Tsiviilasi nr.2-05-15895/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 10.detsember 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AA ja MSA yhtio hagi AS.P. vastu 375 000 krooni väljamõistmises ja viivitusintressi tasumisele kohustamises kohtuistung 12.november 2007 hageja AAja MSA yhtiö (SA), reg. XXX, asub XXX, menetluses osalesid seadusjärgne esindaja MS ja volitatud esindaja, vandeadvokaat Jaanus Tehver kostja AS.P., reg. XXX, asub XXX, menetluses osalesid seadusjärgne esindaja UU ja volitatud esindaja, vandeadvokaat Indrek Lepik asjaolud Pooled sõlmisid 12.märtsil 2004 projekteerimistööde töövõtulepingu nr. 5.04, millega hageja kohustus koostama projektdokumentatsiooni hotelli planeeritava asukohaga Tallinnas, XXX tänaval ning kostja kohustus selle eest tasuma. Pooled on 12.aprillil 2005 vormistanud akti eskiisprojekti üleandmise-vastuvõtmise kohta, 14.oktoobril 2005 akti põhiprojekti üleandmise-vastuvõtmise kohta ja 8.novembril 2005 vormistanud akti projektdokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise kohta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 1.augustil 2005 andnud ehitusloa Tallinnas, XXX hotelli ehitamiseks. Kostja on esitanud hagejale 18.oktoobril 2005 arve nr. 84 viivise tasumiseks summas 634 500 krooni ulatuses arvestusega 0,1% lepingu maksumusest 423 päeva eest. Hageja on lepingu 5.04 alusel esitanud kostjale 7.novembril 2005 arve 09.05 tööprojekti eest 375 000 krooni tasumiseks. Kordusarve on sama summa maksmiseks esitatud 22.märtsil 2006.
Kostja on võõrandanud Tallinnas Paadi tn. 5/Laeva tn. 6 asuva kinnistu 16.detsembril 2004 ASW. Hageja on 16.mail 2006 esitanud kostjale lepingu täitmise, s.o. tasu maksmise ja viivitusintresside tasumise nõude (pretensiooni). Kostja on 18.oktoobril 2006 esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, milles teatab, et tasaarvestab hageja tasunõude 375 000 krooni ulatuses ja viivise nõude enda 634 500 krooni ulatuses esitatud viivise nõudega. Hageja on 6.novembril 2006 teatanud kostjale tasaarvestuse põhjendamatusest ning asunud seisukohale, et tasaarvestust ei ole toimunud ning kostja kohustus ei ole lõppenud. Kostja on 4.detsembril 2006 teinud hagejale avalduse, milles kinnitab, et 18.oktoobri 2006 tasaarvestus on kehtiv ning teatanud lepingust taganemist töövõtja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu. hageja nõue Hageja esitas 27.juunil 2006 Harju Maakohtule hagi, milles palub
-
-
hagejale AS C poolt koostatud lähteandmed üle mais 2004. Kostja soovis ehitist kõrgusega 24 meetrit, millest kõrgemale jääksid õhutorustikud ja jahutusagregaadid. Vaatamata asjaolule, et detailplaneeringu järgi oli võimalik projekteerida ja rajada ehitis kõrgusega 21,8 m (24 m absoluutsest nullist), soovis kostja 24 m kõrgusega ehitist. Kostja väitis, et kõrgema ehitise rajamiseks on sõlmitud Tallinna Linnavalitsusega kokkulepe. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti projektikomisjon lükkas kostja soovitud eskiisi tagasi ning kostja esitas uue lähteülesande alles 2004 detsembris. Selle tulemusena tuli töö ümber teha ning uuesti läbida kooskõlastamiseks ettenähtud menetlused. Põhiprojekti ja tööprojekti valmimine sõltus eriprojektide koostajate tööst; eriprojektid valmisid 2005 septembris ja oktoobris, millest tulenevalt sai hageja kostjale tööprojekti üle anda 8.novembril 2005.
Hageja väidab, et kostjal puudub tasaarvelduseks alus, tasaarvestust ei ole toimunud ning kostja kohustus ei ole lõppenud. Tasaarvestada ei saa nõuet, millele saab esitada vastuväiteid. Hageja on esitanud kostja viivise nõudele vastuväited 16.mai 2006 pretensioonis. Kostja on ise viivituse põhjustanud. Viivise nõue on esitatud enam kui aasta pärast seda, kui oli selge, et tööd ei saa tähtaegselt üle anda. Viivitusintressi nõudeõigus tekkis ajast, kui lepingus ettenähtud tähtaeg möödus. Eskiisprojekti üleandmisel oli selge, et tähtaegadest kinni pidada ei saa. Vaatamata tähtaegade möödumisele tegid pooled pidevalt koostööd; mõlemad pooled said aru, millest viivitus oli tingitud. Kostja viivitusintressi nõue on käsitatav õiguse kuritarvitamisena. Hageja väidab, et kostja taganemisavaldusel puudub õiguslik alus. Puuduseid töös ei esine. Kostja ei ole keeldunud töö vastuvõtmisest; esimene teade väidetavate puuduste kohta on esitatud 15.augustil 2006. Kostja ei ole järginud töö mittevastavusest teatamisele ettenähtut ning on kaotanud õiguse esitada tööettevõtjale nõudeid. Taganemisavaldus ei mõjuta kostja maksekohustuse olemasolu. Arvestades suhte asjaolusid on taganemine vastuolus hea usu põhimõttega; kostja on avalduse teinud kaks päeva pärast kompromissivalmidusest teatamist. Hageja väidab, et kostja ei ole võimaldanud hagejal lepingus ettenähtud autorijärelevalvet teostada, rikkudes sellega hageja autoriõigust. Hageja nõusolekuta on tehtud väiksemaid muudatusi. Hageja väidab, et kostja, AS W AS V K ja AS ERT on seotud isikud ning tegutsevad Paadi tn. 5 asuva hotelli valmimisel ühise majandusliku huviga. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ei ole hagejalt tööd vastu võtnud selles esinenud puuduste tõttu. 8.novembril 2005 andis hageja kostjale üle dokumentatsiooni, mitte töö. Kostja vaatas töö lepingus ettenähtud tähtaja kestel üle ning esitas kirjaliku teate puuduste kohta. Hageja tasunõue on jätkuvalt vaieldav, kuna puudused töös on kõrvaldamata. Puudused on ilmsed, nende tuvastamiseks ei ole ekspertiisi tegemine vajalik. Kostja väidab, et hageja viivitas töö üleandmisega 423 päeva. Hageja andis lepingus ettenähtud eskiisprojekti vaatamata korduvatele nõudmistele üle ligi aasta pärast tähtaega. Erinevatest ametkondadest kooskõlastuste saamine oli hageja ülesanne. Hageja viivitus on põhjustanud kostjale olulise kahju. Hageja pidanuks lepingu järgi esitama kirjaliku avalduse tähtaegade muutmiseks. Töövõtja ei ole esitanud tellijale lepingu p.s- 5.7 ettenähtu teadet. Viivitusintressi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul, sest viivise arve
saab esitada üksnes pärast viivituse lõppemist. Projektinõupidamistel oli trahvidest ja viivistest kogu aeg juttu. Hageja ei ole kostja viivisearvet tasunud. Kostja väidab, et pooltel on kokkulepe leppetrahvis, mis olemuselt üksnes sarnaneb viivisele. Pole mõistlik eeldada, et kostja pidi lepingu sõlmimisel mõistma viivise ja leppetrahvi kohaldamise erisusi. Pooled on sõlminud enda tahte kohaselt viivise, mitte leppetrahvi kokkuleppe. Kostja väidab, et tal on vaidluse asjaolusid arvestades õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Hageja lepingus ettenähtud tasu oli 1 500 000 krooni, millest vaidlus on üksnes 375 000 krooni üle. Mõlema poole täitmata osa kohustuses on proportsionaalne. Kostja väidab, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõudeõigus on põhjendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata kostja tehtud tasaarvestuse tõttu. Kostja on esitanud hagejale viivise tasumiseks arve nr. 84 ja 18.oktoobril 2006 tasaarvestusavalduse. Seega on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud. Kostja väidab, et lepingust taganemise avaldus oli põhjendatud, kuna hageja töö oli puudustega. Vaatamata kostja korduvatele etteheidetele ei kõrvaldanud hageja puudusi. Taganemine oli suunatud lepingus ettenähtud arhitekti autorijärelevalvest vabanemisele. Kostja möönab, et taganemisavaldus esitati põhjusel, et kostjal puudub koostöö jätkamise vastu huvi. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on tekkinud töövõtulepingust (tl. 12-27) tulenev kohustus (võlasuhe). VÕS § 635 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellija kohustub maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu II osa p. 2.2 järgi oli töö sisuks: - hotelli projektdokumentatsiooni koostamine, - selle kooskõlastamine kõigis nõutavates ametkondades, - projektdokumentatsiooni koostamise ja kooskõlastamisega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud kuni ehitise täieliku valmimiseni ja kogu ehitise kohta ehitise vastuvõtuakti/kasutusloa allkirjastamiseni vastavate organite poolt.
tööosade üleandmiseks tellijale akti, mille tellija vaatab läbi ja tagastab projekteerijale allkirjastatult viie tööpäeva jooksul. Vastuvõtmisest keeldumise korral esitab tellija projekteerijale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väidab, et on töö nõuetekohaselt teinud ja tellijale üle andnud. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud 8.novembri 2005 akti (tl. 28). Kostja väidab, et akt tõendab tööprojekti dokumentatsiooni üleandmist, mitte töö üleandmist; töö vastuvõtmist ja heakskiitmist ei ole toimunud. Kohus leiab, et kostja väide selles, et kostja ei ole hageja tööd vastu võtnud, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Projektdokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et lepingus 5.04/12.03.2004 ettenähtud, Tallinnas, Paadi tänava hotelli tööprojekt on tellijale üle antud. 8.novembril 2005 on tellija kinnitanud tööprojekti, s.h. joonised vastavalt 1.novembri nimekirjale, seletuskiri, viimistlustabelid ning uste ja akende spetsifikatsioonid vastuvõtmist. Vastuvõtmine on vormistatud puhta aktiga; mingeid pretensioone esitatud ei ole (tl. 28). VÕS § 638 mõtte järgi ei ole töö vastuvõtmise otsustus tingimata vajalik. Seaduse mõtte kohaselt loetakse üleantud töö vastuvõetuks, kui pooled ei ole töö üleandmise ja vastuvõtmise protseduuris teisti kokku leppinud. Vaidlusaluse võlasuhte pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud kuidas töö üle antakse. Poolte kokkuleppe järgi on selleks vajalik 1) töö üleandmine aktiga ja 2) tellija valikul kas töö vastuvõtmine (võimalik ka vaikivalt, passiivseks jäämisega) või vastuvõtmisest keeldumine (tellija esitab motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta). Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks tema poolt töö vastuvõtmisest keeldumist. Õige on hageja väide selles, et sellekohast otsustust ei sisaldu üheski kohtule esitatud dokumendis. Tõendeid, mis kinnitaks, et kostjal oli takistusi töö ülevaatamiseks ja sellele heakskiidu andmata jätmisega seotud tahteavalduste tegemiseks, esitatud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vaidlusalune töö osa (tööprojekt) tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks. 2) Poolte vahel on vaidlus üleantud töö vastavuses lepingu tingimustele. Hageja väidab, et töö on tehtud kooskõlas lepinguga; kostja väidab, et töös on ilmsed puudused. VÕS § 643 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu korral tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus nõustub kostjaga selles, et tellija ei pea omama teadmisi ja oskusi projektdokumentatsiooni hindamiseks, kuid sellekohaseid teadmisi tuleb eeldada tellija omanikujärelevalve teostajalt. 8.novembri 2005 aktiga on töö üle antud. Puhta aktiga vastuvõetud töö on eelduslikult
puudusteta. Kostjal lasub töös puuduste tõendamise koormus. Kostja ei pidanud vajalikuks töö vastavuse küsimuses ekspertiisi määramist vaatamata lepingus sellekohase õiguse nimetamisele (p. 6.6) ja kohtu ettepanekule. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel saaks tuvastada hageja töös puuduste olemasolu. AS ERT14.novembri 2005 kiri AS-le V märgitud asjaolu ei tõenda (tl. 48). Kohtule esitatud allkirjata informatiivse sisuga kiri on sisult suunatud tööde kalkuleerimisele ja korraldamisele ning adresseeritud ehitajalt omaniku järelevalve teostajale. Kolmandate isikute vaheline kirjavahetus ei oma poolte vahel sõlmitud lepingu 5.04 täitmise seisukohalt õiguslikku tähendust. Kostja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ehitaja poolt tõstatatud probleemid oleks seotud hageja töö ja hageja käitumisega. Vaidlust ei ole selles, et hageja andis projekti dokumendid üle kostjale. Ei ole teada, millises mahus ja millal jõudsid dokumendid kostja valitud ehitajani ning millised olid ehitaja oskused projekti lugemisel. Lepingu p.-s 9 on märgitud tellija esindajad erinevates küsimustes. Ehitusfirma allkirjata dokumendil on koostajana märgitud T.K , kes tellija esindajate hulka ei kuulu. Seega ei pidanud hageja käsitama 14.novembri 2005 kirja tellija teatena. Kostja pole ka esitanud tõendeid, mis kahtlusteta kinnitaksid, et ehitaja tõstatatud küsimused olid põhjendatud või et kostja omaniku järelevalvet teostama volitatud isik oleks ehitaja tõstatatud küsimustega nõustunud. Kostja on esmakordselt teatanud hagejale väidetavatest puudustest projektis 15.augusti 2006 kirjaga (tl. 69), seega 10 kuud pärast projekti üleandmist ning rohkem kui kuu aja möödudes peale kohtust hagiavalduse kätte saamist (4.juulil 2006). Kohus leiab, et tellija on kaotanud õiguse tugineda töö mittevastavusele. Lepingu kohaselt kuulub arve tasumisele 21 tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kohus leiab, et sama ajavahemik tuleb lugeda mõistlikuks tähtajaks töös esinevatest puudustest teatamisele. Kuna tellija mõistlikul ajal töövõtjale puudustest ei teatanud, ei saa tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus peab vajalikuks märkida, et väidetav mittevastavus on ka tõendamata. AS ERT nimelt koostatud 14.novembri 2005 kiri ei ole tõendusliku jõu poolest veenev, kuna selle sisu õigsuse eest ei vastuta keegi (dokument on allkirjata). Tunnistaja A.A ütlused töö mittevastavuses on üldsõnalised; väidetavad puudused on konkretiseerimata. Kostja pole tõendanud asjaolusid, mis oleks eelduseks VÕS § 645 lg. 2 kohaldamisele. Pooled kinnitasid kohtus, et ehitus on toimunud olulises osas hageja projekti ja eriprojektide alusel. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töö tegemise käigus kooskõlastasid pooled erinevaid nägemusi projekteeritava ehitise välisilme ja planeeringu osas. Ehituse käigus on kooskõlastatud nii hageja kui ka eriprojekteerijatega tööga seonduvaid asjaolusid, vahetatud vastastikku informatsiooni ning kõrvaldatud ilmnenud kitsaskohti. Sellekohane protsess on projekteerimise ja ehitamise juures tavapärane ning kooskõlas vaidlusaluse lepingu eesmärgiga. Pooled nägid lepingu sõlmimisel ette suhte jätkumise (hageja õiguse autorijärelevalvele) kuni ehitise valmimiseni (p. 2.2). Tunnistaja E ’i ütlustega on tõendatud, et ehitise käigus tuli ette mõningaid ümbertegemisi, ümber tuli teha osa kandekonstruktsioone, mõned asjad muutusid tulenevalt ruumide lahenduste muutumisest. Kõikide sõlmede lahendusi eriprojektid koostanud AS T ei joonistanudki; on tavapärane, et osa lahendusi ja tööjooniseid teeb ehitaja. Pooled kinnitasid, et ka hageja on ehituse käigus osa asju täpsustanud. Hageja avaldas ka valmisolekut seda protsessi jätkata; koostöö on katkenud kostja initsiatiivil. Kostja esitatud dokumentides ei ole tõsikindlaid andmeid, millele tuginedes saaks
kahtlusteta väita, et 8.novembril 2005 hageja poolt kostjale üleantud töös esines mittevastavus lepingu tingimustele. Seega on kostja jätnud töö mittevastavuse osas oma tõendamiskoormuse täitmata ning sellekohased vastuväited tuleb lugeda põhjendamatuks. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka juhul, kui kostja oleks tõendanud hageja töös puuduste olemasolu, ei oleks see iseenesest tasu maksmisest keeldumise aluseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja on 8.novembril 2005 andnud kostjale üle lepingutingimustele vastava töö. 3) Poolte vahel on vaidlus hageja tasunõude sissenõutavuses. VÕS § 637 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks reeglina töö valmimisest; juhul kui on kokkulepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks pärast tellijapoolset üleandmis-vastuvõtu akti aktsepteerimist. Tellija on aktile alla kirjutanud, millega on töövõtja lepingu p. 8.3 järgi omandanud arve esitamise õiguse. Vaidlust ei ole töö hinnas, samuti selles, et hageja on kostjale tasunõude esitanud. Hageja arve on töö sisu osas kooskõlas lepinguga. Lepingu p. 8.2 järgi pidi töö eest tasumine toimuma vastavalt töövõtja arvetele ning töö üleandmise ja vastuvõtmise aktidele; osundatud dokumendid on kooskõlas lepinguga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud hageja arved lepingu p.-s 8.3 (i-iii) ettenähtud töö eest, s.o. ettemaksuna 225 000 krooni, kooskõlastustega eelprojekti eest 225 000 krooni ja põhiprojekti eest 450 000 krooni. Hageja on esitanud tööprojekti vastuvõtu akti ning selle alusel esitatud arve. Kostja ei vaidlusta arvet saamist ja selles nõutud maksesumma tasumata jätmist. Hageja 7.novembril 2005 vormistatud arve 09.05 muutus sissenõutavaks 8.novembril 2005. Lepingu kohaselt oli tellija maksetähtaeg 21 tööpäeva alates vastava arve kättesaamisest. Seega langes tellija tasu maksmisega viivitusse 7.detsembril 2005. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus leiab, et eskiisprojekti valmimise viibimise asjaolud on seostatavad mõlema poole ja ka kolmandate isikute tegevusega. Hageja väited tellija soovide muutumisest, s.h. ehitise esialgsest aatriumiga planeeringust on kooskõlas projekteerimisnõupidamiste protokollidega (tl. 84, 88). Otsustus hoone aatriumist loobumise kohta on tehtud 18.mail 2004 (tl. 91). 25.mai 2004 nõupidamisel on kokku lepitud hoonele muudetud plaanide koostamine (tl. 94). Hageja väited hoone tehniliste osade lähteandmete üleandmisest 2004 maikuus on kooskõlas AS C kirjaga ph04051701 (tl. 89). Protokollidega on tõendatud ka hageja väited selles, et algselt projekteeriti hoonet kõrgusega 24 meetrit (tl. 84, 87, 91, 93). See oli mõlema poole teadlik valik; mõlemad pooled olid teadlikud detailplaneeringus sisalduvast kõrgusmärgist. Tunnistaja E i ütlustega on tõendatud, et projekteerimisnõupidamistel oli juttu sellest, et ehitise kõrgust natuke ületatakse. Tunnistajate H ’i ja E ’i ütlustega on tõendatud, et eelprojekti tegemisel ületati detailplaneeringus ettenähtud kõrgusmärk; sellega oli projekteerimisnõupidamistel arvestatud; oli juttu sellest, et tehakse pisut kõrgem ehitis. Hiljem selgus, et kõrgusmärgist tuli siiski kinni pidada ning selle tagajärjel tuli töö olulises mahus ümber teha. Tallinna SAPA projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku 17.novembri 2004 protokollilise otsuse nr. 935 järgi nähti ehitise kõrguseks ette 21,8 meetrit ning sellega kaasnenud tagajärgi pole alust kummagi poole kasuks/kahjuks kallutada. Kõrgusmärgiga seonduvad ümberprojekteerimised kestsid umbes paar kuud. Hinnates projekteerimisnõupidamiste protokollide (tl. 84 - 106) sisu kogumis leiab kohus, et pooled ja teised projekteerimisprotsessi kaasatud isikud on ehitise projekteerimisel töötanud koostöös ning leidnud vastavalt asjaolude ja soovide muutumisele erinevaid lahendusi. Protokollides kajastub tavapärane projekteerimise protsess, mille käigus kaalutakse ja katsetatakse erinevad lahendusi. Tunnistaja E ’i ütlustega on tõendatud, et projekteerimise protsessis tehti muudatusi, millest osad olid tellija algatusel osad arhitekti algatusel. Tallinna SAPA projektide läbivaatamise komisjon andis korduvalt soovitusi hoone fassaadi esinduslikumaks muutmiseks, mida ka tehti. Tunnistaja, K –M H ’i ütlustega on tõendatud, et Tallinna SAPA projektikomisjon ei andnud eskiisprojektile korduvalt heakskiitu; peamiselt oli küsimus erinevas nägemuses hoone fassaadi osas; linnale ei meeldinud kujunduslikud lahendused; kõik lahendused olid pakutud sama arhitekti poolt. Linnavalitsusele esitati igal korral täiskomplekt dokumente. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna SAPA projektide läbivaatamise komisjonile esitati kooskõlastamiseks tellija poolt heakskiidetud eskiisprojekt. Seega oli tellija projekteerija kujunduste, valikute ja lahendustega nõus. Tallinna SAPA projektide läbivaatamise komisjoni erinev nägemus kujundusest laieneb tagajärjena mõlemale poolele samalaadselt. Erimeelsused kujundlikes lahendustes ei viita puudustele arhitekti töös. Pooltel puudub vaidlus selles, et tehnilised lahenduselt inseneridelt pidi tellima kostja. Tunnistaja H ’i ütlustega on tõendatud, et probleeme oli küttesüsteemi projekteerimisel. Tellija soovis gaasikütet, ehitis jääb aga AS Tallinna Küte kaugkütte piirkonda. AS-lt Tallinna Küte pidi kooskõlastuse hankima tellija; selle saamine võttis aega. Tunnistaja Ets’i ütlustega on tõendatud, et AS T ülesandeks oli projekteerida ehituskonstruktsioonide-, veevarustuse, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsioonija jahutussüsteemide osad. AS T kaasati projekteerimise protsessi kostjaga sõlmitud lepingu alusel 2004 aprillist; töö kestis kuni 2005 aasta sügiseni. Tunnistaja AAütlused kinnitavad eeltoodud asjaolusid. Kohus ei hinda tunnistaja A ütlusi arhitekti viivituse osas piisavaks kummutamaks teiste tunnistajate ja dokumentaalsete tõenditega kinnitatud asjaolusid. Hinnates tõendeid kogumis tuleb asuda seisukohale, et eskiisi projekteerimise protsess viibis osaliselt pooltest sõltuvatel asjaoludel, osaliselt kolmandatest isikutest sõltuvatest asjaoludest.
Kohus leiab, et projekti mahtu ja seotud isikute arvukust arvestades olid poolte esialgselt kokkulepitud tähtajad optimistlikud. Puudub vaidlus selles, et vaatamata lepingus ettenähtud tähtaegade möödumisele kulges projekteerimise protsess koostöös edasi. Õige ei ole kostja väide selles, et lepingus kokkulepitud tähtaegu ei ole muudetud. Projektinõupidamiste protokollidest nähtub, et juba esimene projektinõupidamine (28.aprill 2004) toimus ajaliselt peale eskiisprojekti üleandmise tähtaja (13.aprill 2004) möödumist. Seega pidid mõlemad pooled möönma, et lepingus ettenähtud tähtaegadest kinni pidada ei suudeta. Projektinõupidamiste protokollidega on tõendatud, et pooled leppisid korduvalt kokku erinevate tööde tähtaegades, mis erinesid lepingus kokku lepitust. VÕS § 6 järgi peavad võlausaldaja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttel on objektiivne tähendus, millest järeldub et põhimõte laieneb samaväärselt mõlemale poolele, hinnata tuleb suhteosaliste objektiivset käitumist. Seejuures pole määrav, kuidas situatsiooni subjektiivselt tunnetati. Kohus leiab, et vaidluses esile toodud asjaoludel ei ole kummalgi poolel õigust tugineda viivitusele, kui kohustuse rikkumisele. VÕS § 101 lg. 3 järgi puudub võlausaldajal õigus osundada võlgniku kohustuse rikkumisele, kui selle rikkumise on põhjustanud tema enda tegu või temast sõltuv asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Formaalset nõudeõigust ei aktsepteerita, kui võlausaldaja poolel esineb vastuoluline käitumine või õigust kasutatakse ebalojaalse hilinemisega. Tuginedes hea usu põhimõttele hindab kohus formaalse nõudeõiguse kohaldamisega saabuvaid tagajärgi. Kohus leiab, et kostja viivitusintressi nõudega saavutatav tagajärg oleks hea usu põhimõtte kohaselt vastuvõetamatu. Pooled ja projekteerimisprotsessi kaasatud isikud on koostöös tõusetunud probleeme lahendanud; nõupidamistel on kokku lepitud erinevaid tähtaegu. Koostööst ja kokkulepitust põhjendamatu taganemine lepingust tulenevale formaalsele nõudele on hinnatav vastuolulise käitumisena. Kohus leiab, et kostja on õiguskaitsevahendite valikul eksinud hea usu põhimõtte vastu. Kohase õiguskaitsevahendi valikut ja kasutamist peab võlausaldaja suutma põhjendada. Kostja pole mõistlikult põhjendanud, miks ta ei taganenud lepingust või öelnud seda üles pärast esimese tööosa üleandmiseks ettenähtud tahtaja möödumist või ka pärast eskiisi valmimist. Vaatamata aasta kestnud viivitusele on kostja eskiisprojekti vastu võtnud viivitusintressi nõudmata. Juhul, kui töö üleandmise tähtaeg oli kostjale oluline tingimus, võinuks kostja lepingust taganeda või selle üles öelda (lepingu p. 12.2) juba enne eskiisprojekti kooskõlastamise alustamist. Kostja on oma käitumisega jätnud hagejale mulje, et viivitusintressi nõuet ei esitata. Pärast eskiisprojekti üleandmist on projekteerimise protsess kestnud märkimisväärsete viivitusteta. Lepingus nägid pooled ette, et eskiisi üleandmisest tööprojektide üleandmiseni jõutakse enam kui 4 kuuga; hageja andis tellijale tööprojekti üle eskiisi üleandmisest vähem kui 6 kuu möödudes, mis on projekti mahtu arvestades mõistlik. Töö üleandmisel selles etapis esines küll mõnetine viivitus, kuid selle mõju kostja majandustegevusele ei saa olla märkimisväärne. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kummalgi poolel ei ole õigust viivitusintressile. Hageja pole esitanud kostjale viivise arvet (lepingu p. 12.1). Kumbki pooltest ei ole oma kohustuste täitmisel järginud lepingus ettenähtud tähtaegu. Ehitussektoris, s.h. hulgas ka projekteerimises hindade kallinemine avaldas majanduslikku mõju mõlemale poolele.
nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele; seega eeldab tasaarvestuse toimumine üksnes tasaarvestada sooviva isiku tahteavaldusest. Tasaarvestuse tegemiseks ei ole vajalik passiivnõude omaniku nõusolek. Kostja on teinud tasaarvestuse avalduse 18.oktoobril 2006. Kostjal oli tasaarvestava poolena vaieldamatult olemas passiivnõue (hageja tasunõue 375 000 krooni ulatuses). Kostjal oli õigus ja kohustus talle kuulunud passiivnõue hageja ees täita. Tasaarvestuse õiguse tekkimiseks on tasaarvestaval poolel vajalik ka sissenõutavaks muutunud aktiivnõude olemasolu. Pooltel on vaidlus kostjal sissenõutavaks muutunud vastunõude (aktiivnõude) olemasolus. Võlasuh(e)te poolel tekib tasaarvestuse õigus alates tasaarvestava poole nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja väidab, et kostjal puudub nõue hageja vastu. VÕS §-s 200 on sätestatud tasaarvestuse piirangud. VÕS § 200 lg. 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Osundatud sätte mõte on selles, et tasaarvestamisele kuuluvad üksnes selged nõuded. Kostja tasaarvestus põhineb 18.oktoobri 2005 arvel nr. 84. Hageja on kostja viivituse nõudele esitanud põhjendatud vastuväiteid 16.mai 2006 pretensioonis (tl. 32). Seega puudus kostjal 18.oktoobril 2006 hageja vastu suunatud selge nõue; kostjal puudus tasaarvestuse tegemise eeldus, s.o. vaieldamatu (selge) aktiivnõue. Hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostja tasaarvestuse tahteavaldust tuleb hinnata lubamatuks. Kohus jätab tähelepanuta poolte seisukohad, mis on seotud kostja lepingust taganemisega, kuivõrd nende hindamine ei oma esitatud nõudes tähendust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja tasunõue on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada; viivitusintresside nõue tuleb jätta rahuldamata. kohtukulud Hageja on 26.juuni 2006 maksekorraldusega nr. 33222 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 18 250 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 p. 1; 6; 76; 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6, lg. 3; 197; 198; 200 lg. 4; 635; 636; 637; 638; 643; 644; kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista aktsiaseltsilt C.H.P. AA ja MSA yhtio kasuks välja 375 000 (kolmsada seitsekümmend viis tuhat) krooni kohustuse täitmiseks.
Muus osas jätta hagi rahuldamata. Jätta hagi esitamisel põhinõudelt tasutud põhinõudele vastavas osas kostja kanda.
riigilõiv
ja
muud
menetluskulud
Muus osas jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.