Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
23. november 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-8778
Tsiviilasi
PT’i hagi GEOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja saamata jäänud töötasu ja hüvituste nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PT (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja GEOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja Karin Vahtra (Heli Raidve Tööõigusabi AS, asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
26.09.2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja PT Kostja esindaja Karin Vahtra
Jätta rahuldamata PTi hagi GEOÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks, lisatasude väljamõistmiseks töö eest õhtusel ja öisel ajal, kahekuise hüvituse väljamõistmiseks TLS § 82 lg. 2 alusel ja hüvituse väljamõistmiseks tööraamat kinnipidamise aja eest.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Esitatud hagiavalduse asjaolud ja nõuded
13.03.2007.a. esitas hageja PT hagi kostja GEOÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks, lisatasude väljamõistmiseks töö eest õhtusel ja öisel ajal ja hüvituste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 26.06.2002.a. kostjaga töölepingu ning asus kostja juures tööle mehhaanikuna. Kuna hageja ei valda eesti keelt, siis tööandja esindaja selgitas hagejale suuliselt vaid mõningaid töölepingu sätteid. Nii öeldi hagejale, et tema töötasuks hakkab olema 13 300 krooni kuus ja hagejale makstakse ka lisatasu 10% õhtusel ja 20% öösel töötamise aja eest. Hageja märkas juba esimestel kuudel töötades kostja juures, et tema palk ei muutu, kui ta töötab õhtusel või öisel ajal, kuigi töötundide arv oli kogu aeg erinev. Kostja poole selgituse saamiseks pöördumisel selgitati hagejale, et õhtused ja öised töötunnid on arvestatud juba hageja fikseeritud töötasu sisse. Sellest teada saades hageja nõudis , et talle makstakse lisatasu õhtuste ja öiste töötundide eest, sest töölepingus oli näidatud fikseeritud põhipalk 13 300 krooni. Hageja leiab, et kui lähtuda kostja seisukohast, et lisatasu on juba arvestatud selle summa sisse, siis järeldub, et tööandja on viinud hageja töölepingut sõlmides eksitusse ja ei ole näidanud põhipalga suurust. Hageja väitel sai ta töölepingut sõlmides aru, et tema põhipalgaks on 13 300 krooni, millele lisaks hakkab ta saama lisatasu. Töövaidluskomisjoni istungil pooled nõustusid, et hageja oli töötanud ajavahemikul 2003.a. juuni – 2006.a. august õhtustel ja öistel aegadel summa 34 879 krooni eest. Lisaks leiab hageja, et kostja muutis hageja töölepingus ette nähtud töötingimusi. Hagejale tehti kohustuseks töötada sildkraanal ja tõstukil, kuigi hagejal puudus nimetatud sõidukite juhtimisõigus. Hageja küll väljendas soovi minna sildkraana ja tõstukijuhi kursustele, kuid kostja ei saatnud hagejat nimetatud kursustele. Samuti pidi hageja remontima teistes firmadest saabuvaid vaguneid, kuigi hageja tööleping ei näinud sellist töökohustust ette. Kostja täiendavate tööülesannete eest hagejale ei tasunud. Seega leiab hageja, et kostja muutis töö tasustamise ja töökorralduse tingimusi, kuid ei teavitanud sellest hagejat ette üks kuu. Hageja ei nõustunud kostja poolsete töötingimuste rikkumisega ja teatas 27.07.2006.a. kostjale töölepingu lõpetamisest 5 kalendripäeva ette vastavalt TLS § 82 lg 1. Tööraamatu tagastas kostja hagejale alles 2006.a. septembri alguses. 27.06.2007.a. hageja oma vastuväites kostjale leiab, et alusetud on kostja väited selles, et hageja on esitanud nõudeid, mis ei sisaldunud tema avalduses töövaidluskomisjonile, vaid hageja täpsustas oma nõuet töölepingu lõpetamise seadusvastaseks tunnistamises. Samuti töötasu õhtuste ja öiste tundide eest on saamata jäänud töötasu, mille puhul on tegemist maksmata palga nõudega. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et hagejale on õhtuste ja öiste töötundide tasu 34 879 krooni juba välja makstud, hageja arvates ei ole ta seda saanud. Samuti hageja ei teadnud, et tema palga sisse oli arvestatud töö õhtusel ja öisel ajal ja töölepingus pidi kostja täpselt näitama, kuidas hakkab toimuma palgaarvestus. Kuna põhipalga suurust lepingus ei näidatud, mõistis hageja oma palga suurust kui alalist suurust 13 300 krooni ja 17 % -40 % nagu lisatasu põhipalga määrast 13 300 krooni. Kostja kinnitas hagejale kogu aeg, et palka arvestatakse õigesti ja hageja sai alles juristi poole pöördudes teada, et tema suhtes rikutakse palga maksmise nõuet. Hageja palub tunnistada seadusvastaseks hagejaga töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p. 6 alusel ja lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 lg. 1 alusel. Välja mõista kostjalt hageja kasuks maksmata jäänud töötasu töötamise eest õhtu- ja töötundidel summas 34 879 krooni, maksmata jäänud kaks keskmist kuupalka summas 26 600 krooni ja maksmata jäänud kuupalk seoses tööraamatu tagastamisega viivitamisega summas 13 300 krooni, kokku summas 74 779 krooni. Menetluskulud palub jäta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi täies osas rahuldamata. 26.06.2002.a. sõlmisid tööandja ja hageja töölepingu nr. 44, mille punktis 4.1. lepiti kokku, et töötaja põhipalgaks (bruto) on 13 300 krooni kuus. Töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et
töötaja põhipalka on poolte kokkuleppel sisse arvestatud 10% lisatasu õhtusel ajal ja 20% lisatasu öösel tehtava töö eest arvestusega, et 17% tööajast töötab töötaja õhtusel ja 40% öisel ajal. Hageja allkirjastas nimetatud töölepingu ning hagejale maksti töötasu nimetatud töölepingu alusel neli aastat. Hageja on vastava sõnastuse aktsepteerinud nii töölepingu sõlmimisel 26.06.2002.a. kui täiendavalt töölepingu lisa sõlmimisel 01.01.2005.a. Palgaseaduse (PalS) § 17 kohaselt töö eest õhtusel ja öisel ajal kas makstakse lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja töölepingu punktis on pooled kooskõlas palgaseaduse §-ga 17 kokku leppinud, et põhipalgas sisalduvad lisatasud töö eest õhtusel ja öisel ajal. Seega on hageja põhipalk 13 300 krooni kuus juba õhtuse ja öise töötamise hüvitamiseks PalS § 17 kohaselt poolte kokkuleppel suurendatud ja hagejale õhtusel ja öisel ajal töötamine hüvitatud. Hagejale väljastati igakuiselt palgaleht, seega oli hageja teadlik talle arvestatud töötasu suurusest ning tal oli võimalus palgaarvestuse õigsust kontrollida igal palgaarvestusperioodi järgsel kuul. Järelikult oli hageja alates 2002.a. teadlik, et õhtu- ja öötöö lisatasusid lisaks põhipalgale täiendavalt ei makstud ning sellest tulenevalt pidi hageja sellega mittenõustumise korral vaidlustama töölepingu tingimuse neljakuulise tähtaja jooksul vastavalt ITLS § 6 lg 1. Hageja ei ole vaidlustanud palgaarvestust nelja kuulise tähtaja jooksul, millest tulenevalt palub kostja palgaarvestuse vaidlustamisel kohaldada aegumist, kuna hageja vaidlusta sisuliselt 2002.a. sõlmitud töölepingus kokku lepitud palgaarvestuse alused alles 2006.a. Kostja ei tunnista hageja poolt väidetavaid töölepingu rikkumisi, kuna hageja poolt märgitud rikkumisi ja asjaolusid ei ole esinenud, mistõttu ei ole hagejal seadusest tulenevalt alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Kostja vaidleb hageja poolt märgitud töölepingu rikkumistele vastu järgnevalt:
vaidlustanud, seega oli määratud noomitus töötaja avalduse esitamise ajal seaduslik ja kehtiv ning kehtiva noomituse olemasolu ei saa see olla aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel.
Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõuete juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leidis, et haginõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et töövaidluskomisjoni otsust ei ole pooled vaidlustanud osas, millega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 5544 krooni lisatasu riigipühadel töötatud aja eest ajavahemikul 26.12.2003 kuni 26.12.2004. Selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustus vastavalt ITLS §-le 25 lg.1. Seega on hageja nõuded käesolevas asjas. -välja mõista maksmata lisatasu õhtu- ja öötundidel töötamise aja eest summas 34 879 krooni; -tunnistada seadusevastaseks hagejaga töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p.6 alusel ja lugeda hagejaga sõlmitud tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 lg.1 alusel; -välja mõista kahe kuu keskmine palk TLS § 82 lg.2 alusel; -välja mõista keskmine palk tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest 13 300 krooni ulatuses. Kostja on palunud lõpetada menetlus hageja nõuetes töölepingu tööandja algatusel ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvituse nõudes TLS § 82 lg. 2 alusel ja tööraamatu kinnipidamise aja eest hüvituse väljamõistmiseks, lähtudes ITLS §-st 24 lg.3, mille kohaselt hagi võib esitada üksnes samu nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus. Töölepingu tööandja algatusel lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes leiab kohus, et see oli töövaidluskomisjonile esitatud. Hageja palus seal tunnistada seaduslikuks töölepingu lõpetamine tema algatusel TLS § 82 lg.1 alusel ja „ümber muutma tema vallandamise põhjuse“. Sellega ta vaidlustas oma vallandamise tööandja poolt. Kohus hindab seda nõuet kui töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist. Kohus märgib, et ITLS § 29 ei reguleeri eraldi olukorda, kui töötaja lahkub töölt pärast etteteatamistähtaja möödumist ja tööandja lõpetab töölepingu töökohustuste rikkumise põhjendusel, seoses tööle mitteilmumisega, ega selgita, millise formuleeringuga nõude võib töötaja sellisel juhul esitada. Kohtu hinnangul ITLS § 24 lg. 3 sätestatu on mõeldud piiritlema töövaidluse eset, kui üks pooltest pöördub pärast töövaidluskomisjoni kohtusse, ja seda ei saa käsitada keeluna esitada täiendavalt samast töösuhtest tulenevaid teisi nõudeid, lahendamiseks koos nõuetega, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon ei ole kohustuslik kohtueelne töövaidlusi lahendav organ ja seadus ei kohusta töötajat esitama kõik oma nõuded korraga ega sätesta, et vastasel juhul kaotab töötaja rikutud õiguse kohtulikule kaitse võimaluse. Vastupidine tõlgendus tähendaks seda, et töötaja ei saa, juhul kui ta vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, enam esitada nõuet näiteks tööraamatu kätesaamiseks (mis ITLS § 8 lg.3 kohaselt on aegumatu), või saamata jäänud töötasu valjamõistmise nõuet (mille aegumistähtaeg on ITLS § 3 kohaselt 3 aastat), kui ta ei ole neid nõudeid esitanud üheaegselt töölepingu lõpetamise vaidlustamise nõudega. Menetlusseadustik ei keela haginõudeid täiendada. Täiendavate nõuete esitamisel saab probleem seisneda ainult aegumises. Kostja ongi palunud kohaldada aegumist nõuetele töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvituse väljamõistmiseks ja lisatasu väljamõistmiseks töö eest õhtusel ja öisel ajal, samuti keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise aja eest. Kuna hüvitus, mis tuleb maksta töölepingu lõppemisel TLS § 82 lg. 1 alusel, ja hüvitus keskmine palga näol tööraamati kinnipidamise aja eest ei kuulu töötaja palga hulka, siis on ITLS §st 6 lg. 1
kohaselt nende nõuete esitamist tähtaeg neli (4) kuud ajast, mil töötaja sai teada oma õiguste võimalikust rikkumisest. Kahekuise hüvituse nõudes TLS § 82 lg. 2 alusel algas kohtu hinnangul aegumistähtaeg kulgema ajast, mil hageja sai teada töölepingu lõpetamisest tööandja algatusel, s.o. augusti lõpus 2006.a. Keskmise palga väljamõistmise nõudes tööraamatu kinnipidamise aja eest ajast algas aegumine ajast, mil hageja sai kätte tööraamatu, s.o. 14.09.2006.a.. Need nõuded esitas hageja esmakordselt hagiavalduses kohtule 13.03.2007.a., s.o. pärast neljakuulist tähtaja olulist möödumist. Seega on need nõuded aegunud ja kohus kohaldab aegumist, jättes nõuded rahuldamata. Lisatasude nõue töötamise eest õhtusel ja öisel ajal ei ole aegunud, kuivõrd see on palga nõue, milliste suhtes kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg. Kostja väide, et lisatasude nõue on tegelikult palgaarvestuse vaidlustamise nõue, ei ole õige. Hageja nõude 34 879 krooni lisatasude väljamõistmiseks õhtusel ja öisel ajal töötamise eest perioodil 01.09.2003.a. kuni august 2006.a. jätab kohus rahuldamata. Hageja nõue on alusetu, kuna õhtusel ja öisel ajal töötamise aja eest on talle lisatasu välja makstud koos põhipalgaga. Hagejaga sõlmitud töölepingus olid pooled kokku leppinud, et töötaja põhipalk summas 13 300 krooni sisaldab lisatasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal, arvestusega, et 17% tööajast töötab hageja õhtusel ja 40% öisel ajal. Antud kokkulepe vastas Palgaseaduse (PalS) §-le 17, mille kohaselt töö eest õhtusel ajal või öösel makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja nõude töölepingu lõpetamise põhjuse formuleeringu muutmiseks jätab kohus rahuldamata. Töötajal on õigus tööleping viiepäevase etteütlemistähtajaga lõpetada, kui töölepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis- või töökorralduses. Hageja esitas tööandjale 25.07.2006.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ja alates 31.juulist 2006.a. enam tööle ei ilmunud. Tööandja 22.08.2006.a. käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p.6 alusel 22.08.2006.a.. Töölepingu lõpetamise avalduses (tlk.16) märkis hageja, et ta lõpetab töölepingu seoses tööandjapoolsete rikkumistega, millisteks on: -välja on maksmata lisatasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal; -on keeldutud temale hädavajaliku koolituse võimaldamisest, millega koheldakse teda ebavõrdselt teiste töötajatega võrreldes; -ei ole sõlmitud lepingut tööaja arvestusperioodi, palgamäärade jne. kohta; -välja maksmata on lisatasu töötamise eest riiklikel pühadel; -välja maksmata on lisatasu „vagunite moderniseerimise eest“. Kohus leiab, et lisatasude maksmata jätmine ei kujuta endast alust TLS § 82 lg.1 järgi töölepingu lõpetamist nõuda, kuivõrd nende maksmata jätmisel on töötajal õigus pöörduda töövaidlusorganitesse. Mis puutub täiendväljaõppesse, siis kostja ei ole töölepingus endale sellist kohustust võtnud ja hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et teistele töötajatele sellist väljaõpet võimaldati. Kostja juures kohaldati tööaja summeeritud arvestust. Seda kohaldab tööandja ning töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 14 lg. 5 kohaselt on tööandja kohustused selles, et ta peab koostama tööajakava kogu arvestuseperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ja tegema selle töötajatel teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Tööaja summeeritud arvestuse sisseviimiseks ei ole tööandja kohustatud selles iga töötajaga eraldi kokku leppima. Samuti on alusetu hageja põhjendus, mille kohaselt ei ole kokku lepitud palgamääras.
Seega oli hageja poolt tööst keeldumine (töölt ärajäämine) 31. juulist 2006.a. põhjendamatu, tööandja ei olnud rikkunud temaga sõlmitud töölepingu tingimusi või neid mittenõuetekohaselt täitnud ja tööandjal oli õigus temaga tööleping lõpetada TLS § 86 p.6 alusel töölt puudumise motiivil. Töövaidlusorganitele on hageja esitanud veel täiendavaid põhjendusi kinnitamaks tema õigust tööleping lõpetada TLS § 82 lg.1 alusel; et teda kohustati töötama sildkraanal ja tõstukil, millistel töötamiseks on vajalik eelnev väljaõpe ja luba; samuti suurendati töökohustuste ringi, kohustades teda remontima teistest firmadest saabuvaid vaguneid, selle eest lisatasu maksmata. Kohus leiab, et TLS § 82 lg.1 kohaldamisel saab arvestada ja hinnata vaid neid põhjendusi (asjaolusid), mida töötaja esitas tööandjale töölt lahkumise avalduses, kuivõrd just siis peab tööandja otsustama, kas töötaja avaldus on põhjendatud või mitte. Seetõttu kohus ei arvesta ega hinda hageja neid väiteid tööandja ebaõige tegevuse suhtes, mida ta ei esitanud töölt lahkumise avalduses. Eeltoodu alusel kohus otsustas jätta rahuldamata PTi hagi GEOÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks, lisatasude väljamõistmiseks töö eest õhtusel ja öisel ajal, kahekuise hüvituse väljamõistmiseks TLS § 82 lg.2 alusel ja hüvituse väljamõistmiseks tööraamat kinnipidamise aja eest. Vastavalt TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud pool, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et kostja menetluskulud tuleb kanda hagejal kui poolel, kelle kahjuks otsus on tehtud. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.