Tsiviilasja number
2-05-18737
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Svetlana Malõševa hagi OÜ NimiLLAT (likvideerimisel) vastu 22.04.2005 osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Malõševa apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja Svetlana Malõševa (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Julia Tuštšenko Kostja OÜ NimiLLAT (likvideerimisel), esindajad likvideerija Raivo Piirla ja advokaat Martin Pärn
Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2007 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 24.10.2005 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja tunnistada kostja 22.04.2005 osanike koosoleku otsus kehtetuks. 06.03.2007 täiendas hageja hagiavaldust ja muutis hagi eset paludes tuvastada 22.04.2005 osanike koosoleku otsuste tühisus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt rikuti kostja 22.04.2005 koosoleku kokkukutsumisel äriseadustiku ja osaühingu põhikirja nõudeid, millest tulenevalt ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma sellega, et
hagejat ei teavitatud koosoleku kokkukutsumisest ning koosolekut aadressil x ei toimunud. Väidetavalt oli 22.04.2005 koosoleku puhul tegemist sama päevakorraga kokku kutsutud teistkordse osanike koosolekuga. Esimene koosolek kutsuti kokku 18.04.2005, mis nurjus, kuna koosolekul ei olnud esindatud kõik osanikud. Hagejat ei informeeritud 18.04.2005 koosoleku kokku kutsumisest vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 172 lg 1 ja 2. Hageja sai kostja 09.04.2005 tähtkirja kätte 16.04.2005, kuid kirja ümbrik oli tühi. Seega jäeti talle teatamata esimesest koosolekust, millest tulenevalt ei olnud ka teine koosolek pädev otsuseid vastu võtma. 19.04.2005 teate sai hageja kätte 23.04.2005. Aadressil x paiknev kinnistu kuulub hagejale ning temale teadaolevalt sellel aadressil 18.04.2005 ega 22.04.2005 ei toimunud. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vaidles hagile vastu, palus kohaldada aegumist ja hagi rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt kutsusid osanikud Vladimir Lasy ja Hansagrand OÜ koosoleku kokku ÄS § 171 lg 3 alusel ise, kuna juhatuse esimees Evgeni Sinjavski nende taotlustest hoolimata koosolekut kokku ei kutsunud. 18.04.2005 osanike koosoleku kokkukutsumise teated postitati hagejale ja Hansagrand OÜ-le 09.04.2005 ning viimane sai selle kätte 11.04.2005. Hagejale postitati teade osanike nimekirja kantud aadressil x Tallinnas. Väide, et saadetud ümbrik oli tühi, ei vasta tõele. 18.04.2005 kogunesid osanik Vladimir Lasy ja osanik Hansagrand OÜ seaduslik esindaja Igor Šabeka osaühingu asukohas x planeeritud koosolekule, mis toimus maja juures õues. Hageja koosolekule ei ilmunud. Kuna kõik osanikud ei osalenud koosolekul, kutsuti kokku korduv koosolek, mille teated postitati 19.04.2005, osanik Hansagrand OÜ sai teate kätte 20.04.2005 ja hageja 23.04.2005. 22.04.2005 koosolek toimus samuti maja juures õues ja oli tulenevalt ÄS § 171 lg 6 teise lause kohaselt pädev otsuseid vastu võtma. Esimese astme kohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. Kostja osanike koosolekute otsuste vastuvõtmise ajal 18.04.2005 ja 22.04.2005 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestas, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Vaidlusaluste koosolekute toimumise ajal ei sätestanud ÄS, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siis on koosolekul tehtud otsused tühised. Vastav ÄS § 1721, mis sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud, sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida, võeti vastu 12.10.2005 ja see jõustus 01.01.2006. Seadusandja ei näe ette eelnimetatud sätte tagasiulatuvat kohaldamist. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud, et 22.04.2005 vastu võetud otsused oleksid vastuolus heade kommetega. Seega sai ta otsust üksnes vaidlustada seadusega vastuolu tõttu. ÄS § 178 lg 1, mis on eriseaduseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes sätestas, et kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hageja esitas kohtule hagi otsuste kehtetuks tunnistamiseks 24.10.2005, seega pärast kolme kuu möödumist otsuste vastuvõtmisest, kusjuures 06.03.2007 avalduses muutis ta ka hagi eset ja palus tuvastada otsuste tühisust. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2(5)
Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus hagi rahuldamise kohta. Maakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning rikkus osaliselt protsessiõiguse norme. Hageja esindaja taotles TsÜS § 38 lg 2 (kuni 11.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaldamist, vastavalt millele juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega; ning samuti seaduse analoogia kohaselt vastavalt TsÜS §-le 4 ÄS §-i 296 kohaldamist, mis sätestas, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Riigikogu leheküljel olevas seletuskirjas alates 01.01.2006 kehtima hakanud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu juurde on muuhulgas märgitud, et ÄS täiendamisel §-ga 1722 on eesmärgiks reguleerida osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi analoogiliselt aktsiaseltsiga (ÄS § 296), mida kohtupraktikas on juba ammu analoogia alusel tehtud. Maakohus jättis ebaõigesti ÄS § 296 kohaldamata ning selle tagajärjel tegi ebaõige järelduse, et hageja nõue on aegunud, kuna hageja ei ole esitanud nõuet kolme kuu jooksul pärast vaidlusaluse osanike otsuse vastuvõtmisest vastavalt ÄS § 178 lg 1. Hageja tugineb ka Riigikohtu lahenditele 3-2-1-06-03 ja 3-2-1-79-00. TsMS § 652 lg 3 p 1 kohaselt taotleb hageja tema poolt esitatud, kuid maakohtu poolt põhjendamatult tähelepanuta jäetud, faktiliste asjaolude tuvastamist ringkonnakohtu poolt. Faktilised väited kinnitatakse kohtutoimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. OÜ NimiLLAT 22.04.2005 koosoleku kokkukutsumisel rikuti äriseadustiku ja osaühingu NimiLLAT põhikirja nõudeid, millest tulenevalt ei olnud 22.04.2005 koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Hagejat ei teavitatud 18.04.2005 koosoleku kokkukutsumisest vastavalt ÄS § 172 lg-tele 1 ja 2. Hageja sai 16.04.2005Vladimir Lasy 09.04.2005 tähtkirja nr RP032851358EE. Kirja ümbrik oli tühi. Toodud asjaolu tõendatakse AS Eesti Post teatega nr 267, millel fikseeriti hageja ja postkontori operaatori allkirjadega ümbriku sisu puudumist. Tühja ümbriku saatmist hagejale kinnitatakse samuti maakohtule esitatud AS Eesti Post teatega nr 527, millest nähtub, et kirjade kaal oli erinev, nimelt 09.04.2005 kirja, mille ümbrik oli tühi, kaal oli 0,001 kg ja 19.04.2005 kirja kaal, milles oli teade 22.04.2005 koosoleku kokkukutsumise kohta, oli 0,002 kg ning seega oli see kiri kaks korda raskem, kuigi ümbrike suurus oli üks ja sama. Vladimir Lasy 19.04.2005 saadetud teate sai apellant kätte 23.04.2005. 22.04.2005 koosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti ÄS ja osaühingu põhikirja nõudeid ning koosolekul vastuvõetud otsused on tühised vastavalt ÄS § 296. Hagejat ei teavitatud 18.04.2005 kokku kutsutud osanike koosolekust ÄS § 172 lg 1 ja 2 sätestatud korras. Isegi kui eeldada, et OÜ NimiLLAT juhatuse liige Vladimir Lasy saatis hagejale 09.04.2005 teate osanike koosoleku kokkukutsumise kohta tähitud kirjaga, poleks see teade jõudnud adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, nagu seda nõuab ÄS § 172 lg 1. Kiri postitati 09.04.2005, so laupäeval ning seega poleks see jõudnud hagejani järgmisel tööpäeval 11.04.2005, arvestades, et üldine tähtkirjade kättetoimetamise aeg on postitamise päevale ülejärgmisel tööpäeval. Ka kinnitab hageja 18.04.2005 kiri Vladimir Lasyle, palvega teatada, millist informatsiooni pidi tema 09.04.2005 kiri sisaldama, et Vladimir Lasy ei ole hagejat teavitanud 18.04.2005 koosoleku kokkukutsumisest. Hageja sai teada 22.04.2005 koosolekul vastu võetud otsustest alles tutvudes äriregistri toimikuga. Kuna kostja ei ole toodud faktilist asjaolu vaidlustanud, eeldatakse selles osas omaksvõttu vastavalt TsMS § 231 lg-le 4. Hageja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses algas kuuekuuline
3(5)
aegumise tähtaeg 23.04.2005 ja lõppes vastavalt TsÜS § 136 lg 3 22.10.2005. Kuna 22.10.2005 sattus laupäevale, siis loetakse TsÜS § 136 lg 8 järgi hagi esitamise tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, so 24.10.2005. Hagi esitati 24.10.2005 ning seega õigeaegselt. Vastustaja seisukoht Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2007 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 178 lg 1 alusel aegumise tõttu, kuna ÄS § 172-1 hakkas kehtima 01.01.2006 ja ei oma tagasiulatuvat jõudu. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-03 leidnud, et äriseadustiku osaühingut reguleerivates sätetes puudub otseselt ÄS §-ga 296 sarnane norm, mis näeb aktsiaseltsi puhul ette aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje. Samas sätestab ÄS § 172, sarnaselt aktsiaseltsi vastava regulatsiooniga (ÄS § 294), osanike koosoleku kokkukutsumiseks vähemalt nädalase etteteatamise nõude ja teate olulise sisu. Seega sätestab äriseadustik nii osaühingule kui aktsiaseltsile nõude informeerida oma osanikke või aktsionäre õigeaegselt eesseisvast koosolekust ja teha neile teatavaks ka päevakord. ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab ÄS § 154 lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse ÄS § 170 lg 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul. Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teatada, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud. Kui asuda seisukohale, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ainsaks tagajärjeks on ÄS § 178 lg-st 1 tulenev osaniku võimalus esitada kohtusse hagi kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, võib tekkida olukord, kus osanikule koosoleku toimumisest üldse ei teatata ning ilma temata võetakse vastu juhatuse, põhikirja või osakapitali muutmise otsused, mis oluliselt riivavad kutsumata jäänud osaniku õigusi. Kui sel juhul hoitaks otsust kolme kuu jooksul kutsumata jäetud osaniku eest saladuses, ei saaks viimane hiljem otsuse vastu enam midagi teha. Selline käsitlus võimaldaks osaniku sisuliselt täielikult ilma õigusliku kaitseta jätta, mis ei saa olla seadusandja valitud regulatsiooni mõtteks. Olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Kuigi seadusandja on osaühingu puhul aktsiaseltsist erinevalt sätestanud ÄS § 178 lg-s 2 osanike koosoleku otsuste vastuvõtmise korra rikkumise kõrvaldamise võimalusena otsuse heakskiitmise osanike poolt, ei tulene sellest, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel oleks osanik piiratud ÄS §-s 178 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise tähtajaga. Riigikohtu kolleegium leidis, et seadusandja on reguleerinud aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi ÄS §-s 296 selliselt, et sellise koosoleku otsused ei saa reeglina kehtida. Puudub põhjendus, miks peaks osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi reguleerima teisiti kui aktsiaseltsi omi (ÄS § 296). Seega ei ole tegemist mitte seadusandja teadlikult erinevalt reguleeritud küsimusega või teadlikult reguleerimata jäänud küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Lünk
4(5)
tuleb TsÜS § 4 kohaselt sisustada analoogia alusel samasuguse reegliga osaühingu kohta ja kohaldada ka osaühingu puhul ÄS §-s 296 sätestatut. Vaidlus puudub selles, et hageja ei osalenud 18.04.2005 toimunud osanike üldkoosolekul. Uus koosolek otsustati kokku kutsuda sama päevakorraga 22.04.2005. Vaidlus puudub ka selles, et hagejale väljastati teade koosoleku toimumisest alles 19.04.2005. Hageja sai teate koosoleku toimumisest kätte alles 23.04.2005. Väljastades hageja teate 22.04.2005 osanike üldkoosoleku kokkukutsumise kohta alles 19.04.2005, puudus OÜ NimiLLat (likvideerimisel) juhatuse liikmel alus mõistlikult eeldada, et teade jõuab õigeaegselt hagejani. Teade ei väljastatud kooskõlas kuni 01.01.2006 kehtinud ÄS §-s 172 lg 1 sätestatuga. Seega ei tõusetu aegumise küsimust. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna kohaldas aegumist ja hagiavalduses esile toodud asjaoludele hinnangut ei andnud, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.