Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Tsiviilasja number
2-04-16
Kohtuasi
Kohtuistungi toimumise aeg
AS KMG hagi AS K vastu 484 522,62 krooni väljamõistmiseks Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. märtsil 2007 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Hageja: AS KMG , registrikood XXX, XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat TL Kostja: AS K, registrikood XXX, Liivalaia XXX, lepinguline esindaja EO 07. veebruar 2007
Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil
Resolutsioon
Hagi rahuldada ja välja mõista AS-lt K 484 522,62 (nelisada kaheksakümmend neli tuhat viissada kakskümmend kaks krooni ja 62 senti) AS-i KMG kasuks Välja mõista AS-lt K riigilõiv 26 000,00 (kakskümmend kuus tuhat krooni) ja tasu esindaja osutatud õigusabi eest 24 072,00 (kakskümmend neli tuhat seitsekümmend kaks krooni) AS-i KMG kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Hagiavalduse asjaolud Pooled sõlmisid 02.07.2002 tööettevõtu raamlepingu nr. 1, mille alusel tellis kostja aadressil XXX Tallinnas kaupluse ja büroohoone tööde teostamise lepingu dokumentides toodud mahus ja tingimustel. Lepingu punktist 6.2 tulenevalt kohustus tellija lepingust tulenevad maksed tasuma töövõtjale protsenteerimisaktide alusel koostatud arvete alusel arvelduskuu lõpus, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast seda kui töövõtja poolt on esitatud tööde teostamise akt ja vastav arve peale akti aktsepteerimist tellija poolt. Lepingu punkti 6.3. järgi oli arve esitamise aluseks tellija esindaja ja omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud teostatud tööde akt. Tellija kohustus akti heaks kiitma 3 tööpäeva jooksul või esitama sama tähtaja jooksul põhjendatud kirjaliku keeldumise valminud töö vastuvõtmisest. 30.04.2003 tellija ja töövõtja esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde akti nr. 12/KNO alusel esitas töövõtja 30.04.2003 arve nr. 12/KNO/2003 summale 208 353,78 krooni, mille on
kostja jätnud tasumata. 03.07.2003 tellija ja töövõtja esindajate allkirjastatud teostatud tööde akti nr. 13/KNO alusel esitas töövõtja 07.07.2003 tellijale arve nr. 13/KNO/2003 summale 232 121,34 krooni, mille on kostja samuti jätnud tasumata. Lepingu punktis 14.1 leppisid pooled kokku maksekohustuste täitmatajätmise korral viivises 0,1% tasumisele kuuluva makse summas, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Arvestades, et tasumata arvete kogusumma on 484 522,62 krooni, siis hageja viivisenõue kostja vastu on 44 047,50 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt jättis hageja paljud tööd lõpetamata, kuigi aktid on allkirjastatud. Seega on hageja täitnud oma kohustused mittenõuetekohaselt ja hilinemisega. Kostjale on käesolevaks ajaks selgunud, et hageja on ehitanud hoone osaliselt neile mittekuuluvale kinnistule. Kostja nõustus hagejale tasu maksma pärast tööde lõpetamist ja e kvaliteedis puuduste kõrvaldamist. menetlus nr. 008/2005/1577. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud tööettevõtu raamlepingu nr. 1 punktist 6.2 tulenevalt kohustus tellija lepingust tulenevad maksed tasuma töövõtjale protsenteerimisaktide alusel koostatud arvete alusel arvelduskuu lõpus, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast seda kui töövõtja poolt on esitatud tööde teostamise akt ja vastav arve peale akti aktsepteerimist tellija poolt. Lepingu punkti 6.3. järgi oli arve esitamise aluseks tellija esindaja ja omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud teostatud tööde akt. Tellija kohustus akti heaks kiitma 3 tööpäeva jooksul või esitama sama tähtaja jooksul põhjendatud kirjaliku keeldumise valminud töö vastuvõtmisest. Kohtule esitatud 30.03.2003 tellija ja töövõtja esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde akti nr. 12/KNO ja selle alusel esitatud töövõtja 30.04.2003 arvega nr. 12/KNO/2003 summale 208 353,78 krooni ning 03.07.2003 tellija ja töövõtja esindajate allkirjastatud teostatud tööde akti nr. 13/KNO ja selle alusel esitatud töövõtja 07.07.2003 arvega nr. 13/KNO/2003 summale 232 121,34 krooni on tõendatud, et hageja on tööd teostanud ning kostja on tööd vastu võtnud ja neid aktsepteerinud märkusteta. Seega tekkis kostjal seadusest ja lepingust tulenev kohustus tööde eest tasuda. Kostja väited, et aktides märgitud tööd on teostamata või teostatud mittenõuetekohaselt on tõendamata. Kostja taotlusel läbiviidud ekspertiisi tulemusena märkis ekspert 18.07.2005 eksperthinnangus, et 2.juuli 2002 töövõtu raamlepinguga ettenähtud tööd olid seisul 6.juuni 2003 XXX kaupluse-büroohoone objektil töövõtulepingu mahus kõik lõpetatud; et kostja ei ole samal objektil teinud töid, mis ei vastanud projektile, heale tavale ja kvaliteedi nõuetele; et tellija soovil viis peatöövõtja projekti töö korras sisse vajatavaid täiendusi nii et objekt sai valmis ja selle sai võtta kasutusse; et tellija kasutab objekti vastavalt 6.juunil 2003 väljastatud kasutusloale; et mõned ekspertiisi läbiviimise ajal näha olnud defektid ei saanud märgatavad olla 6.juunil 2003; et ekspertiisi läbiviimise ajal märgata olnud väheolulised defektid
kuuluvad garantiitööde alla; et XXXobjektil peatöövõtja tehtud tööd on vastavuses sõlmitud töövõtulepinguga ja nende lisadega ning projektiga. Kostja esitatud kirjalikest tõenditest - TS 16.04.2003 ekspertarvamusest kaubandus- ja büroohoone I korruse betoonpõrandate seisukorra kohta ja hageja esindaja DP 30.juuli 2003 kirjast vaegtööde ja paranduste kõrvaldamise kohta, saab koos eksperthinnanguga järeldada, et tehtud töödes esinenud puudused kõrvaldati. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Lepingu punktis 14.1 leppisid pooled kokku maksekohustuste täitmatajätmise korral viivises 0,1% tasumisele kuuluva makse summas, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Tasumata arvete kogusumma on 484 522,62 krooni, seega hageja viivisenõue kostja vastu on vastavalt lepingule 44 047,50 krooni. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja on ehitanud hoone osaliselt kostjale mittekuuluvale kinnistule, ei puutu käesolevasse vaidlusse, mistõttu kohus seda ei käsitle. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 484 522,62 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda, asja keerukust ja hagi täielikku rahuldamist leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 26 000,00 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu arvestades viie protsendi piirangut esindaja poolt osutatud õigusabi eest 24 072,00 krooni. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.