Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Poolte vahel ei olnud kirjalikku töölepingut sõlmitud. Poolte suuline kokkuleppe seisnes selles, et hageja töötab kostja müügikohal Narva Centrumis 40 töötundi nädalas ja saab selle eest töötasu seadusega ettenähtud palga alammäära ulatuses. Kostja ei tunnistanud hageja keskmise töötasu arvestust ega hüvitiste arvestust. Hageja ei ole kunagi ületunnitööd teinud, ületunnitöö tegemise kokkulepet ei ole pooled kunagi sõlminud. Kostja leidis, et töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 lausel puudus alus. Vastavalt hageja enda kinnitustele maksti temale töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Seejuures ei ole hageja suurema töötasu kokkuleppe olemasolu ega ületunnitöö tegemist tõendanud. TLS § 98 lg 1 kohaselt peab korralisest ülesütlemisest töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Sellel alusel luges kostja töölepingu korraliselt üles öelduks alates 27.11.2015. Töötaja töötas müüjana tööandja müügikohal. Üks kord nädalas võttis töötaja ise töötasu müügikoha kassast, esitades tööandjale vastavasisulise aruande. Tööandja arvestas hagejale palka alati vastavalt lepingule, s.o summas 390 eurot kuus (bruto). Töötaja pidi võtma endale töötasu just selles ulatuses. Juhul, kui töötaja on võtnud töötasu suuremas ulatuses, siis tegemist võis olla töötajale väljamakstud avansiga, mitte töötasu suurendamise kokkuleppega. Hageja poolt kostjale esitatud aruannete kohaselt võttis hageja endale kassast töötasu alates 27.07.2015 vähemalt 140 eurot nädalas. Seega võttis hageja kassast kokkulepitust suurema töötasu ja seetõttu peab ta enammakstud töötasu tagastama. Vastavalt hageja aruandele 2015. a oktoobri kuu eest jäi hageja kätte müügikoha kassa jääk summas 464,95 eurot. Kui arvestada seda töötajale makstud netosummaks, siis brutosummas teeb see 562,95 eurot. Nimetatud summa tasaarvestas kostja hageja oktoobrikuu töötasuga brutosummas 390 eurot. 562,95 – 390,00 = 172,95 eurot on töötajale enam makstud. Vastavalt hageja enda avaldustele viibis hageja puhkusel 03.11.2014-16.11.2014 (14 päeva), 6.07.2015-12.07.2015 (7 päeva) ja 13.07.2015-26.07.2015 (14 päeva), s.o kokku 14 + 7 + 14 = 35 päeva. Seega hagejal oleks õigus puhkusehüvitisele 56 – 35 = 21 päeva eest. Puhkusehüvitise arvestus: 21 puhkusepäeva × 12,72 eurot = 267,12 eurot. 267,12 (puhkusehüvitis) – 172,95 (oktoobri tasaarvestus) = 94,17 eurot kuulub hagejale hüvitamisele.

MAAKOHTU LAHEND

Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on välja toonud, et tema töötasu oli 2015 mais 390 eurot, juunis 390 eurot, juulis 390 eurot, augustis 390 eurot, septembris 390 eurot ja oktoobris 390 eurot. Kokku 2340 eurot. Kalendritööpäevade arv sel perioodil oli

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuse kohaselt ei selgu apellatsioonkaebusest ei selgu, milliseid menetlusnorme maakohus rikkus ja milliseid dokumentaalseid tõendeid hindas maakohus ebaõigesti. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks kõik vajalikud dokumentaalsed tõendid. Maakohus tegi kindlaks töölepinguga võetud kohustuse olulise rikkumise töötasu arvestamisel ja maksmisel kostja poolt. Nendel põhjustel on töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades maksimaalse hüvitise nõue põhjendatud. Kostjal on kohustus tõendada fakti, et töölepingu ülesütlemine töötaja poolt ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine, kuna selleks puudusid põhjused. Kostjal oli kohustus vaidlustada töölepingu ülesütlemine sel juhul, kui ta leidis, et avaldus ei vasta TLS-i nõuetele. TLS § 85 lg 4 kohaldatakse juhul, kui tööandja vaidlustab töölepingu seaduses ettenähtud korras töölepingu ülesütlemise töötaja poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, et kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

jäävad

ringkonnakohtus

kantud

Vastustaja palub mõista apellandilt enda kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 216 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu (60 eurot) on mõistliku suurusega. Vastustaja menetluskulud summas 216 eurot on TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluse esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades. Seega tuleb apellandilt välja mõista vastustaja kasuks menetluskulud 216 eurot ilma käibemaksuta.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.