Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

2-02-135 10.12.2001 suri Narva linnas V. S. (isikukood xxx), kelle pärandvara hulka kuulub korteriomand aadressil Sepa 1-21 Narva linnas. 02.05.2002 esitas A. K. (edaspidi hageja) Narva Linnakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus) hagi (t.l. 1-2) Narva linna vastu ja palus tunnistada Pärimisseaduse (PärS) ja Asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 29, 70, 71 ja 81 alusel: 1) tema omandiõigust 1⁄2 osale V. S.pärandvara hulka kuuluvale korteriomandile xxx linnas ja 2) tema õigust vastu võtta V. S. pärandvara, mis koosneb 1⁄2 osast korteriomandist xxx linnas põhjendusel, et hageja ja V. S.elasid faktilises abielus 17 aastat ning neil oli ühine majapidamine ja vara. Nad elasid alaliselt korteris xxx linnas, mis oli erastatud ja kinnistatud V. S. nimele, suviti aga korteris xxx, mis oli erastatud hageja nimele. V. S.ei olnud lapsi ja ta soovis teha testamendi hageja nimele, kuid ei jõudnud seda enne surma teha. Hageja mattis V.S.oma kulul. Hageja hindas Narva linnas xxx asuva korteriomandi väärtuseks 40 000 krooni. Vastavalt PärS §18 kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsus. 13.11.2003 esitatud hagiavalduses (t.l. 58-59) märkis hageja kostjaks O. J.. Avalduse kohaselt on V. S. seadusjärgseks pärijaks mitte Narva linn, vaid tema Venemaal Peterburis elav kauge sugulane O. J., kes ei vaidle vastu sellele, et Narvas xxx asuva korteriomandi omanikuks 1/2 osas tunnistatakse hageja. Hageja palus asendada kostja Narva linna uue kostja O.J.. Kuna seadusjärgseks pärijaks on O.J., siis hageja loobus oma esialgsest haginõudest Narva linna vastu pärandi vastuvõtmise õiguse tunnistamiseks 1⁄2 osale korterist. 15.09.2004 esitatud avalduses (t.l. 73) palus hageja asendada 13.11.2003 hagiavalduses kostja O.J. kostja E. B., kes on 09.09.2004 esitanud notarile avalduse V. S. pärandi vastuvõtmiseks. Avalduse kohaselt loobus O.J. pärandi vastuvõtmisest. Viru Maakohtu 25.05.2006 otsusega tsiviilasjas nr.2-05-15588 (endine nr.2-1001/05) tunnistati E.B. V. S. seadusjärgseks pärijaks (t.l. 103-104) ja kostja on eelmenetluse käigus hageja hagi tunnistanud oma 09.09.2004 avalduses ja 09.09.2004 pärandi vastuvõtmise avalduses (t.l 76-79). Kostja E. B. esitas maakohtule avalduse (t.l. 106), milles tunnistas hageja hagi 1⁄2 osas omandiõiguse tunnistamiseks kinnistule aadressil xxx ja palus teha otsuse kohtuistungit pidamata. 06.12.2007.a. toimunud kohtuistungil kordas hageja oma varasemaid nõudeid ja palus tunnistada tema omandiõigust 1⁄2 korteriomandi aadressil xxx. Kostja avaldas istungil, et võtab esitatud hagi õigeks. Samuti on kohtule esitatud kostja kirjalik avaldus, milles kostja nõustub tema vastu esitatud hagis sisalduva nõudega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 ja 3 ning § 444 lg 1, kuivõrd kostja E. B. võttis hageja nõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

2-02-135 Hageja nõue on kohtu arvates põhjendatud asjaõigusseaduse § 68, § 70 lg 3, § 71 alusel. Kohus otsustab tuvastada, et hageja A. K. kuulub 1⁄2 osa aadressil xxx asuvast korteriomandist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 02.05.2002.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 sutleneb, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Käesolev otsus on tehtud hageja kasuks. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta ei nõua kostjalt kohtukulude väljamõistmist. 14.10.2002.a. Narva Linnakohtu kohtumäärusega vabastas kohus hagejat osaliselt riigilõivu tasumisest ainult hagiavalduse esitamisel ja . määras tasumisele riigilõiv summas 700 krooni. Hageja nimetas 40000 krooni hagihinnaks. Riigilõiv antud summast vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 2800 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 1, § 48 lg 1 p 1, riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 2100 krooni (2800-700). Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduse alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440, lg 1, 3, § 441 lg 1, § 442, § 444 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1, § 64 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.