Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

2(5)

tööandja müügikohal ning töötaja valduses oli kogu tööandja kaup ja kassa. Üks kord nädalas võttis töötaja ise töötasu müügikoha kassast, esitades tööandjale sellekohase aruande. Tööandja arvestas töötajale palka vastavalt kokkuleppele miinimummääras. Kui töötaja on võtnud kassast töötasu suuremas ulatuses, siis on tegemist avansiga, mitte töötasu suurendamisega. Avaldaja märgitud töötunnid ei vasta tegelikkusele. Tööandja ei ole nõudnud töötajat tööajanormi ületamist. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub. Hageja ei ole miinimumtasust suuremas töötasus kokkulepet ega ületunnitöö tegemist tõendanud. Arvestades töötaja iganädalaseid aruandeid on hageja kassast võtnud raha kokkulepitust miinimumkuutasust suuremas ulatuses 172,95 eurot. Töötajale kuulub väljamaksmisele väljateenitud põhipuhkus 2014 ja 2015 a. eest 21 päeva, s.o 267,12 eurot. Tööandja arvestab puhkusehüvitisest maha töötajale enammakstud töötasu 172,95 eurot ja hagejale kuulub hüvitamisele puhkusehüvitis 94.17 eurot.

3(5)

välja toonud, et tema töötasu oli 2015 mais 390 eurot, juunis 390 eurot, juulis 390 eurot, augustis 390 eurot, septembris 390 eurot ja oktoobris 390 eurot. Kokku 2340 eurot. Kalendritööpäevade arv sel perioodil 126. Keskmine päevatasu 18,57 eurot (2340/126). Tööpäevade keskmine arv kuus 21 kalendripäeva (126/6). Kuu keskmine töötasu 389,97 eurot (18,57 ⃰ 21). Hüvitise suurus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1169,91 eurot (3 ⃰ 389,97). Kostja omapoolset arvestust ei esitanud. Ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades jätab kohus hüvitise suurus muutmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1169,91 eurot.

4(5)

esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Arvestades Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga ei saa hageja kohtu arvates oma nõuet kohtus laiendada uue nõude uutel asjaoludel lisamisega. Hageja erakorralisest töölepingu ülesütlemisest tulenevate ja töövaidluskomisjonile varem esitamata nõuete lisamisega hagimenetluses ei ole võimalik hagi muuta ja nimetatud nõude jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistja-, eksperdi- ja tõlkekulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja on kasutanud kohtuistungil tõlgi abi, tunnihinnaga 20 eurot, kohtuistungi kestvusega 45 minutit ees, kokku 30 eurot. Kohus leiab, et tõlgikulud on põhjendatud ja need tuleb hageja kasuks kostjalt väljamõista. Hageja õigusabikulud jätab kohus rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 kohaselt hüvitatakse kohtulahendi alusel lepingulise esindaja kulud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja menetluses osalenud isiklikult ilma esindajata. Töövaidluskomisjonis ja kohtus menetlusdokumentide koostamiseks hageja poolt kasutatud õigusabikulud tuleb seega jätta hageja enda kanda. /digiallkiri/ Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.