2-03-521 Ärakiri
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-03-521
Tsiviilasi
KÜ hagi VS vastu 28 936 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
KÜ(asukoht XXX, registrikood XXX), ühistu seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Ü S ja J M ning nõustaja I R ; kostja VS(isikukood XXX; elukoht XXX) ning tema esindaja Marina Suhnjova.
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada
KÜhagi
VS vastu 28 936 krooni saamiseks.
Mõista välja VS KÜ kasuks põhivõlg koos viivistega summas 28 936 (kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kuus) krooni. Kohtukulude jaotus Mõista välja VS KÜ kasuks 2 100 (kaks tuhat ükssada)krooni kantud kulutuste katteks riigilõivule. KÜ võla sissenõudmise kulud summas 6 700 krooni jätta hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.11.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu Tallinna Linnakohtule 23.09.2003.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on VS, edaspidi kostja, KÜ liige ning tema omandisse kuulub neljatoaline korter nr. 41, asukohaga Tallinnas. XXX asuvas elamus, üldpinnaga 77,3 m2. Vastavalt Korteriühistu seaduse §-le 15 ja korteriühistu põhikirja p.-dele 3.3.4. – 3.3.7. kohustub korteriühistu liige õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid ja määratud makseid osutatud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Seisuga 01.07.2003.a. moodustas kostja võlgnevus korteriühistule 22 335.45 krooni, s.h. viivised 397.30 krooni. Hageja on võlgade sissenõudmise lepingu alusel delegeerinud OÜ-le S, kelle poolt võlgade sissenõudmise õigusabi teenuse eest esitati hagejale arve summas 6 700 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-st 76 lg. 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 29 036.10 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. 01.06.2004.a. (vt. tlk. 116 – 120) esitas hageja kohtule avalduse hagi täpsustamiseks. Selle kohaselt on kostja arvamus korteri vale üldpinna kohta 79,2 m2 ekslik, kuna kinnisturegistri andmetel on korteri üldpinna suuruseks 77,3 m2. Hageja on seisukohal, et maksete arvestamine kostjale kuuluva korteri osas toimub samadel alustel, kui riigi omandis olevate eluruumide kasutamise korral. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 26.01.1999.a. nr. 38 p. 4 loetakse üüri arvestamisel eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. Lodžade, külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvestatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0.5, rõdude ja terrasside põrandapind aga koefitsiendiga 0,3. Antud juhul üldpinna vahe 1,90 m2 moodustab lodža pinnast koefitsiendiga 0,5. Kostja oli nõus maksude arvestamisega üldpinnalt suurusega 79,2 m2 kuni märtsini 2004.a. ja seda varem kunagi ei vaidlustanud. Hageja esitab nimetatud küsimuse korteriühistu koosolekule päevakorda võtmiseks. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing, on hageja seisukohal, et kõik võlgade sissenõudmise kulud vastavalt korteriühistu juhatuse protokollile, korteriühistu põhikirja nr.3.3.21. ja Võlaõigusseaduse § 127 p. 1, peab tasuma kostja. Hageja jääb oma nõude juurde 6 700 krooni sissenõudmiseks õigusabiteenuse eest. Hageja ei nõustu kostja väitega, et KÜ on hagejana pahauskne, kes väidetavalt ei arvesta ühistu liikme õigustatud huvi ja kasutab oma õigust pöörduda kohtu poole hagiga pahauskselt eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Korteriühistul XXX on mõistvad suhted ühistu liikmetega, välja arvatud neist üksikud. Hageja soovib kokkuleppel lahendada poolte-vahelised probleemid. 02.09.2004.a. esitas hageja taas selgituse seoses oma hagiavaldusega. Hageja kinnitab, et kõigi korterite osas XXX asuvas elamus on hageja poolt tehtud arvestused vastavuses Vabariigi Valitsuse määrusega 01.07.1998.a., millega kinnitati „Eluruumide erastamise kord“. Vabariigi Valitsuse 12.10.1999.a. määrusega nr. 302 oli kinnitatud „Eluruumide erastamise korra muutmine“ ning muutus ka eluruumide üldpinna arvestus. Selle kohaselt loetakse üldpinna hulka toa (tubade) ja abiruumi (de), põrandapinna summa, kaasaarvatud sisse ehitatud seinakappide, külmade panipaikade ja verandade põrandapind. Sama määruse p.-de 7.1. – 7.4. erastamise kohustatud subjekt (antud juhul AS E ) pidi tegema üldpinna ümberarvestuse ja informeerima kõiki elamu korteriomanikke isiklikult väljastusteatega tähtkirjaga. Nagu selgub Hooneregistri tõendist, tegi AS E ümberarvestused 11.09.2000.a. ega teavitanud sellest korteriomanikke ega ka korteriühistut. Korteriühistu juhatus sai tekkinud probleemist teada alles
Hooneregistrist seoses maa erastamisega. Korteriühistu juhatus otsustas viia korterite üldpinna vastavuse reguleerimise küsimuse aruteluks üldkoosoleku päevakorda peale maa erastamise lõpetamist ja kinnistusraamatusse kandmist (02.06.2004.a.). See küsimus oli arutusel 22.06.2004.a. ja üldkoosoleku otsuse alusel alates 01.07.2004.a. arvestatakse kõigi korterite tasud täpsustatud üldpinna alusel. KÜ põhikiri oli antud igale ühistu liikmele korteriühistu moodustamise ajast. Korteriühistu liikmete poolt on olnud vastuseis juhatuse tegevusele ning see on viinud mitmete kohtuvaidlusteni, mistõttu on kannatanud kogu korteriühistu tegevus. Kostja on asunud juhatusega opositsiooni ning oli valitud 29.09.2001.a. korteriühistu liikmete üldkoosolekul ühistu juhatusse. Juhatus selles koosseisus kehtis kuni 22.04.2002.a. Hageja on seisukohal, et kostja-poolne arvete osaline tasumine on pigem kangekaelsus seoses mittenõustumisega uue juhatuse kooseisuga. Kostja poolt sularaha sissemaks 04.04.2002.a. selgitusega „hoolduskulu võlg 2002.a.“ oli tehtud peale kostja kandmist registrisse korteriühistu juhatuse liikmena. Juhatus oma infolehega nr. 9 30.04.2002.a. koos maksekorralduse koopiaga teatas kõigile ühistu liikmetele, et VS on tasunud korteriühistule võla summas 11 600 krooni. Mingit avaldust tasaarvestamiseks kostja poolt ei ole registreeritud ja juhatuse koosseisu muutmise järel ei olnud uuele juhatusele samuti ühtegi sellekohast avaldust üle antud. Sellel alusel hageja jätkab käesolevas tsiviilasjas kostjalt võla tagasi nõudmist, mis tekkis 2002.a. aprillist arvates. Hageja soovib käesolevat vaidlust lahendada kostjaga jätkuvalt kokkuleppel. 16.02.2007.a. toimunud korraldaval kohtu istungil esitas hageja kohtule taas kirjaliku seisukoha lähtuvalt kostja kirjalikust vastusest 31.01.2007.a. Hageja poolt esitatud nõue kostja vastu seisneb võlgnevusel, mis tekkis ajavahemikul aprill 2002.a. kuni juuli 2003.a. Eelneva perioodi võla tasus kostja 04.04.2002.a. summas 11 600 krooni. Selle makse teostas kostja isiklikult Hansapangas sularaha sissemaksena hageja arvele selgitusega „üür- ja võlg 1998.a. – 2002.a. XXX– 41“, mille laekumist tõendab pangakonto väljavõte. Seega kostja väide, et tasujaks oli kostja abikaasa, ei vasta tõele. Tsiviilasjas nr. 2/3/33-3608/01 tehtud kohtuotsuses KÜ XXX hagis kostja vastu jäeti hagi rahuldamata. See ei tähenda hageja arvates seda, et saldo seisuga 01.05.2001.a. on 0 krooni, nagu väidab kostja. Kohtuotsuse tegemise päevaks oli kostja oma võlgnevuse tasunud täies ulatuses. Hageja ei ole nõus kostja poolt esitatud arvestusega maksete kohta. Kuna elamus on moodustatud korteriühistu, korraldavad korteriomanikud kaasomandiga seotud õigussuhted korteriühistu seaduse järgi, mitte korteriomandi seaduse järgi. Elamu majandamiseks vajalikud kulutused on määratud vastavalt korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustele, mis vastab KÜS nõuetele. KÜS § 13 lg. 4 sätestab, et korteriühistu otsused majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ koosolekutel vastu võetud otsuseid majandamiskulude määramise kohta ei ole kostja poolt vaidlustatud kohtus ja need on seega kehtivad. Kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud korteriühistu liikmete üldkoosolekute protokollid on hageja poolt asjas esitatud. Korteriühistu lähtub aasta majandamiskavadest, mis kinnitatakse igal aastal liikmete üldkoosoleku poolt. Samuti on üldkoosolek igal aastal kinnitanud korteriühistu majandusaasta aruande, bilansi ja revisjonikomisjoni aruande, mis kinnitavad majandamiskulutuste sihtotstarbelisust. Kostja otsustas põhjendamatult maksta hoolduse ja remondi eest 1 krooni m2 kohta, kuigi üldkoosoleku poolt oli kinnitatud remondifondi makseks 3.00 krooni m2 kohta ja hoolduskuludeks 3.50 krooni m2 kohta ja loobus üldse tasumast üldvee ja üldkasutavate ruumide kasutamise eest, s.o. 100 krooni kuus. Kostja poolt esitatud revisjonikomisjoni akt 28.03.2002.a. on hageja arvates kehtetu ja arusaamatu dokument, seda pole kunagi varem esitatud juhatusele ega üldkoosolekule kinnitamiseks. Hageja on nõus, et õigusabikulud summas 6 700 krooni on kohtuvälised kulud ning neid ei saa
arvestada hagihinna hulka. Kuna kostja jääb korteriühistu võlglaseks, suurendab hageja oma nõuet – hagihinda kostja vastu summani 28 036.45 krooni seisuga 01.03.2004.a. Hageja peab vajalikuks märkida, et seisuga 01.02.2007.a. ületas kostja koguvõlgnevus hageja ees 81 000 krooni.
Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt summas 4 030.25 krooni. Kostja on seisukohal, et tal puudub ülejäänus hageja ees võlgnevus ning ta on oma vastuväidete kohaselt antud asjaolu ka dokumentaalsete tõenditega tõendanud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 26.01.2004.a. hagi ei tunnista, leides, et hagi on põhjendamatu ja seda alljärgnevatel põhjendustel. KÜS § 13 lg. 4 tuleneb, et korteriühistu liikmele on kohustuslikud vaid need majandushaldusega seotud kulutuste maksed, mis on kinnitatud üldkoosoleku poolt. Sama seaduse §-st 15 tuleneb, et korteriühistu liikmete sihtkulutuste ja koormatiste kohustused on igaaastase majandustegevuse plaani lahutamatu osa, mis kinnitatakse üldkoosoleku poolt. KÜS §-st 15.1. tuleneb, et majandamiskulud arvestatakse ühistu liikmete vahel eluruumi üldpinna 1 m2 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜ registreeriti 28.05.1998.a. ning 1998a.. juulis võttis korteriühistu üle elamu haldamise. Möödunud aasta jooksul ei ole korteriühistu juhatus esitanud liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks ühistu majandustegevuse kava koos elamu majandushalduseks planeeritavate ühistu tulude ja kuludega. Samuti pole üldkoosolek kinnitanud haldusja hoolduskulude jaotamise metoodikat. Ülaltoodust lähtudes leiab kostja, et temal ei tekkinud kohustust tasuda üldkoosoleku poolt kinnitamata tariifide järgi, mida arvestas ühistu juhatus. 1999.a. aprillis maksete küsimust reguleerida ning palus ühistu juhatusel esitada dokumentatsioon, mis tõendab maja hoolduse ja remondikulusid. Juhatus vastas kostjale, et ei ole kohustatud kostjale aru andma ning dokumentatsioon on ärisaladus. Hageja esitas asjas ainult korteri nr. 41 määramise ja maksmise kohta summad perioodil detsember 2001.a. kuni juuli 2003.a., kuid pole esitanud algdokumente oma arvestuste põhjendamiseks nõutava tasu liikide lõikes. Hageja ei ole kostja arvates tõendanud, millele on rajatud tabeli algsaldo summas 10 952.90 krooni ulatuses seisuga 31.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu 25.04.2002.a. otsuse (ts. asi nr. 2/3/33-3608/01) alusel oli kostja võlg KÜ ees seisuga 01.05.2001.a. 0 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja on kohustatud tõendama tegelikku võla suurust, tuginedes mitte üldandmetele, vaid algdokumentidele, millised tõendavad määramiste alust - maja haldus-, hooldus- ja remondikulude dokumentide koopiad ja tõendid nende kulude tasumise kohta, veetarnija arved üldvee kadude arvestamiseks. Kostja on üritanud hagejaga lahendada maksete küsimust OÜ-ga Suur Vürst. Hageja pole asjas esitanud OÜ-le Suur Vürst nõudeõiguse loovutamist tõendavaid dokumente, mistõttu kostja keeldus OÜ-le Suur Vürst rahasumma ülekandmisest. Kostja tasus 100 %-lt kommunaalmaksete eest (s.h. soojusenergia, veemõõturite, prügiveo eest). Teiste makse liikide eest teeb kostja osalise ettemaksu, mille eest teavitas juhatust. Tegeliku kostja võlgnevuse tõendamiseks, mis kuulub tasumisele, soovib kostja esitada kohtule oma arvestuse ajavahemikul maist 2001.a. – juuli 2003.a. Ilma algdokumente omamata on kostjal sellist arvestust võimatu teha. Kostja 12.03.2004.a. kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt toimus 09.03.2004.a. poolte kohtumine ning kostjale sai selgeks, et hageja poolt tehtud arvestused on ebaõiged alljärgnevatel põhjendustel. Algsaldo seisuga 31.12.2001.a. summas 10 952.90 krooni sisaldab endise kohtus vaidlustatud nõude summas 7 246.80 krooni ning viivise summas 420 krooni (periood kuni 01.05.2001.a.) ning perioodil kuni detsember 2001.a. tasumata jäänud 2 948.10 krooni ning viivised 338 krooni. Kostja sellega ei nõustu, kuna Tallinna Linnakohus oma 25.04.2002.a otsusega (ts. asi nr. 2/3/33-3608/01) jättis KÜ hagi kostja vastu rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud tehtud kulutusi ega asjaolu, et ta on õigustatud
kostjalt just hagetavat summat nõudma. Siit tulenevalt leiab kostja, et seisuga 01.05.2001.a. oli tema arvelduste saldo 0 krooni. Hageja esitatud võla arvestus on põhjendamatu ning alla kirjutatud mittepädeva isiku poolt. Hageja on arvestanud kostjale hooldus- ja remondifondimakseid 6,13 krooni 1 m2 kohta 79,2 m2 üldpinnale. Vastavalt KÜS § 15.1. tuleb arvestus teha eluruumi suurusest üldpinnast lähtudes. Kostjale kuuluva eluruumi üldpind on 77,3 m2, vahe on 1,90 m2. Seega on 27 kuu eest rohkem arvestatud 1,90x6,13x27=314.47 krooni. Samuti on rohkem arvestatud kostjale makseid prügiveo eest 17.73 krooni ning maamaksu 8.69 krooni. Kokku on vaidlusaluse perioodi eest kostjale määratud makseid summas 33 480.48 krooni. Kostja tasus sellest 22 303.15 krooni, millest kommunaalmaksetena 18 154.83 krooni ja hooldus- ning remondifondimaksetena 4148.32 krooni. Kostjal on tasumata 11 537.33 krooni, mis sisaldab 8 645.63 krooni hooldus- ja remonditasu, 191.70 krooni üldvee kuludeks ning 2 700 krooni üldkasutatava pinna tasu. Põhjuseks on asjaolu, et hageja ei ole kostja arvates tõendanud asjaolu, et ta on õigustatud nõudma kostjalt just hagetavat summat. Korteriühistu üldkoosolek ei kinnitanud haldus- ja hoolduskulude ning remondifondi maksete tariife, veekadude arvestamise ja kulude jaotamise metoodikat korteriomanike vahel. Hageja ei ole tõendanud ka tegelikke kantud kulutusi. Kõik algdokumendid on korteriühistu liikmetele salastatud, samuti ei esitata üldkoosolekute protokolle korduvatele palvetele vaatamata. Samuti on kostja arvates põhjendamatu hageja viivise nõue. Hageja on viivist arvestanud võla üldsummalt, pidanuks aga arvestama maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. 21.06.2004.a. esitas kostja vastuse hagiavalduse täpsustusele alljärgnevas. Korteriühistu ja korteriomanike vahelised õigussuhted reguleeritakse Korteriühistu seaduse, Korteriomandi seaduse ning Asjaõigusseaduse sätete alusel. AÕS § 75 lg. 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 13 lg. 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg. 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandieseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KÜS § 15.1. lg. 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindade osatähtsusele vastava elamu- ja elamuümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Hooneregistri tõendi nr. 2034 kohaselt on kostja eluruumi üldpind 77,3 m2, seega tuleb kostjale määratavate maksete arvestamisel lähtuda selle eluruumi üldpinnast 77,3 m2. mitte aga 79,2 m2. antud asjaolu on kostja vaidlustanud juba 2001.a. tsiviilasjas nr. 2/3/33-3608/01. Oma hagiavalduse täpsustuse p.-s 2 lg. 1 ei ole hageja määranud, mis seadusele tugineb tema väide. 31.01.2007.a. esitas kostja oma kirjaliku vastuse hagile terviktekstina, koondades kõik varem esitatud vastuväited ühte dokumenti. Kostjal olevate andmete kohaselt oli tema võlg korteriühistu ees seisuga 31.07.2001.a. summas 147.71 krooni ning kostja esitab asjas kohtule oma arvestused ja kviitungid maksete tasumise kohta. Kostja koostatud tabelist nähtub, et perioodil mai 2001.a. kuni juuli 2003.a. oli kostjale määratud kommunaalmakseid summas 18 173.06 krooni, sellest 8 612.10 krooni küttekulu + 3197.95 krooni soe vesi + 3 140.90 krooni vesi + 732.37 krooni prügivedu + 135 krooni koeramaks + 354.74 maamaks, mille kostja tasus 100 % ulatuses. Samuti maksis kostja selle perioodi eest osaliselt määratud makseid hoolduskuludena ning remondifondi summas 4 276.80 krooni. Kokku tasus kostja selle perioodi eest 22 449.86 krooni. Hageja nõuab kostjalt oma hagis võlgnevust summas 29 036.10 krooni, millest 22 335.45 krooni on majandamiskulude võlg hageja arvamuse kohaselt ning 6 700.65 krooni on hageja kulud õigusabile, mis ta tasus käesolevas menetluses OÜ-le Suur Vürst. Kostja peab nimetatud menetluskulude lülitamist kostja võlgnevusse õigusvastaseks, kuna esindaja kulud on menetlusevälised kulud TsMS § 144 p. 1 järgi. Samuti pole kostja nõus tasuma 7 666.80 krooni perioodi eest juuni 1999.a. – 04.2001.a., sest Tallinna Linnakohtu
otsusega 25.04.2002.a. on tuvastatud, et seisuga 01.05.2001.a. oli arvestuste saldo poolte vahel 0 krooni. Kostja ei ole nõus tasuma 162.89 krooni üldvee eest, sest hageja ei ole selles nõudes oma nõudeõigust tõendanud. Hageja nõuab kostjalt veekadude katteks raha, kuid ise pettis AS-i Tallinna Vesi ning jättis hankijale esitamata veearvestite näidud alates 31.08.2001.a. Hageja peab samuti kostja arvates tõendama, et veekadu oli tegelikkuses olemas, millises ulatuses ning kas see oli jagatud kõigile korteritele XXXelamus. Kostja ei ole samuti nõus tasuma 1 994.75 krooni viivist, sest see on arvestatud summalt, millesse on lülitatud 7 666.80 krooni. Kuni 2001.a. pole korteriühistu juhatus esitanud üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse plaani koos elamu majandushalduseks planeeritavate ühiste tulude ja kuludega ning ei ole antud üldkoosolekul võimalust kostjale ja teistele korteriomanikele võimalust oma seisukohta avaldada ning jäeti need ilma hääleõiguseta. Üldoosoleku protokollid esitati kostjale alles kohtu nõudmisel. Kostja arvates on KÜ üldkoosolekute protokollid 26.05.1998.a.; 01.06.1999.a. ning 01.08.2000.a. võltsitud. Kostja on seisukohal, et hageja pole kostjalt õigustatud üldse viivist nõudma. Kostja ei ole nõus tasuma 8 517.15 krooni ja 2 700 krooni remondifondi, hoolduseks ja üldkuludena põhjusel, et korteriomanike rahalisi vahendeid kasutatakse mittesihtotstarbeliselt ja suuremas ulatuses, kui on elamu korrashoiuks vaja. Ehitustööd tehakse madalama kvaliteediga ja suurema maksumusega. Revisjonikomisjoni arvamusel oli perioodil 1998.a. kuni 2002.a märts juhatuse poolt alusetult kulutatud 190 910.16 krooni. Kostja on veendunud, et korteriühistu liikme kohustus tasuda makseid majandustegevuse plaani järgi ei välista tema õigust loobuda hüvitamast kaasomandieseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta pole nõustunud. Kostja on seisukohal, et hageja peab tõendama, et tema elamu majandamise kulud olid sihtotstarbelised ja vajalikud tuginedes algdokumentidele. Samuti peab kostjal olema võimalik teha kindlaks, kas kulud olid kaasomandieseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikud või need ületasid vajalikke kulutusi. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus asjaolude üle, et kostja on KÜ ühistu liige ja Tallinnas, XXX asuva korteri nr. 41 omanik. Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et kostja tasub talle osutatud ja vahendatud kommunaalteenuste eest määratud makseid. Ülejäänus on pooltel olnud jätkuvalt sügavad erimeelsused kogu tsiviilasja menetluse kestel alates 23.09.2003.a., mil hagi hageja poolt kostja vastu kohtule esitati ning pooli lepitada kohtul ei õnnestunud. Vastavalt Korteriühistu seaduse § 2 lg.-le 1 on korteriühistu Korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastavalt Asjaõigusseaduse §-le 75 lg. 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühises asjas lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS-st ei tulene teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu Korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandieset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Kaasomandieseme valitsemise suhtes kohaldatakse Korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 kohaselt tasub korteriomanik korteriomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandieseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KÜon moodustatud
28.05.1998.a. Esialgse hagiavalduse kohaselt moodustab kostja võlgnevus korteriühistu ees seisuga 01.07.2003.a. kokku 22 335.45 krooni. Seisuga 01.07.2003.a moodustab hageja arvestuse kohaselt viivis kostja võlgnevuselt kokku 397.30 krooni. Lisaks võla- ja viivise nõudele on hageja esitanud käesolevas hagis kostja vastu ka õigusabiteenuse osutamise tasu nõude summas 6 700.65 krooni ning hageja hinnangul võlgneb kostja hagejale kokku 29 036.10 krooni. Hageja esitas 12.03.2004.a. täpsustatud hagihinna arvestuse (vt. tlk. 67, 81 ja 82), mille kohaselt moodustab kostja võlgnevus seisuga veebruar 2002.a. 10 928.70 krooni. XXX korteri nr. 41 ülalpidamiskulud moodustavad selle õiendi kohaselt 3,13 krooni 1 m2 ja remondifondimaksed 3,0 krooni 1 m2 kohta. Korteri üldpind moodustab hageja andmetel 79,2 m2 ja köetav pind 77,3 m2. Osundatud õiendi kohaselt on kostja poolt tasutud 2002.a. märtsis 1 030 krooni ning 2002.a. aprillis 11 600 krooni. Kostja võlgnevus moodustab hageja arvestuse kohaselt kokku 22 335.45 krooni ning 1 994.79 krooni viiviseid. Kostja poolt on asjas esitatud maksedokument sularaha sissemaksu kohta 04.04.2002.a. XXXarvele summas 11 600 krooni. Maksedokumendi selgituse kohaselt on kostja tasunud üüri ja võla 1998.a. – 2002.a XXX– 41 eest. Selle summa laekumist on hageja oma hagihinna arvestamisel ka kirjendanud kostjapoolse sissemaksena. Asjas esitatud KÜliikmete üldkoosoleku otsuse kohaselt 26.05.1998.a. määrati ekspluatatsioonifondi makseks 3.50 krooni 1 m2 kohta ning remondifondimakseks 3,0 kr. m2 kohta. Sama üldkoosoleku otsusega on ühistu liikmete poolt kinnitatud 1999.a. majandusaasta plaan. Asjas esitatud KÜ liikmete 01.07.1999.a. üldkoosoleku protokolli p. 5 kohaselt käsitleti üldkasutavate ruumide kasutamise tasustamist ning üldkoosolek otsustas lisada korteritele, millised kasutavad üldpinda isiklikuks otstarbeks, igakuulisele korterimaksete arvele eraldi näidatuna juurde 100 krooni. Koosoleku juhataja selgituse kohaselt on tegemist pindadega, mis ehitati kinni neljatoaliste korterite omanike poolt ja kasutatakse nende endi otstarbeks. Asja materjalidest nähtuvalt pole kumbagi üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud korras vaidlustatud. Kostja vastuväited nende dokumentide võltsituse kohta pole asjas kohtu arvates tõendamist leidnud. Kostja on küll asjas esitanud avalduse ärakirja Tallinna Politseiprefektuurile 15.03.2004.a. kriminaalasja alustamiseks 26.05.1998.a. üldkoosoleku protokollile lisatud osalejate nimekirja võltsimisega, kuid vastavad tõendid nimekirja võltsimise kohta asjas puuduvad. Kostja on asjas omaks võtnud asjaolu, et tema on tasunud ekspluatatsioonifondi makseid 1 kroon 1 (ühe) m2 kohta üldpinnast summas 79 krooni kuus ning remondifondi 1 kroon 1 (ühe) m2 üldpinnast ning antud asjaolu nähtub ka kostja esitatud maksete arvestustest (vt. tlk. 19, 20,21, 22). Hagiavalduse täpsustuse kohaselt 31.05.2004.a. oli kostja nõus maksete arvestamisega üldpinnalt suurusega 79,2 m2 kuni 2004.a märtsikuuni ning varem pole seda asjaolu kordagi vaidlustanud. Seega olid pooled kuni 2004.a. märtsikuuni ühel meelel ka selles, et kostja omandisse kuuluva eluruumi üldpind on 79,2 m2. Kostja on asjas esitanud Hooneregistri tõendi nr. 12371 lisatuna oma vastusele hagi täpsustusele asja menetluse kestel 21.06.2004.a. ning selle tõendi kohaselt on Valetina Spasskaja omandisse kuuluva 4toelise korteri eluruumide pind 77,3 m2. Sellest tõendist ei nähtu, et tegemist on korteri üldpinnaga. Hageja asjas 02.09.2004.a. esitatud selgituse kohaselt lähtuvalt Eluruumide erastamise seadusest on Vabariigi Valitsus oma 01.07.1993.a. määrusega nr. 198 kinnitanud „ Eluruumide erastamise korra. Selle määruse p.-i 7 järgi loetakse korteri üldpinna hulka kõigi korteris olevate ruumide põrandapinna suma ning sisseehitatud seinakappide, lodžade, rõdude, verandade, terrasside ja külmade panipaikade põrandapind. Seejuures tuleb arvestada järgmisi vähenduskoefitsiente: lodžad, külmad verandad ja külmad panipaigad – 05 ning rõdud ja terrassid 0,3. selle alusel on korteriühistus Liikuri 28 tehtud kõigi korterite üldpindade arvestused. Vabariigi Valitsuse 12.10.1999.a. määrusega nr. 302 oli kinnitatud „Eluruumide erastamise korra muutmine“ ning muutus ka üldpinna arvestus. Selle määruse kohaselt loetakse üldpinna hulka tubade ja abiruumide summa, kaasa arvatud sisseehitatud seinakappide, külmade panipaikade ka verandade põrandapind. Sama määruse p.-de 7.1. – 7.4. kohaselt oli erastamise kohustatud subjekt (käesoleval juhul AS
E ) tegema üldpinna ümberarvestused ja informeerima kõiki korteriomanikke isiklikult väljastusteatega tähtkirjaga sellest. Nagu nähtub kostja esitatud Hooneregistri tõendist (vt. tlk. 138), on AS E selle korraldanud 11.09.2000.a. Küsimus üldpinna vastavuse reguleerimisest oli korteriühistu juhatuse poolt pandud arutusele üldkoosoleku päevakorda 22.06. 2004.a. ning üldkoosoleku otsuse kohaselt alates 01.07.2004.a. arvestatakse kõik korterite tasud täpsustatud üldpinna alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et antud üldkoosoleku otsust oleks vaidlustatud. Seega ühistu liikmed tagasiulatuvalt üldpinnaga seotud maksete ümberarvestuste tegemist vajalikuks ei pidanud ning sellekohane üldkoosoleku otsus seniajani kehtiv ja täitmiseks kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele, kaasaarvatud ka kostja. KÜpõhikirja p. 3.3. alap. 5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, millised arvestatakse korteris elavate elanike arvust, vastavalt antud korterit tegelikult kasutatavate isikute arvule, alap. 6 kohaselt ühistu osutatud teenuste eest, mis ei tulene vahetult ühistu tegevuse eesmärgist, maksma tasu juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sama sätte alap. 7 kohaselt on põhikirja alap.-des 4, 5 ja 6 nimetatud maksete õigeaegselt tasumata jätmisel ühistu liige kohustatud tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest üldkoosoleku otsusega määratud suuruses. Korteriühistus XXXpõhikiri kehtib alates selle moodustamisest. Üldkoosoleku ainupädevus on määratletud põhikirja 5.2. ning alap. 12 kohaselt osamaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine ning alap. 13 kohaselt sihtotstarbeliste ja muude maksete tasumise korra kehtestamine jne. kuuluvad üldkoosoleku pädevusse. Korteriühistu Liikuri 22.06.2004.a. üldkoosoleku otsuse p. 4 kohaselt käsitleti samal koosolekul hooldus- ja remondifondi tariifide määramist vastavalt maja üldpinna suurusele ning tariifideks määrati hooldusfondi maksena 4,0 krooni iga korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta ning remondifondi maksena 4,0 krooni iga korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta. Ainetu on kostja vastuväide selles, et hooldus- ja remondifondi maksete tariife pole kunagi ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestatud. Ülalkäsitletud üldkoosoleku otsusest nähtub, et alates korteriühistu asutamisest 1998.a. (vt. üldkoosoleku otsus 26.05.1998.a. tlk. 94 – 96) on nimetatud maksed korteriühistus määratud vastava liikmete üldkoosoleku otsusega ning alles 22.06.2004.a. toimunud üldkoosolekul määrati alates 01.07.2004.a uued tariifid hooldus- ja remondifondi maksetele. Asjaolu, et kostja korteriühistu üldkoosolekute otsuseid ei aktsepteeri ja neid ei täida, ei tähenda kohtu arvates seda, et need otsused on õigustühised, sest oma sellekohaseid vastuväiteid pole kostja asjas kohtule seaduses sätestatud korras tõendanud. Kostja väide, et tema poolt 04.04.2002.a. ühistu arvele tehtud sissemaks summas 11 600 krooni on selle maksedokumendi kohaselt tasutud kostja enda poolt sularahamaksena ettemaksuna hageja arvele, ei ole õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole asjas kohtule tõendanud asjaolu, et ta on ühistule esitanud oma väidetava ettemaksu summas 11 600 krooni tasumise kohta avalduse tasaarvelduste tegemiseks. Antud summa on kostja poolt tasutud varasema võlgnevuse tasumiseks, sest seda kinnitab kostja enese kirjalik selgitus sularaha sissemaksel (vt. tlk. 92) 04.04.2002.a. – „üür ja võlg 1998.a. – 2002.a. Liikuri 28-41“. Kostja seletus kohtule, et antud ülekande tegi tema abikaasa ettemaksuna pole asjas seaduses sätestatud korras tõendamist leidnud. Oma täpsustatud hagiavalduse kohaselt 02.09.2004.a. nõuab hageja kostjalt võlgnevust, mis kostjal tekkis alates aprillist 2004.a. kuni juuli 2003.a. Kostja oma vastuväidetes hagile korduvalt rõhutanud, et KÜ peab hagejana tõendama elamu majandamise kulude sihtotstarbelisust ning põhinemist algdokumentidel. Samuti peab kostjal tema arvates olema võimalus teha kindlaks, kas kulud kaasomandieseme korrashoiuks olid vajalikud või ületasid need vajalikke kulutusi. Eeltoodut aluseks võttes määras kohus asjas 16.11.2007.a. poolte nõusolekul raamatupidamisfinantsekspertiisi ning tegi selle läbiviimise Korteriühistus XXXülesandeks Rimess MRI OÜ-le Kohus
kohustas pooli tasuma ekspertiisikulud kummalgi neist 50% ulatuses kohtu deposiitarvele ning kohustas hagejat esitama eksperdile ekspertiisi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni, mille nimekirja koostas kohus kooskõlastatult ekspertiisiasutusega ja tõi ära kohtumääruses. Kohus määras ekspertiisikulude tasumise tähtajaks 23.03.2007.a. KÜtasus kohtu määratud tähtajaks ekspertiisitasu summas 14 750 krooni. Kostja teatas kohtule 28.03.2007.a. kirjalikult, et ta loobub ekspertiisikulude tasumisest ja ka oma nõusolekust viia asjas läbi raamatupidamisekspertiis. Kohus määras raamatupidamis-finantsekspertiisi seoses vajadusega asjas välja selgitada eelkõige asjaolud, kas perioodil 01.02.2002.a. – 01.08.2003.a. kostjale esitatud arved tema omandisse kuuluva korteriomandi majandamiseks ja haldamiseks olid kulupõhised, samuti kas ekspertiisialusel perioodil teostatud remonttööde puhul oli tegemist vajalike ja põhjendatud kulutustega. Nende asjaolude väljaselgitamiseks pidas kohus vajalikuks viia asjas läbi ekspertiis. Kostja keeldus ekspertiisikulude tasumisest, leides, et need kulud on tööde mahtu arvestades ülehinnatud ning asja menetluskulud suurenevad seetõttu põhjendamatult. Kuna ekspertiisi määramise ajal riiklikult tunnustatud raamatupidamiseksperte ei olnud vastavas nimistus, oli kohus õigustatud pöörduma MRI OÜ poole, kes oli nõus ekspertiisi teostama ning andma kohtule kohtu polt tõstatud vaidlusküsimustes eksperdiarvamuse, kuid nõudis ekspertiisikulude ettetasumist menetlusosaliste poolt kohtu tagatiskontole. Seoses raamatupidamisekspertiisi läbiviimise nurjamisega kostja poolt puudub kohtul asjas võimalus ka kostja vastuväidete paikapidavust kontrollida ning sellest tulenevalt tuleb kostja vastuväiteid käsitleda kui ainetuid ja õiguslikult põhjendamatuid. Kostja oma vastuväidete tõendamiseks asjas muid tõendeid peale oma isiklike arvestuste ja arvutuste kohtule esitanud ei ole. Kostja ei ole asjas tõendanud kohtule, et talle esitatud arved hooldus- ja remondifondimaksete tasumiseks olid ülemäära suured ning ei põhinenud tegelikel kuludel. Kostja võttis kohtuistungil õigeks asjaolu, et talle kuuluv korter on 4-toaline ning ka asjaolu, et ta on kinni ehitanud oma korteri teenindamiseks ettenähtud üldkoridori osa ning kasutab seda oma perekonnaga ainuisikuliselt. Selle üldpinna osa kasutamise eest isiklikuks otstarbeks määrati ühistu liikmete üldkoosoleku otsuse 01. juulist 1999.a. (vt. tlk. 97 – 99) p.-i 5 kohaselt tasuks 100 krooni kuus. Üldkoosoleku protokolli kohaselt oli kostja ka ise selle päevakorra punkti arutamise juures, seega peaks ta olema teadlik vastava otsuse vastu võtmisest üldkoosoleku poolt. Hageja oma 16.02.2007.a. kohtule esitatud kirjalikus avalduses leidis põhjendatult, et õigusabikulud summas 6 700 krooni on kohtuvälised kulud ning need ei kuulu hagihinna hulka. Seega muutis hageja oma varasemat seisukohta. Samas avalduses suurendab hageja kostja vastu oma võlanõuet ja palub kohtul kostjalt välja mõista perioodil 01.02.2002.a – 01.03.2004.a. võlgnevus summas 28 036.45 krooni. Hageja peab seejuures vajalikuks märkida, et kostja kogusvõlgnevus korteriühistu ees ületab 01.02.2007.a. seisuga 81 000 krooni. Hageja on lisanud oma avaldusele ka võlgnevuse arvestuse (vt. tlk. 246 – 249), millest nähtub, et kostja tasub talle määratud makseid osaliselt ja valikuliselt ning tema võlgnevus käsitletava perioodi eest moodustab kokku 28 036.45 krooni. Kostjal on ka antud hagi täpsustusele vastuväited, mille tõendamist kostja asjas vajalikuks ei ole pidanud, väites jätkuvalt, et 26.05.1998.a. ühistu liikmete üldkoosoleku otsus on tühine, kuna kostja allkiri osalejate nimekirjas on võltsitud ning koosolek ei olnud otsustusvõimeline ning KÜ on kostjale esitanud arveid, mis põhinevad vajalikest kulutustest suurematel, mille tasumisega kostja ei saa nõustuda. Kostja vastuväiteid hindab kohus kui õiguslikult põhjendamatuid juba varem esitatud põhjendustest lähtudes. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja on korteriomanikuna XXX asuva elamu kaasomanik ning vastavalt AÕS § 75 lg. 1 kannab kaasomanik vastavuses temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja
alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja ei ole asjas tõendanud asjaolu, et korteriomanike (sh. ka kostja) rahalisi vahendeid kasutatakse mittesihtotstarbeliselt ja suuremas ulatuses kui on elamu korrashoiuks vaja. Kostja ei ole asjas vaidlustanud hageja poolt esitatud hagihinna arvestusi nende arvestuslikus osas. Kostja poolt asjas esitatud revisjonikomisjoni arvamus on korteriühistu üldkoosoleku poolt vastava otsusega kinnitamata, seega tõendina asjasse mittekuuluv. Antud arvamus puudutab liiatigi kostja võlgnevuse tekkimisele eelnenud ajavahemikku. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 2 100 krooni tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks, aluseks võttes hagi kohtule esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Hageja asjas esitatud võla sissenõudmise kulud summas 6 700 krooni jätta hageja enda kanda, kuna OÜ Suur Vürst hagejalt saadud käsundit ei täitnud ning hagi võla sissenõudmiseks esitati kohtule. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.11.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.