Pärt Põldemaa hagi Tallinna TrammiTrollibussikoondise AS vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna Trammija Trollibussikoondise AS apellatsioonkaebus ja Pärt Põldemaa vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.11.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Pärt Põldemaa, esindaja adv Tiia Kruusmaa kostja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, esindajad adv Cardo Soosaar ja Riho Viik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.04.2007 otsus muutmata rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
ja
ja
apellatsioonkaebused
Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduste asjaolud ja hageja nõuded
1.Hageja töötas alates 16.11.1992 töölepingu nr 1885 alusel Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-is (edaspidi TTTK AS) trollipargi direktorina. Hageja töökohustuseks trollipargi direktorina oli aktsiaseltsi ühe majandusüksuse (trollipargi) juhtimine. Tööalaselt allus hageja algselt peadirektorile, peale äriühingu ümberkujundamist alates 27.11.1997 kuni 27.10.2004 TTTK AS juhatuse esimehele. Hageja täitis trollipargi direktori ametikohustusi töölepingu alusel. Hageja valiti 15.12.2000 kostja juhatuse liikmeks. Sellest ajast maksti hagejale nagu ka teisele juhatusele liikmele (juhatuse liikmeid oli 3) juhatuse esimehe korralduse alusel juhatuse liikme kohustuste täitmise eest lisatasu 5000 krooni kuus, alates 01.04.2004 aga 7440 krooni kuus. Nõukogu ei ole hagejaga sõlminud juhatuse liikme lepingut. Hagejale teadaolevalt oli juhatuse liikme teenistusleping sõlmitud vaid juhatuse esimehega. Alates 01.04.2004 määras juhatuse esimees hageja lisaks veel trammipargi direktori ametikoha kohusetäitjaks kuni uue struktuuri tööle rakendumiseni.
2.12.10.2004 tutvustati hagejale allkirja vastu käskkirja nr 102-D, millest nähtus tema
ametikoha likvideerimine. 22.10.2004 teatati hagejale kirjalikult nii trolli- kui trammipargi direktori ametikoha likvideerimisest ning seoses sellega töölepingu lõpetamisest 27.10.2004 seoses koondamisega töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel. Hagejale pakuti tehnikaosakonna juhataja ametikohta, millest ta keeldus. 27.10.2004 oli hageja viimane tööpäev ja vastavuses seadusega tuli vormistada temaga töölepingu lõpetamine, anda talle kätte tööraamat ja kanda üle lõpparve. 28.10.2004 saatis hageja kostjale tähitud kirjana avalduse, milles palus talle väljastada töölepingu lõpetamise lisa, tööraamat ja kanda üle lõpparve. 29.10.2004 sai hageja kostjalt eitava vastuse põhjendusega, et hageja töökohustused trollipargi direktorina ja trammipargi direktori kohusetäitjana langevad täielikult kokku juhatuse liikme ülesannetega ja kehtib vastavasisuline suuline juhatuse liikme leping, mille alusel tuleks hagejal jätkata töötamist juhatuse liikmena.
3.Hageja väitel tema töökohustused trollipargi direktorina ei langenud kokku TTTK AS juhatuse liikme kohustustega. TTTK AS-i trollipark, mida hageja direktorina juhtis, oli TTTK AS-i üks struktuuriüksustest, nagu seda olid ka teised struktuuriüksused trammipark, elektrimajand, automajand, raamatupidamine, haldusosakond, personalijuht jt. Neid struktuuriüksusi juhtisid struktuuriüksuse suurusest ja olulisusest lähtudes kas direktorid, ülemad või osakonna juhatajad. Juhatuse liikmeks valimine 15.12.2000 tähendas hagejale äriseadustikust (ÄS) tulenevate kohustuste lisandumist (osalemist juhatuse koosolekutel, konkurentsikeeldu, kõrgendatud vastutust juhatuse otsuste eest), aga ka juhatuse otsustest tulenevaid lisaülesandeid, mis ei kattunud tema töölepinguliste kohustustega. Juhatuse liikme kohustused ei olnud hõlmatud hageja töölepinguliste kohustustega. Struktuuriüksuse juhtimine ei võrdsustu aktsiaseltsi kui äriühingu juhtimisega. Hageja väitel pooled ei ole kunagi sõlminud mingit kokkulepet töölepingu lõpetamiseks ja faktiliselt jätkus hageja töösuhe TTTK AS-is sõlmitud töölepingu alusel trollipargi direktori ametikohal kuni selle ametikoha likvideerimiseni ja talle kostja poolt teatatud koondamiseni 27.10.2004. Nõukogu ei ole hagejale teatanud, et tema töösuhe lõpeb juhatuse liikmeks valimisega. Hageja kui töötaja õigusi on oluliselt rikutud, kuna kostja poolt tagasiulatuva kuupäevaga kande tegemine tööraamatusse ja tema teavitamine ligi neli aastat hiljem töölepingu väidetavast lõpetamisest ei ole seadusega kooskõlas. Tegemist on kostja ühepoolse ja ebaseadusliku otsusega lõpetada hageja tööleping tagasiulatuvalt.
4.27.11.2004 esitas hageja Pärt Põldemaa hagi kostja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS (edaspidi TTTK AS) vastu töölepingu lõppemise tunnustamise, nõuetekohase vormistamise ja hüvituste nõudes seoses koondamisega, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvituse nõudes kasutamata puhkuse eest ning tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest. Hageja teise hagiavalduse asjaolud ja nõuded
5.14.01.2005 esitas hageja Pärt Põldemaa teise hagi kostja TTTK AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööraamatu alusetu kinnipidamise nõudes. 14.12.2004 väljastas tööandja hagejale tööraamatu, kuhu oli tehtud kanne, et hageja tööleping on lõpetatud 15.12.2000. Hageja väitel ei ole ta avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks ja tema töösuhe jätkus kuni koondamiseni. Töösuhte jätkumine on tõendatud töölepingu vastavate kannetega, kostja poolt koostatud ametijuhendiga. Alternatiivina palus hageja, et juhul kui kohus peaks mingitel põhjustel lugema hageja töölepingu lõpetamise kostja poolt siiski seaduslikuks, on hagejal õigus TLS §-de 74 ja 119 alusel nõuda lõpparvet, hüvitusena ühte keskmist kuupalka lõpparve kinnipidamise eest, samuti hüvitusena keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest ajavahemikul 15.12.2000 kuni 14.12.2004. Hageja nõuded tuginevad asjaolule, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe ajavahemikul 16.11.1992 kuni 27.10.2004. Hageja töösuhe lõppes faktiliselt 27.10.2004, kuid tema suhe äriühingu juhatuse liikmena jätkus.
6.Maakohus liitis 25.01.2005 hagiavaldused ühte menetlusse.
7.18.10.2006 esitas hageja kokkuvõtvalt oma nõuded, mille kohaselt ta palus:
1.lugeda hageja tööleping lõppenuks 27.10.2004 TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega, tunnistada töölepingu lõppemine 15.12.2000 ebaseaduslikuks ja kohustada kostjat töölepingu lõpetamise vormistama vastavuses seadusega;
2.mõista hageja kasuks kostjalt välja töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 84 tööpäeva eest hüvitis 113 634,36 krooni TLS § 87 lg 2 alusel;
3.mõista hageja kasuks kostjalt hüvitis seoses töölepingu lõpetamisega 114 532, 80 krooni TLS § 90 lg 1 p 1 alusel;
4.mõista kostjalt hageja kasuks lõpparve kinnipidamise eest hüvitis 28 633,20 krooni TLS § 119 lg 2 alusel;
5.mõista kostjalt kasutamata puhkuse hüvitis 63 710,90 krooni puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 alusel ja tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg 1 alusel kalendripäeva keskmine palk alates 28.10.2004 kuni 14.12.2004 kokku 43 222,50 krooni;
6.tunnistada hageja töölepingu lõpetamine seoses koondamisega ebaseaduslikuks TLS § 98 lg 1 ja 2 alusel ning mõista hageja kasuks kostjalt hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses 171 799,20 krooni TLS § 117 lg 2 alusel;
7.kohustada kostjat tühistama tööraamatu kanne nr 15 ja tegema tööraamatusse uus kanne töölepingu lõpetamise kohta 27.10.2004.
8.Alternatiivselt palus hageja, juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja tööleping lõppes 15.12.2000, välja mõista tema kasuks: saamata lõpparve, mis seisneb kasutamata puhkuse hüvituses 24 998,40 krooni, lõpparve kinnipidamise eest 21 057,05 krooni, tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 15.12.2000 – 14.12.2004 kokku 130 689,50 krooni. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastavalt TLS § 7 p 10 ei laiene TLS juriidilise isiku juhtorgani liikmele. Juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelist suhet reguleerib käsundusleping ehk tegemist on tsiviilõigusliku suhtega. Seega aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahel ei ole tööõigussuhet ning aktsiaseltsi juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seaduses töötajale ettenähtud sotsiaalsed garantiid. Töölepingu seadus kuulub rakendamisele üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist.
10.ÄS § 306 lg 1 ja TTTK AS põhikirja p 4.1.1 järgi on juhatuse liikme ülesandeks aktsiaseltsi juhtimine ja esindamine. Kui juhatuse liikmeks valitud isik täitis selliseid ülesandeid enne tema juhatuse liikmeks valimist töölepingu alusel, lõpeb tööleping tema juhatuse liikmeks valimisega. Töölepingu järgi oli hageja tööks trollipargi juhtimine ja esindamine ja seega täitis hageja töölepingu alusel ülesandeid, mis on aktsiaseltsi juhatuse ülesanneteks. Seega lõppes senine tööleping hagejaga 15.12.2000, mistõttu tööraamatu kanne on õige ja selle parandamiseks puudub alus. Asjaolu, et töölepingu lõpetamine vormistati tööraamatu kandena alles 2004, ei muuda kannet ebaseaduslikuks. Tööraamatut hakkas hageja nõudma alles 28.10.2004 kirjaga, kuid kuna kuni tööraamatu kättesaamiseni oli hageja kostja juhatuse liige ehk siis isikuks, kes sai ise korraldada oma tööraamatu kättesaamist, siis ei saa rääkida tema tööraamatu kinnipidamisest ja selle eest hüvitise väljamõistmisest.
11.Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et hageja juhtis faktiliselt üksnes ühte TTTK AS ettevõtet – trolliparki. Suurte äriühingute puhul, nagu seda on TTTK AS, on praktiliselt võimatu, et üks juhatuse liige tegeleb äriühingus kõigega. ÄS ei välista olukorda, kus äriühingu juhatuse siseselt jaotatakse juhtimis- ja esindamiskohustus erinevate juhatuse
liikmete vahel. Tegemist on äriühingu juhatuse sisemise töökorraldusega, mis on suunatud seadusest ja põhikirjast tulenevate kohustuste paremale täitmisele.
12.15.12.2000 otsusega valis TTTK AS nõukogu hageja juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks valimisega muutus hageja õiguslik seisund, kuid tema kohustused jäid samaks. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et töölepingu järgselt seisnes hageja igapäevane töö aktsiaseltsi ühe majandusüksuse (trollipargi) juhtimises ning tema juhatuse liikmeks valimisega ei lisandunud talle täiendavaid igapäevaseid tööülesandeid. Hageja nõustumine olla TTTK AS juhatuse liige tähendab ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist ja hageja tööleping lõppes poolte kokkuleppel 15.12.2000. Samast kuupäevast ei laiene pooltevahelisele suhtele TLS sätted. Hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat töölepingut, mida oleks võimalik koondamise tõttu lõpetada. Seetõttu on hagejale 22.10.2004 esitatud koondamisteade tühine ega too endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte vahel ei ole töösuhet, siis on kõik hageja esitatud nõuded alusetud. Kostja vaidles vastu ka hageja 17.01.2005 esitatud nõuetele ning leidis, et need on TLS § 7 p 10 sätestatu alusel põhjendamatud ja ka aegunud, sest hageja on esitanud avalduse 15.12.2000 lõpetatud töölepingu kohta alles 13.01.2005. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
13.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas Pärt Põldemaa töölepingu lõpetamise Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS poolt 15.12.2000 ebaseaduslikuks ja tunnustas töölepingu lõpetamist Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS poolt 27.10.2004 TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Maakohus mõistis Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-lt Pärt Põldemaa kasuks hüvitise seoses töölepingu lõpetamisega nelja kuu keskmise palga ulatuses 114 532, 80 krooni TLS § 90 lg. 1 p 1 alusel ja kasutamata puhkuse hüvitise 63 710,90 krooni PuhkS § 25 alusel ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 28 633,20 krooni TLS § 119 lg 2 alusel. Maakohus kohustas Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS tühistama Pärt Põldemaa tööraamatu kande nr 15 ja tegema tööraamatusse uue kande töölepingu lõpetamise kohta 27.10.2004. Kohus jättis rahuldamata Pärt Põldemaa nõuded Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS vastu tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg 1 alusel hüvitise 43 222,50 krooni saamiseks, töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 84 tööpäeva eest hüvituse saamiseks 113 634,36 krooni TLS § 87 lg 2 alusel ja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise 171 799,20 krooni TLS § 117 lg 2 alusel saamiseks.
14.Antud asjas on vaidlus selles, kas hageja, kes töötas alates aastast 1992 TTTK AS-s trollipargi direktorina, jätkas peale tema valimist 15.12.2000 TTTK AS juhatuse liikmeks töötamist töölepingu alusel või kui äriühingu juhatuse liige, kelle tööleping oli lõppenud seoses tema äriühingu juhatuse liikmeks valimisega.
15.Maakohus jõudis esitatud väiteid ja tõendeid hinnates järeldusele, et hageja tööleping ei lõppenud 15.12.2000 seoses tema valimisega TTTK AS juhatuse liikmeks, vaid tema töölepinguline suhe jätkus kostjaga ka peale tema juhatuse liikmeks valimist. Nimetatud asjaolu kinnitasid hageja esitatud dokumentaalsed tõendid kogumis. Hageja igapäevastele konkreetsetele ametikohustustele töölepingu alusel lisandusid juhatuse liikme kohustused. Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest maksti hagejale lisatasu. Seda maksti juhatuse liikme täiendavate kohustuste täitmise eest, muidu poleks olnud vaja juhatuse liikme tasu hagejale maksta. Sellega on tõendatud, et kostja oli ise veendunud, et hageja töölepingulised ülesanded ei langenud kokku kostja juhatuse liikme ülesannetega ja seda kuni 27.10.2004, s.t ajani, kui hageja ei nõustunud vastu võtma talle pakutud teist töökohta. TLS § 7 p-st 7 ei tulene, et töösuhtes oleva isiku valimine äriühingu juhatuse liikmeks lõpetab temaga sõlmitud töölepingu igal juhul ja äriühingu juhatuse liikmeks olemine ei välista võimalust, et juhatuse liige teeb samas äriühingus ka töölepingu alusel tööd. Igal konkreetsel juhul tuleb
hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, langevad kokku. Seega hageja töö, mida ta tegi TTTK AS trollipargi direktorina ja 2004 ka trammipargi direktori kohusetäitjana, ei langenud kokku tööga, mida ta tegi TTTK AS juhatuse liikmena.
16.Maakohus tuvastas, et sisuliselt toimus hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. 12.10.2004 tutvustati hagejale allkirja vastu käskkirja nr 102-D, millest nähtus tema ametikoha likvideerimine. 22.10.2004 teatati hagejale kirjalikult nii trolli- kui trammipargi direktori ametikoha likvideerimisest alates 12.10.2004 ja töölepingu lõpetamisest 27.10.2004 seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel. Hagejale pakuti tehnikaosakonna juhataja ametikoha, millest ta 26.10.2004 keeldus. 27.10.2004 tehti hageja isikukaardile töölepingu lõpetamise kanne, mille järgi tööleping on lõpetatud 27.10.2004 TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Seega oli 27.10.2004 hageja viimane tööpäev ja vastavuses seadusega tuli vormistada temaga töölepingu lõpetamine, anda talle kätte tööraamat ja kanda üle lõpparve. 27.10.2004 hagejaga töölepingu lõpetamist ei vormistatud, lõpparvet üle ei kantud ja tööraamatut kätte ei antud. 14.12.2004 väljastas kostja hagejale tööraamatu, millesse tehtud kande kohaselt on hageja tööleping lõpetatud 15.12.2000. Maakohus ei rahuldanud kostja aegumise taotlust hageja 17.01.2005 esitatud taotlustele, kuna hageja sai temaga töölepingu lõpetamisest teada 14.12.2004, kui ta kostjalt tööraamatu kätte sai. Seega hageja taotlused on esitatud tähtaegselt.
17.Kostja ei ole hagejale maksnud seaduses ettenähtud koondamishüvitisi. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja hüvitiste rahaliste arvutuste kohta ja kohus lähtus hageja esitatud hüvitiste arvutustest. Hageja pidev staaž kostja juures oli üle 10 aasta ja TLS § 87 lg 1 p 3 kohaselt tuli kostjal hagejale koondamisest ette teatada mitte vähem kui neli kuud, seega 27.06.2004. Hageja sai kirjaliku teate töölepingu lõpetamise kohta 22.10.2004. TLS § 90 lg 1 p 1 alapunkti 1 kohaselt pidi kostja hagejale töölepingu lõpetamisel maksma nelja kuu keskmise palga. Hageja ühe kuu keskmine palk oli raamatupidamise andmetel 28 633,20 krooni. Hüvitis nelja kuu keskmise palga ulatuses on 114 532,80 krooni. Kohus leidis, et hagejale tuleb maksta hüvitusena nelja kuu keskmise palk summas 114 532,80 krooni.
18.PuhkS § 25 alusel on tööandja kohustatud töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Raamatupidamise andmetel oli hagejal õigus hüvitisele 66,3 päeva eest ja hüvitise suuruseks oli 63 710,90 (66,3 x ühe kalendripäeva tasuga 930,95) krooni. Kohus rahuldas nõude.
19.Kostja pidas kinni ebaseaduslikult hageja lõpparvet ja töötajal on TLS § 110 lg 2 alusel õigus nõuda hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kohus leidis, et hagejale tuleb välja maksta hüvitis 28 633,20 krooni.
20.Kohus märkis veel, et osa hageja nõudeid on vastuolus hea usu põhimõttega: kui koondamisteate saanud töötaja nõuab töölepingu lõpetamist seoses koondamisega, siis kaotab ta õiguse vaidlustada töölepingu lõpetamist ja nõuda ebaõige vallandamise eest hüvitust kuni kuue kuupalga ulatuses. Ülejäänud hageja hüvitise nõuded jättis kohus rahuldamata, kuna need olid vastuolulised. Arvestades asjaolu, et hageja juhatuse liikmena omas informatsiooni äriühingu planeeritavate ümberkorralduste kohta, jättis kohus rahuldamata hüvitise nõude töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 84 tööpäeva eest. Samuti jättis kohus välja mõistmata tööraamatu kinnipidamise eest nõutud hüvitise, kuna hagejal juhatuse liikmena oli võimalus korraldada oma tööraamatu kättesaamist ja samuti ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist seoses tööraamatu kinnipidamisega, mis takistas ta asumist teisele töökohale. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
21.Kostja palus tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega hageja nõuded rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus hindas ebaõigesti
tõendeid, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Maakohus kohaldas ebaõigesti TLS § 7 p-i 10, leides, et hageja tööleping ei lõppenud 15.12.2000 seoses tema valimisega TTTK AS juhatuse liikmeks, vaid tema töölepinguline suhe jätkus ka peale juhatuse liikmeks valimist. Hageja töökoha (trollipargi direktor) ametijuhendis kirjeldatud töökohustused ja õigused osutavad sellele, et hageja täitis juba enne juhatuse liikmeks valimist töölepingu alusel töötades ülesandeid, mis on ÄS § 306 lg 1 ja TTTK AS-i põhikirja punkti 4.1.1 kohaselt aktsiaseltsi juhatuse ülesanneteks. Nendele ülesannetele ei laiene TLS § 7 p 10 järgi töölepingu seadus hagejale. Juhul, kui juhatuse liikmeks valitud isik täitis selliseid ülesandeid enne tema juhatuse liikmeks valimist töölepingu alusel, lõpeb tööleping tema juhatuse liikmeks valimisega. See, kas pooled pidasid nende vahel olnud suhet töösuhteks või mitte, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Nõustumine olla juhatuse liige tähendab töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist.
22.Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks alusetult rahuldamata, leides, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada alles 14.12.2004, kui ta sai kostjalt tööraamatu. Hageja pidi sellest, et kostja käsitleb töölepingu lõppemise kuupäevana 15.12.2000, teada saama hiljemalt 28.10.2004, kui kostja teatas hagejale kirjalikult sellest, et hagejat ei ole võimalik koondada, sest alates 16.01.2001 töötab hageja TTTK AS-is juhatuse liikmena. Teatele lisatud juristi arvamuses on välja toodud, et hageja nõustumine olla aktsiaseltsi juhatuse liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist – tööleping lõppes poolte kokkuleppel. Kohus ei ole nimetatud tõendit kohtuotsuses analüüsinud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 sätestatud kohustust. Hageja vastuapellatsioonkaebuse põhjendused
23.Hageja palus tühistada kohtuotsuse osas, millega jäeti tema nõuded rahuldamata ja palus teha uus otsus vastuapellatsioonkaebuses esitatud nõuete rahuldamise kohta. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 4, jättes seadusest tuleneva koondamisest vähem etteteatamise hüvitise nõude rahuldamata põhjendusega, et hageja omas juhatuse liikmena informatsiooni äriühingu planeeritavate ümberkorralduste kohta, s.t hageja pidi olema teadlik enda koondamisest. Selline seisukoht on vastuolus kogutud tõenditega.
24.Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid ja tõendeid tema koondamise ebaseaduslikkusest ning ei ole tuvastanud, kas hageja koondamine oli seaduslik või mitte. Sellega rikkus maakohus oluliselt TsMS § 442 lg 8. Kohus on hagi selle aluse osas asunud üksnes seisukohale, et hageja on kaotanud õiguse vaidlustada töölepingu lõpetamist, viidates hea usu põhimõttele.
25.Maakohtu seisukoht, et hagejal juhatuse liikmena oli võimalus korraldada oma tööraamatu kättesaamist, ei tugine asjas kogutud tõenditele ja on vastuolus tegelike asjaoludega. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja personalijuht ja raamatupidamine allusid otseselt juhatuse esimehele ja hagejal ei olnud võimalust midagi „korraldada“. Maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud tööraamatu kinnipidamise nõude esitamisel tõendama kahju tekkimist seoses tööraamatu kinnipidamisega, ei ole põhjendatud. Hageja on tõendanud, et vaatamata tema kirjalikule nõudele kostja talle tööraamatut ei väljastanud enne 14.12.2004. Kohtuistungil ega enne seda ei tõusetunud kordagi aspekt, et hageja peaks tõendama kahju tekkimist seoses tööraamatu kinnipidamisega. Hageja rõhutas veel seda, et selleks puudus ka igasugune alus nii seaduses kui kohtupraktikas, kuivõrd käesoleva töövaidluse menetlemise ajal (27.11.2004- 18.10.2006) kehtinud kohtupraktika välistas ühemõtteliselt hageja kohustuse tõendada kahju tekkimist (Riigikohtu 30.09.2003 lahend nr.3-2-1-95 -03). Vastused apellatsioonkaebustele
26.Pooled vastaspoole apellatsioonkaebusi ei tunnista ja paluvad jätta kohtuotsuse vastaspoole poolt vaidlustatud ulatuses muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
27.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
28.Maakohus on asjas kogutud tõendeid hinnates tulnud põhjendatult järeldusele, et hageja töölepinguline suhe jätkus pärast tema valimist 15.12.2000 TTTK AS juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks valimisega lisandusid hageja ametikohustustele juhatuse liikme kohustused, mille eest maksis kostja hagejale lisatasu. Kostja on oma tegevusega kinnitanud, et hageja jätkas pärast juhatuse liikmeks valimist töötamist ka töölepingu alusel. Seda kinnitavad kostja poolt koostatud ja hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid: tööleping nr 1885, mille lisadest 12 ja 13 nähtub, et hageja jätkas pärast juhatuse liikmeks nimetamist töötamist kostja juures töölepingu alusel alluvussuhtes. 15.01.2002 koostati hagejale ametijuhend, millest nähtub alluvussuhe, ametikoha asendatavus ja töökohustused – trollide hoolduse, remondi ja sõitjateveo igapäevase korralduse tagamine, s.t konkreetsed tööüleanded ja vastutus. Ametijuhendiga piirati hageja esindus- ja otsustusõigust osakonna juhtimisel. Ametijuhendi kohaselt oli trollipargi direktori töökohustuste asendajaks määratud trolliliikluse ülem. Kostja pidas hageja kohta isikukaarti, milles olid tehtud kanded töölepingu alusel töötamise ja töölepingu lõpetamise kohta 27.10.2004. Lisaks eeltoodule on kostja arvestanud hagejale 2002-2004 töötasu, pidanud palgaarvestuslehti, maksnud palka ja tasunud töötuskindlustusmaksu. Kui hageja töösuhe oleks 15.12.2000 lõppenud, ei oleks kostja teinud töötuskindlustuse makseid, sest juriidilise isiku juhtorgani liige ei ole kindlustatud isik. Kostja nõukogu kinnitas aktsiaseltsi struktuuri 01.01.2002 ja nägi selles ette endiselt trollipargi direktori ametikoha, mille täitmist jätkas hageja. Sellest saab järeldada, et äriühingu nõukogu pidas vajalikuks lisaks juhatuse liikmetele näha ette ja täita trollipargi direktori ametikoht ja jätkata hagejaga töölepingulist suhet. 30.03.2004 kinnitas kostja nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul uue struktuuri, mis nägi ette kahe osakonna ühendamise ja sellest tulenevalt ühe direktori ametikoha koondamise. 15.03.2004 käskkirjaga otsustati hageja määrata kuni uue struktuuri kehtestamiseni ka trammipargi direktori ametikohale. 12.10.2004 käskkirjaga nr 102-D likvideeriti trollipargi direktori ametikoht ja hagejale saadeti 22.10.2004 koondamisteade ning 03.11.2004 kuulutati välja konkurss liiklus- ja tehnikadirektori ametikohtade täitmiseks. Kõik eeltoodu kinnitab veenvalt, et hageja töölepinguline töö jätkus trollipargi direktorina peale 15.12.2000 ja selles olid pooled veendunud kuni 27.10.2004. Äriühingus oli juhatuse liikme kirjalik teenistusleping sõlmitud ainult juhatuse esimehega. Teiste juhatuse liikmetega seda ei sõlmitud, vaid neile maksti juhatuse liikme korralduse alusel alates 15.12.2000 juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu. Kostja oli hagejale maksnud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest lisatasu 5000 krooni ja alates 01.04.2004 7440 krooni kuus.
29.Asjas kogutud tõenditega leidis kinnitust, et hageja täitis igapäevaseid konkreetseid töökohustusi majandusüksuse juhina ja alates 15.12.2000 lisandusid sellele juhatuse liikme kohustused. Hageja täitis ametijuhendist ja töölepingust tulenevaid ülesandeid trollipargi juhtimises ja allus igapäevaste töökohustuste täitmisel juhatuse esimehe juhtimisele ja
kontrollile. Selliselt töötas hageja kuni direktori ametikoha likvideerimiseni 12.10.2004, mille järgselt 22.10.2004 teatati hagejale tema töösuhte lõpetamisest seoses koondamisega alates 27.10.2004. Et hageja tööülesannetele lisandusid alates 15.12.2000 juhatuse liikme kohustused ja konkreetselt millised, on maakohus käsitlenud otsuses piisava põhjalikkusega ja ringkonnakohus nõustub sellega (kohtuotsuse p.35). Õige ei ole apellandi käsitlus, mille kohaselt täitis hageja juhatuse liikme kohustusi enne tema nimetamist juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme üleannete (näiteks osalemine juhatuse koosolekutel, teiste struktuurüksuste probleemide lahendamine, äriühingu varaga seotud küsimuste lahendamine jm) ning juhatuse liikme vastutus juhatuse otsuste eest lisandusid alles juhatuse liikmeks valimisega. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti tuvastanud, et juhatuse liikmeks valimine tähendas hageja jaoks seda, et lisaks trollipargi direktori kui keskastme juhi ametiülesannetele tuli tal täita ÄS-st ja juhatuse otsustest tulenevaid kohustusi, mis puudutasid äriühingu kui terviku huvisid.
30.Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei oma mingit õiguslikku tähtsust see, kas pooled pidasid nendevahelist suhet töösuhteks või mitte. Asjas on tõendatud, et nõukogu ei lõpetanud hageja töölepingut tema juhatuse liikmeks valimisega. Nõukogu sõlmis juhatuse liikme kirjaliku lepingu vaid ühe juhatuse liikmega (juhatuse esimehega) ja teistel jätkusid töölepingud ning lisandusid juhatuse liikme kohustused. Seega on nõukogu ise tunnistanud kahte erinevat õigussuhet. Hageja töölepingus tehtud muudatused kajastati töölepingu lisades ka pärast hageja valimist juhatuse liikmeks, juhatuse liiget puudutavad otsused mitte (t.lk 55).
31.Seaduslik on maakohtu otsus aegumise kohaldamata jätmise osas. Hageja sai töölepingu lõpetamisest aastal 2000 teada tööraamatu kättesaamisel 14.12.2004, mistõttu hagi esitamine 13.01.2005 toimus ühekuulise tähtaja jooksul.
32.Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuapellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Koondamisest vähem etteteatamise aja eest hüvituse nõude jättis kohus õigesti rahuldamata, kuna hageja, olles juhatuse liikmeks, omas informatsiooni äriühingu planeeritavate ümberkorralduste kohta. Hageja palus tunnustada temaga töölepingu lõpetamist kostja poolt 27.10.2004 TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega ja kohus rahuldas hageja nõude. Vastuapellatsioonkaebuses heidab apellant kohtule ette, et kohus ei analüüsinud koondamise ebaseaduslikkust. Kohus on võtnud otsuses seisukoha, et sisuliselt toimus hageja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Kohtu järeldus on õige, et hagejal ei ole võimalik samaaegselt nõuda hüvitist koondamise eest ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebuste rahuldamata jätmisel tuleb apellantide menetluskulud jätta nende endi kanda.
U.Loonurm
I.Nõmm
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.