Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-104-07 Tartu, 20. november 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Urve Mölderi hagi Ergo Kindlustuse AS-i vastu kahjuhüvitise 329 132 krooni 30 sendi ja viivise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-16348 Ergo Kindlustuse AS-i kassatsioonkaebus Hageja Urve Mölder (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk Kostja Ergo Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kolmas isik Verner Piper (isikukood xxxxxxxxxxx) 29. oktoober 2007. a Hageja esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk. Istungit protokollis Ragne Rebane
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2007. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Ergo Kindlustuse AS-ile kassatsioonkaebuselt 4. mail 2007. a tasutud kautsjon 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Urve Mölderi (hageja) tütar sõlmis kostjaga 21. novembril 2002 kodukindlustuse lepingu Keila vallas Xxxxxxxxx külas asuva hageja elamu kindlustamiseks. Kindlustuslepingusse märgiti hüvitise saajaks hageja. Kindlustuslepingu sõlmimiseks täitis hageja eelnevalt kõik lepingu p-des 20.1 ning 20.1.1.2 toodud tingimused ja võimaldas kostja esindajale juurdepääsu kindlustusriski hindamiseks ja elamu ülevaatuseks ning esitas dokumentatsiooni ja teadaoleva informatsiooni elamu kohta. Kostja esindaja tutvus elamuga, misjärel määras kindlustusriski hinnaks A 50 000, D 500 000 ja E 300 000 ning kindlustusväärtuseks taastamisväärtuse.
17.detsembril 2002 toimus elamus tulekahju, mille tagajärjel see hävis. Tulekahju põhjustas maja remontinud töömees (kolmas isik) hooletuse tõttu tulega ümberkäimisel. Hageja oli ostnud selle elamu 25. oktoobril 2002. Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus kostjalt kui kindlustusandjalt välja mõista elamu taastamisväärtuse täiendava osa 329 132 krooni ja 5. detsembriks 2006 lepingu alusel kogunenud viivise 131 652 krooni ning lisaks kuni kohtuotsuse täitmiseni iga nädala eest viivist 658 krooni 26 senti. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja õigel ajal kostjale teate kindlustusjuhtumi toimumise kohta.
30.jaanuaril 2003 maksis kostja hagejale kindlustushüvitise 170 867 krooni. Kostja leidis, et tema tellitud ekspertiisi kohaselt oli elamu ülekindlustatud ja lepingu p 24.3.2 järgi hüvitatakse tekkinud kahju kindlustusväärtusest lähtudes. Hageja leiab, et kostja tasutud kindlustushüvitisest ei piisa elamu taastamiseks. Hageja tellitud ekspertiiside kohaselt maksab elamu taastamine 549 982 või 524 763 krooni. Ainuüksi elamu lammutustööd maksid rohkem, kui on kostja makstud hüvitis. Kindlustuslepingu järgi pidanuks kostja hagejale maksma 500 000 krooni, millest tuli maha arvata omavastutus 1000 krooni. Kostja on kohustatud kindlustuslepingu järgi hüvitama hagejale elamu taastamisväärtuse.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tema vastuväidete kohaselt hüvitas ta hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju 170 867 krooni. Kostja selgitas hagejale, et kahjud hüvitatakse kahes etapis ning arvesse võetakse hoone tulekahjueelset kulumit 16,7%. Kindlustushüvitise esimene osa arvestati hoone taastamisväärtusest 206 323 krooni, millest arvestati maha kulum ja omavastutus 1000 krooni. Juhul kui hageja alustab elamu taastamist, hüvitab kostja kodukindlustuse tingimuste p 24.5 järgi veel 34 456 krooni ehk hoone kulumiosa 16,7% taastamisväärtusest ja koristuskulud 9012 krooni. Kuna hageja ei ole alustanud elamu taastamist, puudub kostjal alus täiendava hüvitise maksmiseks. Hageja esitatud hinnapakkumised on oluliselt kallimad kui samaväärse elamu, mis tegelikult kujutas endast suviseks elamiseks mõeldud aiamaja, taastamiskulud. Kostja leidis veel, et hageja oli elamu ülekindlustanud, kuna selle tegelik taastamisväärtus ehk kindlustusväärtus oli 257 845 krooni ja kindlustuslepingus märgiti kindlustussummaks 500 000 krooni. Kodukindlustuse tingimuste p 24.3.2 järgi hüvitatakse ülekindlustuse puhul tekkinud kahju kindlustusväärtusest lähtudes. Kostja tellitud ekspertiisi järgi maksab elamu taastamine 206 323 krooni. Sellest lähtudes arvestati hagejale kindlustushüvitis. Hageja soov saada elamu taastamiseks 500 000 krooni tähendab saada aiamaja asemel elamu. Seega rikastuks hageja kostja arvel.
3.Kolmas isik tunnistas, et ta tegi majas enne selle põlemist siseviimistlustöid ning maja läks põlema tema teo tagajärjel.
4.Harju Maakohus rahuldas 22. detsembri 2006 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja täiendava hüvitise 244 632 krooni 20 senti ning viivise ajavahemiku 27. jaanuar 2003 kuni 5. detsember 2006 eest 97 852 krooni ja alates 6. detsembrist 2006 kuni kohtuotsuse täitmiseni iga nädala eest 489 krooni 26 senti. Maakohtu otsuse kohaselt peab VÕS § 476 lõike 1 järgi kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel lepingu alusel hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tõttu, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 476 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitada rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamist muul viisil. VÕS § 477 järgi tuleb kindlustusandjal hüvitada kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem, ja VÕS § 479 lõike 1 järgi on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 479 lõike 3 kohaselt on ehitise
kindlustusväärtuseks selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Hageja tasus elamu ostmiseks 400 000 krooni. 21. novembril 2002 esitatud kodukindlustuse sooviavalduses on kindlustusobjekti kasutusalaks märgitud elumaja, kus elatakse alaliselt ja kindlustussummaks 500 000 krooni. Kindlustusväärtuseks on avalduse kohaselt aegväärtus. Kindlustuspoliisis on kindlustussummaks ja hüvituspiiriks 500 000 krooni, kui kindlustusjuhtum saabub tule tagajärjel. Poliisi kohaselt on kindlustusväärtuseks taastamisväärtus. Omavastutuse suuruseks on 1000 krooni. Kostja vähendas hagejale makstavat hüvitist, kuna leidis, et tegemist on ülekindlustusega. VÕS § 481 sätestab, et kui ilmneb, et kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust (ülekindlustus), võib nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja ülekindlustuse kõrvaldamiseks vähendada kindlustussummat koos kindlustusmakse vastava vähendamisega. Kindlustussummat ja kindlustusmakset vähendatakse vastava tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja ei ole hagejale sellist tahteavaldust teinud ega kindlustusmakset vähendanud. Hagiavalduses märgitu kohaselt tutvus kostja esindaja elamuga enne kindlustamist. Kostja väide ülekindlustuse kohta ei ole seega tõendatud ja põhjendatud. Pärast kindlustusjuhtumi saabumist esitatud väide ülekindlustuse kohta on vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Hagejal on õigus tugineda kokkuleppe siduvusele (VÕS § 8 lg 2). Kostja subjektiivse hinnangu muutumise tõttu hoone taastamisväärtuse suhtes, ei ole põhjendatud ega õiglane hagejat ilma jätta poolte kokkulepitud hüvitisest. Hagi rahuldamata jätmine tähendaks kostja vabastamist lepingulistest kohustustest. Kodukindlustuse tingimuste p 4.1 järgi oli hageja kohustatud maksma kindlustuslepingus määratud kindlustusmakseid ja kostja oli kohustatud kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustushüvitise.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ta leidis, et maakohus ei ole vahet teinud kindlustussummal ja kindlustusväärtusel. Varakindlustusega ei tohi kannatanu kahjujuhtumi järel kasu saada. Kindlustusjuhtumi puhul hüvitatakse reaalselt tekkinud kahju. Kahjuks saavad olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud. Kindlustusandja on VÕS § 477 järgi kohustatud hüvitama kahju tegelikus suuruses ka siis, kui kindlustussumma oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Kohus ei ole aru saanud ülekindlustuse põhimõttest (VÕS § 481). Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. aprilli 2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja väitega, et maakohus ei ole vahet teinud kindlustussummal ja kindlustusväärtusel. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus kostja väidetega, et maakohtu välja mõistetud summa korral saab hageja põhjendamatult kasu ning maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 477. VÕS § 476 lõike 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 477 järgi tuleb kindlustusandjal hüvitada kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on
kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. VÕS § 479 lõike 1 kohaselt on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal ja sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Kindlustuspoliisis on kindlustussummaks märgitud 500 000 krooni ja VÕS § 426 lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandja maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Maakohus võttis põhjendatult väljamakse aluseks kohaliku ehitusväärtuse, mis võimaldanuks elamu taastada, vähendades seda amortisatsiooni võrra, ning leidis õigesti, et kostja tasutud 170 867 krooni 80 senti ei võimaldanuks hagejal elamut taastada. Kostja väited ülekindlustuse kohta ei ole tõendatud ega põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kostja esindaja tutvus elamuga enne kindlustuslepingu sõlmimist, elamu oli ostetud 400 000 krooni eest ning hageja oli seda renoveerinud. Pooled vaidlevad selle üle, kui suur on hagejale tekkinud kahju ning kas tegemist on aiamaja või elamuga. Kodukindlustuse tingimuste p 9.3.1 järgi on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, mis on võimalikud kulutused hoone hävimise korral selle esialgsel kujul taastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejale kuuluv suvemaja ümber ehitatud aasta ringi elamiseks. Selle taastamiseks (ehitamiseks) kulub hageja esitatud kalkulatsioonide järgi 549 982 või 524 763 krooni. Kostja esitatud ekspertiisi järgi on elamu taastamisväärtuseks koos käibemaksuga 206 323 krooni. Et kodukindlustuse sooviavalduses on kindlustusobjektina märgitud elumaja ja kostja ei ole vaidlustanud hageja tehtud kulutusi aiamaja elamuks renoveerimisel, nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et elamu taastamiseks ei piisa kostja väljamakstud hüvitisest. Kolmanda isiku seletuse kohaselt ei õnnestunud väljamakstud hüvitise eest hoonele ehitajat leida. Ringkonnakohus leidis, et hagejal on õigus täiendavale hüvitisele ja viivisele, kuna varakindlustuse eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine kindlustusjuhtumi eelse olukorraga sarnasesse situatsiooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kostja leidis, et ta on 170 867 krooni 80 sendi suuruse kindlustushüvitise tasumisega täitnud nõuetekohaselt oma lepingulised kohustused hageja vastu.
8.Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtud tuvastanud hagejale tulekahjuga tekkinud tegeliku kahju suurust, vaid on ekslikult pidanud kindlustuspoliisil märgitud kindlustussummat kindlustushüvitiseks. Ringkonnakohtu arvestatud kindlustushüvitis ületab oluliselt hageja tegelikku kahju. Seetõttu on ringkonnakohtu otsus vastuolus VÕS §-s 477 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Seadus ei sätesta, et ülekindlustuse korral peab kindlustusandja hüvitama rohkem kui tegeliku kahju,
st et ülekindlustuse puhul (VÕS § 481) ei rakendata VÕS §-s 477 sätestatud põhimõtet. Ka VÕS §-s 481 sätestatud kindlustussumma vähendamise õiguse kasutamata jätmine ei pane kindlustusandjale kohustust hüvitada rohkem, kui on tegelik kahju. Ülekindlustusele tuginemine pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, sest ülekindlustuse esinemine ei mõjuta kindlustusandja hüvitamiskohustuse suurust VÕS § 477 järgi. Kindlustusjuhtumi toimumise korral tuleb hüvitada tegelik kahju, mitte kindlustussumma. Ringkonnakohus jättis hindamata kostja esitatud tõendid ning vastamata kostja väitele, et hageja nõue ei rajane mitte kindlustatud hoone kindlustusjuhtumi eelsesse seisundisse viimiseks vajalikel mõistlikel ehituskuludel, vaid oluliselt erineva ja parema hoone ehituskalkulatsioonil. Kindlustatud hoone oli oma omadustelt ja ehituskonstruktsioonidelt tegelikult suvemaja, mitte aasta ringi kasutatav elamu. Pooled ei ole kokku leppinud kindlustushüvitise konkreetses summas, samuti ei ole nad kokku leppinud hoone taastamisväärtuse rahalises suuruses. Kindlustuspoliisil märgitud summa on kindlustushüvitise ülempiir. Kindlustustingimuste p 9.3.1 kohaselt on taastamisväärtuseks vähimad võimalikud kulutused hoone esialgsel kujul taastamiseks. Asja õigeks lahendamiseks tulnuks tuvastada hoone taasehitamise maksumus. Kohtud on selle asjaolu jätnud kindlaks tegemata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse väited sisuliselt analüüsimata ega võtnud seisukohta apellatsioonkaebuses osundatud maakohtu menetlusnormide rikkumise kohta. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, aktsepteeris ringkonnakohus maakohtu otsuses sisalduvat vastuolu. Vastuolu seisneb selles, et lugedes kindlustuspoliisil märgitud kindlustussumma kokkulepitud kindlustushüvitiseks, s.o kindlustusandja täitmise kohustuseks VÕS § 8 lg 2 järgi, on maakohus ometi vähendanud väljamõistetavat kindlustussummat ja -hüvitist kulumi võrra, mille suurust ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud. Ringkonnakohtu otsusest jääb selgusetuks, kas ringkonnakohus loeb kindlustussummat kokkulepitud kindlustushüvitiseks või mitte. TsMS § 436 lg 1 kohaselt ei või kohtuotsus olla vastuoluline. Asi tuleb saata tagasi maakohtusse, kuna asja uuel läbivaatamisel peab olema tagatud pooltele võimalus tõendada asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Samuti peab olema tagatud õigus kaevata sisulise hinnangu peale, mille kohus on andnud hageja ehitise tegeliku seisundi, tegeliku kahju suuruse, kindlustushüvitise arvestamise ja väljamaksmise tingimuste kohta esitatud tõenditele. Selline kaebeõigus on tagatud vaid juhul, kui asi vaadatakse uuesti läbi maakohtus.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta leiab, et kohtud ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud materiaalõiguse norme valesti. Kindlustushüvitis tuleb määrata ja välja maksta keskmise kohaliku ehitusväärtuse alusel. Ehitusväärtuse määramisel on kohtud õigesti tuginenud esitatud tõenditele. Kostja ei ole käitunud heas usus, väites kindlustusjuhtumi menetlemisel, et tegemist on ülekindlustusega. Kindlustuspakkumise tegemisel olid kostjal kutselise turuosalisena kõik võimalused vara üle vaadata ning taastamisväärtusest lähtudes kindlustuspakkumine teha.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel
materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Pooled vaidlevad kindlustatud elamu taastamisväärtuse kui hageja kahju suuruse üle. Kostja väidab, et ta on hagejale 170 867 krooni 80 sendi suuruse kindlustushüvitise tasumisega täitnud nõuetekohaselt oma lepingulised kohustused. Hageja leiab, et kostja pidanuks kindlustuslepingu järgi talle maksma kokku 500 000 krooni, millest tuli maha arvata omavastutus 1000 krooni. Kohtud tuvastasid, et hageja kahju, s.o elamu taastamise väärtus oli vähemalt 500 000 krooni, kuid nad ei hinnanud sellele seisukohale jõudmiseks poolte esitatud tõendeid ega teinud kindlaks hageja kahju suurust. Maakohus ei ole hinnanud poolte esitatud tõendeid elamu taastamise kulude kohta. Ringkonnakohus on neid tõendeid küll nimetanud ja kirjeldanud nende sisu, kuid ei ole tõendeid hinnanud. Sellega rikkusid kohtud TsMS § 442 lg-tes 7 ja 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatud poolte kõikidele väidetele ja esitatud tõenditele hinnangu andmise kohustust. Kohtud küll tuginesid asjaoludele, et hageja oli elamu ostnud 400 000 krooni eest ja teinud sellele parendusi, kuid nad ei ole põhjendanud, kuidas need asjaolud tõendavad elamu taastamiseks vajalike kulude suurust. Kohtud on muu hulgas jätnud vastamata kostja väitele, et hageja nõue ei rajane mitte kindlustatud hoone kindlustusjuhtumi eelsesse seisundisse viimiseks vajalikel mõistlikel ehituskuludel, vaid oluliselt erineva ja parema hoone ehituskalkulatsioonil.
12.Ebaõige on kohtute seisukoht, et ülekindlustuse korral oleks kostja pidanud VÕS § 477 rakendamiseks vähendama kindlustussummat VÕS § 481 järgi. VÕS § 481 eesmärgiks on võimaldada pooltel ühepoolselt vähendada kindlustussummat koos kindlustusmaksetega. Kostja viitas ülekindlustusele VÕS § 477 rakendamiseks mitte aga selleks, et muuta kindlustuslepingut kindlustussumma ja kindlustusmaksete vähendamiseks. Ta väitis, et hageja elamu taastamisväärtus ehk kindlustusväärtus VÕS § 480 lg 4 järgi on tema arvates väiksem kui kindlustussumma 500 000 krooni. Kolleegium selgitab, et VÕS § 477 järgi ei pea kindlustusandja hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kindlustusvõtja kahju tegelik suurus. VÕS § 477 on rakendatav muu hulgas ülekindlustuse juhtudel, s.o olukorras, kus kindlustusväärtus on väiksem maksimaalsest väljamaksusummast (kindlustussummast). Seega ei pea kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Kohtud ei tuvastanud, et kindlustuslepingu järgi oli kindlustussumma määratletud VÕS § 426 lg 2 järgi muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana.
13.Kuivõrd pooled on esitanud tõendid hageja kahju väidetava suuruse kohta, ei ole põhjendatud lisaks ringkonnakohtu otsusele maakohtu otsuse tühistamine. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata poolte esitatud tõendeid ja tuvastada, kui suur on hageja kahju ning juhul, kui see on suurem kostja väidetust, siis kas esinevad ka muud tingimused kindlustushüvitise täiendavaks maksmiseks ja viivise arvestamiseks.
14.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-
ga 3 lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemusest. Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.