Muud › Muud hagiasjad

10.5 lg 6 p 4. J. K tegi I AS-le hooldustöid XXX. Kõrgemalt konteinerilt laskudes arvas J. K , et alumise konteineri kaas on astumiseks turvaline, tegelikult oli avatud, mistõttu astumisel vajus kaas alla ja J. K kukkus ning sai vigastusi. Tööandja ei taganud tehnoloogilise protsessi järgmist ja ohutute töövõtete kasutamist, ei kontrollinud, kas konteinerid olid sobivad kasutamiseks, läbimata on süstemaatiline töökeskkonna sisekontroll, tegemata on riskianalüüs, töötajate teavitamine, tööohutusalane ja töötervishoiualane juhendamine, ei ole ohutusjuhendeid. Seega on kostja rikkunud seaduses sätestatud kohutusi ning on süüdi töötajale tervisekahju tekitamiseks, tööõnnetuse tekkimises. Kostja ei ole märgitud nõuet rahuldanud. Hageja palub kostjalt 4574,10 krooni välja mõista, kohtukulud jätta kostja kanda. Tõendid: tööõnnetuse raport, töövõimetuslehed, arve 249/07-R, Tööinspektsioonist nõutud materjalid tööõnnetuse kohta . Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole süüdi tekkinud tööõnnetuses, ei ole vastutav tööõnnetuses ja seega on hageja regressnõue alusetu. Tööõnnetus oli põhjustatud töötaja poolt ohutegurite kontrollimata jätmine, mis ilmneb hageja esitatud tööõnnetuse raportis. Kostja tugines hageja tõenditele. Kohtu põhjendused Vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal kehtinud TsK § 227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustust või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustust rikkunud. TsK § 467 lg 1 järgi oli tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon kohustatud hüvitama sotsiaalkindlustuse või sotsiaalhooldusorgani regressinõude järgi toetuse summad, mis on välja makstud §-s 464 tähendatud isikutele. Tööõnnetuse toimumise ajal kehtinud kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldaluste, st TsK § 448 kohaselt kodaniku isikule või varale tekitatud kahju tuleb kahju tekitanud isikul hüvitada täies ulatuses ning kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei ole tekkinud tema süül. RaKS § 10.5 lg 6 p 4 kohaselt on Eesti Hl tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel makstud hüvitise tagasinõudeõigus üksnes juhul, kui tööandja on tööõnnetuse või kutsehaiguse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi. RaKS § 10.5 lg 6 p 4 on Hl õigus nõuda tööandjalt sisse tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel sama seaduse § 104 lg 1 p 3 alusel 100% ulatuses makstud hüvitise ja sõltuvalt ravirežiimist sama seaduse § 104 lg 1 p 1 või 2 alusel vastavalt 60% või 80% ulatuses arvutatud hüvitise vahe. TTOS § 3 lg 1 sätestab, et töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab ning § 4 lg 1 järgi on töökoht füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TTOS § 4 lg 2 järgi kujundab ja sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Seega lasub tööandjal kohustus tagada koht, kus töötaja töötab või tema korraldusel läheb täitma ülesandeid tagada ohutus töötajale.

Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et 04.09.01 toimus tööõnnetus, mille käigus sai vigastada JK, et selle vigastuse tagajärjel tekkinud töövõimetuse eest maskis hageja kannatanule JKile 21764,40 krooni, et AS E oli kannatanu tööandja siis kui tööõnnetus leidis aset. Hageja poolt kohtule esitatud tööõnnetuse raportist ning hageja poolt Tööinspektsioonist saadud tööõnnetuse dokumentidest nähtub, et 04.09.2001 teostas J. K I AS-le XXX hooldustöid. Nimelt kontrollis ta hoone katusel asuvaid jahutusseadmeid. Tema enda kirjalikust selgitusest nähtub, et katuselt alla tulles ületas ta prügiveokonteinerit ning ühel hetkel tundis, et pind kadus jalge alt ning ta kukkus. Tema enda seletuse juurde antud joonisest nähtub, et hoone Vesse 4 juurde oli paigaldatud redel. J. K selgitusest ei nähtu, miks ta astus katuselt tulles konteineri peale ega kasutanud selleks redelit. Tööõnnetuse lühikokkuvõttest, mis on koostatud tööinspektori poolt, nähtub, et katusele üles-alla minemiseks kasutas J. K konteinereid ja alla tulles arvas ta, et konteineri kaas on suletud, mida see tegelikult ei olnud, mis pealeastumisel alla langes ja mille tõttu sellisele kaanele astudes J. K kukkuski ning end vigastas. Tööõnnetuse raportist, mille täidab tööandja (raporti 1. lk, t lk 139) nähtub, et tööandja on pidanud tööõnnetuse põhjuseks seda, et töötaja ei kontrollinud eelnevalt ohutustegureid ning samas on abinõudena pidanud vajalikuks tagada tehnoloogilise protsessi järgimist ja ohutute töövõtete kasutamist. Hinnates eelmärgitud tõendeid leiab kohus, et töötaja asus tööle Vesse 4 asuva hoone katusel jahutusseadmeid kontrollima olukorras, kus töökeskkond ei olnud turvaline, st hoone kõrval olid konteinerid, mis ei asetsenud selliselt, et välistada töötajal nendele astumist, mis ei olnud suletud selliselt, et vältida nendele/nendesse kukkumist ja seega ei olnud tööandja taganud TTOS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 ja 2 tähenduses töötajale ohutut töökeskkonda, töökohta. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses teoga/tegevusetusega ja mistõttu leiab kohus, et TTOS § 4 lg 2 rikkumise korral tööandjale ka selgelt arusaadav, et töökeskkonna ebaturvalisuse juures on tõenäoliselt töötajaga õnnetuse juhtumine ja vastav kahju tekkime ettenähtav ehk teisisõnu pidi kostja teadma ja aru saama sellest, et märgitud situatsioonis, kus asusid vaidlusalused konteinerid, on töötajaga saabuv õnnetus tõenäoline. Ülalmainitud tõendeist nähtub, et töötaja ei ole andnud selgitust selle kohta, miks ta kasutas konteinereid katuselt alla tulekuks, kuigi tema enda joonise kohaselt oli selleks ka redel. Mõistliku töötajana pidanuks töötaja arvestama sellega, et katusele ronimiseks – alla tulemiseks kasutatakse redelit, kuid miks ta seda ei teinud, selgitusest ei nähtu. Tööinspektori kirjeldusest nähtub, et töötaja uskus, et konteineri kaas on suletud. Hinnates märgitud tõendeid leiab kohus, et töötaja, kasutades töökohustusi täites katuselt alla tulekuks redeli asemel prügikonteinereid, ei näidanud üles piisavat hoolsust kontrollimaks, kas konteinerite kasutamine katuselt alla tulekuks on tema tervise jaoks ohutu, st kas konteinerid liiguvad, kas kaas on suletud või mitte, kas see on piisavalt tugev jmt. Sellist käitumist tuleb kohtu arvates pidada raskeks ettevaatamatuseks endale kahju tekitamises ja mis on seoses ka seoses kahju tekkimisega töötajale. Kohtu arvates saab tööandjapoolset töökeskkonna ohutuse piisavat mittetagamist (otsuses ülapool märgitud) lugeda tööandjapoolseks kohustuse rikkumiseks, mis soodustas sellise olukorra tekkimist, mis lõi omakorda võimaluse tööõnnetuse tekkimiseks töötajaga ehk kohtu arvates rikkus tööandja oma kohustusi TsK § 227 tähenduses ettevaatamatult. Eeltoodu alusel on tööandja ehk kostja süü vaidlusaluse tööõnnetuse tekitamises hinnatav 10 protsendi ulatuses, milles ulatuses on hagejal ka vastav tagasinõudeõigus TsK § 467 lg 1 järgi. Hageja väited sellest, kas kostja on täitnud tööandjana muid hagi asjaoludes väidetavalt märgitud kohustusi või on jätnud need täitmata (läbimata süstemaatiline töökeskkonna sisekontroll, tegemata riskianalüüs, töötajate teavitamine, tööohutusalane ja töötervishoiualane juhendamine, ei ole ohutusjuhendeid) ei oma kaalu, kuivõrd tõendamist on leidnud kahju tekitamine töötajale tema enda raske ettevaatamatuse tõttu ning märgitud hageja muud väited ei ole seega põhjuslikus seoses kahju tekkimisega töötajale. Kuivõrd hüvitiste suuruse üle puudus vaidlus, siis tuleb pidada kannatanule makstud hüvitist ja tagasinõude aluseks oleva nõude

arvestuse suurust tõendatuks ja kostjal tuleb hagejale hüvitada hagetavast 4574,10 kroonist vaid 10 %, so vastavalt 457,10 krooni, millises ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. Kohtukulud. TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ka kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud menetlusseadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus teisele poolele välja põhjendatud kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga ja teisele poolele välja võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. TsMS § 61 lg 1 p1 alusel mõistab kohus poolele välja õigusabikulude katteks kuni 5% hagi rahuldatud osast. Õigusabikulude hüvitamise taotlust ega vastavaid tõendeid pooled esitanud ei ole, mistõttu nende jaotamisest ja suuruse kindlaksmääramist ei tõusetu. TsMS § 64 järgi tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu kostjalt välja mõista riigituludesse lõiv. Hagi kuulus rahuldamisele 10 protsendi ulatuses. Hageja oli lõivu tasumisest vabastatud. Riigilõiv olnuks märgitud hagihinnalt hagi esitamise ajal vastavalt RLS 37 lg 1 ja Lisa 2 alusel 420 krooni ja seega tuleb kostjalt riigituludesse sisse mõista 42 krooni. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista apellatsioonikohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks vastavalt 90% /hagi rahuldamata jäetud/ ulatuses, so 378 krooni (lõiv tasutud 15.09.2005 lk 53). Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.