Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-108-07 Tartu, 20. november 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik V. J hagi D. J vastu lastele elatise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 206-23957 V. J kassatsioonkaebus Hageja V. J (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raul Oberg Kostja D. J (isikukood xxxxxxxxxxx) 29. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroole Concordia Pärnu 6. juulil 2007 V. J kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. J esitas 18. mail 2006. a maksekäsu kiirmenetluses avalduse lastele D. J elatise saamiseks. Poolte kolm alaealist last elavad koos hagejaga. Kuna kostja esitas elatisenõudele vastuväite jätkas kohus asja menetlust hagimenetluses. Hagiavalduse kohasel annab kostja lastele elatist ebaregulaarselt ja see ei ole piisav. Kostja maksis 1. aprillist 2005 kuni 24. novembrini 2006 kummagi vanema lapse pangakontole 14 000 krooni. Hageja nõustus, et kostja tasutu kummagi lapse arvelduskontole on elatis. Kostja ei ole ülalpidamist andnud noorimale lapsele. Hageja palus kostjalt välja mõista kahe vanema lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 18. maist 2005 kuni 17. maini 2006 mõlemale 9410 krooni ja kolmanda lapse ülalpidamiseks 16 760 krooni. Hageja soovis, et kostjalt mõistetaks laste ülalpidamiseks välja 18. maist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 kuus igale lapsele 1500 krooni ja alates 1. jaanuarist 2007 igale lapsele 1800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et maksab lastele elatist oma võimaluste piires. 1. jaanuarist 2005 kuni 31. maini 2006 andis ta laste ülalpidamiseks 29 200 krooni. Ta ostis lastele mobiiltelefonid, sülearvuti ja rulluisud. Ta on töötu. Hageja nõutud summad laste ülapidamiseks on ülepaisutatud ja tõendamata.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 1. veebruari 2007. a otsusega hagi. Maakohus mõistis D. J välja V. J kasuks elatusraha järgmiselt: 1) A ülalpidamiseks 18. maist 2005. a 17. maini 2006. a 1350 krooni ja 18. maist 2006. a
31.detsembrini 2006. a 1500 krooni kuus ja alates 1. jaanuarist 2007. a 1800 krooni kuus kuni tema
täisealiseks saamiseni 29. juulil 2011; 2) N ülalpidamiseks 18. maist 2005. a 17. maini 2006. a 1350 krooni ja 18. maist 2006. a
31.detsembrini 2006 1500 krooni kuus ja alates 1. jaanuarist 2007. a 1800 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni 27. augustil 2013; 3) M ülalpidamiseks 18. maist 2005. a 17. maini 2006. a 16 200 krooni ja 18. maist 2006. a
31.detsembrini 2006. a 1500 krooni kuus ja alates 1. jaanuarist 2007. a 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 13. jaanuaril 2018. Maakohus leidis, et kohus võib PKS § 70 lg 2 järgi hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kuigi kostja andis lastele üllapidamist, ei olnud see regulaarne ega piisav. Seetõttu mõistis maakohus PKS § 70 lg 2 alusel elatise kostjalt välja aasta enne avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses, arvestades kostja poolt laste arvelduskontodele tasutud rahaga.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja palus vähendada elatist 850 kroonini kuus lapse kohta. Samuti leidis kostja, et kuna ta on ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole õige tema suhtes kohaldada PKS § 70 lg-t 2. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. juuni 2007. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt aasta eest enne elatisenõude esitamist. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kohustatud isikul palga või sissetuleku puudumine ei vabastada teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Maakohus lähtus elatisenõude rahuldamisel kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. Kostja halb majanduslik olukord ei ole aluseks, et vähendada kostjalt miinimummääras väljamõistetud elatist. Kostja ei ole tõendanud, et tal esineks muid PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid, mis tingiks elatise väljamõistmise alla seaduses sätestatud alammäära. Poole kuupalga alammäära suuruse elatise väljamõistmisel loetakse, et lapse minimaalsed vajadused on väljamõistetuga kaetud, mistõttu lapse vajadusi ei ole tarvis tuvastada.
6.Ringkonnakohus nõustus kostja väitega, et maakohus mõistis põhjendamatult elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne hagi esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on tõendanud, et ta on lastele ülalpidamist andnud. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi valesti tõlgendanud. PKS § 70 lg 2
kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja ei täitnud kahe lapse suhtes ülalpidamiskohustust piisavalt ja nooremale lapsele ei ole kostja ülalpidamist andnud. Seega tuleb PKS § 70 lg 2 mõttes lugeda, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna kostja oma tütre M suhtes ülalpidamiskohustust ei täitnud, on arusaamatu ja põhjendamata, miks ringkonnakohus jättis tütre M kasuks elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata. PKS § 61 lg 1 ja § 70 lg 2 mõtte kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist käsitleda iga lapse kohta eraldi, mitte kõikide laste kohta kokku. Seega on ringkonnakohtu otsus perekonnaseaduse eelnimetatud sätetega vastuolus.
8.Kostja pole kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel vastanud. TsMS § 218 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline hagimenetluses teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi Riigikohtule tsiviilkohtumenetluses üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kohus võib vanema suhtes kohaldada PKS § 70 lg-s 2 sätestatut ka siis, kui vanem täidab elatise maksmise kohustust ebaregulaarselt või ebapiisavalt. Perekonnaseaduse §-s 70 on sätestatud elatise väljamõistmise kord. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, siis selle paragrahvi esimese lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Maakohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatise aasta eest enne elatisenõude esitamist, arvestades siiski kostja poolt vanemate laste ülalpidamiseks selle ajal vältel tasutuga. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna kostja on hageja nõusolekul vanemate laste arvelduskontodele raha maksnud, on ta ringkonnakohtu arvates kõigi kolme lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium ringkonnakohtu sellise tõlgendusega ei nõustu.
11.Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04
leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.
12.Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, peab elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Siiski ei saa seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohutust" tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatist saama õigustatud vanem kohustatud vanemalt lastele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Niisugune tõlgendus looks olukorra, et kui kohustatud vanem annab lapsele ülalpidamist ükskõik kui suures summas (nt ainult 50 krooni kuus), ei kohalduks PKS § 70 lg 2 ka sellisel juhul. Kolleegium leiab, et kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt.
13.Kuigi maakohus mõistis kostjalt elatise välja hageja kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisenõude esitamist, oli kahe vanema lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summaks kummalegi lapsele üksnes 1350 krooni. Seega arvestas maakohus kostja poolt vanematele lastele tasutud elatisega. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et isegi kui lugeda, et kostja on vanemate laste suhtes ülalpidamiskohustuse täitnud, ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, miks ringkonnakohus ei saanud kohaldada PKS § 70 lg-t 2 noorima lapse suhtes. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.