Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) jättis enda 22.03.2017 otsusega töövaidlusasjas nr xxxxrahuldamata töötaja Xxxxavalduse, milles töötaja (avaldaja) soovis tööandjalt AS-lt Xxxxvälja mõista saamata jäänud töötasu ajavahemikus 01.02.2014 kuni 28.01.2016 kokku summas 1350.51 eurot ja puhkusehüvitist aastate 2014 kuni 2016 eest summas 110.18 eurot (TVK tl 4-7, 10-11). 2) Xxxxesitas 25.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse xxxxlahendamiseks hagimenetluses täies ulatuses (tl 2-4).

töövaidlusasja

nr

3) Kohus nõudis ITVS § 24 lg 6 alusel töövaidluskomisjonilt välja töövaidlusasja nr xxxxtoimiku ning võttis selle käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 4) Hageja Xxxxesitas 25.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista ajavahemikus 01.02.2014 kuni 28.01.2016 saamata jäänud töötasu kokku summas 1350.51 eurot ning puhkusehüvitist aastate 2014 kuni 2016 eest summas 110.18 eurot (tl 2-4). 5) Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 07.10.1993 tähtajatu tööleping nr xxxx, mida muudeti 02.04.2007, mille alusel asus hageja tööle diagnostika osakonnas (röntgenikabinetis) sanitar-radioloogiaõe abilise ametikohale. 2014 kuni töölepingu lõppemiseni 28.01.2016 töötas hageja kostja juures täistööajaga. 2014. ja 2015. aastal oli hageja töötasu 2,34 eurot tunnis. 2016. aastal oli töötasu 2,54 eurot tunnis. 10.07.2004 allkirjastasid pooled radioloogiaõe abilise ametijuhendi. Tervishoiusektori kollektiivlepingud on laiendatud kollektiivlepingud kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses. Tervishoiusektori 2013/2014 ja 2015/2016 kollektiivlepingute kohaselt laienevad kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu tingimused ka hooldustöötajatele, mille kohaselt oli hooldustöötaja töötasu alammäär ajavahemikus 01.03.2013-31.12.2014 2,60 eurot tunnis, ajavahemikus 01.01.-31.12.2015 3,00 eurot tunnis ning alates 01.01.2016 kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni 3,30 eurot tunnis. 6) Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostatud tervishoiusüsteemi ametite tabelist nähtub, et hooldustöötajad meditsiiniasutustes kannavad koodi 5329 ning selle alajaotisest leiab ka ametid: abiline, sanitar-pesija, radioloogia abiline. Seega võib väita, et hooldustöötajad meditsiiniasutuses on üldnimetus, mis hõlmab ka abilise, sanitari ameti ehk ametid, mille esindajad tegelevad otseselt patsientidega. Kuna kollektiivlepingutes on hooldustöötaja mõiste sisustatud kitsamalt, kui seda näeb ette TAI ametite kodeerimine, tuleb kollektiivlepingut tõlgendada kooskõlas TAI ametite kodeerimise tabeliga. Hageja hinnangul on kostja hageja arvel alusetult rikastunud, kuna Haigekassa rahastab tervishoiuasutusi vastavalt ülalosundatud kollektiivlepingutes kokkulepitud tunnitasu alammääradele ning kooskõlas (TAI) koostatud tervishoiusüsteemi ametite tabeliga. Kostja kui tervishoiuteenust osutav juriidiline isik on Haigekassalt hageja töötasu tõstmiseks raha saanud. Seda kinnitab Haigekassa keskosakonna sekretär Maiken Mägi oma 26.05.2015 e-kirjaga antud vastuses Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu teabenõudele. Vastusest nähtub radioloogia hooldustöötajale eraldatud bruto tunnitasu 3,30 eurot. Erinevad tervishoiuasutused on radioloogia hooldustöötajaid nimetanud erinevalt (nt hooldustöötajad, radioloogiahooldaja, abilised). Tervishoiusektori

kollektiivlepinguga, milles lepingule allakirjutanud on kokku leppinud tervishoiutöötajate töötasu alammäärad kogu sektoris, ei saa välistada tervishoiutöötajaid, keda lepingupooled küll esindavad, kuid keda lepingus otsesõnu loetletud ei ole. Hageja on lepingule allakirjutanud Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu liige. Kollektiivlepingud laienevad ka hagejale kui radioloogiaõe abilisele, kelle ametinimetus kajastub TAI ametikoodide loetelus ühisnimetuse „hooldustöötaja“ all. Kostja on tervishoiuteenust osutav isik. Hageja töötas kostja juures ehk tervishoiusektoris tervishoiutöötajana ning kuulub Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliitu, kes on tervishoiusektori kollektiivlepingute üks pooltest. Seega oleks äärmiselt ebamõistlik järeldada, et hagejale ei tuleks maksta kollektiivlepingujärgset töötasu alammäära vaid seetõttu, et kostja on tema ametinimetuseks märkinud sanitar-radioloogiaõe abiline, mitte aga radioloogia hooldustöötaja või -hooldaja, nagu see on näiteks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus (tl 2-4, 70-71).

KOSTJA VASTUS HAGILE

7) Kostja esitas hagile vastuse 06.06.2017 (tl 28-31), milles kostja ei tunnista hagi, palub jätta see täielikult rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kutsealade klassifikaatori ja ametite kodeeringus koodi all 5329 sätestatud sanitar-radioloogiaõe abilist ei saa vaadelda kui hooldajat koodi 5321 mõttes ja seega ei kuulu koodiga 5329 märgitud radioloogiaõe abiline tervishoiutöötajate 19.12.2012 kollektiivlepingu punktis 1.1.6 ja 19.12.2014 kollektiivlepingu punktis 1.1.8 sätestatud holdustöötaja – hooldaja hulka. Kuna hageja nõuded ei tulene seadusest ja kollektiivlepingutest, siis on need alusetud. Hooldaja kutsestandardis on ära toodud hooldaja tööülesanded. Sanitar-radioloogiaõe abiline Xxxx täidab standardis nimetatud tööülesannetest ainult p 1 – abistab patisenti ohutu ümbruse hoidmisel, säilitamisel ja tagamisel. Kutsestandardi punktides 2-8 nimetatud töökohustusi sanitar-radioloogiaõe abiline Xxxxs ei täida. Samuti sanitar-radioloogiaõe abiline Xxxxs ei transpordi statsonaarsest osakonnast haigeid röntgenkabinetti, seda teevad kaks hooldajat statsionaarsest osakonnast. Kallasvere Haiglas on röntgenõe abilise töö sisuliselt koristaja töö, ametijuhendi järgi on töötaja peamised ülesanded ruumide koristamine, plaanilise suurpuhastuse läbiviimine, mis ei vasta hooldaja kutsestandardis sätestatud hooldaja tööülesannetele. Hooldaja mõiste on kollektiivlepinguga piiratud ja see ei laiene radioloogiaõe abilise ametikohale (tl 28-31).

KOHTU PÕHJENDUSED

8) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja Xxxxhagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. 9) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 10) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • hageja ja kostja vahel oli 07.10.1993 sõlmitud tähtajatu tööleping nr xxxx, mida muudeti 02.04.2007, mille alusel asus hageja tööle Xxxxdiagnostika osakonnas (röntgenikabinetis) sanitar-radioloogiaõe abilise ametikohale (TVK tl 48-49). Hageja tööleping lõppes 28.01.2016 seoses koondamisega töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt (TVK tl 18). 2014 ja 2015. aastal oli hageja töötasu 2,34 eurot tunnis. 2016. aastal oli töötasu 2,54 eurot tunni (TVK tl 21-47). • 10.07.2004 allkirjastasid pooled radioloogiaõe abilise ametijuhendi, milles oli hageja peamiseks ülesandeks märgitud tööruumide koristamine ja plaanipäraste suurpuhastuste läbiviimine, ametijuhendi p 2.4 järgi oli hageja kohustatud lisaks täitma radioloogi ja radioloogiaõe korraldusi (TVK tl 15-17). • Kostja on tervishoiuteenust osutav isik. Hageja töötas kostja juures ehk tervishoiusektoris tervishoiutöötajana ning kuulub Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliitu. • 26.05.2015 Eesti Haigekassa töötaja poolt saadetud e-kirjast nähtub Haigekassa koostatud radioloogia tervishoiutöötajate tunni maksumuse hinnamudel (TVK tl 58). 11) Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas 2012 ja 2014 kollektiivlepingutes sätestatud hooldustöötaja mõiste laieneb ka sanitar-radioloogiaõe abilise ametikohale ning kas kollektiivlepingutes kokkulepitud töötasu alammäärad laienevad ka Xxxxsanitarradioloogiaõe abilise ametikohale. 12) Tervishoiusektori kollektiivlepingud on laiendatud kollektiivlepingud kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses. 19.12.2012 kollektiivlepingust tulenevalt kehtestatakse Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus alates 01.01.2014 palgakomponendiks hooldaja puhul vähemalt 2,6 eurot tunnis (tl 58-61). 19.12.2012 kollektiivlepingu üldsätete p 1.1.6 kohaselt on hooldustöötajaks lepingu tähenduses hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava ametinimetusega ametikohal. 19.12.2014 kollektiivlepingust tulenevalt kehtestatakse Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus alates 01.01.2015 palgakomponendiks hooldaja puhul vähemalt 3.30 eurot tunnis (tl 62-64). 19.12.2014 kollektiivlepingu üldsätete p 1.1.8 kohaselt on hooldustöötajaks lepingu tähenduses hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava ametinimetusega ametikohal. Seega on mõlema kollektiivlepinguga sätestatud, et lepingus kasutatakse hooldustöötaja mõistet tähenduses – hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal ning kollektiivlepingutes sätestatud töötasu alammäärad kehtivad just vastava nimetusega ametikohadel töötavatele hooldustöötajatele. 13) Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) on kodeerinud tervishoiutöötajate ametid täitmaks sotsiaalministri 07.12.2012 määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ nõudeid (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/et/tegevused/tervisestatistika/metaandmed/klassifikaatorid). TAI koostatud tervishoiusüsteemi ametite tabelist nähtub, et (tl 46-57):

• hooldajad kannavad koodi 5321, kelleks alajaotuse kohaselt on: hooldaja, põetaja, hooldusõde; • hooldustöötajad meditsiiniasutustes kannavad koodi 5329 ning selles alajaotuses on kokku 22 erinevat ametit, seal hulgas näiteks sanitar-radioloogiaõe abiline, abiline, sanitar-pesija, radioloogia abiline, õe abiline vms. 14) Kohus leiab, et kollektiivlepingutega on väga konkreetselt ja selgepiiriliselt sätestatud hooldustöötaja mõiste, kelleks lepingute kohaselt on hooldaja, põetaja ja hooldusõde, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal. Nimetatud lepingutes hooldustöötaja mõiste kattub tervishoiutöötajate ametite kodeerimise tabelis koodiga 5321 ära toodud hooldaja ametinimetustega. Kohtu hinnangul ei laiene kollektiivlepingud tervishoiutöötajate ametite kodeerimise tabelis koodiga 5329 ametinimetustele (seal hulgas näiteks abilisele, radioloogia abilisele, õe abilisele jne), kuhu kuulub kokku 22 erinevat ametinimetust. Kohtu hinnangul väljendub kollektiivlepingu poolte tahe määratleda hooldustöötajate konkreetsed ametikohad lepingute üldsätete kohaselt, kelleks on hooldaja, põetaja ja hooldusõde, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal, mitte aga näiteks abiline, sanitar, radioloogia abiline, õe abiline. 15) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja Xxxxhagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. 16) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust ja need ei ole asjakohased. Seal hulgas jätab kohus käesoleva asja lahendamisel arvestamata töövaidluskomisjoni 07.03.2017 jõustunud otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/265/17. 17) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1, 2 kohaselt 1460.69 eurot. Menetluskulude jaotus 18) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 19) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja. 21) Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus ei määra käesolevas asjas kindlaks kostja menetluskulusid.

22) Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirjad 31.05.2017 ja 12.06.2017 (tl 20, 21-26, 70-71). Hageja menetluskulu (õigusabikulu) menetluskulude nimekirja järgi on kokku 495 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hagimenetluse kulud kannab kooskõlas TsMS § 162 lg 1 järgi hageja, siis kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ning kohus ei analüüsi hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.