Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6573
Tsiviilasi
IM hagi AS Kallavere Haigla vastu saamata jäänud töötasu 1350,51 euro ning puhkusehüvitise 110,18 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.07.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IM apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1460,69 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellant): IM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiia E. Tammeleht Kostja (vastustaja): AS Kallavere Haigla (registrikood 10955734, asukoht Haigla 2, 74116 Maardu), seaduslik esindaja JL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda IM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 22.03.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 41/392/17 rahuldamata töötaja IM avalduse tööandja AS Kallavere Haigla vastu. IM (hageja) esitas 25.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus AS-lt Kallavere Haigla (kostja) välja mõista ajavahemikus 01.02.2014 kuni 28.01.2016 saamata jäänud töötasu 1350,51 eurot ning puhkusehüvitist aastate 2014 kuni 2016 eest 110,18 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 07.10.1993 tähtajatu tööleping nr 154, mida muudeti 02.04.2007, mille alusel asus hageja tööle diagnostika osakonnas (röntgenikabinetis) sanitar-radioloogiaõe abilise ametikohale. Hageja tööleping lõppes 28.01.2016 seoses koondamisega. 2014 ja 2015. aastal oli hageja töötasu 2,34 eurot tunnis ja 2016. aastal 2,54 eurot tunnis.
3.Tervishoiusektori 19.12.2012 kollektiivlepingust tulenevalt kehtestati Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus alates 01.01.2014 palgakomponendiks hooldaja puhul vähemalt 2,6 eurot tunnis. 19.12.2012 kollektiivlepingu üldsätete p-i 1.1.6 kohaselt on hooldustöötajaks lepingu tähenduses hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava ametinimetusega ametikohal. 19.12.2014 kollektiivlepingust tulenevalt kehtestati Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus alates 01.01.2015 palgakomponendiks hooldaja puhul vähemalt 3,30 eurot tunnis. 19.12.2014 kollektiivlepingu üldsätete p-i 1.1.8 kohaselt on hooldustöötajaks lepingu tähenduses hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava ametinimetusega ametikohal.
4.Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostatud tervishoiusüsteemi ametite tabelist nähtub, et hooldustöötajad meditsiiniasutustes kannavad koodi 5329 ning selle alajaotisest leiab ka ametid: abiline, sanitar-pesija, radioloogia abiline. Seega võib väita, et hooldustöötajad meditsiiniasutuses on üldnimetus, mis hõlmab ka abilise ja sanitari ameti. Kollektiivlepinguid tuleb tõlgendada kooskõlas TAI ametite kodeerimise tabeliga ning seega laienevad kollektiivlepingud ka hagejale kui radioloogiaõe abilisele, kelle ametinimetus kajastub TAI ametikoodide loetelus ühisnimetuse „hooldustöötaja“ all. Kostja on Haigekassalt hageja töötasu tõstmiseks raha saanud ning on hageja arvelt alusetult rikastunud, kuna ei ole hageja töötasu tõstnud. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kutsealade klassifikaatori ja ametite kodeeringus koodi all 5329 sätestatud sanitarradioloogiaõe abilist ei saa vaadelda kui hooldajat koodi 5321 mõttes ja seega ei kuulu koodiga 5329 märgitud radioloogiaõe abiline tervishoiutöötajate 19.12.2012 kollektiivlepingu p-s 1.1.6 ja 19.12.2014 kollektiivlepingu p-s 1.1.8 sätestatud holdustöötaja – hooldaja hulka. Hooldaja mõiste on kollektiivlepinguga piiratud ja see ei laiene radioloogiaõe abilise ametikohale. Esimese astme kohtu lahend
6.Harju Maakohtu 26.07.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 19.12.2012 ja 19.12.2014 kollektiivlepingutega on väga konkreetselt ja selgepiiriliselt sätestatud hooldustöötaja mõiste, kelleks lepingute kohaselt on hooldaja, põetaja ja hooldusõde, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal. Nimetatud lepingutes hooldustöötaja mõiste kattub tervishoiutöötajate ametite kodeerimise tabelis koodiga 5321 ära toodud hooldaja ametinimetustega.
Kollektiivlepingud ei laiene tervishoiutöötajate ametite kodeerimise tabelis koodiga 5329 ametinimetustele (sh abilisele, radioloogia abilisele, õe abilisele jne), kuhu kuulub kokku 22 erinevat ametinimetust. Kohtu hinnangul väljendub kollektiivlepingu poolte tahe määratleda hooldustöötajate konkreetsed ametikohad lepingute üldsätete kohaselt, kelleks on hooldaja, põetaja ja hooldusõde, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal, mitte aga näiteks abiline, sanitar, radioloogia abiline, õe abiline. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.03.07.2017 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et hageja ametijuhendi p-i 2.4 järgi oli hagejal kohustus täita ka hooldustöötaja tööülesandeid, mistõttu on tal õigus saada vastavat tasu. Maakohus on jätnud hindamata asjaolu, et kostja on saanud Haigekassalt raha ka radioloogiaõe abilise töötasu tõstmiseks (Haigekassa 26.05.2015 e-kiri). Maakohus ei hinnanud hageja selgitusi ametinimede formaalsete erinevuste kohta radioloogiakabinettides ega ole andnud hinnangut hageja väitele selle kohta, et Haigekassa rahastus põhineb kollektiivlepingu sõlminud poolte tahtel ning et Haigekassa ei saa omal initsiatiivil anda rahastust radioloogiakabineti abiliste töötasude tõstmiseks. Maakohus ei ole arvestanud hageja väitega selle kohta, et kostja on sarnases asjas sisuliselt õigeks võtnud kohustuse maksta sanitar-radioloogiaõe abilisele töötasu vastavalt osundatud kollektiivlepingutele. Kuna kostja sellisele väitele vastu ei vaielnud, pidanuks kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel lugema väite tõeseks. Ka jättis maakohus hageja nimetatud väite kinnitamiseks esitatud töövaidluskomisjoni otsuse hindamata. Ringkonnakohtu põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 1460,69 (1350,51 + 110,18) euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
9.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või
selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti leidnud, et 19.12.2012 ja 19.12.2014 kollektiivlepingutes sätestatud hooldustöötaja mõiste ei laiene sanitar-radioloogiaõe abilise ametikohale ning seega ei laiene kollektiivlepingutes kokkulepitud töötasu alammäärad sanitar-radioloogiaõe abilise ametikohale, st ka apellandile. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
11.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.