Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

oskusele sai temast hiljem faktiliselt kohapealne tööde korraldaja (varustusküsimused, töötajate transport, töötundide arvestus). Novembris 2005 töö Rootsis lõppes ja teised töötajad naasid Eestisse. Hagejaga ei soovinud tööandja töölepingut lõpetada ja pooled leppisid kokku, et töötaja esitab kuni töö jätkamise võimaluseni igakuiseid palgata puhkuse avaldusi. Novembris 2006 keeldus hageja palgata puhkusel viibimise vormistamisest ja soovis reaalselt tööle asuda. Tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, kuid ei nõustunud ka töölepingut lõpetama. 11.12.2006 esitas hageja tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16.12.2006 TLS § 82 alusel, s.o tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööraamatu väljastamist soovis hageja posti teel. Tööandja soovitud päeval töötajaga töölepingut ei lõpetanud ja tööraamatut ei väljastanud. Hageja sai 13.01.2007 tööandjalt väljastusteatega kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest TLS § 79 alusel vastavalt tema 11.12.2006 avaldusele. Kirjas märgiti, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007. Lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud. 21.12.2006 esitas hageja avalduse Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel alates 16.12.2006, mõista välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve ühes puhkusekompensatsiooniga. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel ebaseaduslikuks ja loeti leping lõppenuks alates 16.12.2006 TLS § 82 lg 1 alusel. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti välja töötaja kasuks hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses 39 984 krooni, puhkusekompensatsioon 3 570 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 5 712 krooni. Kuivõrd hageja soovis töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, puudub tööandjal õiguslik alus selle lõpetamiseks TLS § 79 alusel, seega on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. ITLS § 29 sätestab, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ning töötaja ei soovi tööle ennistamist, loetakse tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel, käesoleval juhul s.o 16.12.2006. Vastavalt PalS § 32 lg-le 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale välja kõik tööandjalt saadaolevad summad. Hagejal on õigus puhkusekompensatsioonile 01.11.2006-16.12.2006 eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmine palk. Hageja keskmine palk on 19 992 krooni (enne palgata puhkusele jäämist). Sellest tulenevalt on saamata puhkusekompensatsioon (19 992:28)x5=3 570 krooni. Hageja palus tunnistada ebaseaduslikuks 15.12.2006 töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel ja lugeda tööleping lõppenuks alates 16.12.2006 TLS § 82 lg 1 alusel, mõista välja OÜ-lt JobbXtra Kaido Lesta kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses, puhkusekompensatsioon 3570 krooni, keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest ja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 11.12.2006 sai kostja kätte hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada tööleping TLS § 82 alusel ja maksta välja kahe kuu hüvitise. Kostja ei olnud sellega nõus ja saatis 15.12.2006 hagejale kirja, milles teatas, et ei ole nõus lõpetama töölepingut TLS § 82 alusel, sest selleks puuduvad vastavad asjaolud. Kostja märkis, et käsitleb hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel. Kirjas märgiti, et töölepingu lõpetamisega seotud

2(5)

dokumendid, sh tööraamatu saab hageja kätte 11.01.2007. Hageja sai nimetatud kirja kätte ja seega oli teadlik millal ja kust ta saab dokumendid kätte. 21.12.2006 esitas hageja avalduse Saarema Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile, milles palus lugeda lõppenuks tööleping TLS § 82 alusel, mõista välja vastava hüvitise ja tühistada karistus. 11.01.2007 ei tulnud hageja kostja juurde ja viimane saatis hagejale kirja, milles märkis veelkord, et tööleping hagejaga on lõpetatud TLS § 79 alusel. 18.01.2007 esitas hageja Töövaidluskomisjonile täiendava avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS §79 alusel ebaseaduslikult, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel ja mõista välja hüvitis seadusega ettenähtud korras. 06.03.2007 sai kostja kätte Saarema Töövaidluskomisjoni otsuse. Selle otsusega rahuldati hageja avaldus: tunnistati töölepingu lõpetamine TLS §79 alusel ebaseaduslikuks; tunnistati tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel 16.12.2006 ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks vastavad hüvitised. Kostja ei ole selle otsusega nõus. Puuduvad alused lõpetada hagejaga tööleping TLS § 82 alusel. Hageja ei soovinud ise töötada esitades kostjale perioodiliselt avaldusi palgata puhkuse andmiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, kostjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 79 alusel, võttes arvesse, et töötaja soovis töölepingut lõpetada, hüvitiste arvestused ei ole õiged, on arusaamatu, kuidas arvestused tehti. Hageja palus lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel, sellest lähtudes kostjal oli võimalus hinnata, kas selleks on vastavad põhjused või mitte. Hageja avaldusest saab lugeda, et ta soovib lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel, see aga ei tähenda, et kostja pidi sellega nõustuma. Seega ei ole hageja töölepingut lõpetanud TLS § 82 alusel, vaid palus seda. Tööleping lõpetati õigesti TLS § 79 alusel ja kõik hageja nõuded on põhjendamatud. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas ebaseaduslikuks JobbXtra OÜ 15.12.2006 töölepingu lõpetamise Kaido Lestaga TLS § 79 alusel ja luges Kaido Lesta töölepingu lõppenuks alates 16.12.2006 TLS § 82 lg 1 alusel. Kohus mõistis JobbXtra OÜ-lt Kaido Lesta kasuks välja hüvituse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 39 984 krooni, puhkusekompensatsiooni 3 570 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 5 712 krooni. Puudub vaidlus, et hageja töötas JobbXtra OÜ-s 30.06.2005 töölepingu nr 5300601 alusel alates 01.07.2005 maalrina; töökohaks oli Rootsi Kuningriik; 11.12.2006 esitas hageja tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel – tööandja poolsete lepingu tingimuste rikkumise tõttu (tööga mitte kindlustamine) alates 16.12.2006, hageja palus tööandjal maksta talle kahe kuu hüvituse ja saata tööraamat posti teel aadressile Kungla 8 Kuressaare; soovitud päeval tööandja töötajaga töölepingut ei lõpetanud ega väljastanud tööraamatut; 13.01.2007 sai hageja tööandjalt väljastusteatega 12.01.2007 kuupäeva kandva kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest TLS § 79 alusel vastavalt tema 11.12.2006 avaldusele, kirjas märgiti, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007; lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud. Kohus nõustub hagejaga, et kui töötaja ei esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei

3(5)

ole tööandjal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Tööleping lõpeb TLS § 79 alusel töötaja algatusel (TLS § 71 p 3). TLS § 72 lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Vaidlust ei ole, et töötaja palus kirjalikus avalduses lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel alates 16.12.2006. Tööandjal oli vaidlusaluses olukorras võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel vaidlustanud. Samale seisukohale asus ka Riigikohus otsustes nr 3-2-1-95-03 ja nr 3-2-1-120-05. ITLS § 29 lg 2 alusel tuleb hageja lugeda töölt omal algatusel lahkunuks alates 16.12.2006. Vastavalt ITLS § 30 lg-le 2 ja eeltoodu alusel tuleb hagejale kostjalt välja mõista hüvitus tema kahe kuu keskmise palga ulatuses 39 984 krooni vastavalt hageja arvestusele, millest nähtuvalt maksti hagejale viimased töötasud kostja poolt 03.08.2005 19 594 krooni ja 08.11.2005 21 580 krooni (119 krooni (70 SEK)x8x21x2; keskmine palk 19 992 krooni). Puhkuseseaduse § 25 kohaselt on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja töötas kostja juures alates 01.07.2005 ning sai 01.07-31.10.2005 eest puhkust 10 kalendripäeva (01.11.2005-10.11.2005). Vaidlust ei ole, et 01.11.2005-01.11.2006 oli hageja poolte kokkuleppel palgata puhkusel. Puhkuseseaduse § 3 ja § 4 lg 1 p 2 kohaselt on hagejal õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust 01.11.2006-16.12.2006 eest so 2 kuu ja 5 kalendripäeva eest summas 3 570 krooni ((19 992 : 28) x 5)). Vastavalt PalS § 32 lg-le 1 ja ITLS § 119 lg 2 alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise palga väljamõistmiseks eest summas 5 712 krooni, mis on 6 päeva keskmine tasu (hageja keskmine kuupalk 19 992 krooni; 119x8x6). Kostja peab kandma hageja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused JobbXtra OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Puuduvad alused lõpetada hagejaga tööleping TLS § 82 alusel. Hageja ei soovinud ise töötada, esitades kostjale perioodiliselt avaldusi palgata puhkuse andmiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 79 alusel, võttes arvesse, et töötaja soovis töölepingut lõpetada. Hageja palus lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel, sellest lähtudes oli apellandil võimalus hinnata, kas selleks on vastavad põhjused või mitte. Hageja avaldusest saab lugeda, et ta soovib lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel, see ei tähenda, et kostja pidi sellega nõustuma. Seega ei lõpetanud hageja töölepingut TLS § 82 alusel, vaid palus seda. Tööleping on õigesti ja seaduslikult lõpetatud TLS § 79 alusel ja hageja nõuded on põhjendamatud. Maakohus ei andnud hinnangut kostja poolt tõenditele, otsus ei ole põhjendatud. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus töölepingus kokkulepitut või tööandja kohustusi, mille tõttu oli hagejal õigus lõpetada tööleping TLS § 82 alusel. Puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kostja vaidlustas töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel, esitades töövaidluskomisjonile oma vastuväiteid. Vastus apellatsioonkaebusele Kaido Lest ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

4(5)

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt ei olnud aluseid töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 järgi. TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata ajaks sõlmitud töölepingu kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ja lõige 2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel 1. lõikes toodud alustel maksab tööandja töötajatele hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. TLS § § 49 p 1 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Asjaolu, et eelnevalt on hageja olnud palgata puhkusel, ei vabasta kostjat kohustusest tagada hagejale töö pärast puhkuse lõppu. Vaidlust ei ole, et palgata puhkus lõppes 31.10.2006 ja alates sellele järgnevast tööpäevast pidi kostja tagama hagejale lepingus kokkulepitud töö. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud õigust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel. TLS § 79 alusel lõpetatakse tööleping töötaja algatusel olenemata põhjusest. Sellel viisil töölepingu lõpetamine on võimalik juhul, kui töötaja esitab TLS § 79 lg 1 järgi avalduse. Vaidlust ei ole, et hageja sellist avaldust ei ole esitanud. Hageja on 11.12.2006 esitatud avalduses (tlk 56) sõnaselgelt soovinud töölepingut lõpetada TLS § 82 alusel, kuna kostja ei ole teda tööga kindlustanud. Ebaõige on apellandi väide, et tööandjal on õigus hinnata, kas lõpetada leping TLS § 82 alusel ja juhul, kui ta selleks alust ei näe, lõpetada leping TLS § 79 alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et sellisel juhul peab tööandja töölepingu lõpetama TLS § 82 lg 1 alusel, kuid tal on õigus vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Kui töövaidlusorganis selguks, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid töötaja on pärast lühendatud etteteatamistähtaega töölt lahkunud (TLS § 83 lg 1), võiks tööandjal tõusetuda sellest tulenev nõue töötaja vastu TLS § 84 lg 2 järgi. Hageja 11.12.2006 avaldusest ei nähtu, et hageja ei olnud kindel oma soovis lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja jättis kostja otsustada, millisel alusel tööleping lõpetada. Kostja selline tõlgendus hageja avaldusele on meelevaldne. Apellant on kaebuses väitnud, et kohus ei andnud hinnangut tema poolt esitatud tõenditele, kuid pole kaebuses märkinud, milliseid tõendeid kohus ei hinnanud. Kolleegiumil ei ole võimalik apellandi umbmäärasele väitele vastata. Ebaõige on väide, et kostja on vaidlustanud hageja poolt töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel töövaidlusorganis. Kostja sellesisulist nõuet töövaidluskomisjonile esitanud ei ole. Vastuväidete esitamist hageja avaldusele ei saa käsitada nõude esitamisena. Esitatud vastuväiteid on kohus hinnanud ja leidnud, et need ei ole põhjendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Urmas Reinola

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.