PP hagi TAS-i vastu töölepingu lõppemise 27.10.2004.a seoses koondamisega tunnustamiseks ning töölepingu lõppemise 15.12.2000.a. ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise nõuetekohase vormistamise ja hüvituste nõudes seoses koondamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, kasutamata puhkuse, lõpparve kinnipidamise ja tööraamatu kinnipidamise eest.
Menetlusosalised ja nende
Hageja PP(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Kruusmaa Kostja TAS (registri-kood XXX, asukoht: XXX) Kostja esindajad vandeadvokaat Cardo Soosaar RV(isikukood XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
ja
18.10.2006.a. Hageja PP Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Kruusmaa Kostja lepingulised esindajad RV ja vandeadvokaat Cardo Soosaar
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada PP töölepingu lõpetamine TAS-i poolt 15.12.2000.a. TL nr 1885, 16.11.1992 alusel ebaseaduslikuks.
3.Tunnustada PP töölepingu lõpetamist TAS-i poolt 27.10.2004.a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega.
Mõista välja T AS-ilt PP kasuks hüvitus seoses töölepingu lõpetamisega nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 114 532, 80 krooni (ükssada neliteist tuhat viissada kolmkümmend kaks krooni ja 80 senti) TLS § 90 lg. 1 p. 1 alusel.
5.Mõista välja T AS-ilt PPkasuks kasutamata puhkuse hüvitus summas 63 710,90 krooni (kuuskümmend kolm tuhat seitsesada kümme krooni ja 90 senti ) puhkuseseaduse § 25 alusel.
6.Mõista välja T AS-ilt PP kasuks lõpparve kinnipidamise eest hüvitus 28 633,20
krooni (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend kolm krooni ja 20 senti) TLS § 119 lg. 2 alusel.
7.Jätta PP nõue TAS-i vastu tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg. 1 alusel kalendripäeva keskmine palga alates 28.10.2004.a. kuni 14.12.2004.a. summas 43 222,50 krooni (nelikümmend kolm tuhat kakssada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) saamiseks rahuldamata.
8.Jätta PP nõue TAS-i vastu töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 84 tööpäeva eest hüvituse 113 634,36 krooni (ükssada kolmteist tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni ja 36 senti) TLS § 87 lg. 2 alusel saamiseks rahuldamata.
9.Jätta PPnõue TAS-i vastu kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvituse summas 171 799,20 krooni (ükssada seitsekümmend üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) TLS § 117 lg. 2 alusel saamiseks rahuldamata.
10.kohustada TAS-i tühistama PP tööraamatu kande nr. 15 ja tegema tööraamatusse uue kande töölepingu lõpetamise kohta 27.10.2004.a. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista TAS-ilt riigituludesse riigilõiv 12 000 (kaksteist tuhat ) krooni
2.Poolte õigusabikulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ESITATUD HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA NÕUDED
1.30.11.2004.a. (postitatud 27.11.2004.a.) saabus kohtusse hageja PP hagi kostja TAS-i (edaspidi: TTTK AS) vastu töölepingu lõppemise tunnustamise, nõuetekohase vormistamise ja hüvituste nõudes seoses koondamisega, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvituse nõudes; kasutamata puhkuse hüvitis ning tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvituse nõudes. Esitatud hagiavalduse järgi hageja töötas TTTK AS-is alates 16.11.1992.a. sõlmitud töölepingu nr. 1885 alusel t direktorina. Hageja ametipalk oli alates 01.01.2003.a. 22 000 krooni kuus. Hageja allus tööalaselt TTTK AS juhatuse esimehele, kes andis talle tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist. Hageja konkreetsed tööülesanded ja vastutus nähtuvad 15.01.2002.a. kinnitatud ametijuhendist. Alates 01.04.2004.a. määras juhatuse esimees hageja lisaks veel t direktori ametikoha kohusetäitjaks kuni uue struktuuri tööle rakendumiseni. 12.10.2004.a. tutvustati hagejale allkirja vastu käskkirja nr. 102-D, millest nähtus tema ametikoha likvideerimine. Hageja oli 13.10. – 21.10.2004.a. haige, tööle asus 22.10.2004.a.
2.22.10.2004.a. teatati hagejale kirjalikult nii trolli- kui t direktori ametikoha likvideerimisest alates 12.10.2004.a. ning seoses sellega töölepingu lõpetamisest 27.10.2004.a. seoses koondamisega TLS § 86 p.3 alusel. Hagejale pakuti tehnikaosakonna juhataja ametikohta, millest ta keeldus. 27.10.2004.a. oli hageja viimane tööpäev ja vastavuses seadusega tuli vormistada temaga töölepingu lõpetamine, anda talle kätte tööraamat ja kanda üle lõpparve. Vahetult enne tööpäeva lõppu selgus, et tööandja seda ei tee.
3.28.10.2004.a. saatis hageja kostjale tähitud kirjana avalduse, milles palus talle väljastada töölepingu lõpetamise lisa, tööraamat ja kanda üle lõpparve. 29.10.2004.a. sai hageja kostjalt eitava vastuse põhjendusega, et hageja töökohustused t direktorina ja t direktori kohusetäitjana langevad täielikult kokku juhatuse liikme ülesannetega ja kehtib vastavasisuline suuline juhatuse liikme leping, mille alusel tuleks hagejal jätkata töötamist.
4.Alates 15.12.2000.a. kuulub hageja TTTK AS juhatusse. Hagejale teadaolevalt on juhatuse liikme teenistusleping sõlmitud vaid juhatuse esimehega, nõukogu ei ole hagejaga sõlminud ei suulist ega kirjalikku juhatuse liikme lepingut.. Juhatuse liikme kohustuse täitmise eest maksti hagejale nagu ka teisele juhatusele liikmele juhatuse esimehe korralduse alusel lisatasu 5000 krooni kuus, alates 01.04.2004.a. lisatasu 7440 krooni kuus.
5.Hageja täitis t direktori ametikohustusi töölepingu alusel alates 1992.a. ja talle laieneb töölepingu seadus. 2000.a. hageja nõustus osalema juhatuse liikmena, mis tähendas, et lisaks igapäevastele konkreetsetele töökohustustele majandusüksuse juhina lisandusid juhatuse liikme kohustused. Juhatuse liikme kohustuste eest maksti hagejale lisatasu. Hageja ametijuhendist ja töölepingust nähtub, et kuigi ta oli juhatuse liige, ei muutnud see tema õiguslikku staatust t direktorina, kus ta igapäevaste töökohustuste täitmisel allus juhatuse esimehe juhtimisele ja kontrollile. Hageja igapäevane töö ei seisnenud äriühingu juhtimises, vaid selle äriühingu ühe majandusüksuse – t - juhtimises. Kuivõrd nimetatud ametikoht on alates 12.10.2004.a. likvideeritud, siis ei olnud hagejal võimalik oma töökohustusi enam täita. 22.10.2004.a. teatas kostja hagejale, et tema töösuhe lõpeb 27.10.2004.a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega alates 27.10.2004.a., kui ta ei nõustu töötamist jätkama tehnikaosakonna juhataja ametikohal. Hageja ei nõustunud töötamist jätkama tehnikaosakonna juhataja ametikohal ja alates 27.10.2004.a. loeb hageja oma tööalase alluvussuhte lõppenuks. Hageja oli sel ajal jätkuvalt äriühingu juhatuse liige ja täitis juhatuse liikme kohustusi.
6.TLS § 72 lg. 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda vaid teise poole nõusolekul. Hageja sellist nõusolekut andnud ei ole, mistõttu kostja pidi töölepingu lõpetama ja selle lõpetamise seadusele vastavalt vormistama. (TLS § 73). Kostja seda teinud ei ole. Lähtudes ITLS § 29 lg. 5 palub hageja lugeda tema tööleping lõppenuks 27.10.2004.a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega ja kohustada kostjat töölepingu lõpetamise vormistama vastavuses seadusega. Kostja ei ole hagejale maksnud seaduses ettenähtud koondamishüvitisi. Hageja pidev staaž kostja juures on üle 10 aasta (töötas t direktorina alates 1992.a. kuni 27.10.2004.a.) ja TLS § 87 lg. 1 p. 3 kohaselt tuli kostjal hagejale koondamisest ette teatada mitte vähem kui neli kuud, seega 27.06.2004.a. Hageja sai kirjaliku teate töölepingu lõpetamise kohta 22.10.2004.a., seega 84 päeva vähem. TLS § 87 lg. 2 alusel on hagejal õigus nõuda hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Hageja ühe tööpäeva keskmine palk raamatupidamise andmetel oli 1352,79 krooni. Hüvituse suuruseks on 113 634,50 ( 84 x 1352,792) krooni.
7.TLS § 90 lg. 1 p. 1 alapunkti kohaselt pidi kostja hagejale töölepingu lõpetamisel maksma nelja kuu keskmise palga. Hageja ühe kuu keskmine palk oli raamatupidamise andmetel 28 633,20 krooni. Hüvitus nelja kuu keskmise palga ulatusese on 114 532,80 krooni.
8.Puhkuseseaduse § 25 alusel on tööandja kohustatud töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Raamatupidamise andmetel oli hagejal õigus hüvitisele 66,3 päeva eest ja hüvitise suuruseks oli 63 710,90 (66,3 x ühe kalendripäeva tasuga 930,95) krooni.
9.Kostja on ebaseaduslikult kinni pidanud hageja lõpparvet. TLS § 74 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 110 lg. 2 kohaselt vastutab kostja lõpparve kinnipidamise eest ja töötajal on õigus nõuda hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses, millest tulenevalt hageja nõue on 28 633,20 krooni.
10.TLS § 74 lg. 2 alusel on kostja kohustatud andma töötajale tema tööraamatu töölepingu lõpetamise päeval. Kostja seda teinud ei ole. TLS § 119 lg. 1 sätestab tööandja vastutuse töötaja tööraamatu kinnipidamise eest. Hageja on õigus nõuda keskmist palka iga tööraamatu kinni3
pidamisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Hageja ühe kalendripäeva palk on 960,50 krooni ja kostja on tööraamatut kinni pidanud alates 28.10.2004.a. Hüvitis seisuga 26.11.2004.a. on 28 815 ( 30 päeva x 960,50) krooni.
11.Tööandjal ei olnud koondamiseks sisulist põhjust ja hagejale ei pakutud vakantseid ametikohti (liiklusdirektori ja tehnikadirektori ametikohad), kuigi nende täitmiseks olid hagejal olemas kõik eeldused, arvestades tema teadmisi, oskusi ja kogemusi. TLS § 98 lg. 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada töötajaga tööleping koondamisega töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberorganiseerimisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel. Hagejale 22.10.2004.a. esitatud teates töölepingu lõpetamise kohta on koondamise põhjuseks märgitud kaks dokumenti; 30.03.2004.a. TTTK AS nõukogu otsus uue struktuuri kinnitamisest ja TTTK AS juhatuse esimehe 12.10.2004.a. käskkiri nr 102-D, millega alates 12.10.2004.a. likvideeriti trammi- ja t direktori ametikohad ja loodi tehnikatalitusse tehnikaosakonna juhataja ametikoht, mida pakuti hagejale. Hageja väitel ei saanud nõukogu otsus olla hageja koondamise aluseks, sest siis tulnuks temaga tööleping lõpetada alates 30.03.2004.a. Juhatuse esimehe ainuisikulise otsusega likvideeriti alates 12.10.2004.a. trolli- ja t direktori ametikohad ja loodi neli uut ametikohta, sealhulgas tehnikaosakonna juhataja ametikoht, millist struktuuriüksust nõukogu poolt kinnitatud struktuuris üldse ei ole. Juhatuse esimees pakkus hagejale, kes aastaid on trolliparki juhtinud, vaid fiktiivset ametikohta – tehnikaosakonna juhataja ametikohta, kuivõrd 12.10.2004.a. puudus üldse selline osakond ja seda ei olnud ka nõukogu 30.03.2004.a. kinnitatud struktuuris. Samas ei pakutud hagejale ei liiklusdirektori ega tehnikadirektori ametikohti, mis olid vakantsed ja tegelikult samased hageja seniste töö ülesannetega. Kostja on rikkunud hageja koondamisel TLS § 98 lg. 2 põhimõtteid. Eeltoodud asjaoludel on hageja koondamine ebaseaduslik.
12.27.11.2004 esitatud hagis taotleb hageja töölepingu lõppenuks tunnistamist alates 27.10.2004 TLS § 86 p.3 alusel, töölepingu lõpetamise vormistamist, hüvituse väljamõistmise töölepingu lõpetamisest vähem etteteatamise tõttu 113 634,36 kr. ulatuses TLS § 87 lg.2 alusel, hüvituse väljamõistmist TLS § 90 lg.1 p.1 alusel, hüvitust lõpparve kinnipidamise aja eest ühe kuupalga ulatuses 28 633,20 kr., kasutamata puhkuse hüvitust 63 710,90 kr., hüvitust (keskmist palka) tööraamatu kinnipidamise aja eest, töölepingu koondamise motiivil lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja kuukuise hüvituse väljamõistmist TLS § 117 lg.2 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjendustel: TLS § 7 punkti 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Seega aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahel ei ole tööõigussuhet ning aktsiaseltsi juhatuse liikmele ei laiene tööseadustes töötajale ettenähtud sotsiaalsed garantiid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-96-00 kohaselt, kui juhatuse liikmeks valitud isik ei täida lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid, siis lõpeb tööleping tema juhatuse liikmeks valimisega poolte kokkuleppel ning Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-134-02 ja 3-2-1-39-04 on märgitud, et töölepingu seadus kuulub rakendamisele üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist.
14.ÄS § 306 lg. 1. ja TTTK AS-i põhikirja p. 4.1.1. järgi on juhatuse liikme ülesandeks on aktsiaseltsi juhtimine ja esindamine. Kui juhatuse liikmeks valitud isik täitis selliseid ülesandeid enne tema juhatuse liikmeks valimist töölepingu alusel, lõpeb tööleping tema juhatuse liikmeks valimisega. Hageja ja kostja vahel oli 16.11.1992.a. sõlmitud tööleping nr 1885, mille kohaselt hageja töötas hageja t direktori ametikohal. Hageja ametijuhendis kirjeldatud töökohustused ja õigused osutavad sellele, et töölepingu järgi oli hageja tööks t juhtimine ja esindamine, mida hageja ei eita. Seega täitis hageja töölepingu alusel ülesandeid, mis on ÄS § 306 lg. 1 ja TTTK AS-i põhikirja p. 4.1.1. kohaselt aktsiaseltsi juhatuse ülesandeks.
15.Antud juhul ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et hageja juhtis faktiliselt üksnes ühte TTTK AS-i ettevõtet – trolliparki. Suurte äriühingute puhul, nagu seda on TTTK AS, on praktiliselt võimatu, et üks juhatuse liige tegeleb äriühingus kõigega. Äriseadustik ei välista olukorda, kus äriühingu juhatuse siseselt jaotatakse juhtimis- ja esindamiskohustus erinevate juhatuse liikmete vahel. Tegemist on äriühingu juhatuse sisemise töökorraldusega, mis on suunatud seadusest ja põhikirjast tulenevate kohustuste paremale täitmisele. Juhatuse esimees on ÄS §-st 311 tulenevalt isikuks, kes juhatuse tegevust korraldab ja omab seega õigust teistele juhatuse liikmetele korraldusi anda.
16.15.12.2000.a. otsusega valis TTTK AS-i nõukogu hageja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistris 16.01.2001.a.). Juhatuse liikmeks valimisega muutus hageja õiguslik seisund, kuid tema kohustused jäid samaks. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et töölepingu järgselt seisnes hageja igapäevane töö aktsiaseltsi ühe majandusüksuse (ettevõtte) – t – juhtimises ning tema juhatuse liikmeks valimisega ei lisandunud talle täiendavaid igapäevaseid tööülesandeid. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-00 tehtud otsuses märgitust, tähendas hageja nõustumine olla TTTK AS-i juhatuse liige ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. Seega lõppes hageja tööleping poolte kokkuleppel sellest kuupäevast, kui TTTK A –i nõukogu tegi otsuse valida ta juhatuse liikmeks ehk 15.12.2000.a. Samast kuupäevast ei laiene pooltevahelisele suhtele TLS § 7 punkti 10 kohaselt töölepingu seaduse sätted. Hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat töölepingut, mida oleks võimalik koondamise tõttu lõpetada. Seetõttu on hagejale 22.10.2004.a. esitatud koondamisteade tühine ega too endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte vahel ei ole töösuhet, siis on kõik hageja esitatud nõuded alusetud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
HAGEJA TEISE HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
17.17.01.2005.a. (postitatud 14.01.2005.a.) saabus kohtusse hageja PP teine hagi kostja TTTK AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööraamatu alusetu kinnipidamise nõudes ning taotlus esitatud hagi liitmise kohta varemesitatud hagiga. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja töösuhe kostjaga 27.10.2004.a. koondamise tõttu TLS § 86 p.3 alusel. Seoses sellega esitas hageja 28.10.2004.a. taotluse töölepingu lõpetamise dokumentide, tööraamatu ja lõpparve nõudes. Kuivõrd kostja keeldus töölepingu lõpetamist vormistamast, samuti tööraamatut kätteandmisest, esitas hageja kohtusse hagi 27.11.2004.a. 14.12.2004.a. kostja väljastas hagejale tööraamatu, millesse tehtud kande kohaselt on hageja tööleping lõpetatud 15.12.2000.a. Tööraamatust ei nähtu töölepingu lõpetamise põhjus ja hageja ei ole saanud töölepingu lõpetamise kohta ühtki dokumenti, millest nähtuks lõpetamise põhjus.
18.Hageja ei ole avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks. Pooled ei ole kunagi sõlminud mingit kokkulepet töölepingu lõpetamiseks ja faktiliselt jätkus hageja töösuhe TTTK AS-is sõlmitud töölepingu alusel t direktori ametikohal kuni selle ametikoha likvideerimiseni ja talle kostja poolt teatatud koondamiseni 27.12.2004.a.. Töösuhte jätkumine on tõendatud töölepingu vastavate kannetega (lisad 12,13), kostja poolt koostatud ametijuhendiga, samuti sellega, et hageja töötas kostja juhtimise ja kontrolli tingimustes ning kostja maksis hagejale selle eest kokkulepitud palka. Ka ei maksnud kostja 15.12.2000.a. hagejale lõpparvet ega väljastanud tööraamatut, millest võinuks järeldada töösuhte lõpetamist. Hageja kui töötaja õigusi on oluliselt rikutud, kuna kostja poolt tagasiulatuva kuupäevaga kande tegemine tööraamatusse ja tema teavitamine ligi neli aastat hiljem töölepingu väidetavast lõpetamisest ei ole seadusega kooskõlas. Tegemist on kostja ühepoolse ja ebaseadusliku otsusega lõpetada hageja tööleping tagasiulatuvalt, mille hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks ja kehtetuks TLS § 117 lg. 1 ja ITLS § 29 alusel ning lugeda töösuhe poolte vahel jätkuvaks. Juhul kui kohus peaks mingitel põhjustel lugema hageja töölepingu lõpetamise kostja poolt siiski seaduslikuks, on hagejal õigus TLS §-de 74 ja 119 alusel nõuda lõpparvet, hüvitusena ühte
keskmise kuupalka lõpparve kinnipidamise eest, samuti hüvitusena keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest ajavahemikul 15.12.2000.a. kuni 14.12.2004.a. 27.11.2004.a. hagi esitamise ajal ei olnud hagejale teada, et kostja lõpetab tema töölepingu tagasiulatuvalt, see selgus 14.12.2004.a., mil hageja sai kostjalt oma tööraamatu. Kuivõrd tegemist on ühe ja sama vaidlusega samade poolte vahel, palub hageja liita tema esitatud hagid ühte menetlusse.
19.25.01.2005.a. kohtumääruse alusel kohus liitis hageja esitatud hagid ühte menetlusse.
20.09.12.2005.a. esitas hageja hagiavalduse asjaolude täpsustamise ja haginõude rahalise arvestuse. Hageja väitel tema 15.12.2000.a. juhatuse liikmeks määramine ei lõpetanud tema töölepingulist suhet kostjaga. Alates 01.01.2002.a. kehtiva töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 2 kohaselt on töötuskindlustus sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral. Sama seaduse § 3 lg. 2 p. 2 kohaselt ei ole kindlustatuks juriidilise isiku juhtimisorgani liige. Kostja esitatud õiendist hageja töötasudelt tehtud kinnipidamised 2002.a. jaanuar kuni 2004.a. detsember, nähtub, et kostja on igakuuliselt kinni pidanud hagejale makstud tasudelt töötukindlustuse maksud. Seega hagejale makstud tasu ei saa olla juhatuse liikme tasu, sest töötuskindlustuse makseid peetakse kinni vaid töötaja palgast. Kostja käsitles hageja tööd t direktori ametikohal töölepingulise suhtena ja kostja on vaid hageja palgalt direktorina teinud töötuskindlustuse kinnipidamisi. Juhatuse liikme tasult kinnipidamisi tehtud ei ole. Seega kostja väide, et hageja töölepinguline suhe peale juhatuse liikmeks valimist lõppes ja talle maksti vaid juhatuse liikme tasu ei vasta tegelikkusele.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja vaidleb ka viimastele nõuetele vastu. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ühelegi sellisele asjaolule või protseduuri reeglite rikkumisele, mis muudaksid pooltevahelise töölepingu lõpetamise 15.12.2000.a. ebaseaduslikuks Asjaolu, et pooled on peale töölepingu lõppemist 15.12.2000.a. sõlminud töölepingu lisad 12 (01.02.2001.a. ) ja 13 (01.01.2003.a.) ei tõenda pooltevahelise töösuhte jätkumist. Pooled ei sõlminud 15.12.2000.a. , kui hageja valiti juhatuse liikmeks, eraldi juhatuse liikme lepingut, vaid lugesid selle sõlmituks samadel tingimustel, mis olid märgitud töölepingusse. Seega tuleb nimetatud töölepingu lisasid käsitleda pooltevahelise juhatuse liikme lepingu lisadena.
22.Kostja vastuväidete kohaselt on 13.01.2005.a. hagiavalduses esitatud nõuded tunnistada 15.12.2000.a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja kohustada kostjat tühistama tööraamatu kanne, aegunud ning kostja taotleb sellest tulenevalt ITLS § 8 lõike 2 alusel aegumise kohaldamist. Hageja pidi töölepingu lõppemisest teada saama juba oma juhatuse liikmeks valimisest alates, seega 15.12.2000.a.. Isegi kui eeldada, et hageja juriidiliste teadmiste puudumise tõttu ei teadnud, et tema juhatuse liikmeks valimisega lõppes tema tööleping poolte kokkuleppel ning lugeda see asjaolu põhjuseks, mis takistas hagejal enda õiguste kaitseks töövaidlusorgani poole pöördumast, pidi hageja nimetatud asjaolust teada saama hiljemalt 28.10.2004.a. kui kostja teatas hagejale kirjalikult, et alates 16.01.2001.a. on hageja töötanud juhatuse liikmena juhatuse liikme lepingu alusel. Seega sai hageja hiljemalt sellest ajast teada sellest, et tema tööleping on 15.12.2000.a. lõppenud. Kuna hageja esitas kohtule hagiavalduse 15.12.2000.a. töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks alles 13.01.2005.a., on tema nõuded tunnistada ebaseaduslikuks ja kehtetuks PP töölepingu lõpetamine 15.12.2000.a. ning kohustada kostjat tühistama hageja tööraamatu vastav kanne, aegunud. Samal põhjusel on aegunud on ka hageja nõuded mõista kostjalt hageja kasuks saamata lõpparve ja ühe kuu keskmine palk hageja lõpparvest kinnipidamise eest. Hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk iga päeva eest ajavahemikul 15.12.2000.a. kuni 14.12.2004.a. hagejale tööraamatu kinnipidamise eest on alusetu, sest kostja ei
ole hagejale keeldunud tööraamatut väljastamisest. Juhatuse liikmena oli hagejal ka endal võimalus oma tööraamatu kättesaamist korraldada.
23.Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja töötasult töötuskindlustuse maksete kinnipidamine tõendab pooltevahelise töösuhte jätkamist. Asjaolu, milliseid makse kostja hagejale tehtud väljamaksetelt kinni pidas, ei oma antud vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Tegemist on maksuõigusliku asjaoluga, mis ei oma tähendust tsiviilõigussuhte sisule õigusliku hinnangu andmisel. Tähendust omab üksnes see, kas hageja täitis peale TTTK AS-i juhatuse liikmeks valimist lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Kostja jääb seisukoha juurde, et tulenevalt TLS § 7 p. 10 sätestatust lõppes pooltevaheline töösuhe alates 15.12.2000.a., kui hageja valiti TTTK AS-i juhatuse liikmeks. Kostja toetub Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi poolt antud tõlgendustele seaduse kohaldamise osas (lahendid nr. 3-2-1-96-00, 3-2-1-134-02 ja 3-2-1-39-04), millede seisukohtadest tuleneb, et töötaja äriühingu juhatuse liikmeks valimisega lõpeb temaga sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel, kui juhatuse liikmeks valitud isik ei täida lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seejuures tähendab töötaja nõustumine olla äriühingu juhatuse liige ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. Õiguslikku tähendust ei oma ka asjaolu, et peale hageja juhatuse liikmeks valimist ei vormistanud pooled eraldi dokumendina juhatuse liikme lepingut, vaid jätkasid töölepinguna vormistatud kokkuleppe järgimist. Oluline ei ole kokkuleppe pealkiri, vaid selle sisu. Seega tuleb pärast hageja juhatuse liikmeks valimist poolte vahel sõlmitud töölepingu lisasid käsitada pooltevahelise juhatuse liikme lepingu lisadena. Õiguslikku tähendust ei oma isegi see, kas pooled ise pidasid nende vahel olnud õigussuhet töösuhteks või mitte, kuna TLS § 7 p. 10 kohaselt töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga.
HAGEJA VASTUVÄIDE KOSTJALE
24.20.06.2006.a. esitas hageja oma seisukohtade täiendused tulenevalt kostja vastuväidetest. Hageja peab oluliseks asjaolu, et nõukogu ei sõlminud hagejaga kirjalikku juhatuse liikme lepingut ja sellisest kokkuleppest ei ole kunagi juttu olnud. Nii kostja kui hageja olid kuni 27.10.2004.a. ühesugusel arusaamal, et hageja on t direktori ametikohal töölepingu alusel, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile igapäevastes tööküsimustes. Hagejale maksti peale juhatuse liikmeks valimist eraldi hüvitust seadusest tulenevate juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Kostja muutis oma arusaama ja tegi selle hagejale esmakordselt teatavaks 29.10.2004.a., seega peale töösuhte faktilist lõppemist. Hageja luges oma töösuhte t direktorina lõppenuks 27.10.2004.a., lähtudes talle kostja poolt esitatud koondamisteatest ning jäi faktiliselt töölt ära, samas aga jätkus tema teenistussuhe äriühingu juhatuse liikmena. Hageja esitas avalduse nõukogu esimehele juhatuse liikmest lahkumiseks 17.12.2004.a.
25.Hageja väidab, et töölepinguline suhe ei lõpe niisama, vaid see tuleb tööandjal lõpetada. Isegi juhul, kui oleks õige kostja väide, et seoses juhatuse liikmeks valimisega pidi hageja töösuhe lõppema poolte kokkuleppel ehk TLS § 76 alusel, tuli kostjal tööandjana vastavalt ka toimida. Kostja toimingud ja käitumine ei andnud hagejale mingit alust arvata, et faktiliselt oleks tema tööleping lõpetatud, vastupidi, ka kostja arvates töösuhe hagejaga kestis kuni 27.10.2004.a. Hageja sai esmakordselt oma töölepingu lõpetamisest 15.12.2000.a. teada alles 14.12.2004.a. oma tööraamatust, kui kostja selle väljastas. Seega on hageja õigeaegselt (13.01.2005.a.) esitanud oma alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et pelgalt nõusoleku andmine kostja juhatuse liikmeks valimisele on tõlgendatav töölepingu lõpetamisena TLS § 76 alusel..
26.Hageja pädevuses ei olnud t töötajate tööraamatute hoidmine ja väljastamine. Personaliosakond ja raamatupidamine allusid juhatuse esimehele, kelle otsuste kohaselt toimiti. Nii arvestas raamatupidamine hagejale välja lõpparve seoses koondamisega, kuid siis teatati hagejale tema viimase tööpäeva lõpul, et juhatuse esimees on muutnud oma esialgset korraldust ja hagejale lõpparvet 27.10.2004.a. välja ei maksta ja hagejale keelduti väljastamast nii töölepingu lõpetamise
dokumente kui ka tööraamatut. Eelnimetatut tõendab hageja isikukaart, kus personalijuht on juhatuse esimehe korraldusel annulleerinud tema töölepingu lõpetamise kande TLS § 86 lg. 3 alusel. Seega kostja väide, et hagejal oli pädevus teha otsuseid iseendaga seotud töölepinguliste küsimuste osas, on väljamõeldis. Kostja ületähtsustab asjaolu, et hageja andis nõusoleku olla valitud juhatuse liikmeks ja väidetakse, et pelgalt see nõusolek olevat muutnud pooltevahelised kirjalikud kokkulepped, mis nähtusid sõlmitud töölepingust, olematuks. Töölepingulised suhted ei saa hajuda ilma lõpetamiseta. Selleks on tööseadustes olemas kostja jaoks kohustuslikud regulatsioonid. Vastasel juhul rikutakse õiguskindluse põhimõtet, sest lepingu sõlminud ei saa loota selles kokkulepitule.
HAGEJA NÕUDED
27.18.10.2006.a. esitas hageja kokkuvõetult oma nõuded (tlk. 179-180), mille kohaselt ta palus:
1.lugeda hageja tööleping lõppenuks 27.10.2007.a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega, tunnistada töölepingu lõppemine 15.12.2000.a. ebaseaduslikuks ja kohustada kostjat töölepingu lõpetamise vormistama vastavuses seadusega.
2.mõista hageja kasuks kostjalt välja töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 84 tööpäeva eest hüvitus 113 634,36 krooni TLS § 87 lg. 2 alusel.
3.mõista hageja kasuks kostjalt hüvitus seoses töölepingu lõpetamisega summas 114 532, 80 krooni TLS § 90 lg. 1 p. 1 alusel
4.mõista kostjalt hageja kasuks lõpparve kinnipidamise eest hüvitus 28 633,20 krooni TLS § 119 lg. 2 alusel.
5.mõista kostjalt kasutamata puhkuse hüvitis summas 63 710,90 krooni puhkuseseaduse § 25 alusel.
6.mõista kostjalt hageja kasuks tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg. 1 alusel kalendripäeva keskmine palk alates 28.10.2004.a. kuni 14.12.2004.a. summas 43 222,50 krooni
7.tunnistada hageja töölepingu lõpetamine seoses koondamisega ebaseaduslikuks TLS § 98 lg. 1 ja 2 alusel ning mõista hageja kasuks kostjalt hüvitus tema kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 171 799,20 krooni TLS § 117 lg. 2 alusel.
8.kohustada kostjat tühistama tööraamatu kande nr. 15 ja tegema tööraamatusse uue kande töölepingu lõpetamise kohta 27.10.2004.a. Alternatiivnõuded – juhul. kui kohus asub seisukohale, et hageja tööleping lõppes 15.12.2000.a., palub hageja mõista tema kasuks:
1.saamata lõpparve, mis seisneb kasutamata puhkuse hüvituses 24 998,40 krooni;
2.hageja lõpparve kinnipidamise eest 21 057,05 krooni,
3.tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 15.12.2000 – 14.12.2004.a. 130 689.50 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, mõistes hageja kasuks kostjalt hageja poolt kantud õigusabikulud summas 38 232 krooni vastavalt menetluskulude nimekirjale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
29.Hageja nõuded tulenevad töölepinguseadusest.
30.Antud asja vaidlus on selles, kas hageja, kes töötas alates 1992.a. TTTK AS-is t direktorina, peale tema valimist 15.12.2000.a. TTTK AS-i juhatuse liikmeks, töötas TTTK AS-is t direktorina edasi kas töölepingu alusel või kui äriühingu juhatuse liige, kelle tööleping oli lõppenud seoses tema äriühingu juhatuse liikmeks valimisega?
31.Äriseadustiku (enne 01.01. 2005 kehtinud redaktsioon) § 306 lg. 1 järgi on aktsiaseltsi juhatus, s.o. ka juhatuse liikmete ülesandeks äriühingu juhtimine ja esindamine ning ÄS § 307 lg. 1 järgi võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. ÄS §-d 306, 311, 312, 313, 314 ja 315 sätestavad juhatuse liikmele täiendavad kohustused ja vastutuse, mille järgi juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist, vähemalt kord nelja kuu jooksul tuleb juhatusel esitada nõukogule ülevaade aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida äriühingu saladust.
32.Töölepingu seaduse /TLS) § 7 p. 10 järgi ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhtele juriidilise isikuga. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-108-05, 24. novembril 2005.a. on asunud seisukohale, et Töölepingu seaduse § 7 p-st 10 ei tulene, et äriühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla äriühinguga ka töösuhtes. TLS § 7 p. 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus on ka lahendis nr. 3-2-1-134-02, 26. november 2002.a. leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust. Seega on oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid hageja äriühingus täitis.
33.Hageja töötas alates 16. novembril 1992.a. sõlmitud töölepingu nr. 1885 alusel TAS-is (edaspidi TTTK AS) t direktorina (tlk. 30-41). Hageja töö-kohustuseks t direktorina oli aktsiaseltsi ühe majandusüksuse (ettevõtte) – t – juhtimine vastavuses töölepinguga, alludes tööalaselt algselt peadirektorile, peale äriühingu ümber-kujundamist alates 27.11.1997.a. kuni 27.10.2004.a. TTTK AS-i juhatuse esimehele. Hageja täitis t direktori ametikohustusi töölepingu alusel.
34.Hageja valiti 15.12.2000 kostja juhatuse liikmeks (äriregistrisse kantud 16.01.2001.a.). Sellest ajast maksti hagejale nagu ka teisele juhatusele liikmele juhatuse esimehe korralduse alusel juhatuse liikme kohustuse täitmise eest lisatasu 5000 krooni kuus (tlk. 55), alates 01.04.2004.a. aga 7440 krooni kuus. Nõukogu ei ole hagejaga sõlminud ei suulist ega kirjalikku juhatuse liikme lepingut. Hagejale teadaolevalt oli juhatuse liikme teenistusleping sõlmitud vaid juhatuse esimehega.
35.Hageja väitel tema töökohustused t direktorina, mida ta täitis töölepingu alusel, ei langenud kokku TTTK AS-i juhatuse liikme kohustuste täitmisega. TTTK AS-i trollipark, mida hageja direktorina juhtis, oli TTTK AS-i üks struktuuriüksustest, nagu seda olid ka teised struktuuriüksused - trammipark, elektrimajand, automajand, raamatupidamine, haldusosakond, personalijuht jt. Neid struktuuriüksusi juhtisid struktuuriüksuse suurusest ja olulisusest lähtudes kas direktorid, ülemad või osakonna juhatajad. Nimetatud fakti kinnitab ka TTTK AS-i juhatuse esimehe PM’i poolt kinnitatud TAS Struktuurskeem alates 01.01.2002.a. (tlk. 29). Hageja, olles alates 1992 a t direktor, juhtides ja korraldades t tööd, ei ole pidanud juhtima kuni 01.04.2004 analoogset t tööd ja alles 15.03.2004.a. TTTK AS-i Juhatuse esimehe käskkirjaga määrati T direktor PP täiendavalt T direktori ametikoha kohusetäitjaks alates 01.04.2004.a. kuni uue struktuuri töölerakendumiseni (tlk. 44). Juhatuse liikmeks valimine 15.12.2000.a. tähendas hagejale äriseadustikust tulenevate kohustuste lisandumist (osalemist juhatuse koosolekutel, konkurentsikeeldu, kõrgendatud vastutust juhatuse otsuste eest) aga ka juhatuse otsustest tulenevaid lisaülesandeid, mis ei kattunud tema töölepinguliste kohustustega. Hagejal tuli lahendada lisaks oma töökohustustele teiste struktuuriüksuste probleeme, ette valmistada nõukogu istungitele küsimusi, mis ei tulenenud tema töölepingust nagu äriühingu vara müügilubade taotlemise küsimused, äriühingu vara soetamise küsimused jne. Juhatuse liikme kohustused ei olnud hõlmatud hageja töölepinguliste kohustustega. Struktuuriüksuse juhtimine ei võrdsustu aktsiaseltsi kui äriühingu juhtimisega.
36.Hageja väitel pooled ei ole kunagi sõlminud mingit kokkulepet töölepingu lõpetamiseks ja faktiliselt jätkus hageja töösuhe TTTK AS-is sõlmitud töölepingu alusel t direktori ametikohal kuni selle ametikoha likvideerimiseni ja talle kostja poolt teatatud koondamiseni 27.12.2004.a.. Nõukogu ei ole hagejale teatanud, et tema töösuhe lõpeb juhatuse liikmeks valimisega. Peale hageja valimist juhatuse liikmeks kinnitas nõukogu äriühingu struktuuri, mis nägi endiselt ette t direktori ametikoha. Kui nõukogu otsustas, et lisaks juhatuse liikmetele on vajalik struktuuris ette näha ja täita t direktori ametikoht, siis tõendab see asjaolu hageja töölepingu jätkumist. Lisaks aktsepteeris nõukogu juhatuse esimehe 2004.a. ettepanekut äriühingu uue struktuuri kohta (tlk. 25), millest ilmneb, et kokku tuleb panna tramm ja troll, mis 2005.a. kulude osas tähendaks, et pannakse keskastme juhtidest kaks osakonda kokku ja koondatakse üks koht ära. Kuivõrd ettepanek näeb ette ametikohtade ühendamist ja sellest tulenevalt koondamist, siis oli tegemist töösuhtega. Hagejale oli juhatuse esimees eelnevalt kokku leppinud, et tema jätkab uues struktuuris kas liiklusdirektori või tehnikadirektori ametikohal. Hageja kui töötaja õigusi on oluliselt rikutud, kuna kostja poolt tagasiulatuva kuupäevaga kande tegemine tööraamatusse ja tema teavitamine ligi neli aastat hiljem töölepingu väidetavast lõpetamisest ei ole seadusega kooskõlas. Tegemist on kostja ühepoolse ja ebaseadusliku otsusega lõpetada hageja tööleping tagasiulatuvalt, mille hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks ja kehtetuks TLS § 117 lg. 1 ja ITLS § 29 alusel.
37.Hageja peab oluliseks, et kostja käsitles hageja tööd t direktori ametikohal töölepingulise suhtena kuni 27.10.2004.a. mida tõendavad tööleping ja selle lisad 12 ja 13 (tlk. 30-41), TTTK AS-i juhatuse esimehe poolt 15.01.2002.a. kinnitatud t direktori ametijuhend (tlk. 42-43), millest ilmneb alluvussuhe, ametikoha eesmärk, s.o. t töö ja trolliliikluse korraldamine ja asjaolu, et hageja võis trolliparki esindada vaid juhatuse antud pädevuse piires. Samuti isikukaardiga (tabelinumber 1885) (tlk.125m-125o); palgaarvestuse lehtedega 2002,2003, 2004 (tlk. 125b-125.l); juhatuse esimehe poolt kinnitatud TTTK AS-i struktuuriskeemiga alates 01.01.2002.a (tlk. 29); AS TTTK käskkirjadega nr. 21-D, 15.03.2004 (tlk. 44), nr. 102-D, 12.10.2004 (tlk.45), 22.10.2004.a. koondamisteatega (tlk. 46-47), 30.03.2004.a. ettevõtte uue struktuuriga (tlk. 24-25) ja 03.11.2004.a. kirjaga nr. 1/6-625 ja ajalehe kuulutustega liiklusdirektori ja tehnikadirektori ametikohtadele konkursi kuulutamisega (tlk. 22-23, 87). Alles peale töösuhte faktilist lõppemist teatas kostja 23.12.2004.a. kirjaga nr 1/3-691, et hagejaga sõlmitud tööleping on lõppenud 15.12.2000.a. TTTK AS-i juhatuse liikmeks valimisega.. Juhatuse esimehe pädevuses ei ole juhatuse liikme lepingu sisu määratlemine, vaid see on üksnes nõukogu pädevuses. Nõukogu ei ole hagejale teatanud, et tema töösuhe lõpeb juhatuse liikmeks valimisega. Peale hageja juhatuse liikmeks valimist kinnitas nõukogu äriühingu struktuuri, mis nägi endiselt ette t direktori ametikoha samaaegselt t direktori ametikohaga, siis tõendab juba see asjaolu, et hageja töölepingu jätkumist. Hageja töölepingut alates 15.12.2000.a. ei saa käsitleda juhatuse liikme teenistuslepinguna, kuna nõukogu vastavasisulist otsust ei ole olemas, vastasel juhul oleksid seda teadnud nii hageja kui ka juhatuse esimees. Juhatuse esimehe 28.10.2004.a. kirjast (tlk. 50) ilmneb, et hageja töötamise osas juhatuse liikmena ei lähtunud ta mitte nõukogu otsusest, vaid juristi arvamusest. Hageja töölepingu põhitingimuste muudatused kuni koondamiseni kajastati töölepingu lisades, aga otsused, mis puudutasid hagejat kui juhatuse liiget, ei olnud töölepingu lisad (tlk. 55). Hageja nõuded tuginevad asjaolule, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe ajavahemikul
16.11.1992.a. kuni 27.10.2004.a. Hageja töösuhe lõppes faktiliselt 27.10.2004.a., kuid tema suhe äriühingu juhatuse liikmena jätkus.
38.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastavalt TLS § 7 p.10 ei laiene töölepinguseadus juriidilise isiku juhtorgani liikmele. Juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelist suhet reguleerib käsundusleping ehk tegemist on tsiviilõigusliku suhtega. Seega aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahel ei ole tööõigussuhet ning aktsiaseltsi juhatuse liikmele ei laiene tööseadustes töötajale ettenähtud sotsiaalsed garantiid. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-96-00, mille kohaselt, kui juhatuse liikmeks valitud isik ei täida lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid, siis lõpeb tööleping tema juhatuse
liikmeks valimisega poolte kokkuleppel ning Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-134-02 ja 3-2-1-3904 on märgitud, et töölepingu seadus kuulub rakendamisele üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist.
39.ÄS § 306 lg. 1. ja TTTK AS-i põhikirja p. 4.1.1. järgi on juhatuse liikme ülesandeks on aktsiaseltsi juhtimine ja esindamine. Kui juhatuse liikmeks valitud isik täitis selliseid ülesandeid enne tema juhatuse liikmeks valimist töölepingu alusel, lõpeb tööleping tema juhatuse liikmeks valimisega. Hageja ja kostja vahel oli 16.11.1992.a. sõlmitud tööleping nr 1885, mille kohaselt hageja töötas hageja t direktori ametikohal. Hageja ametijuhendis kirjeldatud töökohustused ja õigused osutavad sellele, et töölepingu järgi oli hageja tööks t juhtimine ja esindamine, mida hageja ei eita. Seega täitis hageja töölepingu alusel ülesandeid, mis on ÄS § 306 lg. 1 ja TTTK AS-i põhikirja p. 4.1.1. kohaselt aktsiaseltsi juhatuse ülesandeks. Kostja hinnangul langes hageja poolt t juhtimisel täidetav tegevus kokku tema kui juhatuse liikme tegevusega ehk funktsioonidega. Ei ole ebatavalist selles, et juhatuse liige juhib konkreetset suuremat ettevõtte struktuuriüksust ning et ta selle kõrval tegeleb ka ettevõtte kui terviku probleemide ja ülesannete lahendamisega. Tähendatud asjaolu ei muuda see, et hageja võeti juhatuse liikmeks siis, kui ta juba tegeles t juhtimisega ning et talle jätkati eraldi tasu arvestamist ja maksmist t juhtimise eest senise töölepingu tingimustel. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-9600 selgitanud, et kui juhatuse liikmeks valitud isik ei täida lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid, siis lõpeb tema juhatuse liikmeks valimisega senine tööleping poolte kokkuleppel. Seega lõppes senine tööleping hagejaga 15.12.2000, mistõttu tööraamatu kanne on õige ja selle parandamiseks puudub alus. Asjaolu, et tööleping lõpetamine vormistati tööraamatu kandena alles 2004, ei muuda kannet ebaseaduslikuks. Tööraamatut hakkas hageja nõudma alles oma 28.10.2004 kirjaga kuid kuna kuni tööraamatu kättesaamiseni oli hageja kostja juhatuse liige ehk siis isikuks, kes sai ise korraldada oma tööraamatu kättesaamist, siis ei saa rääkida tema tööraamatu kinnipidamisest ja selle eest hüvitise väljamõistmist. Ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et hageja juhtis faktiliselt üksnes ühte TTTK AS-i ettevõtet – trolliparki. Suurte äriühingute puhul, nagu seda on TTTK AS, on praktiliselt võimatu, et üks juhatuse liige tegeleb äriühingus kõigega. Äriseadustik ei välista olukorda, kus äriühingu juhatuse siseselt jaotatakse juhtimis- ja esindamiskohustus erinevate juhatuse liikmete vahel. Tegemist on äriühingu juhatuse sisemise töökorraldusega, mis on suunatud seadusest ja põhikirjast tulenevate kohustuste paremale täitmisele. ÄS §-st 311 tulenevalt juhatuse esimees juhatuse korraldab tegevust ja omab seega õigust teistele juhatuse liikmetele korraldusi anda.
40.15.12.2000.a. otsusega valis TTTK AS-i nõukogu hageja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistris 16.01.2001.a.). Juhatuse liikmeks valimisega muutus hageja õiguslik seisund, kuid tema kohustused jäid samaks. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et töölepingu järgselt seisnes hageja igapäevane töö aktsiaseltsi ühe majandusüksuse (ettevõtte) – t – juhtimises ning tema juhatuse liikmeks valimisega ei lisandunud talle täiendavaid igapäevaseid tööülesandeid. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-00 tehtud otsuses märgitust, tähendas hageja nõustumine olla TTTK AS-i juhatuse liige ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. Seega lõppes hageja tööleping poolte kokkuleppel sellest kuupäevast, kui TTTK AS –i nõukogu tegi otsuse valida ta juhatuse liikmeks ehk 15.12.2000.a. Samast kuupäevast ei laiene pooltevahelisele suhtele TLS § 7 punkti 10 kohaselt töölepingu seaduse sätted. Hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat töölepingut, mida oleks võimalik koondamise tõttu lõpetada. Seetõttu on hagejale 22.10.2004.a. esitatud koondamisteade tühine ega too endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte vahel ei ole töösuhet, siis on kõik hageja esitatud nõuded alusetud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kuivõrd hagejale ei laienenud juhatuse liikmeks oleku ajal töölepinguseadus, siis on alusetud tema ülejäänud nõuded.
41.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja TTTK AS on aktsiaselts, kelle põhitegevuseks on Tallinna linnas sõitjate regulaarvedu trammi ja trollibussiga, kelle aktsiakapital oli aastail 2001
kuni 2005 üle 75 miljoni krooni ning kus nimetatud perioodil töötas orienteeruvalt tuhat töötajat. Seega on tegemist kogu Tallinna linnale kahte eri liiki transpordi teenust pakkuva suure töötajaskonnaga äriühinguga, kelle tegevuse korrapäraseks toimimiseks oli TTTK AS-il juhatuse esimehe poolt kinnitatud struktuuriskeem alates 01.01.2002.a. (tlk. 29), millest nähtuvalt TTTK AS-i struktuur vajab mitmetasandilist juhtimist ja töö korraldamist TTTK AS-i korrapäraseks ja katkematuks igapäevaseks toimimiseks Samal ajal põhikirja järgi oli TTTK AS-i juhatusel 3 liiget. Juhatuse esimees, kelle määrab nõukogu ja kes korraldab juhatuse tegevust ning 2 juhatuse liiget. Juhatuse esimehele allus kogu aktsiaseltsi tegevuse juhtimine. Äriühingus oli juhatuse liikme teenistusleping sõlmitud ainult juhatuse esimehega. Teiste juhatuse liikmetega seda ei sõlmitud, vaid neile maksti juhatuse esimehe korralduse alusel alates 15.12.2000.a. 5000 krooni juhatuse liikme kohustuste täitmise eest .(tlk. 55).
42.Kohus, hinnates poolte esitatud väiteid ja tõendeid kogumis, on jõudnud järeldusele, et tuleb nõustuda hagejaga, et hageja tööleping ei lõppenud 15.12.2000.a. seoses tema valimisega TTTK AS-i juhatuse liikmeks, vaid tema töölepinguline suhe jätkus kostjaga ka peale tema juhatuse liikmeks valimist. Nimetatud asjaolu kinnitavad hageja esitatud dokumentaalsed tõendid kogumis. Hageja igapäevastele konkreetsetele ametikohustustele töölepingu alusel lisandusid juhatuse liikme kohustused. Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest maksti hagejale lisatasu, ja seda maksti ju juhatuse liikme täiendavate kohustuste täitmise eest, muidu poleks olnud ju vaja juhatuse liikme tasu hagejale maksta, mis seega tõendab, et kostja ise oli ka veendunud, et hageja töölepingulised ülesanded ei langenud kokku kostja juhatuse liikme ülesannetega. Hageja töölepingulise töö jätkumises TTTK AS-i t direktorina peale 15.12.2000.a. oli kostja ka ise täielikult veendunud kuni 27.10.2004.aastani, s.t. ajani kui hageja ei nõustunud vastu võtma talle pakutud teist töökohta. Riigikohus lahendites nr. 3-2-1-134-02, 26.11.2002.a. ja 3-2-1-108-05, 24.11.2005.a. rõhutab, et TLS õ 7 p. 7 ei tulene, et töösuhtes oleva isiku valimine (mittetulundus või äriühingu ühingu juhatuse liikmeks lõpetab temaga sõlmitud töölepingu igal juhul ja äriühingu juhatuse liikmeks olemine ei välista võimalust, et juhatuse liige teeb samas äriühingus ka töölepingu alusel tööd. Igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu aluse, langevad kokku. Seega on kohus jõudnud järeldusele, et hageja töö, mida ta tegi TTTK AS-i t direktorina ja 2004.a. ka t direktori kohusetäitjana, ei langenud kokku tööga, mida ta tegi TTTK AS-i juhatuse liikmena.
43.Kohus ei nõustu kostja esitatud väidetega, et hageja tööleping lõppes 15.12.2000.a. seoses tema valimisega TTTK AS-i juhatuse liikmeks, kuna TLS § 7 p. 10 alusel ei laienenud hagejale töölepingu seaduses sätestatu ja hageja täitis TTTK AS-i juhatuse liikmena samu ülesandeid kui enne 15.12.2000.a. TTTK AS-i t direktorina. Hagejaga oli sõlmitud juhatuse liikme suuline teenistusleping. Kohus märgib, et juhatuse liikme suuline teenistusleping ei anna juhatuse liikmele küll mingit garantiid ega võimalust saada hüvitist või lahkumiskompensatsiooni ja millises suuruses. Kostja ei nõustunud hageja esitatud väidetega, vaid ta tugineb TLS § 7 p. 10 sätestatul, kuna eelnevalt 15.12.2000.a. hageja antud nõusolek olla TTTK AS juhatuse liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist ja juhatuse liikme PP töölepingust ega ametijuhendist ei ole tuvastatad ülesandeid, mida tal tulnuks täita väljaspool juhatuse liikme ülesandeid. Kuna PP puudub kehtiv tööleping, siis ei ole vaja seda ka lõpetada.
44.Mis puutub hageja töölepingu lõpetamisse, siis kohus on esitatud tõendite alusel jõudnud järeldusele, et sisuliselt toimus hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega 12.10.2004.a. tutvustati hagejale allkirja vastu käskkirja nr. 102-D, millest nähtus tema ametikoha likvideerimine (tlk. 45). Hageja oli 13.10.– 21.10.2004.a. haige, tööle asus 22.10.2004.a. 22.10.2004.a. teatati hagejale kirjalikult nii trolli- kui t direktori ametikoha likvideerimisest alates 12.10.2004.a. ning seoses sellega töölepingu lõpetamisest 27.10.2004.a. seoses koondamisega TLS § 86 p.3 alusel ning samaaegselt hagejale tehnikaosakonna juhataja ametikoha pakkumisest. Hageja keeldus 26.10.2004.a vastu võtmast tehnikaosakonna juhataja ametikohta (osakonda ei
olnud veel moodustatud) ja nõustus jätkama töötamist ettevõtte uues struktuuris liiklusdirektori või tehnikadirektori ametikohal (tlk. 46-47). 27.10.2004.a. tehti hageja isikukaardile töölepingu lõpetamise kanne, mille järgi tööleping on lõpetatud 27.10.2004.a. TLS § 86 p. 3 alusel koondamise tõttu (tlk.125m-125o). Seega oli 27.10.2004.a. hageja viimane tööpäev ja vastavuses seadusega tuli vormistada temaga töölepingu lõpetamine, anda talle kätte tööraamat ja kanda üle lõpparve. 27.10.2004.a hagejaga töölepingu lõpetamist ei vormistatud, lõpparvet üle ei kantud ja tööraamatut kätte ei antud. 14.12.2004.a. kostja väljastas hagejale tööraamatu, millesse tehtud kande kohaselt on hageja tööleping lõpetatud 15.12.2000.a.
45.17.01.2005.a. (postitatud 14.01.2005.a.) saabus kohtusse hageja PP teine hagi kostja TTTK AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööraamatu alusetu kinnipidamise nõudes Juhul kui kohus peaks mingitel põhjustel lugema hageja töölepingu lõpetamise kostja poolt siiski seaduslikuks, on hagejal õigus TLS §-de 74 ja 119 alusel nõuda lõpparvet, hüvitusena ühte keskmise kuupalka lõpparve kinnipidamise eest, samuti hüvitusena keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest ajavahemikul 15.12.2000.a. kuni 14.12.2004.a. Kostja vaidles vastu, leidis, et nõuded on TLS § 7 p. 10 sätestatu alusel põhjendamatud ja taotles aegumist kuna hageja on alles 13.01.2005.a. esitanud kohtule avalduse 15.12.2000.a. töölepingu lõpetamise kohta. Kohus ei rahulda kostja aegumise taotlust, kuna hageja sai tema töölepingu lõpetamisest teada alles 14.12.2004.a. kui kostjalt tööraamatu kätte sai, seega on taotlus esitatud tähtaegselt.
46.Kostja ei ole hagejale maksnud seaduses ettenähtud koondamishüvitisi. Kuna kostja on eitanud hageja töötamist TTTK AS-i t direktorina töölepingu alusel peale 15.12.2000.a. kuni 27.10.2004.a., siis kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja hüvitiste rahaliste arvutuste kohta. Seetõttu kohus lähtub hageja poolt esitatud hüvitiste arvutustest. Hageja pidev staaž kostja juures on üle 10 aasta (töötas t direktorina alates 1992.a. kuni 27.10.2004.a.) ja TLS § 87 lg. 1 p. 3 kohaselt tuli kostjal hagejale koondamisest ette teatada mitte vähem kui neli kuud, seega 27.06.2004.a. Hageja sai kirjaliku teate töölepingu lõpetamise kohta 22.10.2004.a.. TLS § 90 lg. 1 p. 1 alapunkti kohaselt pidi kostja hagejale töölepingu lõpetamisel maksma nelja kuu keskmise palga. Hageja ühe kuu keskmine palk oli raamatupidamise andmetel 28 633,20 krooni. Hüvitus nelja kuu keskmise palga ulatusese on 114 532,80 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb maksta hüvitusena nelja kuu keskmise palk summas 114 532,80 krooni.
47.Puhkuseseaduse § 25 alusel on tööandja kohustatud töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Raamatupidamise andmetel oli hagejal õigus hüvitisele 66,3 päeva eest ja hüvitise suuruseks oli 63 710,90 (66,3 x ühe kalendripäeva tasuga 930,95) krooni.. Kohus leiab, et hagejale tuleb välja maksta hüvitis kasutamata puhkuse eest 66,3 päeva eest summas 63 710,90 krooni.
48.Kostja on ebaseaduslikult kinni pidanud hageja lõpparvet. TLS § 74 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 110 lg. 2 kohaselt vastutab kostja lõpparve kinnipidamise eest ja töötajal on õigus nõuda hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses, millest tulenevalt hageja nõue on 28 633,20 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb välja maksta hüvitis 28 633,20 krooni.
49.Kohus peab veel vajalikuks märkida, et tööõiguslikult on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega:. kui koondamisteate saanud töötaja nõuab töölepingu lõpetamist seoses koondamisega, siis kaotab ta õiguse vaidlustada töölepingu lõpetamist ja nõuda ebaõige vallandamise eest hüvitust kuni kuue kuupalga ulatuses.
50.Ülejäänud hageja hüvitise nõuded jätab kohus rahuldamata, kuna need on vastuolulised ja samuti arvestab asjaolu, et hageja juhatuse liikmena omas informatsiooni äriühingu planeeritavate ümberkorralduste kohta, mistõttu jätab rahuldamata hüvitise nõude töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 84 tööpäeva eest . Samuti jätab kohus rahuldamata tööraamatu kinnipidamise
eest nõutud hüvitise, kuna hagejal juhatuse liikmena oli võimalus korraldada oma tööraamatu kättesaamist ja samuti ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist seoses tööraamatu kinnipidamisega, mis takistas ta asumist teisele töökohale.
51.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel mõistab kostjalt riigituludesse riigilõivu 12 000 krooni ja seoses hagi osalise rahuldamisega TsMS 61 lg. 1 alusel jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.