Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tööpäeva jooksul või esitama sama tähtaja jooksul põhjendatud kirjaliku keeldumise valminud töö vastuvõtmisest. 30.04.2003 tellija ja töövõtja esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde akti nr 12/KNO alusel esitas töövõtja 30.04.2003 arve nr 12/KNO/2003 summas 208 353,78 krooni, mille kostja jättis tasumata. 03.07.2003 tellija ja töövõtja esindajate allkirjastatud teostatud tööde akti nr 13/KNO alusel esitas töövõtja 07.07.2003 tellijale arve nr 13/KNO/2003 summas 232 121,34 krooni, mille kostja jättis tasumata. Lepingu p-s 14.1 leppisid pooled kokku maksekohustuste täitmatajätmise korral viivises 0,1% tasumisele kuuluva makse summast päevas, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Arvestades, et tasumata arvete kogusumma on 484 522,62 krooni, siis hageja viivisenõue kostja vastu on 44 047,50 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja jättis paljud tööd lõpetamata, kuigi aktid allkirjastati. Hageja täitis oma kohustused mittenõuetekohaselt ja hilinemisega. Hageja ehitas hoone osaliselt kostjale mittekuuluvale kinnistule. Kostja nõustus hagejale tasu maksma pärast tööde lõpetamist ja ehituse kvaliteedis puuduste kõrvaldamist. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-ilt Knoke välja 484 522,62 AS-i KMG Ehitus kasuks. Kohus mõistis AS-ilt Knoke välja riigilõivu 26 000 ja tasu esindaja osutatud õigusabi eest 24 072 AS-i KMG Ehitus kasuks. Tööettevõtu raamlepingu nr 1 p-st 6.2 tulenevalt kohustus tellija lepingust tulenevad maksed tasuma töövõtjale protsenteerimisaktide alusel koostatud arvete alusel arvelduskuu lõpus, kuid hiljemalt 15 päeval pärast akti aktsepteerimist tellija poolt ja töövõtja poolt tööde teostamise akti ja vastava arve esitamisest. Lepingu p 6.3 järgi oli arve esitamise aluseks tellija esindaja ja omanikujärelevalve heakskiidetud teostatud tööde akt. Tellija kohustus akti heaks kiitma 3 tööpäeva jooksul või esitama sama tähtaja jooksul põhjendatud kirjaliku keeldumise valminud töö vastuvõtmisest. 30.04.2003 tellija ja töövõtja esindajate allkirjastatud teostatud tööde akti nr 12/KNO ja selle alusel esitatud töövõtja 30.04.2003 arvega nr 12/KNO/2003 summas 208 353,78 krooni ning 03.07.2003 tellija ja töövõtja esindajate allkirjastatud teostatud tööde akti nr 13/KNO ja selle alusel esitatud töövõtja 07.07.2003 arvega nr 13/KNO/2003 summas 232 121,34 krooni, on tõendatud, et hageja on tööd teostanud ning kostja on tööd vastu võtnud ja neid aktsepteerinud märkusteta. Kostjal tekkis seadusest ja lepingust tulenev kohustus tööde eest tasuda. Kostja väited, et aktides märgitud tööd on teostamata või teostatud mittenõuetekohaselt, on tõendamata. Ekspert märkis 18.07.2005 eksperthinnangus, et 06.06.2003 seisuga olid kõik 02.07.2002 töövõtu raamlepinguga ettenähtud tööd xkaupluse-büroohoone objektil töövõtulepingu mahus lõpetatud; kostja ei ole teinud töid, mis ei vasta ehitusprojektile, heale ehitustavale ja kvaliteedi nõuetele; tellija soovil viis peatöövõtja ehitusprojekti töö korras sisse vajalikke täiendusi nii, et objekt sai valmis ja selle sai võtta kasutusse; tellija kasutab objekti vastavalt 06.06.2003 väljastatud kasutusloale; mõned ekspertiisi läbiviimise ajal näha olnud ehitusdefektid ei saanud märgatavad olla 06.06.2003; ekspertiisi läbiviimise ajal märgata olnud väheolulised ehitusdefektid kuuluvad garantiitööde alla; peatöövõtja tehtud tööd vastavad töövõtulepingule, selle lisadele ning ehitusprojektile. Teet Sepaste 16.04.2003 ekspertarvamusest hoone I korruse betoonpõrandate seisukorra kohta ja hageja esindaja Danel Paavo 30.07.2003 kirjast vaegtööde ja paranduste kõrvaldamise kohta, saab koos eksperthinnanguga järeldada, et töödes esinenud puudused kõrvaldati.

2(6)

Lepingu p-s 14.1 leppisid pooled kokku maksekohustuste täitmatajätmise korral viivises 0,1% tasumisele kuuluva makse summas, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Tasumata arvete kogusumma on 484 522,62 krooni, seega hageja viivisenõue on vastavalt lepingule 44 047,50 krooni. Kostja väited, et hageja ehitas hoone osaliselt kostjale mittekuuluvale kinnistule, ei puutu käesolevasse vaidlusse ja kohus seda ei käsitlenud. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Knoke palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.. Otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Tellija kirjutas 30.04.2003 akti nr 12/KNO summas 208 353,78 krooni ja 07.07.2003 akti nr 13/KNO summas 232 121,34 krooni alla tegelikult 15.10.2003 ja vaid tingimusel, et kõik vaeg- ja mittekvaliteetsed tööd saaks lõpetatud lähimal ajal. Aktid kirjutati alla hageja juhatuse esimehe tungival palvel ja lubaduse tõttu tööd lõpetada. Samuti leppisid pooled enne aktide allkirjastamist kokku, et pooled enam pretensioone ei esita. Töövõtja ei toiminud heas usus, jättes aktide ja arvete aluseks olnud tööd tegemata. Tööd on tegemata käesoleva ajani. Tellija oleks võinud esitada töövõtjale viiviste nõuded, sest töövõtja rikkus kaupluse valmisehitamise tähtaega (märtsi 2003 asemel valmis objekt juunis 2003), tellija viivistenõuet ei esitanud, pidades kinni poolte kokkuleppest. Kostja tegutses pahauskselt, saades aktidele pettusega allkirjad ja esitades kohtule hagi tegemata ehitustööde eest tasu saamiseks. Ehitustööde mahu kindlaksmääramiseks kohtu poolt määratud ekspert OÜ Ehitusekspert viibis objektil vaid 2 tundi ja nõudis enneolematut ekspertiisitasu. Ekspert ei tegutsenud TsMS § 302 lg 1 kohaselt, st ei andnud esitatud küsimustele õiget vastust. Eksperdiarvamus põhineb vaid töövõtja 12.07.2005 kirjaga tema küsimustele antud vastustele, ilma vastuseid objektiivselt hindamata. Töövõtja vastused ei ole erapooletud. TsMS § 302 lg 2 kohaselt peab eksperdi tegevus toimuma kohtu kontrolli all, et vältida ebavajalikke ja ebaobjektiivseid toiminguid, mis võivad kahjustada poole õigusi. Ekspert märkis aktis kokku 24 ehitusviga ja puudust. Kõigi puuduste kohta märkis ekspert, et need ei ole ehitusdefektid või vaegtööd või on garantiitööd. Kohus ei saanud eksperdilt vastust ühelegi määruses esitatud küsimusele. Ekspert ei vastanud küsimusele ehitustööde maksumuse kohta. Ekspertiisiakt on vastuoluline - ekspert märkis, et tööd on hea kvaliteediga, samas märkis 24 puudust. Lähteandmetes märgiti et eksperthinnangu andmine on põhjendatud, samas jäeti järeldused tegemata. Ekspert ajas segamini tööde ülevaatuse ja vastuvõtmise aktid ja mõisted (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-05). Tööde vastuvõtmist ei saa põhjendada ülevaatuse aktiga, mida ekspert korduvalt tegi. Ekspert iseloomustas objekti puudusi kui üksikuid ja väheolulisi. Katuse läbijooks ei saa olla väheoluline puudus. Läbijooks oli teada juba vastuvõtmise ajal, nagu ka sademete äravoolu puudumine ning defektselt paigaldatud äravoolutoru katted. Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-2-156-02, et üldteada asjaolude tõendamine ei ole vajalik. Üldteada asjaolu on, et katus ei tohi vett läbi lasta. Ekspert ei käsitlenud seda, et töövõtja ehitas hoone kostja kinnistust välja, põhjendades seda sellega, et see tuleneb tellija/hoonestaja enda toimingutest. Hoone mahamärkimine oli töövõtja kohustus. Töövõtja lasi seda teha AS-il Hades, kuid töövõtja vastutab alltöövõtja tegevuse eest. Ulatuslike vigade ja puuduste tõttu ekspertiisiaktis oli põhjendatud kostja taotlus kordusekspertiisi läbiviimiseks tulenevalt TsMS § 304 lg-st 1. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja lähtus otsuse

3(6)

tegemisel oluliste puudustega ekspertiisiaktist, mis tõi kaasa väära kohtulahendi. Ehitusseaduse § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema ehitatud hea ehitustava ja ehitamist ning projekteerimist käsitlevate õigusaktide kohaselt; § 48 kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama projektikohase ehitamise, nõuetekohase kvaliteedi ja paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid. Ka 02.07.2002 lepingu p 8.3 sätestab, et töövõtja peab tagama teostatud tööde kvaliteedi, järgima ehitustegevust reguleerivaid normdokumente ja hea ehitustava nõudeid. Hageja neid nõudeid ei täitnud. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 1 oli tellijal õigus tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest keelduda. Kohus sellega ei arvestanud. Töövõtjale teatati korduvalt tööde puudustest nii suuliselt kui kirjalikult (11.11.2003 ja 04.12.2003 kirjad) ja selgitati, et puudused tuleb kõrvaldada või vaegtööde ja mittekvaliteetsete töödega arved jäävad maksmata. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ja kostja kasutas õiguskaitsevahendina nende tööde eest mittemaksmist. Kohus hindas T. Sepaste 16.04.2003 ekspertarvamust ja hageja esindaja D. Paavo 30.07.2003 kirja vaegtööde ja vigade kõrvaldamise kohta ja leidis, et puudused kõrvaldati. Selline järeldus on ekslik ega tulene kummastki tõendist. 30.07.2003 e-kirjas lubati puudused kõrvaldada 18.08.2003, kuid puudusi ei kõrvaldatud. Kõrvaldamata on ka T. Sepaste ekspertarvamuses toodud puudused. Kohus leidis, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja ehitas hoone osaliselt kostjale mittekuuluvale kinnistule, ei puutu vaidlusse. Kohus oma seisukohta ei põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-st 8. Lepingu täitmine on vastu võtmata. Kostja selgitas kohtus ja ekspertiisi tegemisel, et puudub nõuetekohane ehituse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis vastaks 1993.a Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste nõuetele. Ekspert lähtus üleandmise-vastuvõtmise tuvastamisel 06.06.2003 hoone ülevaatuse aktist. Hageja esindaja D. Paavo kirjutas 01.06.2003 aktile ühepoolselt märkuse, et see sisaldab kõiki lepinguga ja selle lisadega määratud töid. Sellise puudusega akti sai ka ekspert. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-110-05 seisukohale, et akt, mille üheks põhiliseks eesmärgiks on kasutusloa saamine, ei asenda üldjuhul pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmist, v.a juhul, kui pooled on sõlminud vastava kokkuleppe, tegemist on kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgi ning õiguslikku jõudu omava tehinguga; ehitustööde vastavust pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole võimalik ainuüksi taolise aktiga tuvastada. Kohtul tuleb hinnata, kas töö vastuvõtmine toimus. Kohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus eelistas teistele tõenditele AS Ehitusekspert ekspertiisiakti, mis on suurte puudustega ja ei andnud vastuseid kohtu küsimustele. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei tohi ühelgi tõendil olla ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus ei hinnanud tõenditena 07.06.2003 ja 06.06.2003 akte, rikkudes sellega TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Õigusabikulude väljamõistmine täismahus 5% ulatuses summas 24 072 krooni ei ole põhjendatud. Osutatud teenus seisnes vaid kahel korral kohtuistungil viibimises. Kohus ei arvestanud, et õigusabi maht oli väike ja mitte keerukas, esindaja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti. Vastus apellatsioonkaebusele AS KMG ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

4(6)

Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus saab otsust tehes tugineda ainult neile asjaoludele, millele on oma hagis tuginenud hageja või vastuväites kostja. TsMS § 394 lg 2 p 3 kohaselt peab kostja kirjalikus vastuses hagile esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. TsMS § 652 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolu uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on kaebuses esitanud uue asjaolu, mille kohaselt olid aktid nr 12/KNO ja nr 13/KNO tegelikult alla kirjutatud 15.10.2003. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Apellant seda teinud ei ole. Istungil selgitas apellandi esindaja, et esitatud asjaolu pidi maakohus tõenditest ise järeldama. Kolleegium leiab, et apellandi toodud põhjendus ei ole aluseks uue asjaolu arvestamisel ja kolleegium jätab esitatu TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja oli tööd lõpetanud ja tegelikkuses on praeguseni osa töid tegemata. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei ole õiged. Maakohus on õigesti tuvastanud, et apellandi maksekohustus tekkis poolte vahel sõlmitud lepingu pde 6.2 ja 6.3 järgi vormistatud aktide ja esitatud arvete alusel. Lepingu p-de 6.2 ja 6.3 kohaselt pidi tellija tasuma töövõtjale arvete alusel, mis olid koostatud tellija esindaja ja omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud teostatud tööde aktide põhjal. Tasumine pidi toimuma arvelduskuu lõpus, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul arvates akti aktsepteerimisest tellija poolt ja töövõtja poolt tööde teostamise akti ja arve esitamisest. Tellija ja töövõtja on 30.04.2003 allkirjastanud teostatud tööde akti nr 12/KNO ja selle alusel on esitanud töövõtja arve summas 208 353,78 krooni ja 03.07.2003 allkirjastanud akti nr 13/KNO ja selle alusel on esitatud tellijale arve summas 232 121,34 krooni. Tellijal oli akti esitamisel lepingu p 6.3 järgi õigus 3 päeva jooksul keelduda aktile allakirjutamisest, põhjendades kirjalikult oma keeldumist. Kostja seda teinud ei ole. Seega oli kostja kohustatud hagejale tasuma summas 440 475,12 krooni. Lepingu p-s 14.1 oli pooled kokku leppinud viivise 0,1 % tasumata summalt päevas kohaldamises, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Arvestades võla suurust on kostja kohustatud tasuma viivist 44 047,50 krooni. Kokku kuulus väljamõistmisele 484 522,62 krooni. Apellant on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ekspertiisi läbiviimise viisi ja eksperdi järeldused tööde valmimise ning vaegtööde osas. Kolleegium leiab, et ekspertiisi läbiviimisel ei ole TsMS § 302 lg-t 1 rikutud. Kuivõrd töövõtja nõue tellija vastu tulenes lepingust ja selle aluseks oli tellija poolt tööde vastuvõtmine, millele järgnes maksekohustus, siis ei olnud eksperdil vajalik määrata ehituse maksumust. Samuti puudus vajadus kordusekspertiisi tegemiseks, kuna ekspertiisi läbiviimisel ei rikutud seadust. Kostja ei ole kunagi väitnud, et hageja poolt esitatud arvetel olevad summad ei vastaks tegelikult akti alusel vastu võetud töödele. Apellandi väited ehituse puuduste kohta jätab kolleegium tähelepanuta, kuna ehituse puudused ei ole käesolevas vaidluses olulised. Samuti ei ole maksekohustuse tekkimise ja täitmata jätmisega seotud kostja väited hageja poolt hoone vundamendi rajamise kohta osaliselt naaberkinnistule.

5(6)

Apellant on kaebuses korduvalt viidanud, et hoone oli ehitatud puudustega, kuid samas ei ole ta sellest tulenevalt esitanud hageja vastu nõuet ega isegi viidanud sellele, kui suur võiks see nõue olla. Apellant on väitnud, et töövõtjale on korduvalt teatatud puudustest töödes, viidates 11.11.2003 ja 04.12.2003 kirjadele. Kolleegium leiab, et 30.04.2003 ja 03.07.2003 vormistatud aktide alusel tekkinud maksekohustusega ei saa olla seotud 2003. aasta lõpus töös olevatest puudustest teatamine. Pärast tööde vastuvõttu on tellijal õigus esitada garantiist tulenevaid nõudeid, kuid kostja seda teinud ei ole. Poolte kirjavahetusest nähtub, et töös oli puudusi ja nende kõrvaldamiseks on pooled teinud koostööd, kuid hageja vastu konkreetse nõude olemasolu kostja vastuväidetest ei tulene. Apellant on kaebuses väitnud, et ehitis on siiani vastuvõtmata ja kohtu sellekohased järeldused ei ole õiged. Kuna sellist vastuväidet hagile ei ole apellant varasemalt esitanud, siis tuleb väide TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta. Lisaks märgib kolleegium, et kuna hageja on esitanud oma nõude mitte lõplikust tööde vastuvõtmisest tulenevalt, vaid 30.04.2003 ja 03.07.2003 allkirjastatud vaheaktide alusel, siis ei oma ehitise lõplik vastuvõtmine käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Apellandi väited kohtukulude väljamõistmise osas ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta. Maakohus on õigesti enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistnud kostjalt hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud 5% ulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust olid õigusabikulud põhjendatud. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Tiia Mõtsnik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.