X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.07.2022 ettekirjutuse ja 31.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X. Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
17.03.2023 istung, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, N. X. ja Y. Y.. nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 21.04.2020 määrusega asjas nr 2-20-114576 X. X.le (kaebaja) ettepaneku tasuda N. X.le elatist 292 eurot kuus alates 13.04.2020. Makseettepaneku määruse alusel esitas lapse ema Y. Y. 21.05.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi (elatisabi) saamiseks. SKA määras 22.05.2020 otsusega nr P10O2020-23533 kaebaja lapsele N. X.ile elatisabi ajavahemikuks 21.04.2020 kuni 17.09.2020 100 eurot kuus. Kaebajale toimetati otsus kätte 01.06.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega ning ta ei ole seda vaidlustanud.
2.SKA maksis 22.05.2020 otsuse alusel N. X.ile ajavahemikul 21.04.2020 kuni 17.09.2020 elatisabi 481,67 eurot järgmiselt: 21.04.2020-30.04.2020 25 eurot; 01.05.2020-31.05.2020 100 eurot; 01.06.2020-30.06.2020 100 eurot; 01.07.2020-31.07.2020 100 eurot; 01.08.2020-31.08.2020 100 eurot; 01.09.2020-17.09.2020 56,67 eurot.
3.Tallinna Ringkonnakohus mõistis 07.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-114576 kaebajalt N. X.i välja kasuks elatis 98,30 eurot kuus alates 01.04.2020 kuni tema täisealiseks saamiseni (otsuse resolutsiooni p 5.3).
4.SKA saatis 15.11.2021 kaebajale teate T17-2021-400 elatisnõude kohta ettepanekuga tasuda riigile üle läinud elatisnõue hiljemalt 15.05.2022. Märgitud tähtajaks kaebaja nõuet ei täitnud. Seetõttu tegi SKA 18.07.2022 kaebajale ettekirjutuse nr T17-2022-274 (ettekirjutus) tasuda riigile üleläinud elatisnõue 481,67 eurot hiljemalt 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist. Kaebaja esitas ettekirjutusele vaide, mille SKA jättis 31.08.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/37147-2 (vaideotsus) rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on SKA ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamisnõue.
6.Kaebaja juhtis SKA tähelepanu asjaolule, et elatisnõude aluseks olev Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-114576 (jõustunud 27.09.2021) kohustas kaebajat tasuma lapsele täiendavalt 98,30 eurot kuus ning kohus lähtus otsuse tegemisel tsiviilasja nr 2-19-18988 menetluse ajaks kehtestatud ajutisest suhtluskorrast.
7.1.Kohtuotsuses märgitud summa puhul on tegemist vanemate poolt tehtud kulutuste vahega, mille määramisel on lähtutud paralleelselt toimuvas hooldusvaidluses kohtumenetluse ajaks kehtestatud ajutisele suhtluskorrale.
7.2.Kohtuotsusega on kinnitust leidnud, et kaebaja osaleb lapse ülalpidamisel. Seega on lapse ema poolt SKA-le esitatud taotlused alusetud ning suure tõenäosusega rajatud tõele mittevastavatele faktiväidetele. Seega on kaebajal alus eeldada, et riigilt elatisabi saamiseks on esitatud valeandmeid ja tõele mittevastavaid faktiväiteid. Tõele mittevastavatele faktiväidetele ning valeandmetele rajatud haldusotsused ja -toimingud on tühised.
7.SKA-l puudus perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg-st 1 ja 3 tulenev alus elatisabi määramiseks. PHS § 57 lg 3 ei ole rakendatav olukordades, kus lapsevanemale asetatud ajutine kohustus on väiksem, kui seaduses märgitud elatisabi (100 eurot). PHS § 57 lg 3 ei ole sellisena põhiseadusega 2(9)
kooskõlas ning teatud olukordades võimaldab antud säte piirata isiku põhiõigusi ilma seadusliku aluseta ning asetada isikule alusetuid ning ülepaisutatud kohustusi.
8.Sarnaste olukordade reguleerimiseks peab riik lapse toetamise kindlustamiseks esitatavaid nõudeid diferentseerima. Kehtiva õiguse kohaselt toob lapse ülalpidamiskohustuse tahtlik mittetäitmine kaasa kriminaalvastutuse. Olukord, kus lapsevanemaid, kes täidavad ülalpidamiskohustust, käsitletakse automaatselt elatisvõlglastena ning asetatakse kurjategijatega ühele pulgale, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja peab siin silmas olukorda, kus kohus on lapse materiaalseks toetamiseks tehtud otsuse (elatisvaidlus) rajanud hooldusvaidluses toimuva kohtumenetluse ajaks. Kõnealuses kaasuses on kohus elatisvaidluse lahendanud paralleelselt käimas oleva hooldusvaidluse ajaks kehtestatud ajutisele suhtluskorrale, kuigi Riigikohus on võtnud selge seisukoha, et ajutise õiguskaitse menetluses ei tohi lahendada põhivaidlust. Riik on karistanud kaebajat selle eest, et ta pöördus hooldusvaidluse lahendamiseks kohtu poole. Lapse ülalpidamiskohustusega seonduv riiklik sund (sh SKA asjassepuutuvad otsused ja toimingud) on rajatud kohtumenetluse ajaks kehtestatud ajutisele suhtluskorrale.
9.Riigi poolt elatise miinimummäärast sisuliselt kolm korda väiksem summa, mida peab kaebaja lapsele tasuma, ei ole defineeritav elatisena. Seadusandja peaks siinkohal nõudeid ja legaaldefinitsioone diferentseerima ja täpsustama, vastasel juhul läheb seadusandja vastuollu õiguskindluse printsiibiga ega kohtle isikuid proportsionaalselt.
10.Ettekirjutuse andmiseks olnud haldusaktidel puudub materiaalõiguslik alus. Sotsiaalkindlustusamet ei ole ettekirjutust tehes järginud haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevat uurimiskohustust. Samuti ei saa ettekirjutuses viidatud Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 32 lg 1 olla ettekirjutuse tegemise aluseks.
11.Istungil avaldas kaebaja seisukoha, et SKA ei täitnud kaebajale 15.11.2021 teadet saates ärakuulamisõigust. SKA esitas ettekirjutuses vale arvutuse: kui liidetavad ei ole õiged, ei saa lõppsumma olla õige. PHS § 49 lg 2 võimaldab saada elatisabi pahatahtliku kohtusse pöördumise korral.
12.SKA esitas ettekirjutuses järgmise nõude arvestuse: Elatisnõude arvestus 21.04.2020-30.04.2020 25 eurot 01.05.2020-31.05.2020 100 eurot 01.06.2020-30.06.2020 100 eurot 01.07.2020-31.07.2020 100 eurot 01.08.2020-31.08.2020 100 eurot 01.09.2020-17.09.2020 56,67 eurot Kokku nõude summa 481,67 eurot. Kaebaja arvates ei saa olla nõude summa õige, sest kord on arvutuses võetud päevamääraks 2,50 eurot, kord 3,33 eurot. Lähtudes aga summast 100 eurot kuus, ei saa päevamäär olla ei 2,50 eurot ega 3,33 eurot. Kaebaja hinnangul on õige järgmine arvestus (arvestuse aluseks olev baassumma 98.30 eurot kuus): 21.04.2020-30.04.2020 31.7eurot (3,17x10) 01.05.2020-31.05.2020 98.30 eurot 01.06.2020-30.06.2020 98.30 eurot 01.07.2020-31.07.2020 98.30 eurot 01.08.2020-31.08.2020 98.30 eurot 3(9)
01.09.2020-17.09.2020 53,89 eurot (3,17x17) Kokku 478.79 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.PHS § 47 kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal. PHS § 49 lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022 ehk vaidlustatud otsuse tegemise ajal) kohaselt maksti kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022) sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, mis aastal 2020 oli 292 eurot (pool 584-st). Seega oli lapsel 2020. aastal õigus elatisabile, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust igakuises summas 292 eurot.
15.Elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2). Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna makseettepaneku 21.04.2020 määrusega asjas nr 2-20114576 tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda lapsele elatist 292 eurot kuus alates 13.04.2020. Makseettepaneku määruse alusel esitas lapse ema 21.05.2020 taotluse elatisabi saamiseks. Elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest (PHS § 52 lg 1). Elatisabi maksmise tingimused olid täidetud ning keeldumiseks alust ei olnud. 22.05.2020 otsusega määras SKA lapsele elatisabi ajavahemikuks 21.04.2020– 17.09.2020 igakuises summas 100 eurot. Elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse pidi Sotsiaalkindlustusamet tegema 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates (PHS § 52 lg 2, redaktsioon enne 01.01.2022). Esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest (PHS § 53 lg 1). Elatisabi otsuse tegemisest elatisabi võlgnikku eelnevalt ei teavitata. Küll aga on võlgnikul õigus otsuse saamisel esitada elatisnõudele vastuväide ning tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (PHS § 54 lg 2). Juhul kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab Sotsiaalkindlustusamet PHS § 54 lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150 päeva täitumist (PHS § 49 lg 3).
16.Juhul kui elatisabi maksti hoolimata sellest, et elatisabi maksmise alused ei ole täidetud või kui kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetaks või kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile, nõutakse makstud elatisabi tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1 p-d 1–3). Seega ei tähenda elatisabi määramise otsuse tegemine tingimata seda, et elatise võlgnik peab makstud elatisabi riigile tagastama. Kui lapsel oli õigus nõuda ülalpidamist, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-114576 mõisteti kaebajalt lapsele elatis välja alates 01.04.2020 igakuises summas 98,30 eurot (kohtuotsuse resolutsioon p 4(9)
5.3). Kohus on seejuures arvestanud suhtluskorda ja kaebaja osa lapse ülalpidamises, mistõttu ei mõistetud välja elatist 292 eurot kuus. Küll aga on kaebajalt elatis kohtuotsusega välja mõistetud ning kaebaja väide, nagu tegemist ei oleks elatisega, on alusetu. Samuti on kohus järelikult leidnud, et kaebaja ei täitnud oma ülalpidamiskohustust piisaval määral. Kohtuotsus jõustus 27.09.2021 ning on alusdokumendiks elatisabi tagasinõudes (PHS § 57 lg 3).
17.Pärast kohtumenetluse lõppu elatise asjas otsustatakse, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi elatisabi saajalt või on selle kohustatud tagastama võlgnik ehk antud juhul kaebaja. PHS § 58 lg 1 kohaselt võib SKA elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses.
18.Enne ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada oma vastuväiteid. Kaebajat teavitati nõudest 15.11.2021 ning tehti ettepanek nõue rahuldada. Kaebaja luges teavitust samal päeval. Kaebaja nõuet ei rahuldanud ja vastuväiteid ei esitanud. Küll aga tegi ta seda pärast ettekirjutuse kättesaamist esitatud vaides. Vastustaja hinnangul ei ole uurimiskohustust rikutud ning kõik ettekirjutuse andmiseks vajalikud asjaolud on kindlaks tehtud ning kaebaja on ära kuulatud.
19.SKA eksis ettekirjutuse elatisnõude arvestuses toodud summades, kuid lõpparvestus ja nõude summa on õiged. Tegelik arvestus on alljärgnev: 21.04.2020 - 30.04.2020 32,77 eurot (98,30/30x10) 01.05.2020 - 31.05.2020 98,30 eurot (välja mõistetud elatise summa ühes kuus) 01.06.2020 - 30.06.2020 98,30 eurot 01.07.2020 - 31.07.2020 98,30 eurot 01.08.2020 - 31.08.2020 98,30 eurot 01.09.2020 - 17.09.2020 55,70 eurot (98,30/30x17) Kokku nõude summa 481,67 eurot. Arvestuse aluseks on korrektne võtta päevade arv ühes kalendrikuus, va kui elatisabi maksti terve kuu eest (mai - august). Aprillis maksti elatisabi 10 päeva eest ja septembris 17 päeva eest. Mõlemas kalendrikuus on 30 päeva
20.Elatisabi sissenõudmist korraldab SKA (PHS § 58 lg 2 p 2) ning kui võlgnik vabatahtlikult nõuet ei rahulda, lähtutakse SÜS regulatsioonist (PHS § 58 lg 1).
21.Istungil selgitas SKA esindaja, et enne elatisabi määramist ei rakenda SKA haldusmenetlusele iseloomulikku uurimispõhimõtet ega ärakuulamisõigust. Tagasinõuet esitades ning ettekirjutust tehes lähtus SKA asjaolust, et jõustunud kohtuotsusega mõisteti kaebajalt välja elatis ning lähtus elatisest 98,30 euro alates 01.04.2020. SKA ei ole eksinud nõude arvestuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.SKA määras 22.05.2020 otsusega N. X.ile elatisabi, sest täidetud olid PHS § 49 lg-s 1 ja 2 ettenähtud kohustuslikud alused: 1) 22.05.2022 otsuse tegemise ajal kehtis PHS § 49 lg 1 järgmises sõnastuses: elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud 5(9)
ulatuses, st pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast ehk 292 eurot kuus. Pärnu Maakohtu määruse kohaselt oli elatise makseettepanekuks 292 eurot kuus. 2) Y. Y. esitas 21.05.2020 vastava taotluse (SKA 25.11.2022 vastus lisa 2); 3) taotlus tugines Pärnu Maakohtu 21.04.2020 maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepaneku määrusele (SKA 25.11.2022 vastus lisa 1).
24.SKA on õigesti selgitanud, et 22.05.2020 otsuse tegemise ajal kehtis PHS § 52 lg 2 järgmises sõnastuses: SKA teeb elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates. Elatisabi määramise eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine ajal, kui last üksi kasvatav vanem on algatanud elatise väljanõudmiseks kohtumenetluse (217 SE PHS eelnõu seletuskiri, www.riigikogu.ee). Kohtu hinnangul viitavad lühike menetlustähtaeg ning elatisabi määramise eesmärk (PHS § 47) seadusandja tahtele, et nõutud dokumentide esitamisel määratakse lapsele elatisabi. Dokumendipõhise menetluse kasuks räägib ka asjaolu, et elatisabi määramise otsusega tekib lapsel üksnes õigus elatisabi saada. Selle otsusega ei otsustata, kelle vastu SKA hiljem elatisabi sissenõude esitab. Samuti tuleb tähele panna, et kuigi elatisabi määramise aluseks oli otsuse tegemisel elatise nõue 292 eurot kuus, oli SKA õigustatud elatisabi määrama maksimaalselt 100 eurot kuus 150 päeva jooksul (PHS § 49 lg 3). Need asjaolud annavad tunnistust, et seadusandja eesmärgiks oli lapse minimaalsete vajaduste tagamine kohtumenetluse ajal. Ka kaebaja tunnistas istungil vastates kohtu küsimustele, et SKA lähtus elatisabi määrates seadusandja eesmärgist.
25.Y. Y.i tahet kaebajalt lapse kasuks elatist välja nõuda tõendab 19.06.2020 hagi esitamine Harju Maakohtule ja sellele järgnenud kohtumenetlus, mis päädis Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-114576 (jõustunud 27.09.2021). Kaebaja leiab, et SKA 22.05.2020 otsus on õigusvastane põhjusel, sest: 1) erinevalt kaebaja 13.04.2020 avaldusest leidis jõustunud kohtuotsusega kinnitust, et ta osaleb lapse ülalpidamisel; 2) erinevalt kaebaja nõudest 292 eurot kuus mõisteti temalt jõustunud otsusega välja elatis 98.30 eurot kuus alates 01.04.2020. Kohus ei nõustu kaebajaga. Y. Y. koostas 13.04.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes, milles on tekstiosa Avaldaja poolt antav täiendav info Kinnitan, et: võlgnik ei osale lapse(laste) ülalpidamises. MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSE AVALDUS lapse elatisnõudes vormi p 11 kohaselt on üheks kohustuslikult täidetavaks osaks: Kinnitan, et võlgnik ei osale lapse (laste) ülalpidamises. Kohus leiab, et etteantud vormist lähtuvalt ei saanud Y. Y. avaldust täita teisiti, kui et märkis kohustusliku osa juurde linnukese, mis kandus üle avaldusele. Pärast kaebaja esitatud vastuväidet maksekäsu kiirmenetluse makseettepanekule esitas kaebaja hagi kohtule, millega samuti soovis näidata, et kaebaja ei osale lapse ülalpidamises. Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsusega (resolutsiooni p 5.1) hagi rahuldamine osaliselt ei tähenda seda, et Y. Y. oleks 13.04.2020 avalduses esitanud valeandmeid ning et SKA 22.05.2020 otsus põhineb valeandmetel.
26.Järelikult on SKA 22.05.2020 otsus õiguspärane ning SKA maksis elatisabi välja õiguspäraselt. Erinevalt elatise maksmist kohustava hagi tagamise määruse tühistamisest ei ole 6(9)
maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks elatisabi maksmise lõpetamise alus (PHS § 54).
27.SKA sai pärast Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsust otsustada, kas nõuda elatisabi välja selle taotlejalt (PHS § 56) või kaebajalt (PHS § 57). SKA esindaja selgitas istungil, et ettekirjutuse esitamine kaebajale on samuti dokumendipõhise menetluse tulemus. SKA tuvastas kohtuotsuse alusel, et esineb elatise nõue võlgniku vastu ning nõude suuruse. Seega esinesid nõude riigile ülemineku alused (PHS § 57 lg 1). Kohus leiab, et elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt on lubatav. Määravaks on sõnastuse lapse õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist (PHS § 57 lg 1). Ülalpidamiskohustus on kohustus tasuda rahaliselt lapse vajaduste eest tema tavalisest elulaadist lähtudes (maksta elatist – PKS, § 99 lg 1, 100 lg 1). Kohus võib tuvastada, et vanem on jätnud ülalpidamiskohustuse osaliselt täitmata. Sõnastus kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust hõlmab ka olukordi, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-57-04, 20.11.2007 otsus asjas nr 3-2-1-108-07, p 11, 12, 12.11.2007 otsus asjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 07.05.2021 otsusega, et kaebaja ei andnud lapsele ülalpidamist piisavalt ning rahuldas hagi osaliselt (resolutsiooni p 5.1). Järelikult tähendas see PHS § 57 lg 1 mõttes, et lapsel on õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist. Tähendust ei oma teatav ebakõla, et PHS § 49 lg 1 sõnastus koosmõjus PKS § 101 lg-ga 1 eeldab elatisabi määramisel miinimumelatise nõuet. PKS § 101 lg 1 mõtteks oli üksnes määratleda miinimumelatis, mis kataks ära lapse vajadused. Tõlgendades PHS § 56 lg 1 p 1 ja 57 lg 1 kogumis, leiab kohus, et seadusandja tahteks oli nõuda elatisabi tagasi selle saajalt üksnes siis, kui tsiviilkohus jätab hagi rahuldamata.
28.Kaebaja etteheide vastustaja uurimiskohustuse rikkumise osas ei ole põhjendatud. Kohus nõustub SKA-ga, et nende nõue põhines kohtuotsusel ning nad said elatisabi tagasi nõuda kohtuotsusega tuvastatud ulatuses (98,30 eurot kuus, PHS § 57 lg 3). Kohtule ei nähtu, et muud asjaolud oleksid saanud mõjutada ettekirjutust.
29.Kaebaja etteheide tema ära kuulamata jätmise kohta on põhjendamatu. SKA esitas 15.11.2021 kaebajale teate, millega selgitas, et SKA-l on tema vastu nõue 481,67 eurot (SKA 25.11.2022 vastus lisa 6), mis tuleb täita hiljemalt 15.05.2022 ühe maksena või 6 osamaksena (osamakse 80,28 eurot). SKA tõendas, et toimetas teate kaebajale kätte (SKA 25.11.2022 vastus lisa 6). Istungil ei vaieldnud kaebaja sellele vastu, vaid selgitas, et tal puudus kohustus teatele vastata. Kohus leiab, et teate esitamisega andis SKA kaebajale võimaluse vastuväideteks, mida ta ei kasutanud. Seega oli kaebaja ärakuulatud enne ettekirjutuse tegemist. Kohus möönab, et teate tekst oleks võinud sisaldada selgitust, et teade esitatakse isikule selleks, et ta saaks soovi korral esitada vastuväited nõudele.
30.Kohus nõustub kaebajaga selles, et 22.05.2020 otsus on õigusvastane elatisabi arvestuse osas. Vastustaja on eksinud 22.05.2020 otsuses märgitud summa 481,67 eurot arvestamisel. Elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus (PHS § 49 lg 3). Kalendrikuu päevade arvu puhul tuleb lähtuda konkreetsest kuust, nagu ka vastustaja on märkinud. Aprillis ja septembris on kalendripäevi 30.
7(9)
Seega oleks elatisabi arvestus 21.04.2020-30.04.2020 pidanud olema: 100:30x10=33,3 eurot. Vastustaja on elatisabi arvestuse 01.09.2020-17.09.2020 eest teinud õigesti: 100:30x17=56,67 eurot. Kokku oleks N. X.ile mõistetav elatisabi pidanud seega olema: 21.04.2020 - 30.04.2020 33,3 eurot 01.05.2020 - 31.05.2020 100 eurot 01.06.2020 - 30.06.2020 100 eurot 01.07.2020 - 31.07.2020 100 eurot 01.08.2020 - 31.08.2020 100 eurot 01.09.2020 - 17.09.2020 56,67 eurot Kokku nõude summa 489,97 eurot. Selle vea tõttu sai N. X. elatisabi väiksemas summas, kui tal oleks olnud õigus saada. Kuid viga ei saa mõjutada kaebaja õigusi. Lähtudes kohtuotsusega mõistetud elatisest 98,30 eurot kuus alates 01.04.2020, on vastustaja vastuses kaebusele esitanud õige arvestuse: 21.04.2020 - 30.04.2020 32,77 eurot (98,30:30x10) 01.05.2020 - 31.05.2020 98,30 eurot (välja mõistetud elatise summa ühes kuus) 01.06.2020 - 30.06.2020 98,30 eurot 01.07.2020 - 31.07.2020 98,30 eurot 01.08.2020 - 31.08.2020 98,30 eurot 01.09.2020 - 17.09.2020 55,70 eurot (98,30:30x17) Kokku nõude summa 481,67 eurot. Elatisnõude teates (vastus kaebusele lisa 5) viidati üksnes nõudele 481,67 eurot. Ettekirjutuse resolutsiooni kohaselt tuleb kaebajal tasuda riigile üleläinud elatisnõue 481,67 eurot. Ka vaideotsuses (kaebuse lisa) selgitab SKA, et kuna lähtuvalt PHS § 57 lg-st 1 ei saa riik nõuda elatisabi võlgnikult rohkem, kui väljamakstud elatisabi, nõuab Sotsiaalkindlustusamet Meelis Liivlaialt elatisabi summas 481,67 eurot. Seega ei anna kokkuvõttes arvestuslik viga 22.05.2020 otsuses alust tühistada ettekirjutust osas, milles riik nõuab kaebajalt tagasi elatisabi 481,67 eurot. Samal põhjusel ei ole alust tühistada vaideotsust.
31.Riigile üle läinud elatisabi kui hüvitise sissenõudmise alusteks on PHS § 58 lg 1 ja SÜS § 32 lg 1 ning sissenõuet teostab SKA (PHS § 58 lg 2).
32.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et elatisabi andmise eeldused olid täidetud, nõue on riigile üle läinud ning SKA-l on õigus elatisabi 481,67 eurot kaebajalt välja nõuda.
33.Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et elatisabi määramise ja selle hilisem sissenõudmise regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. SKA-le elatisabi nõudeõiguse ülemineku tõttu ei saa lapse esindaja kohtuotsust täitmisele pöörata selles osas. Järelikult ei ole kaebaja rahaliste kohustuste maht ettekirjutuse tulemusel muutunud. Kaebaja väide, et PHS § 49 lg 1 regulatsioon võimaldab pahatahtlikel inimestel elatisabi saada, ei ole põhjendatud. Juhul kui keegi on elatisabi saanud, aga kohus jätab tema hagi rahuldamata, siis järgneb sellele elatisabi väljanõudmine hüvitise saajalt (PHS § 56 lg 1).
34.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 8(9)
35.Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja puudutatud isikute nimed initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.