Tsiviilasja number
2-06-25230
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2007. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
Alexander Bakovi hagi Anna Bakova ja Evgeny Bakovi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anna Bakova ja Evgeny Bakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2007. a, avalik kohtuistung Hageja Alexander Bakov, esindaja Jüri Asari; kostjad Anna Bakova (kostja 1) ja Evgeny Bakov (kostja 2)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 02.05.2007 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 18.09.2006 esitas Alexander Bakov Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada kehtetuks Anna Bakova ja Evgeny Bakovi vahel 01.08.2006 sõlmitud asjaõigusleping Tallinnas x asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx, võõrandamiseks. Harju Maakohtu 02.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1771 lahutati hageja ja kostja 1 abielu ning jäeti abikaasade ühisvarasse kuulunud korteriomand Tallinnas x kostja 1 omandisse ning kohustati teda tasuma hagejale ühisvara arvelt enamsaadu katteks 607 500 krooni ning hüvitama hageja menetluskulu 2900 krooni. Otsus jõustus 04.07.2006. Nimetatud otsuse alusel pidi kostja 1 tasuma hagejale kokku 610 400 krooni. Kostja 1 lubas hagejale, et müüb ühisvarasse kuulunud korteriomandi või kasutab seda tagatisena laenu saamiseks ja tasub selle arvelt kohtuotsusega välja mõistetud summa. Kostja 1 on hagejale tasunud vaid 40 000 krooni. 04.08.2006 esitas hageja kohtutäiturile avalduse teha võõrandmise keelumärge kostjale 1 kuuluvale korteriomandile. Samal päeval saatis kohtutäitur kostjale 1 täitmisteate ning esitas avalduse maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke tegemiseks. Kostja 1 teatas kohtutäiturile, et on haige (viibis 21.07.2006-15.08.2006 haiguslehel) ning ei saa seetõttu täitemenetlusega tegeleda. 30.08.2006 määrusega keeldus Harju Maakohtu kinnistuosakonna kohtunikuabi kohtutäituri keelumärke tegemise avaldust rahuldamast, kuna 03.08.2006 kinnistusosakonnale esitatud avalduse alusel on kinnistusregistriosas nr xxxxxxx kanne kostja 1 omandiõiguse kohta kustutatud. Nimetatud registriosa andmete väljatrükist (seisuga 12.09.2006)
nähtuvalt on korteriomandi uueks omanikuks 01.08.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud kostja 2 ja kostja 1 kasuks on seatud tähtajatu kasutusõigus. Hagejale teadaolevalt kinkis kostja 1 korteriomandi pojale (kostja 2). Eeltoodud tegevusega on kostja 1 teadlikult halvendanud oma varalist seisundit. Selle tulemusena on muutunud võimatuks hageja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmine ning on oluliselt kahjustatud hageja kui sissenõudja huve. Hageja väitel puuduvad kostjal 1 muud vahendid 02.06.2006 kohtuotsuse täitmiseks. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud teatest täitemenetluse kohta on võlgnik teatanud kohtutäiturile, et saab miinimumpalka ning muid sissetulekuid ei oma. Hageja arvates on kostja 1 käitunud pahauskselt, kuna teatas kohtutäiturile haiguslehel viibimisest, tegeledes samal ajal talle kuulunud korteriomandi võõrandmisega. Nõude õigusliku alusena tugines hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dele 187 ja 189. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud, kuid möönavad, et Harju Maakohtu 02.06.2006 otsusega jagati hageja ja kostja 1 ühisvara ning otsuse kohaselt peab kostja 1 maksma enamsaadud ühisvara arvelt hagejale 607 500 krooni. Pärast kohtuotsuse jõustumist asus kostja 1 seda täitma, tasudes hagejale 40 000 krooni. Seetõttu on ebaõige hageja väide, et kostja 1 on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit, võõrandades talle kuuluva korteriomandi. Ebaõige ja eksitav on hageja väide kostja 1 haiglaravil viibimise perioodi kohta. Ka korteri võõrandmine oli seotud kostja 1 väga raske tervisliku seisundiga. Korteris elavad koos samuti hageja ja kostja 1 ühised lapsed (E. B ja T. B). Kostja 1 ei olnud võimeline tegelema igapäevaste asjadega, s.h korteri haldamisega. Kostja 1 ei teadnud, kuidas tervisehäired võivad lähitulevikus mõjutada tema otsustusvõimet ning kuna paranemisprognoosid olid väga halvad, otsustas ta, vältimaks probleeme korteriühistuga, tagada oma lastele elamispind. Korteri võõrandamisega ei ole kostja 1 teadlikult halvendanud oma varalist seisundit. Kostjale 1 kuulunud korteriomand ei olnud kohtuotsuse täitmise tagatiseks, kuna kostjal 1 on püsiv sissetulek. Kostja 1 tasub hagejale kohtuotsuse täitmiseks igakuiselt teatud summasid. Antud juhul puuduvad TMS § 187 lg-s 2 nimetatud eeldused tehingu tühistamiseks. Ei ole alust eeldada, et sissenõude pööramine võlgniku varale ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja 1 kinnitas, et täidab oma kohustused hageja ees. Kuivõrd kostja 1 tervis on mõnevõrra paranenud ning ta saab töötada, on võimalik võlgnetava summa tasumiseks pangalaenu võtmine. Kuni laenu võtmiseni kannab kostja 1 hageja pangaarvele osa võlgnetavast summast. Menetluse käik 11.04.2007 eelmenetluses määratud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kutsed istungile olid kostjatele isiklikult kätte toimetatud 26.02.2007. 10.04.2007 ja 11.04.2007 esitasid kostjad kohtule taotlused kohtuistungi edasilükkamiseks seoses osavõtuga kooli (kus õpib kostja 2) lõpuklasside õpilastele korraldatavast üritusest. Istungile ilmunud hageja palus kostjate taotlust mitte rahuldada ning lahendada asja sisuliselt kostjate osavõtuta. Kohus jättis kostjate taotluse rahuldamata ning pidas võimalikus asja sisulist arutamist ja lahendamist eelistungi jätkuna peetaval põhiistungil. Kohus leidis, et ei eksisteeri tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg-s 2 nimetatud takistusi asja sisuliseks lahendamiseks poolte osavõtuta. Kostjate taotlustes nimetatud sündmust ei lugenud kohus mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Taotlustes ei nähtu seejuures, miks ei olnud kostjatel võimalik istungile ilmumise takistusest kohut varem teavitada. Kohtusse ilmumise takistustest õigeaegse teatamise kohustusele on kohus juhtinud kostjate tähelepanud ka saadetud kohtukutsetes. Eelnimetatud asjaolusid arvestades tõlgendas kohus kostjate käitumist soovina menetlust venitada. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus jõudis järeldusele, et tagasivõitmise eeldused on täidetud. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutnud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kirjalikust vastusest nähtuvalt on kostja 1 soovinud kohtuistungil esitada tõendeid 02.06.2006 kohtuotsuse täitmiseks igakuiselt tasutavate summade kohta. Samas tuleneb TsMS § 329 lg-st 1 menetlusosalise kohustus esitada oma tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Viimatinimetatule on kohus tähelepanu juhtinud ka kostjatele saadetud kohtukutsetes. Ei ole teada asjaolusid, mis objektiivselt takistanuks kostjatel omapoolseid dokumentaalseid tõendeid eelmenetluse käigus esitada. Lisaks sellele oli kohus seisukohal, et isegi kui lugeda kostja vastuväidet tõendatuks, puuduks alus hagi rahuldamata jätmiseks. Vaidlusalune tehing kahjustab võlausaldaja (hageja) huve, kuna kostjale 1 kuulunud korteriomand moodustas olulise osa tema varast ning selle omandi tasuta üleandmine kostjale 2 sisuliselt välistab 02.06.2006 kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise. Asja materjali juures olevast kohtutäituri teatisest nähtuvalt ei ole peale võõrandatud korteriomandi kostja 1 nimele registreeritud sõidukeid ega kinnisasju, samuti on võlgnik lubanud esitada täiturile kirjaliku avalduse oma sissetulekute suuruse, ülalpeetavate arvu ning vara puudumise kohta. Harju Maakohtu jõustunud otsuse näol on tegemist täitedokumendiga, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Teadaolevate asjaolude pinnalt puudub alus eeldada, et sissenõude pööramine kostja 1 varale viiks hageja nõude täieliku rahuldamiseni. Vastuseks kostjate vastuväidetele lisas kohus, et 02.06.2006 kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt on kostja 1 kohustatud maksma hagejale ühisvara arvel enamsaadu kompensatsiooniks 607 500 krooni ning hüvitama menetluskulu 2900 krooni. Vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsuse resolutsioon menetlusosalistele kohustuslik. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kõnealusest 02.06.2006 otsusest ei nähtu, et sellest tulenevad hageja nõuded oleks ajatatud või et kostjal 1 oleks õigus maksta kompensatsiooni osamaksete kaupa. Samuti võib otsuse teksti põhjal järeldada, et kostja 1 ei ole TsMS § 445 lg 1 kohast taotlust menetluses esitanud. Kohtuotsusest nähtuvalt on kompensatsioon mõistetud välja ühekordselt tasumisele kuuluva summana. Kohus pidas asjakohaseks viidata siinkohal täiendavalt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas korduvalt väljendatud seisukohale, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale (näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.04.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-06 või 25.09.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-65-06). Seetõttu on oluline tagada omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib kohus paragrahvi esimeses lõikes sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kasvõi osaliselt kinke iseloom. Toetused ja
tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad (TMS § 189 lg 3). Korteriomandi tasuta võõrandamine kostja 1 poolt kostjale 2 toimus 01.08.2006 ning hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks on esitatud 18.09.2006. Seega on hagi esitatud tähtaegselt ning tegemist ei ole tavapärase kingitusega, mis vastaks kostja 1 majanduslikule olukorrale. Ülaltoodust lähtuvalt on käesoleval juhul TMS § 189 lg-st 1 tulenevad tagasivõitmise eeldused täidetud. Kohus pidas vajalikuks veel märkida, et iseenesest on hagis esitatud nõue küll üksnes käsutustehingu (asjaõiguslepingu) suhtes ega ole palutud tühistada võlaõigusliku kinkelepingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Samas oli kohus seisukohal, et TMS § 189 lg 1 (ja ka lg 2) alusel on võimalik tunnistada lisaks kohustustehingule tühiseks ka vastav käsutustehing. Sellise järelduse saab teha võlgniku vara tagasivõitmise regulatsiooni (TMS IV osa) eesmärgist piirata võlgniku võimalust talle kuuluvaid esemeid käsutada ning kaitsta seeläbi sissenõudjate õigustatud huve. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kohus, jättes rahuldamata taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, ei võimaldanud kostjatel põhjendada oma vastuväidet hagiavaldusele. Kostja 1 on kostja 2 ema, kes leiab, et kooli lõpetamine ning sellega seotud üritus „viimane kell" toimub igaühe elus vaid üks kord. Kostjatel ei olnud varem teada ürituse toimumine. Kohtule oli esitatud tõend selle kohta, et nimetatud üritus toimub Tallinna Õismäe Vene Lütseumis 11.04.2007 kell 14.00-16.30, millest võtab osa 12.a klassi õpilane Jevgeny Bakov. Kostja 1 kui ema soovis tingimata osaleda nimetatud üritusel. Ürituse edasilükkamine kohtuistungi toimumise põhjusel ei olnud võimalik. Kohus ei aktsepteerinud kostjate põhjust ega lugenud seda mõjuvaks. Seega rikkus kohus TsMS § 5 lg-t 2, mille kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kostjad on veendunud, et kohus pidi kohaldama TsMS § 414 lg 2 p-i 2, mille kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohtuotsuses viide TsMS §-le 422 ei ole asjakohane, kuna sama paragrahvi esimeses lõikes toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Kohus on väga kitsalt tõlgendanud TsMS § 422 lg-t 1. Kohtu poolt tehtud etteheide, et kostja ei ole esitanud omapoolsed tõendid vastuväidete kinnitamiseks, on alusetu. Kostja 1 teatas kohtule esitatud vastuses, et esitab maksekorraldused ning tõendid tervisliku seisundi kohta kohtuistungil. Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga, et antud asjas esinevad TMS § 187 lg 2 nimetatud tagasivõitmise eeldused. Kohus ei analüüsinud kostja argumente selle kohta, et korteri võõrandamisega ei ole kostja 1 teadlikult halvendanud oma varalist seisundit, vaid see oli tingitud kostja 1 tervislikust seisundist. Korteri võõrandamisest ei saa rääkida kui katsest halvendada oma varalist seisundit. Kostja 1 ei keeldu oma kohustuse täitmisest, vaid on asunud kohtuotsust täitma, makstes hagejale kompensatsiooni väiksemate summadena. Selle tõendamiseks esitab kostja ka vastavad maksekorraldused. Samas esitab kostja ka haigust tõendavad arstlikud dokumendid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Anna Bakova, võõrandades korteriomandi, on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit. Selle tulemusena on muutnud võimatuks kohtuotsuse täitmine ja oluliselt kahjustatud hageja huvid. Anna Bakoval puuduvad rahalised vahendid kohtuotsuse täitmiseks. Kui kostja jätkaks samal viisil kohtuotsuse täitmist, võtaks kogu summa tasumine aega ca 10 aastat, mis võtaks hagejalt võimaluse soetada endale teine eluase. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. 12.10.2006 määrusega võttis Harju Maakohus Alexander Bakovi hagiavalduse menetlusse, edastas selle koos lisadega kostjatele ning kohustas neid 20 päeva jooksul vastama. Kostjad said hagimaterjali kätte 14.10.2006. 02.11.2006 esitas advokaat Arina Liskmann kostjate nimel kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. 10.11.2006 esitasid kostjad kohtule kirjaliku vastuse (tl 44-46), milles vaidlesid hagile vastu ning esitasid omapoolse nägemuse vaidlustatud tehingut tinginud asjaoludest ja kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumise võimalustest. Kohtuistungi toimumise ajaks määras kohus 12.02.2007. Kostja 1 esitas 08.02.2007 kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna viibib alates 02.02.2007 haiguslehel. Kohus rahuldas taotluse ja lükkas istungi edasi, määrates uueks istungi ajaks 11.04.2007 kell 15.30. Kohus saatis pooltele uued kutsed (tl 65-67), mis toimetati kostjatele kätte 26.02.2007. 10.04.2007 esitas Evgeny Bakov kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses koolis toimuva nn lõpukella üritusega, 11.04.2007 esitas samasisulise taotluse Anna Bakova. Hageja esindaja ei nõustunud kohtuistungi edasilükkamisega ja taotles kohtult asja sisulist lahendamist, mida kohus ka tegi. TsMS § 410 annab kohtule võimaluse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teha hageja taotlusel kas tagaseljaotsus, lahendada asi sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt võib kohus poole puudumisel lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Vahetult enne kohtuistungit teatatud põhjust ei saanud kohus hinnata TsMS § 422 mõttes mõjuvaks. Tegemist ei olnud ootamatu sündmusega, mida kohus oleks pidanud lugema mõjuvaks põhjuseks ning mis oleks takistanud asja sisulist lahendamist (TsMS § 414 lg 2 p 2). Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostjate taotluse rahuldamata jätmisega võttis kohus neilt võimaluse oma vastuväiteid põhjendada. Menetluse käigust nähtuvalt oli kostjatel piisavalt aega oma vastuväiteid põhjendada, mida nad on ka teinud. Pealegi tuleb siinkohal nõustuda maakohtu seisukohaga, et ka juhul, kui kostjate vastuväited oleksid põhistatud, ei oleks võimalik jätta hagi rahuldamata. Asja materjalist nähtuvalt halvendas Anna Bakova vaidlusaluse tehinguga oluliselt oma varalist seisundit. Põhjused, miks ta seda tegi, ei oma TMS § 187 lg-s 1 nimetatud eelduse tuvastamisel tähtsust. Nimetatud sättest tulenevalt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve. Hüvitis, mis oli Anna Bakovalt hageja kasuks 02.06.2006 kohtuotsusega välja mõistetud enamsaadud ühisvara arvelt, oli tehingu tegemise ajaks olulises osas tasumata. Abikaasade ühisvaraks olnud korteri kiire võõrandamine kinkelepinguga oma pojale oli hageja huvide vastane. Vaidlust ei olnud poolte vahel selle üle, et Anna Bakoval puudub muu vara, mis võimaldaks kohtuotsust koheselt täita. Antud olukord välistaks hagejale kui omandist (ühisvara osast) ilmajäänud abikaasale kohese ja õiglase hüvitise tagamise. Kostja 1 soovile vastav hüvitise tasumise viis võtaks hagejalt võimaluse soetada omale eluase.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
M. Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.