Muud › Muud hagiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 14. mai 2007 otsusega hagi osaliselt ning mõistis I. M. Johnsonilt välja P. M. Albrechti kasuks 91 250 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on kulutused, milliste hüvitamist hageja taotleb, tehtud pärandaja eluajal. Hageja saab I. M. Johnsoni kui Aleksander Elkeni õigusjärglase vastu esitada ainult sellise nõude, mille esitamise õigus oleks tal olnud ka A. Elkeni vastu. Hageja ja A. Elkeni vahel ei tekkinud alusetust rikastumisest tulenevat õigussuhet, mistõttu ei saa hageja nõuda

kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 ega ka kulutuste tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 alusel. AÕS § 88 lg 1 alusel võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt VÕS §-le 1042. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Hageja oli kulutuste tegemise ajal ise nende hoonete kaasomanik. Seega tegi hageja kulutusi oma varale. Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Valdus on üks omandiõiguse elemente, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja vastavalt AÕS § 72 lg 1 kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Asja valdamise ja kasutamise mõiste hõlmab ka asjale remondi tegemist. Teiste kaasomanike nõusolekuta võib kaasomanik AÕS § 72 lg 4 kohaselt teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid, nõudes teistelt kaasomanikelt asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. ARC Projekt OÜ poolt 30.08.2001 koostanud kalkulatsioonis on kirjeldatud ja hinnatud tehtud töid 2001. a kehtinud hindade alusel. Nimetatud tõendi kohaselt on teostatud tööde kogumaksumus 1 343 364 krooni. Tööd jagunevad nelja gruppi - I mõisa peahoone põhikorpus; II peahoone õuetiib; III kõrvalhooned ja IV välisvõrgud. Veskimõisa hoonete remontimiseks on hageja sõlminud alljärgnevad lepingud: 1) leping nr 4-95 P. Albrechti ja AS SaTo vahel 10.03.1995 Veskimõisa hoone katuse kapitaalseks remondiks, tööd maksumusega 100 000 krooni. Lepingu juurde kuulub ka eelarve, mille kohaselt katuse katmise maksumus koos vana lammutamisega ning roovituse tegemisega ning korstnate otsade remondiga koos käibemaksuga on 142 025 krooni; 2) ehituse töövõtuleping nr 8 on sõlmitud samade poolte vahel 02.06.1995 Veskimõisa mõisahoone remondiks. Kogu töö maksumus on lepingu ja eelarve kohaselt 48 110 krooni. Eelarves on nimetatud tööd: kanakuur maksumusega 21200 krooni, tuba nr 40 remont 12 700 krooni ning rõdukate, piire ja aken maksumusega 4200 krooni; 3) 29.10.1995 on P. Albrecht sõlminud AS-ga SaTo ehituse töövõtulepingu nr 14 Veskimõisa hoonete remondiks, töö maksumusega 60 000 krooni. Nimetatud lepingule vastavat tööde kirjeldust esitatud ei ole; 4) 06.11.1995 on P.-E. Albrecht sõlminud töövõtulepingu nr 90 AS-ga Sanel elektritööde tegemiseks mõisahoone kahekordses osas, maksumusega 45 500 krooni. AS Bau koostatud akti kohaselt on Veskimõisa katuse ehitus-montaažitööde vastuvõtmise kohta 1995. a märtsis akteeritud tööde maksmus 107 390 krooni. Eeltoodu alusel saab järeldada, et tööd Veskimõisa hoonete remontimisel ja taastamisel teostati aastatel 1995-1996. Seega ei saa hageja poolt 2001. a ARC Projekt OÜ-lt tellitud kalkulatsiooni aluseks võtta hageja kulutuste hindamisel, sest kalkulatsiooni koostamisel on võetud aluseks ehitustööde ja materjalide 2001. a hinnad. Tsiviilasjas nr 2-052-02 menetles kohus I. M. Johnsoni hagi P.-E. Albrechti vastu õiguse tunnustamiseks pärida A. Elkeni vara ning omandiõiguse tunnustamiseks, samuti P.-E. Albrechti vastuhagi ühise tegutsemise lepingu olemasolu tunnustamiseks ja P.-E. Albrechti omandiõiguse tunnistamiseks varale, mille pärimisõiguse tunnustamist taotleti hagis. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et Veskimõisa hoonete restaureerimist ja renoveerimist korraldas kostja (käesolevas asjas hageja). Kohus ei saa aga käesolevas asjas toetuda viidatud kohtuasjas ülekuulatud tunnistajate ütlustele, arvestades TsMS § 243 lg-s 1 sätestatud põhimõtet tõendite vahetu uurimise kohta. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et tema ja kostja õiguseellase vahel oli kokkulepe kaasomandis olevatele asjadele tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Tulenevalt tööde tegemise ajal kehtinud AÕS § 27 p-st 1 olid asjale tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Seega saab Veskimõisa hoonete säilitamiseks vajalikuks kulutuseks lugeda katuse kapitaalset remonti, milline on teostatud 10.03.1995 lepingu alusel lepingujärgse maksumusega 100 000 krooni. Nimetatud lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmist hageja poolt summas 150 000 krooni tõendavad kviitungid ja ülekandekorraldus. Hoonete säilitamiseks vajalikeks kulutusteks ei saa hinnata ehituse töövõtulepingu nr 8 ja selle juurde kuuluva eelarve alusel teostatud töid 48 110 krooni ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kanakuur, maksumusega 21 200 krooni oli olemasolev ehitis, kalkulatsiooni III osas nimetatud kuuri tööde kirjelduse põhjal võib järeldada uue hoone ehitamist vanale vundamendile. Lepingule nr 14 Veskimõisa mõisahoone remondi kohta maksumusega 60 000 krooni, ei ole lisatud tööde kirjeldust, mistõttu ei saa võtta seisukohta nimetatud lepingu alusel tehtud tööde vajalikkuse osas asja säilitamise seisukohalt. Töövõtulepingu nr 90 alusel on teostatud elektritööd Veskimõisa mõisahoone kahekordses osas, maksumusega 45 500 krooni, tõendatud on ettemaksuna nimetatud lepingu alusel 32 500 krooni tasumine P. Albrechti poolt. Elektritööde tegemine oli hoonete säilitamiseks vajalik. Seega tuleb hageja ja A. Elkeni kaasomandis olnud hoonetele hageja poolt tehtud kulutustest lugeda asja säilitamiseks vajalikeks kulutusi, summas 182 500. Kostjalt tuleb välja mõista vastavalt tema kaasomandi osale 1⁄2 nimetatud kulutustest 91 250 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS P.-E. Albrecht esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 14. mai 2007 otsuse osas, millega jäeti tema hagi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista I. M. Johnsonilt välja apellandi kasuks täiendavalt 580 432 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt teostas ehitustöid kaasomanduses oleva asja säilitamiseks ja parendamiseks P.-E. Albrecht. Asja teine kaasomanik - hageja vend A. Elken käis Saksamaalt ainult töid üle vaatamas ning kasutamas hüvesid, mida õde oli kaasomandisse investeerinud. ARC Projekt OÜ-lt tellitud kalkulatsioon tuleb aluseks võtta P.-E. Albrechti poolt tehtud kulutuste hüvitamisel. Kalkulatsioon on tehtud ehitustööde ja materjalide 2001. a hindades, sest ehitusmaterjalide hinnad on pidevalt tõusnud. Seega jääb haginõue madalamaks I. M. Johnsoni tegelikust rikastumise hinnast tema omandiõiguse tunnustamise momendil 09.12.2002. Põlva Maakohus on lugenud tsiviilasjas 2-052-02 tuvastatuks asjaolu, et Veskimõisa hoonete restaureerimist ja renoveerimist korraldas hageja. Tunnistajate ütlused, kui tõendid olid tsiviilasjas 2-052-02 vahetud ja arvestatavad. Käesoleva kohtumenetluse käigus ei ole vajadust koormata kohut nendesamade tunnistajate vahetu ülekuulamisega, esitades neile samasuguseid küsimusi ja saades samasuguseid vastuseid. Kohus on otsuses 2-052-02 märkinud, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A. Elken oli nõus hüvitama hoonete parandamiseks tehtud kulutustest tema osa. Tuginedes TsMS §-le 229 lg 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mille alusel kohus teeb kindlaks poolte väiteid põhjendavad asjaolud. Kohtuotsuses nr 2-052-02 edasi antud teave on kohtu poolt tuvastatud asjaolu ja käesolevas kohtuasjas väga oluline tõend. Ka kohtuistungi protokollist on võimalik lugeda, et kalkulatsioon on tehtud kulutuste osas, mis olid väga vajalikud. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks kokku leppinud oma venna A. Elkeniga tema eluajal selles, et teeb kulutusi tasuta. Seega on hageja hüvitisest ilma jätmine ebaõiglane ja vastuolus alusetu rikastumise

instituudi eesmärgiga. Veskimõisa hoonete remont ei olnud toreduslikkuse huvides, vaid selle säilitamise huvides. I. M. Johnson vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt peab hageja AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamise nõude esitamisel tõendama, milliseid kulutusi ta on kaasomandis olevale asjale teinud. ARC Projekt OÜ poolt 30.08.2001 koostatud kalkulatsioon ei tõenda, milliseid kulutusi on hageja hoonete restaureerimiseks ja renoveerimiseks teinud, vaid üksnes seda, milliseid töid on Veskimõisa hoonetes tehtud ning mis need tööd kalkulatsiooni koostamise aja (2001. a) seisuga maksid. Apellandi seisukoht, et kohus oleks pidanud käesoleva vaidluse lahendamisel arvestama tsiviilasjas nr 2-052-02 tuvastatud asjaoludega, ei põhine seadusel. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik üksnes osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kohus igas vaidluses selle konkreetse vaidluse asjaolud tuvastama ega saa toetuda teises menetluses tuvastatud asjaoludele. Samuti leiab apellant ebaõigesti, et kohus oleks pidanud otsuse tegemisel arvestama tsiviilasjas nr 2-052-02 ülekuulatud tunnistajate ütlusi. Vastavalt TsMS § 251 lg-le 2 võib kohus tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Tegemist on kohtu diskretsiooniõigusega, mitte kohustusega. Kohus teatas hagejale seisukoha, et tunnistajad tuleb üle kuulata vahetult, kuid hageja loobus taotlusest kuulata tunnistajad üle kohtuistungil. Seega on õigesti jäetud viidatud tsiviilasjas tunnistajate antud ütlused arvestamata. Samuti kohaldas kohus õigesti tööde tegemise ajal kehtinud AÕS § 27 p 1, hinnates Veskimõisa hoonetele tehtud kulutuste vajalikkust.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on esitatud samu väiteid, milliseid esitati esimese astme kohtuski. Maakohus on kõiki esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele üksnes hoonete säilitamiseks tehtud kulutuste 1⁄2 ulatuses hüvitamise osas. Põhjendatud ei ole apellandi väited, asjas tuleb kulutuste rahalise väärtuse kindlakstegemisel aluseks võtta ARC Projekt OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni 2001. a hindades, kuivõrd ehitusmaterjalide hinnad on pidevalt tõusnud, ning haginõue jääb madalamaks I. M. Johnsoni tegelikust rikastumise hinnast. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ja kostja õiguseellase A. Elkeni kui kaasomanike vahel ei tekkinud alusetust rikastumisest tulenevat võlasuhet, mistõttu hageja ei saa nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist ei VÕS § 1042 ega ka kulutuste tegemise ajal kehtinud TsK § 477 alusel. Hageja saab oma nõudes kaasomandile tehtud kulutuste nõudes teise kaasomaniku (tema õigusjärglase) vastu tugineda üksnes AÕS § 72 sätestatule, s.o ta saab nõuda teiselt kaasomanikult asja säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamist võrdeliselt viimase osaga (AÕS § 72 lg 4) ning muude kulutuste (parenduslike, toreduslike jms) hüvitamist sõltuvalt sellest, kas kulutusi teinud kaasomanikul oli teise kaasomanikuga vastav kokkulepe. Maakohus on õigesti leidnud, et tõendatud ei ole hageja

ja A. Elkeni vahel kokkuleppe olemasolu asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu hageja saab nõuda üksnes asja säilitamiseks (katuse remont ja elektriinstallatsioonitööd) tehtud kulutuste hüvitamist proportsionaalselt kostjale kuuluvale kaasomandi osale, mis on summaliselt 91 250 krooni. Maakohus on samuti asunud õigele seisukohale, et hageja poolt 2001. a ARC Projekt OÜ-lt tellitud kalkulatsiooni ei saa arvesse võtta hageja kulutuste hindamisel, kuna kalkulatsiooni koostamisel on võetud aluseks ehitustööde ja materjalide 2001. a hinnad, mis kulutuste tegemise ajal 1995-1996 ei kehtinud. See, et ehitustööde ja -materjalide hinnad on võrreldes tööde teostamise aegsete hindadega hiljem oluliselt tõusnud, ei anna alust lähtuda nendest 1995-1996. aastatel tehtud kulutuste suuruse kindlakstegemisel. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited, et kohus oleks pidanud käesoleva vaidluse lahendamisel arvestama tsiviilasjas nr 2-052-02 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludega ning oleks pidanud hindama käesolevas asjas ka tsiviilasjas nr 2-052-02 ülekuulatud tunnistajate ütlusi. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik üksnes osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, seega ei saa kohus käesolevas asjas arvestada tsiviilasjas nr 2-052-02 tuvastatud asjaoludega, mis seonduvad hageja ja A. Elkeni võimalike kokkulepetega remondikulude hüvitamise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud kohtuasjas tuvastatud asjaolusid ei saa arvestada ka seetõttu, et tolles kohtumenetluses ei kuulunud lähtuvalt hagi alusest ja esemest P.-E.Albrechti ja A.Elkeni võimalik kokkulepe A. Elkeni poolt kulutuste hüvitamise kohta üldse tuvastamisele. Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-052-02 on hagi alusesse kuuluva relevantse asjaoluna kulutustesse puutuvalt tuvastatud vaid see, et Veskimõisa hoonete restaureerimist ja renoveerimist korraldas P.-E.Albrecht, kuid selle üle ei ole ka pooltel käesolevas asjas vaidlust. Kuivõrd P.-E.Albrechti ja A.Elkeni võimalikud kokkulepped A. Elkeni poolt remondikulude hüvitamise osas ei olnud tsiviilasjas nr 2-052-02 kohtuliku uurimise esemeks, siis on põhjendatud ka maakohtu see seisukoht, et kohus ei saa käesolevas asjas toetuda viidatud tsiviilasjas ülekuulatud tunnistajate (M. Olle, L. Treimann, A.-H. Kütt) ütlustele, vaid kõnesolevad tunnistajad peaksid tulenevalt TsMS § 243 lg 1 olema vahetult üle kuulatud käesolevas asjas. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et TsMS § 251 lg 2 võimaldab kohtul küll asendada tunnistaja ülekuulamise tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kuid kohus saab seda teha siiski vaid juhul, kui tunnistaja on teises kohtumenetluses andnud ütlusi selles menetletava hagiga seonduvate asjaolude kohta. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on selgitanud hageja esindajale vajadust esitada tunnistajad vahetuks ülekuulamiseks, kuid hageja pool ei ole seda võimalust kasutanud, loobudes 18.04.2007 toimunud kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise taotlusest (tl-d 123, 139). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus rikkunud tõendite kogumisel ja hindamisel TsMS §-des 230 lg 2 ja 232 sätestatut. Kuna vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks sisulises osas puudub alus, siis tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ka menetluskulude jaotamise osas. Vastavalt TsMS §-dele 163 lg 1 ja 173 lg 1 tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.