xxx hagi xxx ja xxx vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
hageja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus; asukoht Kentmanni 22, Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
-
kostja I: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
-
kostja II: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
11. aprill 2007.a -
hageja xxx ja tema esindaja Jüri Asari
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks 1. augustil 2006.a sõlmitud asjaõigusleping, millega xxx (isikukood xxx) võõrandas Tallinnas xxx asuva registriossa nr 7996201 kantud korteriomandi xxx (isikukood xxx).
3.Jätta 19. septembri 2006.a määrusega käesolevas tsiviilasjas (nr 2-06-25230) Harju Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude
eest võrdsetes osades.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 2. mail 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18. septembril 2006.a saabus Harju Maakohtule xxx hagiavaldus, milles palutakse tunnistada kehtetuks kostjate vahel 1. augustil 2006.a sõlmitud asjaõigusleping Tallinnas xxx asuva korteriomandi, registriosa nr 7996201, võõrandamiseks.
2.Hageja väidete kohaselt on Harju Maakohtu 2. juuni 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1771 lahutatud hageja ja kostja xxx abielu. Sama otsusega jäeti kostjale xxx abikaasade ühisvarasse kuulunud korteriomand asukohaga Tallinn xxx (edaspidi korteriomand) ning kohustati tasuma hagejale ühisvara arvelt enamsaadu katteks 607500 krooni, samuti kohustati kostjat xxx hüvitama hageja menetluskulu 2900 krooni ulatuses. Kokku pidi kostja xxx nimetatud otsuse alusel tasuma hagejale seega 610400 krooni. Otsus jõustus 4. juulil 2006.a. Kostja xxx lubas hagejale, et müüb ühisvarasse kuulunud korteriomandi või kasutab seda tagatisena laenu saamiseks ja tasub selle arvelt kohtuotsusega välja mõistetud summad. xxx tasus hagejale 40000 krooni. 4. augustil 2006.a pöördus hageja kohtutäituri poole avaldusega teha võõrandmise keelumärge xxx kuuluvale korterimandile. Samal päeval saatis kohtutäitur kostjale xxx täitmisteate ning esitas Harju Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke tegemise avalduse. Kostja xxx teatas kohtutäiturile, et on haige (viibis perioodil 21.07.2006-15.08.2006 haiguslehel) ning ei saa seetõttu täitemenetlusega tegeleda. 30. augusti 2006.a määrusega keeldus Harju Maakohtu kinnistuosakonna kohtunikuabi kohtutäituri keelumärke tegemise avaldust rahuldamast, kuna 3. augustil 2006.a kinnistusosakonnale esitatud avalduse alusel on kinnistusregistriosas nr 7996201 kanne xxx omandiõiguse kohta kustutatud. Nimetatud registriosa andmete väljatrükist (seisuga 12.09.2006.a) ilmneb, et korteriomandi uueks omanikuks on 1. augusti 2006.a asjaõiguslepingu alusel sisse kantud kostja xxx ja kostja xxx kasuks on seatud tähtajatu kasutusõigus. Hagejale teadaolevalt kinkis kostja xxx korteriomandi pojale (xxx). Hageja hinnangul on kostja xxx teadlikult halvendanud enda varalist seisundit, võõrandades talle kuulunud korteriomandi kostjale xxx. Selle tulemusena on muutunud võimatuks hageja kasuks tehtud kohtuotsuse (Harju Maakohtu 2. juuni 2006.a otsus kohtuasjas nr 2-04-1771) täitmine ning on oluliselt kahjustatud hageja kui sissenõudja huve. Hageja väitel puuduvad kostjal xxx muud rahalised vahendid 2. juuni 2006.a kohtuotsuse täitmiseks. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud teatest täitemenetluse kohta on võlgnik (xxx) teatanud kohtutäiturile, et saab miinimumpalka ning muid sissetulekuid ei oma. Hageja märgib samuti, et kostja xxx on käitunud pahauskselt, kuna teatas kohtutäiturile haiguslehel viibimisest, tegeledes samal ajal talle kuulunud korteriomandi võõrandmisega.
3.Hagis esitatud nõude õigusliku alusena on hageja viidanud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 187 ja §-le 189.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
Kostjad hagi ei tunnista.
4.10. novembril 2006.a esitatud ühises kirjalikus vastuses kostjad möönavad, et Harju Maakohtu 2. juuni 2006.a otsusega jagati hageja ja kostja xxx ühisvara ning otsuse kohaselt peab xxx maksma enamsaadud ühisvara arvelt hagejale välja 607500 krooni. Pärast kohtuotsuse jõustumist asus kostja xxxseda täitma, tasudes hagejale 40000 krooni. Seetõttu on kostjate hinnangul ebaõige hageja väide, et xxx on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit, võõrandades talle kuuluva korteriomandi. Samuti väidab kostja xxx, et viibis haiglaravil perioodil 15.08.17.09.2006, mitte ajavahemikul 21.07.-15.08.2006.a, nagu on väidetud hagis. Ka korteri võõrandmine oli seotud kostja xxx väga raske terviseseisundiga. Korteris elavad xxx kõrval ka kostja xxx ja hageja ühised lapsed. Kostja xxx ei olnud võimeline tegelema igapäevaste asjadega, s.h korteri haldamisega. Kostja xxx ei teadnud, kuidas tervisehäired võivad lähitulevikus mõjutada tema otsustusvõimet ning kuna paranemisprognoosid olid väga halvad, otsustas kostja xxx vältida võimalikke probleeme korteriühistuga ning tagada oma lastele kindel elamispind. Korteri võõrandamisega ei ole kostja xxx teadlikult halvendanud oma varalist seisundit. Kostja xxx kuulunud korteriomand ei olnud kohtuotsuse täitmise tagatiseks, kuna kostjal xxx on püsiv sissetulek. Kostjate väitel tasub xxx hagejale kohtuotsuse täitmiseks igakuiselt teatud summasid ning sellest olevat teadlik ka hageja. Kostja xxx on seisukohal, et puuduvad TMS § 187 lg-s 2 nimetatud eeldused tehingu tühistamiseks. Kostjate hinnangul ei ole käesoleval juhul alust eeldada, et sissenõude pööramine võlgniku varale ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja xxx kinnitab, et täidab oma kohustused hageja ees. Kuivõrd kostja xxx tervis on mõnevõrra paranenud ning ta saab töötada, on võimalik võlgnetava summa tasumiseks pangalaenu võtmine. Kuni laenu võtmiseni kannab kostja xxx hageja pangaarvele osa võlgnetavast summast.
MENETLUSE KÄIK
5.11. aprilli 2007.a eelmenetluses määratud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kutsed istungile olid kostjatele isiklikult kätte toimetatud 26. veebruaril 2007.a. Vastavalt 10. ja 11. aprillil 2007.a esitasid kostjad xxx ning xxx kohtule taotlused kohtuistungi edasilükkamiseks seoses osavõtuga kooli poolt (kus õpib xxx) lõpuklasside õpilastele korraldatavast üritusest. Istungile ilmunud hageja palus kostjate taotlust mitte rahuldada ning lahendada asja sisuliselt kostjate osavõtuta. Kohus leidis, et kostjate taotlus tuleb jätta rahuldamata ning pidas võimalikus asja sisulist arutamist ja lahendamist eelistungi jätkuna peetaval põhiistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 398 lg 2). Kohtu hinnangul ei eksisteeri tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 414 lg-s 2 nimetatud takistusi asja sisuliseks lahendamiseks poolte osavõtuta. Kostjate
10.ja 11. aprillil 2007.a taotlustes välja toodud sündmust ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Taotlustes ei nähtu seejuures, miks ei olnud kostjatel nimetatud istungile ilmumise takistusest võimalik kohut varem teavitada. Kohtusse ilmumise takistustest õigeaegse teatamise kohustusele (TsMS § 345) on kohus juhtinud kostjate tähelepanud ka saadetud kohtukutsetes. Eelnimetatud asjaolusid arvestades, on kostjate käitumine käesoleval juhul kohtu hinnangul tõlgendatav soovina menetlust venitada.
6.Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ning nõuete juurde ning palus hagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1771 on lahutatud hageja ja kostja xxx abielu ning jagatud abikaasade ühisvara. Kostjalt xxx on otsusega ühisvara enamsaadu arvel hageja kasuks välja mõistetud kompensatsioonina 607500 krooni. xxx oli käesoleva tsiviilasja esemeks oleva hagiavalduse esitamise hetkeks tasunud hagejale otsuse täitmiseks 40000 krooni. 3. augustil 2007.a tehtud tehingu alusel on kostja xxx võõrandanud korteriomandi kostjale xxx. Hageja on ülejäänud võla sissenõudmiseks pöördunud 4. augustil 2006.a pöördunud täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Kostjad ei ole vastu vaielnud ka hageja väitele, et xxx võõrandas korteriomandi tasuta (kinkides selle pojale xxx). 11. aprilli 2007.a kohtuistungil väitis hageja, et ka pärast hagi esitamist on kostja xxx teinud talle võla tasumiseks üksikuid väikesemahulisi rahaülekanded (vt toimik, lk 75-76).
9.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas käesoleval juhul esinevad TMS § 187 lg-s 2 nimetatud tehingu tagasivõitmise eeldused. Osundatud sätte kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Samuti on kostjad ilmselt soovinud vaidlustada ka hageja väidet, et korteriomandi võõrandamisega kahjustati sissenõudja huve. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Kohtu hinnangul on tehingu tagasivõitmise loetletud (TsMS § 187 lg-test 1 ja 2 järgsed) eeldused täidetud. Toodud järelduse põhjenduseks peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et kostjad ei ole esitanud enda kirjalikus vastuses toodud vastuväidete kinnituseks ühtegi tõendit. Kirjalikust vastusest nähtuvalt on kostja xxx soovinud kohtuistungil esitada tõendeid 2. juuni 2006.a kohtuotsuse täitmiseks igakuiselt tasutavate summade kohta. Samas tuleneb TsMS § 329 lg-st 1 menetlusosalise kohustus esitada oma tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Viimatinimetatule on kohus tähelepanu juhtinud ka kostjatele saadetud kohtukutsetes. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis objektiivselt takistanuks kostjatel omapoolseid dokumentaalseid tõendeid eelmenetluse käigus esitada. Lisaks on kohus poolte poolt välja toodud asjaoludest lähtudes seisukohal, et isegi kui lugeda kostja eelkäsitletud vastuväidet tõendatuks, puuduks alus hagi rahuldamata jätmiseks (vt otsuse p 11).
10.Analüüsides küsimust sissenõudja huvide kahjustamisest (TMS § 187 lg 1), leiab kohus, et vaidlusalune tehing kahjustab võlausaldaja (hageja) huve, kuna xxx kuulunud korteriomand moodustas olulise osa tema varast ning selle omandi tasuta üleandmine xxx sisuliselt välistab 2. juuni 2006.a kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise hageja ees. Asja materjalide juures olevast kohtutäituri teatisest nähtub, et peale võõrandatud korteriomandi ei ole kostja xxx nimele registreeritud sõidukeid ega kinnisasju, samuti on võlgnik lubanud esitada täiturile kirjaliku avalduse oma sissetulekute suuruse, ülalpeetavate arvu ning vara puudumise kohta (vt toimik, lk 21). Kostja xxx on väitnud, et tegi kõnealuse tehingu enda raske terviseseisundi tõttu sooviga tagada lastele kindel elamispind. Kohtu hinnangul on need kostja väited paljasõnalised. Hageja poolt tõendina esitatud kostja xxx avaldused kohtutäiturile ei ole nimetatud asjaolude tõendamiseks piisavad (vt toimik, lk 18, tõlge lk 22).
11.Edasiselt käsitleb kohus TMS § 187 lg-s 2 nimetatud tagasivõitmise eelduste olemasolu. 2. juuni 2006.a jõustunud Harju Maakohtu otsuse näol on olemas täitedokument (vt toimik, lk 9-13) ning sellest tulenev hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtule teadaolevate asjaolude pinnal puudub alus ka eeldada, et sissenõude pööramine xxx varale viiks hageja nõude täieliku
rahuldamiseni. Vastuseks kostjate vastuväidetele lisab kohus, et 2. juuni 2006.a kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt on kostja xxx kohustatud maksma hagejale ühisvara arvel enamsaadu kompensatsiooniks 607500 krooni. Samuti on xxx hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu 2900 krooni. Vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsuse resolutsioon menetlusosalistele kohustuslik. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kõnealusest 2. juuni 2006.a otsusest ei nähtu, et sellest tulenevad hageja nõuded oleks ajatatud või et kostjal xxx oleks õigus maksta kompensatsiooni osamaksete kaupa. Samuti võib otsuse teksti põhjal järeldada, et kostja xxx ei ole TsMS § 445 lg 1 kohast taotlust menetluses esitanud. Kompensatsioon on otsusest lähtuvalt mõistetud seega välja ühekordselt tasumisele kuuluva summaga. Kohus peab asjakohaseks viidata siinkohal täiendavalt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas korduvalt väljendatud seisukohale, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2006. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-06 või 25. septembri 2006.a otsus kohtuasjas 3-2-1-65-06). Seetõttu on oluline tagada omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest.
12.Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib kohus paragrahvi esimeses lõikes sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kasvõi osaliselt kinke iseloom. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad (TMS § 189 lg 3). Korteriomandi tasuta võõrandamine kostja xxx poolt kostjale xxx toimus 1. augustil 2006.a ning hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks on esitatud 18. septembril 2006.a. Seega on hagi esitatud eelnimetatud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole tegu tavapärase kingitusega, mis vastaks kostja xxx majanduslikule olukorrale. Ülaltoodust lähtudes on TMS § 189 lg-st 1 tulenevad tagasivõitmise eeldused käesoleval juhul täidetud. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest on hagis esitatud nõue küll üksnes käsutustehingu (asjaõiguslepingu) suhtes, mitte palutud tühistada võlaõigusliku kinkelepingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Samas on kohus seisukohal, et TMS § 189 lg 1 (ja ka lg 2) alusel on võimalik tunnistada lisaks kohustustehingule tühiseks ka vastav käsutustehing. Sellise järelduse saab kohtu hinnangul teha võlgniku vara tagasivõitmise regulatsiooni (TMS IV osa) eesmärgist piirata võlgniku võimalust talle kuuluvaid esemeid käsutada ning kaitsta seeläbi sissenõudjate õigustatud huve.
13.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TMS § 187 lg-test 1 ja 2 ning § 189 lg-st 1, rahuldab kohus hagi, tunnistades kehtetuks 1. augustil 2006.a sõlmitud asjaõiguslepingu, millega xxx võõrandas Tallinnas xxx asuva registriossa nr 7996201 kantud korteriomandi (üldpinnaga 65,7 m2) xxx. Tehtava lahendiga seonduvalt juhib kohus menetlusosaliste tähelepanu TMS § 195 lg-s 1 sätestatule, mis näeb ette, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut (TMS § 195 lg 2).
14.Kohtu hinnangul ei oma asja sisulise lahendamise seisukohast tähtsust, kelle poolt on 18. septembril 2006.a avaldatud ajalehes "Referent" kuulutus kostjale xxx kuulunud korteriomandi müügi kohta. Seetõttu jätab kohus TsMS § 238 lg-test 1 ja 5 juhindudes tähelepanuta ka hageja
poolt tõendina esitatud vastava ajalehekuulutuse ja selle tõlke eesti keelde (vt toimik, lk 19 ja lk 20).
15.Kohus on 19. septembril 2006.a tehtud kohtumäärusega hagi tagamiseks kandnud hageja kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr 7996201 vastuväite 1. augustil 2006.a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel tehtud kannete õigusele (kanded tehtud 30.08.2006.a). Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 2 jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg-le 1 vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.