Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

mnt 240 A asuvale HK kuuluvale 1⁄2 osale kaasomandist garaažist Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx M V (i k xxx) kasuks; seati hagi tagamiseks vara käsutamise ja teh te keelumärge Tallinnas, Xxx asuvale HK kuuluvale xxxmõttelisele osale maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast ning mis on reaalosana korter nr 11 Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx M V (i k xxx) kasuks; seati hagi tagamiseks vara käsutamise ja teh te keelumärge Tartus, Xxx HK kuuluvale xxxosale kaasomandist Tartu Maakohtu Tartu linna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx M V (i k xxx) kasuks; arestiti hagi tagamiseks HK kuuluvad rahalised vahendid SEB Eesti Ühispangas ja M N Tallinna filiaalis Tallinna Linnakohtu 07.09.2005 määruse alusel .

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja taotleb kostjate vastu 26.01.2004 esitatud hagis HK poolt 26.09.2002 tehtud testamendi tühisuse tunnustamist TsÜS § 13 ja PärS § 93 alusel. 20.12.2004 täiendas hageja nõude alust TsÜS §-ga 87 ja tõestamisseaduse § 13 lõigetega 1 ja 3. Hagiavalduse kohaselt pärandas hageja isa HK 26.09.2002 notariaalselt tõestatud testamendiga kogu oma vara õele A Ple ja määras annaku H M kasuks. Testamendi koostas ja tõestas Tallinna notar Jaan Hargi. HK suri xxx. Hageja väitel oli pärandaja testamendi tegemise ajal vanusest ja haigusest tingitud ajutise vaimutegevuse häire tõttu otsusevõimetu. See välistas pärandaja võime õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve, mistõttu testament on tühine. 24.09.2003 diagnoosite HK l segatüüpi vaskulaarne dementsus ja avastati peaaju multilokulaarne isheemiline kahjustus koos viidetega ajuatroofiale. Ajuhaigused olid kujunenud pikema ajavahemiku vältel ning vähemalt kaks aastat enne surma esinesid HK l raskekujulised tasakaalu- ja mäluhäired ning ta oli ühest kõrvast kurt ja ühest silmast pime. Testamendis esinevad kirjavead ja ebatäpsused, mis kinnitavad asjaolu, et testaator ei olnud võimeline teh sisu tajuma. T tõestanud notar ei kajastanud notariaalaktis teh osalise puuet ega kaasanud tõestamisse tunnistajat. Kuivõrd testaator ei ole eeltoodust järelduvalt notariaalaktiga tutvunud ega selle sisust aru saanud, on testament tühine ka tõestamisseaduse § 13 lg 1 ja 3 sisalduvate tõestamise nõuete rikkumise tõttu. 20.02.2007 avaldusega täiendas hageja hagi alust. Usaldusisik ei viibinud notariaalakti tegemise juures. Notari poolt rikuti testamendi tegemise ajal kehtinud Tõestamisseaduse § 1 lg 6, § 25 lg 1, § 35 lg 1 piisavalt ei kuule- kaasab notar usaldusisiku. Eha Jaansoni kaasavõtmisega avaldas testaator, et soovis tema juuresolekut tõestamistoim juures. Testamendis see kajastatud ei ole. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostjate vastuväited Kostja A P hagi ei tunnista. Hageja väited testaatori otsusevõimetuse kohta testamendi tegemise ajal on tõendamata. Kostja suhtles testaatoriga tihedalt ja kuni traumajärgse hospitaliseerimiseni 24.09.2003 oli HK tervislik seisund hea. Testaator sai teh sisust õigesti aru ja see väljendas tema tegelikku tahet. Ebaolulised kirjavead testamendis ei mõjuta selle kehtivust.

01.03.2007 esitas kostja A P vastuväite hageja 20.02.2007 avaldusele. Tõestamisseadust ei rikutud notari poolt, testaator ei olnud kurttumm. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist ja õigusabi eest 64 410,40 krooni väljamõistmist hagejalt. Kostja H M hagi ei tunnista. Testament väljendab adekvaatselt testaatori viimast tahet. Kuulmispuue ei mõjuta isiku võimet testeerida. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik vaidleb hagile vastu. Ta veendus testamendi tegemise hetkel testaatori teo- ja otsusevõimes ning tema tahtes. Notar ei tajunud testaatoriga vesteldes, et viimasel oleks raskusi ümbritseva tajumisega ja mõistmisega, sealhulgas kuulmisega. H. K ei olnud tõestamisseaduse § 23 mõttes kurt, tumm ega pime teh osaline. Hageja viited tõestamisseaduse rikkumisele on alusetud ja asjakohatud. Kirjavead testamendis ei avaldanud mõju testaatori tahteavaldusele ega selle tõlgendamisele. 05.03.2007 avalduses märgib kolmas isik, et hageja viide tõestamisseaduse § 25 lg 1 on asjakohatu HK kuulis, rääkis, nägi, suhtles ja kirjutas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ärakuulanud pooled, üle kuulanud tunnistajad ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Esitatud surmatunnistuse DL 0266736 (I kd lk 8) kohaselt suri HK xxx Tallinnas. Tallinna notar Jaan Hargi tõestas HK testamendi (I kd lk 10-11) 26.09.2002. Testamendiga pärandas testaator oma vara õde A P ja määras annaku H M . Kooskõlas PäS §-ga 93 on testament tühine TsÜS-is sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks PäS §-des 86 ja 92 sätestatud alustel. HK poolte tehtud notariaalse testamendi tühisuse alusena tõi hageja välja asjaolu, et tema isa HK oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu (TsÜS § 13) vanusest ja haigusest tingituna ning usaldusisik ei viibinud notariaalakti tegemise juures. Kooskõlas TsÜS § 13 lg 1 on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab teh pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Et HK oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu tõendavad hageja arvates asjaolu, et A P poolt testaatori mõjutamine tema kasuks ja asepärijana tema tütre kasuks testamenti tegema, välistab testaatori võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. A. P keeldus seletuse andmisest vande all. TsMS § 270 lg 1 alusel tuleb lugeda taotlenud poole väidetud asjaolu, et kostja A P mõjutas testaatorit tegema testamenti tema kasuks, tõendatuks. 03.10.2007 ekspertiisiakt (lk 4) tõendab, et testamendi tegemise ajal olid testaatoril mäluhäired ja käitumise iseärasused; T K ütlused tõendavad testaatoril 1995 luulumõtete esinemist; kostja A P ütlused haiglale 2002 ja 2003. 14.09.2006 kohtumääruse alusel tegi asjas ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspert Jüri Ennet. Ekspertiisiakti (II kd lk 266-268) kohaselt suutis testaator 26.09.2002 aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida.

Hageja, mitte nõustudes nimetatud ekspertiisiaktiga, taotles kordusekspertiisi määramist. Kohus rahuldas taotluse juhindudes TsMS § 304 lg 1. Kordusekspertiisi akti nr 35-07/27 (II kd) kohaselt jõudsid eksperdid arvamusele, et HK l ei esinenud kuni 2003, sh 26.09.2002, selliseid psüühikahäireid, mis oleksid piiranud temal oma tegudest, nende tähendusest ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning oma käitumise vastavalt sellele juhtimist. Ekspertiisi viisid läbi riiklikult tunnustatud eksperdid Anu Arold ja Katrin Eino. Seega jõudis kolm eksperti samale järeldusele, mille kohaselt testaator testamendi tegemise ajal sai aru oma tegude tähendusest ja suutis neid juhtida. AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloos väljavõttest (I kd lk 13) nähtuvalt viibis testaator Psühhiaatriakliinikus esimest korda alates 24.09.2003, seega aasta pärast vaidlusaluse testamendi tegemist. Märgitud on mälu halvenemine 2 aasta jooksul, eriti s.a. suvest. Mälu halvenemine iseenesest ei tõenda otsusevõimetust. Tunnistajana ülekuulatud T K (hageja ema), ütluste kohaselt olid testaatoril erinevad maaniad, 1976 või 1977 kaotas ühes kõrvast kuulmise, 1995 oli hageja suhtes vägivaldne. Testaatori endise töökaaslase Arno Sooääre ütluste kohaselt oli testaator Tööstusprojekti peainsener, töölt lahkus 1980-ndatel. Koos käisid nad jahil ka pärast K.K töölt lahkumist – jahil käis H. K kuni 72 aasta vanuseni. Pärast seda tunnistaja testaatorit ei näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli H. K l probleeme mäluga juba tööl olles, ta kirjutas kõik märkmikku. Tunnistaja Andres Kääriku ütluste kohaselt nägi ta testaatorit 2002-2003 3-4 korda aastas, „testaator jättis täiesti normaalse vanema mehe mulje. Ta oli tark ja paljunäinud inimene, kellega oli huvitav suhelda“, elas üksi ja sai ise hakkama, probleeme oli kuulmisega, oli pedantne, kokkulepetest pidas kinni, kõik oli üles kirjutatud. Tunnistaja L P , kes oli testaatori väga hea sõber noorusest, ütluste kohaselt jättis testaator talle jaanuaris 2003 (A P 75-sünnipäeval) samasuguse mulje nagu varem. Mäluga probleeme tal ei olnud, ütles, et tuleb kõigega hästi toime. Tunnistaja L Kandis ütlusi selle kohta, et nägi testaatorit pärast 2000.aastat umbes kord aastas, oma emal sai tunnistaja teada, et testaatoril oli probleeme kuulmisega, Tartus käis ta seoses üürnikega ja kommunaalmaksetega, kokkulepetest pidas ta kinni kuna kõik oli märkmikus kirjas. Tunnistajate ütlused ei lükka ümber ekspertiisi järeldust. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb testamendi tühisuse tunnustamise nõue TsÜS § 13 lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuna HK ei olnud koduse testamendi tegemise ajal 26.09.2002 otsusevõimetu. Kehtiva testeerimisvabaduse järgi oli HK l õigus otsustada, kellele ta oma vara pärandab ja kelle määrab annaku saajaks. Testamendis väljendas testaator oma tahet. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Kooskõlas TsÜS § 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa teh tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TõS § 1 lg 1 kohaselt k stab tõestamisseadus notari pädevuses olevate tõestamistoim te tegemise korra. § 1 lg 6 järgi on tõestamistoiming tühine seaduses sätestatud juhtudel. Et notar rikkunuks TõS sätteid ei ole tõendatud. Annaku saaja nimes „e“ ja „i“ tähe äravahetamine ei muuda testamenti k tuks. Tegemist on kirjaveaga, mis ei mõjuta testaatori tahet ja testamendi kehtivust. Kooskõlas TõS § 13 lõikega 1 on testaator testamendi allakirjutanud, seega heaks kiitnud. Testamendis (I kd lk 107) märgitu kohaselt on testament notari poolt testaatorile ette leotud. Hageja poolt viidatud TõS § 25 reguleerib erisusi kurttumma osaleja suhtes, kellega ei ole võimalik suhelda. HK ei olnud kurttumma, mistõttu nimetatud sätte kohaldamiseks puudus notaril alus. Notar ei ole rikkunud ka TõS § 35. Selles paragrahvi 1.lõikes viidatu sisaldub notariaalaktis. Kuna hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud (menetluskulud) väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukuluna tasu õigusabi eest vajalikus ja põhjendatud suuruses ning täiendav ekspertiisitasu riigituludesse. Ekspertiisitasu tasus hageja ette 03.04.2007 maksekorraldusega (II kd lk 360) 12 000 krooni Rahandusministeeriumi arvele 10220034799018. Ekspertiisi tegemine maksis 15 480 krooni vastavalt ekspertide poolt esitatud arvetele. Kohtu 09.11.2007 määruse alusel on ekspertidele tasutud 15 480 krooni, sellest 12 000 krooni hageja poolt ettemakstust ja 3 480 krooni riigi arvelt. Ekspertidele riigi arvelt makstu tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest kostja A P kasuks 50 000 krooni, mis on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri k statud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42). 07.09.2005 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja tagas hagi. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine tühistada.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.