2-07-13713/18 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-07-13713 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED 13.04.2007.a. esitas JobbXtra OÜ Pärnu Maakohtule taotluse Saaremaa Töövaidluskomisjoni 22.02.2007.a. otsuse – K La avaldus JobbXtra OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise määratud aluse kehtetuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes – töövaidlusasjas nr. 9.10-02/134 läbivaatamiseks ITLS § 24 lg 1, 4, ja § 28 lg 1 alusel. 14.05.2007.a. määrusega võttis kohus taotluse menetlusse ja kohustas hageja K La esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis /t.l 32/. 01.06.2007.a. esitas K L maakohtule hagi JobbXtra OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks, hüvituse saamiseks, puhkusekompensatsiooni ja keskmise palga väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja K L 30.06.2005.a. sõlmitud töölepingu nr 5300601 alusel JobbXtra OÜ-s tööle maalri ametikohale alates 01.07.2005.a. Algul täitis K. Lest mõned kuud maalri tööülesandeid, kuid tänu rootsi keele oskusele, sai temast hiljem faktiliselt kohapealne tööde korraldaja (varustusküsimused, töötajate transport, töötundide arvestus). Novembris 2005.a. töö Rootsis lõppes ja teised töötajad naasid Eestisse. Hagejaga ei soovinud tööandja töölepingut lõpetada ja pooled leppisid kokku, et töötaja esitab kuni töö jätkamise võimaluseni igakuiseid palgata puhkuse avaldusi. Aasta möödudes, novembris 2006.a., keeldus hageja palgata puhkusel viibimise vormistamisest ja soovis reaalselt tööle asuda. Tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, kui ei nõustunud ka töölepingut lõpetama. Eeltoodust lähtuvalt esitas hageja K. Lest 11.12.2006.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16.12.2006.a. TLS § 82 alusel, s.o. tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööraamatu väljastamist soovis hageja posti teel. Tööandja JobbXtra OÜ soovitud päeval töötajaga töölepingut ei lõpetanud ja tööraamatut ei väljastanud. Hageja sai 13.01.2007.a. tööandjalt väljastusteatega kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest TLS § 79 alusel vastavalt tema 11.12.2006.a. avaldusele. Kirjas märgiti veel, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007.a. Lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud. 21.12.2006.a. esitas K. Lest avalduse Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel alates 16.12.2006.a., mõista välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve ühes puhkusekompensatsiooniga. Kostja esindaja 22.02.2007 toimunud töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel ebaseaduslikuks ja loeti leping lõppenuks 16.12.2006 TLS § 82 lg 1 alusel. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti välja töötaja kasuks hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 39 984.00 krooni, veel mõisteti välja puhkusekompensatsioon summas 3 570 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 5 712.00 krooni. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuivõrd hageja soovis töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, siis puudub tööandjal igasugune õiguslik alus selle lõpetamiseks TLS § 79 alusel, ja seega on vaidlusalune töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. ITLS § 29 sätestab, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ning töötaja ei soovi tööle ennistamist, loetakse tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel, käesoleval juhul s.o 16.12.2006.a.

2-07-13713 18.01.2007.a. esitas hageja Töövaidluskomisjonile täiendava avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS §79 alusel ebaseaduslikult, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel ja mõista välja hüvitis seadusega ettenähtud korras. 06.03.2007.a. sai kostja kätte Saarema Töövaidluskomisjoni otsuse. Selle otsusega rahuldati hageja avaldus: tunnistati töölepingu lõpetamine TLS §79 alusel ebaseaduslikuks; tunnistati tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel 16.12.2006.a. ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks vastavad hüvitised. Kostja ei ole selle otsusega nõus. Kostja on seisukohal, et, esiteks, puudusid ja puuduvad alused lõpetada hagejaga tööleping TLS § 82 alusel. Hageja ei soovinud ise töötada esitades kostjale perioodiliselt avaldusi maksmata puhkuse andmiseks (lisad 5-1 - 5-9). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, teiseks, oli kostjal õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 79 alusel võttes arvesse, et töötaja soovis töölepingut lõpetada, kolmandaks ei ole hüvitiste arvestused õiged, seda enam on arusaamatu mis moel on need hüvitiste arvestused tehtud. Kostja pöörab tähelepanu, et hageja alles palus lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, sellest lähtudes kostjal oli võimalus hinnata kas selleks on vastavad põhjused või mitte. Kostja on seisukohal, et hageja avaldusest (lisa 2) saab lugeda, et ta soovib lõpetada töölepingut ja samal ajal palub lõpetada see TLS § 82 alusel, see aga ei tähenda, et kostja pidi sellega nõustuma. Seega ei ole hageja töölepingut lõpetanud TLS § 82 alusel, vaid palus seda. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et tööleping on õigesti lõpetatud TLS § 79 alusel ja kõik hageja nõuded on põhjendamatud. Lähtudes eeltoodust palub kostja: 1. jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; 2. jätta kohtukulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks kostja poolt kantud kohtukulud.

2-07-13713 Kui töötaja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei ole tööandjal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Tööleping lõpeb TLS § 79 alusel töötaja algatusel (TLS § 71 p 3). Töölepingu seaduse § 72 lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja palus kirjalikus avalduses lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel alates 16.detsembrist 2006. a. Kuna hageja ei soovinud töölepingut lõpetada TLS § 79 alusel, siis ei saanud ka kostja sel alusel töölepingut lõpetada. Tööandjal oli vaidlusaluses olukorras võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel vaidlustanud. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 30.09.2003.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 ja 10.11.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05. Kohus leiab, et ITLS § 29 lg 2 alusel tuleb hageja lugeda töölt omal algatusel lahkunuks alates 16.detsembrist 2006.a. Vastavalt ITLS § 30 lg-le 2 kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Kohus eeltoodu alusel asub seisukohale, et hagejale tuleb kostjalt välja mõista hüvitus tema kahe kuu keskmise palga ulatuses so summas 39 984 krooni vastavalt hageja arvestusele, millest nähtuvalt maksti hagejale viimased töötasud kostja poolt 03.08.2005 summas 19 594 kr ja 8.11.2005.a. 21 580 kr (119 kr e 70 SEK x 8 x 21x 2; keskmine palk 19 992 krooni) /t.l. 39-40/. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja töötas kostja juures alates 1.07.2005 ning sai ajavahemiku 01.07.-31.10.2005.a. eest puhkust 10 kalendripäeva (perioodil 01.11.2005-10.11.2005) /t.l. 58/. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 1.11.2005 kuni 1.11.2006.a. oli hageja poolte kokkuleppel palgata puhkusel t.l. 58 pöördel – 63 pöördel/. Puhkuseseaduse § 3 järgi põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust vastavalt puhkuseseaduse §-le 30 (välja arvatud § 30 lõike 1 alusel antav puhkus) antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuseseaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg. Seega on hagejal õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust perioodi 1.11.16.12.2006.a. eest so 2 kuu ja 5 kalendripäeva eest summas 3570 krooni ((19 992 : 28) x 5)). Vastavalt palgaseaduse § 32 lg-le 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.