Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

M suhtes. Vladimir Merkulov ei nõustunud kohtutäituri otsusega ning esitas 09.08.2005.a kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri vastus 15.08.2005.a esitatud vastuses (vt tlk 22-25) palus kohtutäitur jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt täitemenetlus V M suhtes oli algatatud 26.07.2005.a. Täitemenetluse algatamise aluseks on Narva Linnakohtu 06.05.2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-1316/04 ja sissenõudja S M 22.07.2005.a avaldus täitemenetluse algatamiseks. Võlgnik V M oli tema suhtes algatatud täitemenetlusest teatatud 26.07.2005.a täitekutsega, mille võlgnik sai kätte 27.07.2005.a. 27.07.2005.a ilmus V M kohtutäituri vastuvõtule, kus teda tutvustati täitemenetlusega ning talle selgitati elatisraha sissenõudmise korda. Vaatamata sellele võlgnik keeldus allkirja andmisest selle kohta, et teda on tema suhtes algatatud täitemenetlusega tutvustatud. Seisuga 04.08.2005.a võlgnik ei olnud esitanud kohtutäiturile dokumente selle kohta, et ta on oma võlgnevuse kohtutäituri nõudmisel (26.07.2005 täitekutse, võlgniku poolt 27.07.2005 kätte saadud) maksnud. TMS § 75 lg l kohaselt võlgnik oli kohustatud esitama kohtutäiturile maksmist tõendavaid dokumente. Kohtutäituri ametialasele arveldusarvele ei olnud samuti võlgnikult raha laekunud. Kohtutäitur pidas vajalikuks märkida, et täitemenetlus oli algatatud korrektselt. Sissenõudja S M esitas 22.07.2005.a avalduse täitemenetluse algatamiseks ja lisas sellele Narva Linnakohtu 06.05.2005.a otsuse tsiviilasjas nr 2-1316/04, mis vastab TMS § 23 lg 1 sätestatud täitemenetluse algatamise eeldustele. Seega kohtutäitur on õigesti täitemenetluse algatanud. See asjaolu, et võlgnik maksab elatisraha vabatahtlikult, et võta sissenõudjalt ära õigust nõuda täitedokumendi täitmist sundkorras. Võlgnik V M oma 09.08.2005.a kaebuses kohtutäituri tegevuse peale palus kohustada kohtutäiturit lõpetada täitemenetlus nr 066/2005/2454. Täitemenetluse algatamist võlgnik ei vaidlustanud. Täitemenetluse lõpetamise korda reguleeris TMS § 35 lg 1, mille kohaselt täitemenetlus lõpetatakse: 1) sissenõudja kirjalikul loobumisel oma nõudest; 2) füüsilisest isikust sissenõudja või võlgniku surma korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna surnud isiku pärijatele; 21) juriidilisest isikust sissenõudja või võlgniku lõpu korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna lõppenud juriidilise isiku õigusjärglasele; 3) täitedokumendi muutmisel või tühistamisel; 4) kui nõue kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatakse või kui sissenõudja esitab kirjaliku avalduse selle kohta, et võlgnik on täitedokumendi täitnud; 5) võlgniku poolt sellise lahendi esitamisel, millega on sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud summa ja see on võrdne või suurem võlgnikult sissenõudmisele kuuluvast summast. Ühtegi eespoolmainitud paragrahvi sätet kohtutäitur kohaldada ei saanud, seega kohtutäituril puudus alus täitemenetlust lõpetada. Kohtutäitur väitis, et kuna kaebus kohtutäituri otsuse peale on hagita asi, siis TsMS § 60 lg 12 kohaselt kohtukulud kannab avaldaja. Seega puudub alus kohtutäiturilt kohtukulude väljamõistmiseks.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus on seisukohal, et antud asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata. Kohtumääruse tegemisel juhindub kohus kuni 01.01.2006.a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) redaktsioonist. Kaebuse kohaselt V M vaidlustab kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel ning palub kohtul kohustada kohtutäitur A K lõpetada täitemenetluse tema suhtes, põhjendades oma nõuet asjaoluga, et kohtutäituril polnud alust täitemenetluse algatamiseks seoses võlgnevuse puudumisega. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS järgi oli võimalik esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale, kuid pärast 01.01.2006.a kohus on pädev lahendama kaebusi, millised on esitatud kohtutäituri otsuse peale, mitte aga kohtutäituri tegevuse peale. Arvestades kaebuses esitatud asjaolusid kohus leiab, et kaebaja soov oli vaidlustada kohtutäituri 04.08.2005.a otsus, millega kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest. Seega on antud juhul tegemist kohtutäituri otsuse vaidlustamisega, mitte tegevuse vaidlustamisega. Lahendades kaebust kohtutäituri 04.08.2005.a otsusele hindab kohus kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel. TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Tulenevalt TMS § 24 lg 2 loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Kohtutäitur algatas 26. juulil 2005.a sissenõudja avalduse ja Narva Linnakohtu 06.05.2005.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 21316/04 alusel täitemenetluse. Kohtutäitur väljastas võlgnikule täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. TMS § 77 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub.

Kohtutäituri 04.08.2005.a otsuse kohaselt 22.07.2005.a esitas S M kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks V M suhtes. Kuna elatise maksmise kohustuse sissenõudmise tähtaeg saabus alles 23.07.2005.a, siis avalduse esitamise hetkel kohustus ei olnud veel muutunud sissenõutavaks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2005/2454 26.07.2005.a, s.t pärast kohustuse igakuise sissenõudmise tähtaja saabumist. Seega täitedokumendi täitmise eeldus oli täidetud ning täitemenetluse algatamine oli antud juhul põhjendatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte mõttest tulenevalt kohtutäituril oli õigus nõuda võlgnikult täituri tasu ja täitekulusid, kuna täitedokumendi täitmise eeldused on täidetud, s.t täitedokumendist tulenev kohustus oli sissenõutavaks muutunud täitemenetluse algatamise momendiks ja seetõttu kuulus täitmisele. Täitemenetluse lõpetamist reguleerib TMS §-s 35 sätestatu. Ühtegi nimetatud paragrahvi sätet kohtutäitur rakendada antud juhul ei saanud. Seoses sellega puudus kohtutäituril alus täitemenetluse lõpetamiseks. Ülaltoodust lähtudes jõuab kohus järeldusele, et kohtutäituril oli alus täitemenetluse algatamiseks V M suhtes. V M nõue täitemenetluse lõpetamiseks on põhjendamatu ja seetõttu ei kuulu rahuldamisele. Kohus jätab V M kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 12 alusel hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja, s.t V M. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 463-466 ja 661.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.