kes tegeles maaklerina objekti müügiga. Tunnistaja selgitas, et näitas hagejale pooleliolevat maja ja eskiisprojekte. Lõpp-projektiga oli võimalik tutvuda kostja kontoris. Hageja sai maja ka üksi vaatamas käia. Ka tunnistaja Kalju Kannike, kes juhtis objektil ehitustöid, kinnitas, et tellijad käisid tihti objektil. Lepingu p 1.5.3. kohaselt oli hageja teadlik, et lepingu eseme koosseisu kuuluvas ehitises on siseviimistlustööd tegemata. Kõike eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja oli teadlik, millises ehitusseisus ta maja ostis. Tunnistaja Aivar Kalvi ütluste kohaselt ei pakutud kivide paigaldamise ja drenaaži ehitust ning haljastuse rajamist hagejale. Kokkulepped oli sise- ja välisviimistluse, küttesüsteemi, vee, kanalisatsiooni ja kõigi liitumiste osas. Kohus märgib, et nii drenaaži, teekatte paigalduse kui halastuse sai hageja tellida teistelt töövõtjatelt. Näiteks oli drenaaži rajamiseks vajalik ka eraldi projekt (nõue selle kohta ehitise projektis- II kd t lk 51-52, viidatud sellele Ehitusekspertiisibüroo OÜ akti p 3.2 ja tunnistaja Viljar Krünbergi ütlustes). Sellise projekti koostamises kostja poolt ei olnud pooled aga kokku leppinud.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega kogumis on tõendatud, et pooled ei olnud kokku leppinud kõigi ehitusprojektis sisalduvate tööde tegemises. Kostja pidi tegema tööd, mis olid kajastatud lepingu lisas 2- nimetatud lisas märgitud materjalide paigaldamise lisas märgitud mahus. III Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja lepingus kokku lepitud tähtajal, 10.12.2004.a ehitustöid ei lõpetanud. Olukord on fikseeritud ka OÜ Ehitusseire eksperdi poolt koostatud aktis, mille kohaselt tegi ekspert ehitise ülevaatuse 07.12.2004.a (I kd t lk 24- 28). Kostja on ehitustööde valmimise viibimisena esitanud vastuväite, et tööd viibisid , sest tellija ei esitanud tähtaegselt omapoolseid soove seoses kasutavate ehitusmaterjalidega. Lepingu p 4.3. kohaselt võis tellija (hageja) esitada siseviimistluse osas tellimuse kuni 15.09.2004.a ja vastavalt lepingu p 4.4. põrandate osas kuni 10.10.2004.a. Hageja kinnitas, et esitas kõik oma soovid tähtaegselt: 10.09.2004.a kuupäeva kandva kirjaliku teatega on hageja esitanud oma soovid ehitajale (I kd t lk 173, tõlge II kd tlk 65). Pikema venimise põhjustasid kostja selgituse kohaselt segadused uste ja akende tellimisega. Hageja soovis, et kasutataks AS Haapsalu Uksetehase toodangut. Oma soovist on ta kostjale teatanud 26.08.2004.a esitades konkreetse sooviavalduse ja tootjalt võetud pakkumise (I kd t lk 130-132). Vastavalt AS Haapsalu Uksetehas hilisematele pakkumisetele on näha, et suhtlus jätkus kostjaga (I kd t lk 133- 159). Kostja esitas oma väidete tõenduseks vaid AS Haapsalu Uksetehase 28.10.2004.a meili hageja abikaasale (II kd t lk 187) akende osas tehtud allahindluse kohta. Tunnistaja Kalju Kannike ütluste kohaselt olid mingid segadused akende ja ustega, tunnistaja kinnitas, et nägi tellimiskirju, kuid tellimuse esitas tellija (hageja) otse. Uksetehasest käidi täpseid mõõte võtmas ja paigaldas ilmselt samuti tootja. Tunnistaja teatas, et tema selle asja probleeme täpselt ei tea ja ei mäleta. Samas on AS Haapsalu Uksetehase telliskirjade kinnitused adresseeritud kostjale ja märgitud nendele just Kalju Kannikese nimi. Kohus leiab, et kostja süüdistused hageja aadressil, et võetud pakkumises oli näitamata paigaldamise hind, kokku leppimata paigalduse teostaja ja et tellimata olid aknalauad, on põhjendamatud. Esiteks tegeles tellimuste esitamise ja vormistamisega alates 26.08.2004.a kostja- see nähtub esimestest tellimuste kinnitustest, mis on dateeritud septembri alguse kuupäevaga ja suunatud kostjale. Teiseks on kostja üheks põhitegevuseks ehitustööde teostamine, mistõttu temal kui spetsialistil on uste ja akende tellimise jms korraldamisega suuremad kogemused kui tavaisikust tellijal. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja kohustuseks oli kontrollida tellimuste vastavus ja kompleksust ning esitada korrektsed tellimused tootjale, kelle toodangu oli hageja välja valinud. Valiku oli hageja teinud lepingus sätestatud aja jooksul. Samuti on asjakohatud kostja väited, et uksetehasest kauba saamine kestis pikka aega. Arved tellimuste osas esitati (v.a aknalauad) juba septembri alguses, kusjuures tellimuste kinnistustes on märgitud, et tootmine algab ettemaksu tasumise järel ja tarnetähtajaks on 5 nädalat. Ka ettemaksu tasumine oli kostja kohustus. On vaid tõendatud, et summa osas osales hageja ise samuti läbirääkimistel. Lõpliku hinna üle läbirääkimiste pidamine aga ei saanud takistada kostjal tasumast ettemaksu, mis arvestati lõpphinna sisse. Ettemaksu tasumisel oleks asutud uksi ja aknaid valmistama ja nende valmimine oleks olnud tähtaegne. Lõppkokkuvõttes leiab kohus, et kostja oli ise süüdi selles, et uste ja akende tarnimine võttis nii kaua aega ja tööd objektil olid seetõttu takistatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks hiljem veel esitanud muid omapoolseid nõudmisi siseviimistluse või muude viimistlus- või ehitusmaterjalide muutmiseks. Seega on hageja oma kohustused kohaselt täitnud ja ehituse mittetähtaegne valmimine oli kostja poolt lepingu rikkumine. Kohus märgib ka, et ehituse valmimise takistuseks ei saanud olla hageja poolt 10.12.2004.a tasumisele kuuluvate summade tasumata jätmine, sest 07.12.004.a koostatud objekti ülevaatusest nähtub, et teha oli veel üsna palju töid. Tasumine ja ehitise valmimine on

kohustused, mille täitmiseks vajalike tegevuste hulk on väga erinev (tasumise kohustus on võimalik täita minutitega, kui ehituseks kulub päevi ja nädalaid). Tegemist on olukorraga, kus mõlemad pooled ei ole kohustusi täitnud. Hageja tasumise kohustust käsitleb kohus allpool. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas 10.12.2004.a kostjale pretensiooni koos ehitise ülevaatuse aktiga. Kohus käsitleb OÜ Ehitusseire eksperdi koostatud akti kirjaliku dokumendina vastavalt TsMS § 272 (kuid nimetab seda ka edaspidi ekspertiisiaktiks). Hageja on andnud puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks kostjale tähtaja 20.01.2005.a (I kd t lk 175). Kostja esindaja on pretensiooni vastu võtnud ja lubanud asjaga tegeleda. Eeltoodud tõendist lähtuvalt on täiesti väärad kostja väited, et hageja ei ole talle töös esinevate puuduste osas pretensiooni esitanud. Seega on hageja teatanud kostjale töös esinevatest puudustest (VÕS § 644) ja esitanud lepingu täitmise nõude (VÕS § 646). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ka 20.jaanuariks 2005.a kõiki ehitustöid ei lõpetanud. Kostja tegi küll osa parandustöid, millele oli OÜ Ehitusseire aktis viidatud, kui osa töid oli ikka tegemata. Kostja 01.03. 2005.a kirjas (I kd tlk 89) teatakse, et vaegtöödena märgitud töödest on kõrvaldatud sisetööde puudused ja puudus seoses külmasillaga (akti p 2.3.2.7) likvideeritakse aprillis. Tööde tegematajätmise on kostja omaks võtnud väites oma seisukohtades, et kui hageja 25.05.2005.a lepingu üles ütles, jäid osad tööd tegemata. IV Kostja on teatanud 03.03.2005.a kirjas (I kd tlk 90), et peatab ehitusel tööd, kuna hageja ei ole tasunud lepingujärgseid makseid ja arvet seoses tööde kallinemisega. 01.03. 2005.a kirjas (I kd tlk 89) teatab kostja hagejale, et töid jätkatakse pärast hageja poolt maksete tasumist. Kostja käsitleb seda kui õiguskaitsevahendi kasutamist VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi. Käesoleval juhul tuleb aga käsitleda ka VÕS § 101 lg 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna lepingu täitmisel ei täitnud mõlemad pooled nõuetekohaselt oma kohustusi, tuleb analüüsida, kummal poolele ja kas üldse oli õiguskaitsevahendi kasutamise õigus. Kostja poolt väidetud hageja rikkumist võimaliku ehituse venimise osas analüüsis kohus eespool ja leidis, et ehituse mitteõigeaegne valmimine ei olnud hageja süü. Kostja omapoolset kohustust tähtaegselt ei täitnud ja hageja kasutas omakorda õiguskaitsevahendit (VÕS § 101 lg 1 p 2) ning keeldus tasu maksmisest summas 125 000 krooni. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud õiguskaitsevahendit kasutama. Kostja märkis ka, et hageja rikkus kohustust tasuda materjalide ja tööde kallinemise eest tasu. Selline hageja kohustus oli sätestatud lepingu p 4.5: siseviimistlusmaterjalide/toodete, mis erinevad lepingu lisas 2 esitatust, kallinemise vahe tasub ostja müüjale vastavalt müüja poolt koostatud kalkulatsioonile kohe pärast ostja poolt kalkulatsiooni aktsepteerimist müüja poolt esitatava arve alusel. Kalkulatsiooni koostamine oli kostja kohustus ja see allkirjastati hageja poolt 25.01.2005.a (I kd t lk 160). Kalulatsiooni kajastab tööde kallinemise seoses uste ja akende (ja nende lisatarvikud) tellimisega AS Haapsalu Uksetehasest ja plaatide ning parketi kallinemise. Kõik nimetatud muudatused oli kostjale teada 2004.a septembris, akende ja uste täpne maksumus novembri alguses. Kohtule on arusaamatu, miks esitati kalulatsioon alles 25.01.2005.a. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et kalkulatsiooni allkirjastamine venis hageja süül. Samuti ei esitanud kostja hagejale koheselt arvet nimetatud summa tasumiseks. Väidetavalt oli probleeme selle kätte toimetamisega hagejale. Seega ei saanud (ning tal ei olnud ka kohustust) hageja materjalide kallinemise arvet tasudagi enne 03.03.2005.a arve kättesaamist. Kostja ei saanud nimetatud arve tasumata jätmisele viidates kasutada õiguskaitsevahendit juba 01.03.2005.a. Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 101 lg 3 ei olnud kostjal üldse õigust õiguskaitsevahendit kasutada ja tööd peatada.

V Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud- ei ole täitnud kohustusi tähtaegselt ja vaatamata hageja poolt antud tähtajale ei täinud lepingujärgseid kohustusi selle tähtaja jooksul ning ka 4 kuu jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu. Selline käitumine on sätestatud VÕS § 647 lg 1 kui töövõtja oluline lepingu rikkumine. Kohutule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus leiab, et hagejal oli õigus leping kostjaga üles öelda. Lähtudes VÕS § 196 lg 1 oli tegemist erakorralise ülesütlemisega. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. VI Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu üleütlemisavalduse tegi hageja 25.05.2005.a avaldusega. Pooled vaidlevad selle üle, kaas kohaldamisele tuleks VÕS § 655 lg 1 või lg 2. Nimetatud küsimus on vajalik lahendada, et otsustada, kas kostjal on õigus saada lepingus kokku lepitud tasu või mitte. VÕS § 655 lg 1 kohaselt on juhul, tellija on töövõtulepingu üles öelnud, töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega sõltub töövõtjal tasu saamise õigus sellest, kas töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud või mitte. Kohus tuvastas eespool, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt. Lähtudes VÕS § 655 lg 2 ei ole kostjal õigust saada lepingus kokku lepitud tasu. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest. Nimetatud säte on dispositiivne ja käesoleval juhul, olid pooled kokku leppinud tasu maksmise erineva korra. Hageja oli tasu kostjale osaliselt maksnud, sest pooled olid lepingus nii kokku leppinud (lepingu p 3.3.1-3.3.5.). Tasutud oli 375 000 krooni. Hageja ei vaidlusta nimetatud summa tasumist. Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5. nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei ole tal ka kohustust neid tasuda. Seega jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viiviste nõudes nimetatud summalt. VII Kohus leiab, et kostjal on õigus saada tasu materjalide/tööde kallinemise eest. Materjalide kallinemine ei ole lepingus kokku lepitud tasu VÕS § 655 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hageja soovil kasutanud ehitamisel kallimaid materjale, hageja on vastava kalulatsiooni 25.01.2005.a heaks kiitnud. Materjalid on paigaldatud. Kuna poolte vaheline leping on lõppenud, on tegemist alusetu rikastumisega. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja andis hagejale üle kallimad ehitusmaterjalid kehtiva lepingu alusel, kuid leping on hiljem ära lõppenud ja kallimad materjalid on hageja valduses ja paigaldatud hageja varale. Materjale ei ole võimalik eraldada ilma hageja elamut kahjustamata, seega peab hageja hüvitama saadu rahas. Kostja on esitanud saadud materjalide osas nõude summas 37 896.95 krooni. Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. VIII Kostja palus välja mõista ka tasumisega viivitamise eest viivised. Tööde kallinemise arve tui tasuda 15.03.2005.a Hageja seda ei teinud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 16.03.2005. akuni lepingu lõppemiseni 31.05.2005.a.a tuleb tasumata summalt arvestada

lepingu 3.4 sätestatud viivist 0.038% tasumata summalt päevas- s.o 14.40 krooni päevas. Kokku viivis selle perioodi eest 1 108 80 krooni. Kostja ei avaldanud soovi kohaldada võlanõudele seadusjärgset viivist. Kokku kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 39 005.75 krooni. X Hageja esitas kahju nõude kokku summas 497 219 krooni, millest 8850 krooni olid hageja kulutused kahju kindlaks tegemiseks ja 488 369 krooni tegemata tööde ja ümbertegemist vajavate tööde maksumus. VÕS §115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seejuures hüvitatakse lepingulise kohustuse rikkumise korral vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostja pidi lepingut sõlmides ette nägema, et vajalik on teha korrektselt kõik tööd, milles pooled kokku leppisid. Hageja kahjuks on aga nende tööde teostamise kulu, mida pidi teostama kostja, kuid mis ta jättis teostamata või teostas mittenõuetekohaselt. Kohus on sellisel seisukohal lähtudes VÕS § 127 lg 4 tulenevalt- vaid need kulud on kostja tegevusega põhjuslikus seoses. XI Hageja nõue 488 369 krooni osas on otsene varaline kahju. Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi (I kd t lk 29- 44) ja AS Kose Ehitus kalkulatsiooni (I kd t lk 47-50). Ehituse ülevaatus on toimunud 2005.a juunis s.o vahetult pärast lepingu ülesütlemist. AS Kose Ehitus on tööde hinnakalkulatsiooni koostanud eelnimetatud ülevaatuse akti, elamu eelprojekti, hageja abikaasa poolt nimetatud tegemist vajavate tööde nimekirja ja objekti ülevaatuse tulemusel. Pooled vaidlesid selle üle, kas kõik aktis esile toodud vaeg- ja tegemata tööd kuulusid tegemisele kostja poolt. Kohus on eelpool leidnud, et drenaaži ehitus ja sissesõidutee sillutamine kividega ei olnud lepingust tulenevalt kostja kohustuseks ja seetõttu nõustub kostjaga, et nimetatud kulutused ei ole hagejal tekkinud kahjuks. Kalkulatsiooni kohaselt oli kulu drenaaži ehituseks 17 814.88 krooni ja kiviparketi ehituseks 24 52.11 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nende tööde osas, millest hageja lepingut üles öeldes loobus, ei saa ta kahjunõuet esitada. Kohus rõhutab veelkord, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus oluliselt lepingut. Seetõttu jäi tal osa sooritusest saamata ja ta pidi (või peab) tellima nende tööde teostamise mujalt ja kandma sellega seoses lisakulutusi. Kohus leiab, et need kulud on hageja kahjuks, mille eest vastutab kostja. Sellisteks töödeks on tuulekastide , katte- ja palelaudade paigaldus 49 25.64 krooni (mittekorrektset tehtud töö, mis vajavad ümber tegemist), rõdupiirded 14 580.50 krooni, garaažiluuk 7902.50 krooni, sadeveesüsteem, veeplekkide paigaldused- 10 908.80 krooni, liitplekkide paigaldus 2503.77 krooni, katusealune tuuletõkkeplaat 18 765.20 krooni, santehnilised tööd 4050 krooni ja soojustuse

tihendamine 8929.08 krooni. Kokku tööd 116 896.49 krooni. Lisanduvad veel kulud ehitusprahi äraveoks 12, 114 krooni, tellingute vedu, paigaldus jms 27 609.50 krooni, objekti koristus 3480 krooni ja terrassi demontaaz/montaaz 2360.50 krooni, sest ka neid täid oleks kostja pidanud lepingu korrektse teostamise korral ise teostama. Kokku 45 564 krooni. Kostja vaidles vastu ka kulutustele, mis tuleks teha fassaadi soojustuse ja laudvoodriga katmise osas. Kostja põhjendas oma vastuväidet sellega, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik, et seina paksus ei ole projektiga kooskõlas. Asjaolu, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik ehitise seisukorrast ja oli ehitise ja dokumendid üle vaadanud, tõendab hageja allkiri lepingul ja tunnistaja Aivar Kalvi ütlused. Samuti oli hageja kursis edasise ehituskäiguga. Tunnistaja Viljar Krünberg ei kinnitanud, et sellise viisil seina ja soojustuse paksust muutes oleks hageja saanud halvama asja. Tunnistaja on oma ehitushinnangu koostamisel lähtunud vaid ehituse vastavusest projektile. Kostja ei vaidle vastu, et elamu seinte ja soojustuse paksus ei ole projektile vastav ja kinnitas, et projekti sooviti teha ka vastavad muudatused, kuid need jäid vormistamata lepingu lõpetamisee tõttu. Kostja esitas projekti koostaja muutused projektile, mille kohaselt on seina paksuseks 200mm (20 cm) ja soojustuse paksuseks 100mm (10 cm) (II kd t lk 194-198). Kohus leiab, et kuna juba lepingut sõlmides võis kostja eeldada hageja poolt nimetatud projekti muudatuste aktsepteerimist, ei osanud ta ette näha sellest võimaliku kahjus (juba tehtud töö lammutamist ja uue tegemist) tekkimist. Lähtudes VÕS § 127 lg 3 asub kohus seisukohale, et kostja ei vastuta soojustuse ümbertegemisega seotud kulutuste eest 84 914.92 krooni. Samas asub kohus seisukohale, et kostja vastutab laudvoodri ümbertegemisega seotud kulutuste eest. Nimelt on ekspertiisiaktis fikseeritud, et laudvooder on paigaldatud seinale ilma õhuvaheta- projekti kohasel oli vajalik 20mm õhuvahe. Kostja on teostanud töö mittenõuetekohaselt, mistõttu on ta selle ümbertegemisega seotud kulutuste 124 629.64 krooni eest vastutav. Kohus leiab, et kostja poolt lepingu rikkumisega on hagejale tekitatud kahju kokku 287 090.13 krooni. Nimetatud kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus jätab arvestamata hageja alternatiivse vastuväite, et lepinguobjektis esinesid puudused seoses seinte paksuse projektile mittevastusega. Lepingu objektiks oli kinnistu, mille puudusi ei ole tuvastatud. Kinnistul asuva ehitise, mis on lepingu oluline osa, oli hageja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 pidi hageja teatama kostjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei tuvastanud VÕS § 221 lg 1 sätestatud asjaolude esinemist kostja käitumises. Tunnistajate Aivar Kalvi ja Kalju Kannikese ütluste kohaselt oli siis, kui toimus lepinguläbirääkimised ja ka pikalt pärast seda elamu ukse- ja aknaavad lahti. Nimetatud kohtadest on näha, kui paksust plokist on ehitatud seinad. Samuti oli hageja (ja ilmselt ka tema abikaasa) objektil pidev külaline ja pidi seega nägema, kui paksu soojustusmaterjali seina pannakse. Hageja tutvus ka maja projektiga. Hageja vastuväide, et tavalise inimesena ei suutnud ta eristada mingite millimeetrite erinevust plokkidel ei ole kohtu arvates asjakohane. Ploki ja soojustuse paksuste vahe oli 5 sentimeetrit- nimetatud vahe on silmaga selgelt eristatav. Seega ei ole hageja ostnud asja, millel oleks esinenud puudused, mille esinemisest ta teadlik ei olnud juba lepingu sõlmimise ajal. XII Kohus leiab, et hageja nõue 8850 krooni osas on põhjendatud: hageja tellis 2 arvamust ehitusekspertidelt, et kindlaks teha kostja poolt kohustuse võimalikku rikkumist ja selle ulatust. Hageja tasus OÜ-le Ehitusekspertiisibüroo 4720 krooni ja OÜ-le Ehitusseire 4130

krooni tehtud töö eest (I kd t lk 45-46). Nimetatud kulud olid otseselt seotud kostja poolt lepingu rikkumisega ja seetõttu tuleb hageja nõude nimetatud summa osas rahuldada. XIII Hageja esitas leppetrahvi nõude summas 250 515 krooni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja kohustus tasuda lepingu rikkumisel leppetrahvi tuleneb lepingu p 4.2: eeltoodud kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 0,038% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest v.a kui viivituse põhjustas ostja. Lepingu p 3.2 nimetatud kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi tasuda tuli, oli sätestatud lepingu p 3.1.tööde teostamine töövõtja poolt lõpptähtajaga 10.12.2004.a. Kohus eelpool tuvastas, et kostja rikkus lepingu p 3.1, ostja süü nimetatud kohustuse rikkumisel kohus ei tuvastanud ja seetõttu on hageja nõue leppetrahvi saamiseks põhjendatud. Lepingueseme ostuhinnaks oli 2 250 000 krooni, millest 0.038% on 855 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi välja mõista 293 päeva eest (s.o kuni hagi esitamiseni). Kohus leiab, et leppetrahv on arvestatud õigesti. Kostja esitas leppetrahvi nõudele mitmeid vastuväiteid. Kohus juba eelpool põhjendas, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi, sest kostja rikkus lepingut. Kostja tõi välja ka asjaolu, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi seetõttu, et kuna tööde kallinemise akt allkirjastati alles 25.01.2005.a siis pidi jääma kostjale mõistlik aeg tööde teostamiseks. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide on asjakohatud- lepingu p 3.2. ja p 3.1. sätestavad üheselt, et ehitusööde mittetähtaegsel lõpetamisel tekib tellijal leppetrahvi osas nõudeõigus. Vastuväide on asjakohatu ka seetõttu, et kostja allkirjastas hageja esitatud pretensiooni, millega anti tööde parandamiseks tähtaeg juba 10.12.2005.a. Igal juhul oli leppetrahvi nõude tekkimise kuupäevaks 11.12. 2004.a, sest mingeid erisätteid leping selles osas ette ei näinud. Kostja leidis ka, et arvestades teostamata tööde väikest mahtu, on leppetrahv ebamõistlikult suur ja palus leppetrahvi vähendada. VÕS § 162 lg 1 kohaselt: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna leppetrahvi arvestatakse objekti ostuhinnalt, mitte aga töövõtulepingu maksumuselt, on leppetrahv ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et arvestades kohustuse täitmise ulatust on vajalik leppetrahvi vähendada. Kostja tegi ehitises siiski enamiku kokku lepitud töid- eelpool kohus leidis, et tegemata töödega tekitati kahju 287 090.13 krooni. Hageja oli tasunud tööde eest 375 000 krooni. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kostja oli paigaldanud ehituse ehitusmaterjale 407 565 krooni eest (II kd t lk 74-185). Seda on 37 689 krooni rohkem, kui oli eelarves. Samas on eelarve kohaselt ehitamine kostja kui ehitusettevõtja risk. Seejuures tuleb arvestad ka seda, et hageja ei pea lähtudes VÕS § 655 lg 2 tasumata kokkulepitud tasu kostjale maksma – 185 020 krooni. Kohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut tuleb leppetrahvi vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud on leppetrahvi vähendamine poole võrra- 125 257.50 krooni suuruses summas. Kostja leidis ka, et hageja nõuab leppetrahvi ja kahju kumulatiivselt, mis on vastuolus VÕS § 161 lg 2. Hageja vaidles vastu, et kahju nõutakse tegemata tööde ja mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest, leppetrahvi aga vaid lepingu tähtajast mittekinnipidamise eest ning mõlemad nõuded on iseseisvad. Kohus leiab, et lepingus on tõeloolest kokku lepitud leppetrahv vaid ehitise valmimise tähtajast mittekinnipidamise puhuks. Kahju palub hageja hüvitada mitte tähtaja ületamise eest vaid teostamata ja mittenõuetekohaselt teostatud tööde eest.

XIV Hageja esitas ka nõude dokumentide välja andmiseks. Lepingu p 3.7 kohustus kostja hankima eseme koosseisu kuuluvale ehitisele ehitusloa hiljemalt 31.12.2004.a pooled ei vaidle selle üle, et kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja rikkus lepingus toodud kohustust, ei saa hageja kostjalt enam nõuda kasutusloa hankimist, kuna kasutusloa hankimine ei kuulu enam kostja mõjusfääri Vastavalt Ehitusseaduse § 33 lg 8 saab luba taotleda eelkõige ehitise omanik, seega hageja. Hageja nõudis, et kostja annaks üle OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni, mis on vajalik üle anda Ehitusseaduse § 31 lg 2 alusel. Nimetatud akti p 2 on esitatud nimekiri, millised joonised ja aktid tuleb kostjal hagejale üle anda. Kohus leiab, et nimetatud nõue aktis nimetatud dokumentide üleandmise kohta on põhjendatud. Ehitusseaduse § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusobjekti ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad. Ehitusseaduse § 31 lg 2 kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid: 1) ehitusprojekt ja selle muudatused; 2) ehitustööde päevik; 3) kaetud tööde aktid; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. Hagejal oli kohtule esitada ehitusprojekt. Kostja esitas menetluse käigus osaliselt kaetud tööde aktid, kuid need puudutasid vaid vundamendi ehitust (III kd tlk 14-18), samuti elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruande (II kd t lk 2-12). Esitamata on enamik kaetud tööde akte, ehitustööde päevik ning trasside paigaldusjoonised ja materjalide sertifikaadid. Kohus leiab, et hagejal kui ehitise omanikul on õigus nimetatud dokumendid saada oma valdusesse. Seega kohus rahuldab nõude ja kohustab andma ehitusega seotud dokumendid originaalid hagejale tema nõudmisel üle. Üle tuleb anda OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangu p 2 nimetatud dokumendid. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 36 060 krooni. Aja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vastuhagilt riigilõivu ja kostja esindaja ei esitanud vastavat taotlus ja tõendit ka lõplikus kohtukulude nõudes. Samuti puuduvad kohtul andmed, mille alusel saaks ise riigilõivu tasumist kontrollida. Kohus leiab, et kostja ei ole vastuhagilt riigilõivu tasunud. Kostja esitas taotluse õigusabikulude välja mõistmiseks summas 98 320 krooni ja tõlkekulude välja mõistmiseks summas 64.- krooni (II kd t lk 37- 55). Hageja palus jätte tema kantud õigusabikulud tema enda kanda. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. Sama seaduse § 52 p 1 on tõlkekulu asja läbivaatamiskulu. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hinnaga hagi puhul. Kohus rahuldab hagi osaliselt- 56,3% ulatuses. Kohus rahuldas vastuhagi 13,5% ulatuses. Nimetatud protsentide alusel kuuluks kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv

Muud › Muud hagiasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON