Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Iraida Skitiba hagi AS Haabersti Maja vastu tekitatud kahju 497 219 krooni hüvitamiseks, leppetrahvi 250 515 krooni saamiseks ja dokumentide üleandmise kohustamiseks ning AS Haabersti Maja vastuhagi põhivõla 222 916, 95 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Haabersti Maja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Iraida Skitiba (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxxx ), esindaja Martin Kirsipuu Kostja AS Haabersti Maja (registrikood 10009284, asukoht Õismäe tee 46a Tallinn 13512), esindaja vandeadvokaat Martin Tamme
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2007 otsus kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahju hüvitise ja kohtukulude väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Välja mõista AS-lt Haabersti Maja Iraida Skitiba kasuks 110 920 (ükssada kümme tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja 13 senti tekitatud kahju hüvitamiseks, 125 257 (ükssada kakskümmend viis tuhat kakssada viiskümmend seitse) krooni ja 50 senti leppetrahvi ning 1132 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaks) krooni tasutud riigilõivu.
Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
01.09.2004 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse kinnistu ostu-müügilepingu ja töövõtulepingu. Lepingueseme hinnaks oli 2 250 000 krooni, sellest ehitustööde hinnaks oli p 3.3 kohaselt 560 020 krooni. Kostja kohustus ehitises ehitustööd lõpetama hiljemalt 10.12.2004. Nimetatud kuupäevaks kostja ehitustöid ei lõpetanud.
2.Hageja esitas 10.12.2004 kostjale avalduse, milles palus kostjal kõik puudused kõrvaldada. Kostja märkis puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20.01.2005.
3.03.03.2005 peatas kostja ehitustööd põhjusel, et hageja ei ole tasunud.
4.Hageja saatis kostjale 25.05.2005 lepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt ütles hageja üles töövõtulepingu ja palus kostjal tasuda leppetrahv 250 515 krooni. Töövõtuleping lõppes 31.05.2005.
5.Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 22.07.2005 ja palus tekitatud kahju hüvitada 30.07.2005. Kostja on täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt ja sellega rikkunud lepingut. Seetõttu on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue nende kahjulike tagajärgede hüvitamiseks, mis on tekkinud puuduste tõttu soorituse kvaliteedis. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mille kogusummaks on 497 219 krooni ja mis jaguneb kaheks: kahju kindlaks tegemisega seotud kulud 8850 krooni, millest hageja tasus OÜ-le Ehitusekspertiisibüroo 4720 krooni ja OÜ-le Ehitusseire 4130 krooni ekspertiiside koostamise eest; otsene varaline kahju - AS Kose Ehitus kalkulatsiooni kohaselt on kostja poolt mittenõuetekohaselt teostatud või tegemata tööde maksumuseks 488 369 krooni.
6.Lepingu p 4.2 kohaselt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 0,038% lepingu eseme ostu hinnast iga ehitustöödega viivitatud päeva eest. Leppetrahvi nõude esitas hageja 25.05.2005 lepingu ülesütlemisteatises. Hagi esitamise seisuga oli leppetrahvi suuruseks 250 515 krooni (293 päeva eest).
7.Lepingu p 3.7 kohaselt kohustus kostja hankima lepinguobjekti koosseisu kuuluvate ehitiste kasutusloa hiljemalt 31.12.2004. Kostja ei ole seda kohustust täitnud.
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vastuta ehitustööde lõpetamisega viivitamise eest, sest viivitus oli tingitud hageja poolsest kohustuste mittetäitmisest: hageja esitas taotluse kasutatavate ehitusmaterjalide muutmiseks kokkulepitust hiljem. Mitmed ekspertiisiaktides toodud puudused on kostja kõrvaldanud. Mitmed tegemata töödeks märgitud tööd jäid tegemata, sest hageja ei täitnud nõuetekohaselt maksekohustusi ja ütles lepingu üles (nt fassaadiplaatide vuukide täitmine, puitlaudise ja soojustusplaatide pilude tihendamine, luuk garaaži laes, rõdude piirded jne). Mitmed tööd aga ei kuulunudki kostja poolt tegemisele aktis näidatud viisil. Kasutusloa üleandmise nõuet ei ole objektiivselt võimalik täita, sest kasutusluba saab taotleda vaid ehitise omanik ja see antakse vaid valminud ehitisele.
9.AS Haabersti Maja esitas vastuhagi, milles palus Iraida Skitibalt välja mõista põhivõlg 222 916,95 krooni, viivised 66 431 krooni ja alates 28.03.2007 viivis põhivõlalt 0,038% päevas. Hagejal on tasumata lepingu p 3.3.4 alusel 125 000 krooni ja p 3.3.5 alusel 60 020
2(8)
krooni, mille ta pidi vastavalt lepingule tasuma ehitise valduse üleandmise päeval. Hageja ei ole tasunud ka ehitusmaterjalide muutmisest tulenevat materjalide kallinemise eest esitatud arvet, kuid sellest summast on tehtud tasaarvestusi ja hagejal on tasumata 37 896,95 krooni. Arve tasumise tähtajaks oli 15.03.2005. Lepingu ülesütlemine ei vabasta hagejat tehtud tööde eest tasumisest. Summad muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Lähtudes lepingu p 3.4 on tasumata summadelt viivise suuruseks 27.03.2007 seisuga 66 431 krooni. Kostja palus viivise välja mõista viivise põhivõlalt kuni põhinõude rahuldamiseni.
10.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Viimased lepingujärgsed summad tuli tasuda siis, kui kostja ehitustöödega 10.12.2004 valmis jõuab. Kostja ehitustöödega tähtaegselt valmis ei jõudnud. Hageja tekkis seega õiguskaitsevahendi kasutamise õigus ja ta keeldus tasu maksmisest. Kuna kostja teatas omapoolselt õiguskaitsevahendi kasutamisest alles pärast tähtaega, mil ehitustööd pidid olema juba lõpule viidud, ei olnud kostjal üldse õigust õiguskaitsevahendit kasutada ja seega on ta keeldunud ehitustööde teostamisest ebaseaduslikult. Kuna töö ei ole valmis, ei saa kostja nõuet esitada ning tal puudub ka viiviste nõudmise õigus. Lisaks on leping üles öeldud VÕS § 655 lg 2 alusel, mille tagajärjeks on, et kostjal ei ole õigust kokkulepitud tasu nõuda. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis välja AS-lt Haabersti Maja Iraida Skitiba kasuks tekitatud kahju 295 940,13 krooni ja leppetrahvi 125 257,50 krooni ning Iraida Skitibalt AS Haabersti maja kasuks 39 005,75 krooni ja kohustas AS Haabersti Maja Iraida Skitiba nõudel üle andma Xxxxx x Tallinnas asuva elamu ehitusdokumendide originaalid vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnagu p 2 esitatud nimekirjale. Kohus mõista välja AS-lt Haabersti Maja Iraida Skitiba kasuks riigilõivu 18 287,50 krooni ja riigituludesse vastuhagilt tasumata jäänud riigilõivu 9750 krooni.
12.Tegemisele kuuluvad tööd olid lepingus konkreetselt kokku lepitud ja hageja ei saanud eeldada, et kostja teeb ka neid töid, mida lepingus kokku lepitud ei olnud. Kostja pidi tegema tööd, mis olid kajastatud lepingu lisas 2. Hageja oli teadlik, millises ehitusseisus ta maja ostis.
13.Lepingu p 4.3 kohaselt võis hageja esitada siseviimistluse osas tellimuse kuni 15.09.2004 ja vastavalt lepingu p-le 4.4 põrandate osas kuni 10.10.2004. Hageja on esitanud oma soovid ehitajale 10.09.2004 kuupäeva kandva kirjaliku teatega. Kostja süüdistused hageja aadressil, et võetud AS Haapsalu Uksetehase pakkumises oli näitamata paigaldamise hind, kokku leppimata paigalduse teostaja ja et tellimata olid aknalauad, on põhjendamatud. Esiteks tegeles tellimuste esitamise ja vormistamisega alates 26.08.2004 kostja ja teiseks on kostja üheks põhitegevuseks ehitustööde teostamine, mistõttu temal kui spetsialistil on uste ja akende tellimise jms korraldamisega suuremad kogemused kui tavaisikust tellijal. Seetõttu oli kostja kohustuseks kontrollida tellimuste vastavust ja kompleksust ning esitada korrektsed tellimused tootjale, kelle toodangu oli hageja välja valinud. Valiku oli hageja teinud lepingus sätestatud aja jooksul. Ka ettemaksu tasumine oli kostja kohustus. Seega on hageja oma kohustused kohaselt täitnud ja ehituse mittetähtaegne valmimine oli kostja poolt lepingu rikkumine.
14.Ehituse valmimise takistuseks ei saanud olla hageja poolt 10.12.2004 tasumisele kuuluvate summade tasumata jätmine, sest 07.12.2004 koostatud objekti ülevaatusest nähtub, et teha oli veel üsna palju töid. Tasumine ja ehitise valmimine on kohustused, mille täitmiseks vajalike tegevuste hulk on väga erinev. Tegemist on olukorraga, kus mõlemad pooled ei ole kohustusi täitnud.
3(8)
15.Hageja on andnud puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks kostjale tähtaja 20.01.2005. Kostja esindaja on pretensiooni vastu võtnud ja lubanud asjaga tegeleda. Eeltoodud tõendist lähtuvalt on täiesti väärad kostja väited, et hageja ei ole talle töös esinevate puuduste osas pretensiooni esitanud.
16.Lähtudes VÕS § 101 lg-st 3 ei olnud kostjal 01.03.2005 õigust õiguskaitsevahendit kasutada ja tööd peatada. Ehituse mitteõigeaegne valmimine ei olnud hageja süü. Kuna kostja omapoolset kohustust tähtaegselt ei täitnud, oli hageja õigustatud õiguskaitsevahendit kasutama (VÕS § 101 lg 1 p 2) ning keeldus tasu 125 000 krooni maksmisest
17.Kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud - ei ole täitnud kohustusi tähtaegselt ja vaatamata hageja poolt antud tähtajale ei täinud lepingujärgseid kohustusi selle tähtaja jooksul ning ka 4 kuu jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu. Selline käitumine on sätestatud VÕS § 647 lg-s 1 kui töövõtja oluline lepingu rikkumine. Kohutule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega oli hagejal õigus leping kostjaga üles öelda.
18.Hageja ütles lepingu üles 25.05.2005 avaldusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohaldamisele tuleks VÕS § 655 lg 1 või lg 2, st töövõtjal tasu saamise õigus sõltub sellest, kas töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud või mitte. Kohus tuvastas, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt. Lähtudes VÕS § 655 lg-st 2 ei ole kostjal õigust saada lepingus kokku lepitud tasu. Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5 nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei ole tal ka kohustust neid tasuda. Seega jättis kohus rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viiviste nõudes nimetatud summalt.
19.Kostjal on õigus saada tasu materjalide/tööde kallinemise eest. Materjalide kallinemine ei ole lepingus kokku lepitud tasu VÕS § 655 mõttes. Kostja on hageja soovil kasutanud ehitamisel kallimaid materjale, hageja on vastava kalulatsiooni 25.01.2005 heaks kiitnud. Materjalid on paigaldatud. Kuna poolte vaheline leping on lõppenud, on tegemist alusetu rikastumisega. Tööde kallinemise arve tuli tasuda 15.03.2005. Hageja seda ei teinud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 16.03.2005 ja kuni lepingu lõppemiseni 31.05.2005 tuleb tasumata summalt arvestada lepingu p-s 3.4 sätestatud viivist. Viivis selle perioodi eest on 1108,80 krooni. Kokku kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 39 005, 75 krooni.
20.Hageja kahjuks on VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt nende tööde teostamise kulu, mida pidi teostama kostja, kuid mis ta jättis teostamata või teostas mittenõuetekohaselt. Need kulud on kostja tegevusega põhjuslikus seoses.
21.Hageja nõue 488 369 krooni osas on otsene varaline kahju. Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi ja AS Kose Ehitus kalkulatsiooni. Ehituse ülevaatus on toimunud 2005. a juunis vahetult pärast lepingu ülesütlemist. Drenaaži ehitus ja sissesõidutee sillutamine kividega ei olnud lepingust tulenevalt kostja kohustuseks ja seetõttu nimetatud kulutused ei ole hagejal tekkinud kahjuks. Kalkulatsiooni kohaselt oli kulu drenaaži ehituseks 17 814,88 krooni ja kiviparketi ehituseks 24 052,11 krooni.
22.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et nende tööde osas, millest hageja lepingut üles öeldes loobus, ei saa ta kahjunõuet esitada. Hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus oluliselt lepingut. Seetõttu jäi tal osa sooritusest saamata ja ta pidi (või peab) tellima nende tööde teostamise mujalt ja kandma sellega seoses lisakulutusi. Need kulud on hageja kahjuks, mille eest vastutab kostja. Kokku tööd 116 896,49 krooni. Lisanduvad veel kulud ehitusprahi äraveoks 12 114 krooni, tellingute vedu, paigaldus jms 27 609,50 krooni, objekti koristus 3480 krooni ja terrassi demontaaž/montaaž 2360,50 krooni, sest
4(8)
ka neid töid oleks kostja pidanud lepingu korrektse teostamise korral ise teostama. Kokku 45 564 krooni.
23.Kostja vaidles vastu kulutustele, mis tuleks teha fassaadi soojustuse ja laudvoodriga katmise osas. Kostja põhjendas oma vastuväidet sellega, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik, et seina paksus ei ole projektiga kooskõlas. Kostja ei vaidle vastu, et elamu seinte ja soojustuse paksus ei ole projektile vastav ja kinnitas, et projekti sooviti teha ka vastavad muudatused, kuid need jäid vormistamata lepingu lõpetamise tõttu. Kuna juba lepingut sõlmides võis kostja eeldada hageja poolt nimetatud projekti muudatuste aktsepteerimist, ei osanud ta ette näha sellest võimaliku kahju tekkimist (juba tehtud töö lammutamist ja uue tegemist). Lähtudes VÕS § 127 lg-st 3 ei vastuta kostja soojustuse ümbertegemisega seotud kulutuste eest 84 914,92 krooni. Kostja vastutab laudvoodri ümbertegemisega seotud kulutuste eest. Nimelt on ekspertiisiaktis fikseeritud, et laudvooder on paigaldatud seinale ilma õhuvaheta - projekti kohasel oli vajalik 20mm õhuvahe. Kostja on teostanud töö mittenõuetekohaselt, mistõttu on ta selle ümbertegemisega seotud kulutuste 124 629,64 krooni eest vastutav.
24.Lepingu rikkumisega on kostja hagejale tekitanud kahju kokku 287 090,13 krooni. Nimetatud kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Kohus jättis arvestamata hageja alternatiivse vastuväite, et lepinguobjektis esinesid puudused seoses seinte paksuse projektile mittevastusega.
26.Hageja nõue kahju kindlaks tegemiseks kulunud 8850 krooni osas on põhjendatud. Hageja tellis 2 arvamust ehitusekspertidelt, et kindlaks teha kostja poolt kohustuse võimalikku rikkumist ja selle ulatust. Hageja tasus OÜ-le Ehitusekspertiisibüroo 4720 krooni ja OÜ-le Ehitusseire 4130 krooni tehtud töö eest. Nimetatud kulud olid otseselt seotud kostja poolt lepingu rikkumisega.
27.Kostja kohustus tasuda lepingu rikkumisel leppetrahvi tuleneb lepingu p-st 4.2. Lepingu p-s 3.2 nimetatud kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi tasuda tuli, oli sätestatud lepingu p-s 3.1.- tööde teostamine töövõtja poolt lõpptähtajaga 10.12.2004. Kostja rikkus lepingu p 3.1, ostja süü nimetatud kohustuse rikkumisel kohus ei tuvastanud ja seetõttu on hageja nõue leppetrahvi saamiseks põhjendatud. Lepingueseme ostuhinnaks oli 2 250 000 krooni, millest 0,038% on 855 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi välja mõista 293 päeva eest, so 250 515 krooni. Kuna leppetrahvi arvestatakse objekti ostuhinnalt, mitte aga töövõtulepingu maksumuselt, on leppetrahv ebamõistlikult suur. Kohus leidis, et arvestades kohustuse täitmise ulatust on vajalik leppetrahvi vähendada. Põhjendatud on leppetrahvi vähendamine poole võrra - 125 257,50 krooni.
28.Kuigi kostja rikkus lepingus toodud kohustust, ei saa hageja kostjalt enam nõuda kasutusloa hankimist, kuna kasutusloa hankimine ei kuulu enam kostja mõjusfääri. Hageja nõue OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni üleandmise kohta on põhjendatud.
29.Kohus rahuldas hagi 56,3% ulatuses ja vastuhagi 13,5% ulatuses. Nimetatud protsentide alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv 20 301,78 krooni. Kostja poolt tehtud õigusabikulude osas oleks põhjendatud rahuldada vaid 1950,28 krooni ja kulud tõlke hankimisele. Kohus tasaarveldas hageja ja kostja menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 287,50 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vastuhagilt riigilõivu ja kostja esindaja ei esitanud vastavat taotlus ja tõendit ka lõplikus kohtukulude nõudes. Samuti puuduvad kohtul andmed, mille alusel saaks ise riigilõivu tasumist kontrollida. Kohus mõistis riigituludesse välja kostja poolt tasumata riigilõivu rahuldamata jäänud põhinõudelt 185 020 krooni, mis on 9750 krooni.
5(8)
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
30.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati hagi, jäeti vastuhagi rahuldamata ja kohustati AS Haabersti Maja tasuma riigituludesse 9750 krooni, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ja mõista Iraida Skitibalt täiendavalt välja lisaks maakohtu poolt väljamõistetule põhivõlg 185 020 krooni, viivisevõlg 27.03.2007 seisuga 55 745,60 krooni, viivisevõlg põhivõlalt 185 020 krooni viivisemääraga 0,038% ööpäevas arvestatuna alates 28.03.2007 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jätta hageja kanda.
31.Lepingu p 3.3.4 ja p 3.3.5 järgsete maksete osas oleks tulnud kas vastuhagi rahuldada või oleks need tulnud maha arvata hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisest.
32.Kohus kohaldas vastuhagi lahendamisel vääralt VÕS § 655 lg 2, leides, et see välistab kostja vastuhagi ka juba lepingu järgi sissenõutavaks muutunud maksete osas. Olukorras, kus töövõtulepingu pooled on tasu sissenõutavaks muutumises leppinud kokku VÕS § 637 lg-st 3 erinevalt, tuleb lähtuda kokkulepitud sissenõutavaks muutumisest. Kohtuotsuses pole viidatud tõenditele, millega on hageja poolne täitmisest keeldumine tuvastatud. Hageja esitas kostjale pretensiooni 10.12.2004 ning selles anti kostjale puuduste kõrvaldamise tähtaeg 20.01.2005, kuid nimetatud pretensioon ei ole kuidagi tõlgendatav hageja poolse täitmisest keeldumisena VÕS § 111 või § 114 lg 3 mõttes.
33.Toodud käsitlus ja põhjendus kohalduvad ka p 3.5.5 järgi valduse üleandmisel tasumisele kuulunud 60 020 krooni osamakse kohta, kuivõrd valdus anti hagejale üle 25.05.2005. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka kostja viivisenõue 55 745,60 krooni.
34.Kui isegi asuda seisukohale, et kostjal ei olnud õigust saada p-de 3.3.4 ja 3.3.5 järgseid makseid, siis on vastavate maksete näol tegemist summadega, mille hageja kostja väidetava rikkumise tõttu kokku hoidis ja need oleks tulnud igal juhul hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitiselt maha arvata (VÕS § 127 lg 5).
35.Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja väited ja tõendid selle kohta, et kostja keeldus tööde teostamisest hageja maksekohustuse rikkumise tõttu juba hiljemalt 01.03.2005, mistõttu ei vastuta kostja tööde teostamisega viivitamise eest ajal, mis järgnes täitmisest keeldumise avaldustele, mistõttu lepingu ülesütlemine saab olla käsitletav üksnes VÕS § 655 lg 1 nimetatud ülesütlemisena.
36.Põhjendamatu on hageja nõue osas, mis puudutab tööde maksumust, mida ei ole teostatud ja mida ei ole loetletud lepingu lisas 2. Maakohus ei arvestanud vastavate tööde juures asjaolu, et need tööd on otseselt tingitud hageja väitest, et ta peab juba paigaldatud fassaadisoojustuse demonteerima ja fassaadilahenduse uuesti teostama. Olukorras, kus maakohus ka ise leidis, et fassaadilahenduse muutmisega seotud nõue ei ole põhjendatud, ei saa tekkida vajadust vastavas osas fassaadi töödeks tellingute rentimiseks, samuti ei teki olemasoleva fassaadi eemaldamata jätmise tõttu vastavas osas ehitusprahti, mida ei ole seetõttu vaja ka koristada ega utiliseerida. Vastav nõue on põhjendamatu vähemalt 75% ulatuses ehk kokku 48 782,90 krooni.
37.Laudvoodri vahetusega seotud tööde nõude osa ei ole kahjunõue põhjendatud ja kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja ise eraldi laudvoodri vahetamise põhjendatust ei käsitlenud, vaid viitas üksnes ekspertiisiaktidele. Olukorras, kus soojustus tegelikult vahetamisele ei kuulu ja ka eksperdid täiesti uue laudise paigaldamist vajalikuks ei pea, on vastavad tööd mittevajalikud ning hageja nõue 69 916,80 krooni ulatuses põhjendamatu.
38.Tuulekastide vahetamisega seotud nõude osas ei ole kahjunõue põhjendatud ja kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Ka need tööd seonduvad tegelikult välisvoodri vahetamisega. Samuti ei ole OÜ Ehitusekspertiisibüroo vastavaid töid lugenud töödeks, mis tulevad täielikult ümber teha. Olukorras, kus eksperdid täiesti uue laudise paigaldamist vajalikuks ei pea, on vastavad tööd mittevajalikud ning hageja nõue 35 036,70 krooni osas seega põhjendamatu.
6(8)
39.Kostja lepingu täitmisest keeldumine 01.03.2005 oli põhjendatud, mistõttu alates 01.03.2005 ei saa hageja leppetrahvi nõuda.
40.Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostja vastuväite, et täiendavate dokumentide väljaandmine on objektiivselt võimatu.
41.Kostja soovib asja materjalide juurde lisada maksekorralduse vastuhagilt riigilõivu tasumise kohta 31.10.2005. Ekslikult on maksekorraldus jäänud maakohtule edastamata. Kuivõrd vastuhagilt oli riigilõiv siiski tasutud, palub kostja tühistada maakohtu otsuse ka osas, millega mõisteti kostjalt välja 9750 krooni riigi tuludesse. Vastustaja seisukoht
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
43.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata.
44.Dokumentide üleandmise kohustamise nõude osas lõpetas ringkonnakohus menetluse eraldi määrusega vastavalt poolte sõlmitud kompromissile.
45.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahju suuruse ja kohtukulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse.
46.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut, kuna ei täitnud oma kohustusi lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja ka mitte hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Seega ei olnud kostjal lähtudes VÕS § 101 lg-st 3 õigust omapoolset õiguskaitsevahendit kasutada ja 01.03.2005 töid peatada. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
47.Hageja pidi tasuma lepingujärgse eelviimase makse 125 000 krooni 10.12.2005, see on samal päeval, kui kostja pidi lepingu kohaselt töö üle andma. Kuna tööd ei olnud selleks päevaks valmis, keeldus hageja ka oma lepingujärgse kohustuse täitmisest. Hageja ei pidanud tööde eest ette maksma. Seega rikkus kõigepealt oma kohustust kostja, kes ei lõpetanud töid tähtaegselt ja sellest tulenevalt oli hageja õigustatud mitte tasuma tasumisele kuuluvat lepingujärgset makset vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja ei kohaldanud õiguskaitsevahendit, kuna ei teinud sellekohast avaldust. Hageja kohaldas õiguskaitsevahendit reaalselt, kuna jättis kostja kohustuse rikkumise tõttu oma makse tasumata.
48.Kostja ei lõpetanud töid ka täiendava tähtaja jooksul ja ka 4 kuu jooksul pärast täiendava tähtaja andmist. Kohus tõlgendas õigesti sellist käitumist VÕS § 647 lg 1 alusel kui töövõtja olulist lepingu rikkumist. Kohtule ei esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega oli hagejal õigus leping kostjaga üles öelda kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu.
49.Lähtudes VÕS § 655 lg-st 2 ei ole kostjal õigust saada lepingus kokku lepitud tasu. Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5 nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei ole tal
7(8)
ka kohustust neid tasuda. Seega jättis kohus õigesti rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viivise nõudes nimetatud summalt.
50.Kostja vastuväited kahjuhüvitise nõudele seoses laudvoodri ja katusekastide vahetuse ning sellega kaasnevate abitööde ja lisaseadmete kasutamisega ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus ekspertide poolt antud hinnangutest tööde vajalikkuse ja hindade osas ning kolleegiumil ei ole alust tõendeid teisiti hinnata kui seda tegi maakohus. Ka laudvoodri vahetuseks on vajalik tellingute paigaldamine ja prahi koristamine.
51.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata kahjuhüvitise arvutamisel VÕS § 127 lg 5, mille kohaselt kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Lepingujärgsete maksete näol on tegemist summadega, mille hageja kostja rikkumise tõttu kokku hoidis ja need tuleb hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisest maha arvata. Ebaõige on hageja seisukoht, et ta ei ole kasu saanud lepingujärgsete maksete tasumata jätmise näol, kuna kostja ei teostanud kõiki ettenähtud töid ja osa töid ei olnud kvaliteetsed. Hageja kahjuhüvitise nõue koosnebki summadest, mis kuluvad tegemata tööde teostamiseks ja vaegtööde ümbertegemiseks. Kahjuhüvitise nõude rahuldamise tulemusena saab hageja niisuguse maja nagu ta lepingu järgi saama pidi. Sellise maja saamiseks pidi hageja ise lepingu kohaselt tasuma kokku 2 250 000 krooni, millest jäi 185 020 krooni tasumata. Selle raha on hageja säästnud ehk selle võrra kasu saanud. Lisaks kompenseerib kostjapoolset lepingu rikkumist leppetrahv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 110 920 krooni.
52.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 36 060 krooni. Kostja kohtukuludeks on vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 14 000 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 27 250 krooni, tõlkekulu 64 krooni ja õigusabikulu kokku 115 830 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele 32 % ulatuses. Võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivust 11 539 krooni. Vastuhagi kuulub rahuldamisele 14 % ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1960 krooni vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse 31 % ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8447 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Tasaarvestades poolte vastastikused riigilõivu nõuded, peab kostja hagejale tasuma riigilõivu 1132 krooni. Seoses nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamisega jätab kolleegium poolte õigusabikulud ja asja läbivaatamiskulud nende endi kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.