Muud › Muud hagiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 13. aprilli 2007 otsusega hagi ning määras tähtajatu juurdepääsu T. Padari Kanali kinnistule üle H. Varula Varula kinnistu. Juurdepääsutee algab H. Varula

Varula kinnistu põhjapoolselt piirilt ning kulgeb mööda selle põhjapoolset piiri kulgevat teed mööda kuni kinnistu nurgani ja sealt mööda Varula kinnistu piiri lõuna suunas kuni T. Pdarile kuuluva Kanali kinnistuni. T. Padaril tuleb maksta H. Varulale juurdepääsu kasutamise eest 100 krooni aastas. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab AÕS § 156 lg 1, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. AÕS § 156 lg 1 järgi on nõudeõiguse tekkimise eeldusteks kinnisasjale juurdepääsu puudumine avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Asendiplaanide põhjal leidis tuvastamist, et hageja Kanali kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt ilma kostja kinnistut läbimata. See on AÕS § 156 lg 1 järgi üheks juurdepääsõiguse nõude eelduseks. Kuna juurdepääs avalikult teelt puudub, on hagejal õigus nõuda kostjalt juurdepääsu Kanali kinnistule üle kostja kinnistu. AÕS § 156 lg 1 järgi määratakse juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Hageja soovis, et juurdepääsutee kulgeks mööda seni kasutatud jalgteed läbi kostja kinnistu. Jalgtee algab hagejale kuuluvate hoonete poolselt piirilt murdenurgast umbes 2 m paremale kostjale kuuluvate hoonete poole ja lõpeb teisel pool kinnistut umbes 5-6 meetrit murdenurgast vasakule. Kostja oli seisukohal, et juurdepääs peaks kulgema mööda kostja kinnistu põhjapoolset piiri, kuna juurdepääsutee võimaldamine üle kostjale kuuluva kinnistu nii, nagu on seda palunud hageja, koormab liigselt kostjale kuuluvat kinnistut. Tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et hagejal käib külalisi, kes Kanali kinnistule ja sealt edasi järve äärde pääsemiseks kasutavad kostja kinnistut läbivat jalgteed. Tunnistaja Leonhard Teeveeri sõnul käib T. Padaril külalisi, kuulda on, et suvel on seal kiljumine ja kilkamine. Tunnistaja sõnul on ta kuulnud, et hagejal on plaanis sinna rajada suur paadisadam ja hakata seal hüvesid pakkuma. Tunnistaja oli arvamusel, et juurdepääsutee tuleks rajada mööda kostja kinnistu piiri, siis saaks ka külarahvas seda teed kasutada, ilma kostjat häirimata. Tunnistaja Rein Remmelga ütluste kohaselt kulgeb juurdepääsutee nii et naabrid (kostja) näevad liikumist. Naabrimaja on umbes 50 m kaugusel. Põhiliselt käiakse suvemõnusid nautimas, purjelauda on kaasas kantud. Tunnistaja Heikki Sepa sõnul on järve ääres käidud kuni 10 inimesega. Kanalil on T. Padaril paat, kanal on ta enda rajatud, otsetee oleks mugavam ja loogilisem. Paikvaatluse käigus tuvastas kohus, et kostja kinnistule, mida läbib hageja poolt kasutatav juurdepääsutee, on rajatud oapeenar, istutatud maasikad ja vaarikad. Eeltoodud tõendite hindamise põhjal saab järeldada, et hageja poolt juurdepääsutee kasutamine läbi kostja kinnistu häirib kostja tavapärast tegevust kinnistul. Hageja ja tema külaliste liikumine läbi kostja kinnistu võib rikkuda ka kostja ja tema pere privaatsust. Jalgtee kulgeb elumaja lähedalt. Kostja on avaldanud, et soovib ehitada kinnistu ümber aia. Juurdepääsutee tõttu läbi kostja kinnistu, pole see aga võimalik. Kostja väitel piirab juurdepääsutee läbi tema maa kinnistu kasutamist enda tahte kohaselt. Kui kostjal on soov maal midagi kasvatada, ei oleks seda võimalik teha ilma teed kahjustamata. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ka teised külaelanikud ja vallavolikogu alalise maakomisjoni liikmed soosivad tema poolt välja pakutud juurdepääsuteed mööda Varula kinnistu põhjapoolset piiri kulgevat teed. Kostja on juurdepääsutee määramiseks pöördunud Tabivere vallavolikogu alatise maaelukomisjoni poole. Maaelukomisjon on asja arutanud 24.03.2006, käinud asja lahendamiseks kohapeal ning esitanud tõendina arvamuse, milles on asutud seisukohale, et T. Padaril tuleks kasutada oma Kanali kinnistule jõudmiseks H. Varula

kinnistu piiripeenart, nii nagu on juurdepääsutee välja pakkunud kostja. Komisjoni arvates riivaks see kõige vähem H. Varula huve. Komisjon ei pea õigeks T. Padari senist juurdepääsuteed üle Varula kinnistu, kuna tee läheb üle vaarikaistanduse ja läbikäiguks on olemas teine võimalus, mis ei häiri Varula kinnistu tegevust. Kostja on esitanud kohtule tõendina ka Voldi küla elanike toetusavalduse, milles avaldavad kümme külaelanikku, et toetavad jalgteed kahe kinnistu vahelisel maa-alal, Nõmmisto-Varula. Seega toetavad tõendina esitatud maaelukomisjoni arvamus ja külaelanike pöördumine kostja väidet, et tema poolt pakutav tee on juurdepääsuks kõlbulik ning hageja poolt tema kinnistu läbimine seni kasutataval teel võib piirata kostja huve. Külaelanikud on muu hulgas märkinud, et arvamuse aluseks on haljasalade rikkumine ning pidev kinnistu läbimine lahtise koeraga hageja poolt. Kostja on esitanud tõendina ka peamaakorraldaja Mati Põldma selgituse, millest nähtub, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee kulgeb mööda naaberkinnistute piire ning tegemist on kõrgema ja kuivema maaga, mis tagab juurdepääsu Kanali kinnistule ning ei häiri ka läbitava kinnistu ja selle naaberkinnistu omanikke. Kuna arvamuse andja M. Põldma näol on tegemist vallavalitsuses töötava peamaakorraldajaga, siis võib eeldada temal maakorralduslike teadmiste olemasolu. Tema arvamusest saab järeldada, et juurdepääsutee Kanali kinnistule mööda kostja poolt pakutud Varula kinnistu piiri on maakorralduslikult võimalik. Paikvaatluse käigus tuvastas kohus, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee mööda tema kinnistu piiri oli läbitav. Maapind seal eriti niiske ei olnud ja kohapealne olukord ei andnud alust arvata, et see mingil perioodil läbimatult märg oleks (hagejale kuuluval Kanali kinnistul oli samal ajal maapind kohati pehme ja vesine). Paikvaatlus toimus suvel 27.06.2006. Samuti kinnitasid tunnistajad Rein Remmelgas ja Heikki Sepp, kes palju kordi on külastanud hagejat ja käinud Kanali kinnistul, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee on läbitav. Riigikohus on 30.03.2004 otsuses nr 3-2-1-33-04 asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue temale juurdepääsu võimaldamiseks Kanali kinnistule üle Varula kinnistu hageja poolt taotletud teerada mööda. Hagejal on õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule üle kostja kinnistu, kuid AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb juurdepääsutee määramisel arvestada eelkõige koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsutee saamine hagejale üle kostja kinnistu piirab kostja kui omaniku õigusi ja huve. Asjaolu, et senine tee on hageja kinnistule juurdepääsuks mugavam ja lühem ei kaalu üles kostja huvi, et tema kinnistul ei oleks häiritud tavapärane tegevus ja privaatsus kinnistu läbimisel võõraste isikute poolt. Seega on T. Padaril õigus kasutada juurdepääsu Tabivere vallas Voldi külas asuvale Kanali kinnistule üle H. Varulale kuuluva Varula kinnistu mööda Varula kinnistu põhjapoolset piiri kulgevat teed (piiripeenart) mööda kuni kinnistu nurgani ja sealt mööda Varula kinnistu piiri lõuna suunas kuni T. Padarile kuuluva Kanali kinnistuni. AÕS § 156 lg 1 järgi määrab kohus juurdepääsu suhtes kokkuleppe mittesaavutamise korral muu hulgas kindlaks juurdepääsu kasutamise eest tasu. Mõistlik summa määratud juurdepääsutee kasutamise eest oleks 100 krooni aastas. Kuna kumbki pool ei taotlenud kohtul kindlaks määrata juurdepääsuõiguse tähtaega, määrab kohus juurdepääsu tähtajatult.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

T. Padar esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 13. aprilli 2007 otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega kohustada H. Varulat võimaldama T. Padarile juurdepääsu Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Voldi külas asuvale Kanali kinnistule üle Varula kinnistu nii, et juurdepääsutee algab T. Padarile kuuluvate hoonete poolselt piirilt

murdenurgast umbes 2 meetrit paremale ja lõpeb teisel pool Varula kinnistut umbes 5-6 meetrit murdenurgast vasakule. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei taga kohtuotsusega määratud juurdepääsutee AÕS § 156 lg 1 eesmärki ega hageja õiguste kaitset. AÕS § 156 eesmärk on võimaldada hagejale juurdepääsutee üle kostja kinnistu hagejale kuuluvale Kanali kinnistule. Tartu Maakohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamiseks peab hageja saama kõigepealt kostja kinnistu põhjapoolse piirini. Käesoleval hetkel on see võimalik, kuna kostja kinnistu läänepoolse piiriga külgnevad maad on erastamata ja nende läbimiseks ei ole takistusi. Nimetatud maade erastamise menetlus on pooleli. Kuna neid maid soovivad ostueesõigusega erastada nii hageja kui tema naaber Marianne Moora, siis pole välistatud, et osaliselt hakkab kostja kinnistu piirnema M. Moorale kuuluva kinnistuga. Sellisel juhul on hagejale vaja kostja kinnistu põhjapoolsele piirile pääsemiseks läbida kostja kinnistut osas, mida Tartu Maakohtu määratud juurdepääsutee ei hõlma või siis saavutada vastav kokkulepe M. Mooraga. Juhul kui hagejal ei õnnestu kostjaga või M. Mooraga kokkulepet saavutada, tuleb hagejal uuesti kohtusse pöörduda. Samasugune probleem tekib hagejal kostjale kuuluva kinnistu idapoolsel piiril. Kohtuotsuse kohaselt kulgeb juurdepääsutee kuni Kanali kinnistuni. Kohas, kus kohtuotsuse kohaselt lõpeb juurdepääsutee asub hagejale kuuluv kanal, millel ei ole kallast. Hagejal ei ole võimalik liikuda Kanali kinnistul asuva paadisadamani ja sillani, ilma Varula kinnistut kasutamata. Kinnistule pääsemiseks oleks hagejal vaja liikuda täiendavalt kostja kinnistul, kuni kanali laiuse ulatuses. Kohtuotsuse kohaselt kulgeb juurdepääsutee mööda Varula kinnistu põhjapoolset piiri kulgevat teed (piiripeenart). Varula kinnistu põhjapoolse piiri ja Järve kinnistu vahel ei ole hetkel mingit teed ega piiripeenart. Kohtuotsusest ei nähtu kui lai on hagejale tagatud juurdepääsutee. Arvestades kostja soovi rajada talle kuuluva kinnistu ümber aed, on oluline, et hagejale jäetava juurdepääsutee laius oleks piisav sealt muruniiduki ja muude asjadega läbi pääsemiseks. Nõustuda ei saa ka maakohtu poolt määratud juurdepääsutee asukohaga. Juurdepääsutee peaks kulgema läbi kostja kinnistu, mis asuks samas kohas kui senini kasutatud juurdepääsutee. Hageja poolt seni kasutatud juurdepääsutee, mis läbib kostja kinnistut, on kulgenud sealt juba enne kostja kinnistu tekkimist. Juurdepääsutee asukoha määramisel omab tähtsust see, et kostja kinnistut on kümneid aastaid läbinud jalgtee, mida mööda hagejal on olnud võimalik liikuda talle kuuluvate hoonete juurest Kanali kinnistule. Juurdepääsutee Kanali kinnistule kulges läbi kostja kinnistu juba enne maa kinnistamist kostja poolt, mistõttu oli kostjal juba kinnistut omandades võimalik arvestada sellise kitsendusega. Ebaõige on seisukoht, mille kohaselt juurdepääsutee võimaldamine üle kostjale kuuluva kinnistu nii nagu seda on palunud hageja, koormab liigselt kostjale kuuluvat kinnistut. Hageja vajab juurdepääsuteed jalgsi üle Varula kinnistu Kanali kinnistule liikumiseks. Juurdepääsutee kasutajateks oleksid hageja perekonnaliikmed ja aega-ajalt mõned sõbrad. Seega ei ole inimeste hulk, kes kostjale kuuluvat kinnistut läbiksid suur. Samuti tuleb kostjale kuuluva kinnistu koormamise hindamisel arvestada seda, et juurdepääsutee tihedam kasutamine toimub üksnes suvel. Hageja poolt taotletav juurdepääsutee ei läbi kostja õue, vaid kulgeb üle kostjale kuuluva põllumaa nii, et kostjale kuuluvat elumaja ja taotletavat juurdepääsuteed eraldab suur abihoone. Seega saab hageja poolt juurdepääsutee kasutamine kostjat häirida vaid siis, kui kostja viibib põllul. Taotletav juurdepääsutee ei takistaks kostjal ka põllukultuuride kasvatamist, kuna peenraid kui ka põldu on võimalik rajada nii, et hagejal oleks võimalik jalgsi üle kostjale kuuluva kinnistu kõndida. Samas ei olnud varem olemasoleva jalgtee kõrval aiamaad. See rajati pärast kohtuvaidluse algust.

Samuti ei tõenda Tabivere vallavolikogu alatise maaelukomisjoni arvamus ja Voldi küla elanike toetusavaldus kostaja poolt pakutava juurdepääsutee kõlblikkust. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et isikud, kes on vastava arvamuse andnud, oleksid teadlikud kostja poolt pakutud juurdepääsutee tingimustest erinevatel aastaaegadel ja selle kasutamise võimalikkusest. Juurdepääsutee määramisel ei tohiks kõrvale jätta ka juurdepääsuteed taotleva isiku huve. Tartu Maakohtu otsusega määratud juurdepääsutee on oluliselt pikem kui hageja poolt taotletav juurdepääsutee. Kuna hageja peab Kanali kinnistu hooldamiseks ja kanali kasutamiseks viima Kanali kinnistule asju, siis omab tee pikkus hageja jaoks olulist tähtsust. Maakohtu poolt määratud juurdepääsutee läbimine on teatud aastaaegadel problemaatiline, kuna kostja kinnistu nurk, mida juurdepääsutee läbib, on madal ja seetõttu sügisel ja talvel märg ja porine. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka tunnistajad Rein Remmelg ja Heikki Sepp. Arvestades seda, et hagejal on vaja talle kuuluvale Kanali kinnistule pääseda ka muruniidukiga, siis märjemal sügisesel perioodil võib see mööda maakohtu poolt määratud juurdepääsuteed olla raske või võimatu. Hageja rajas Kanali kinnistule kanali ning veetrassi Kanali kinnistul asuva kanali juurest hagejale kuuluva elamu juurde läbi Varula kinnistu. Veetrass kulgeb olemasoleva jalgtee, s.o hageja poolt taotletava juurdepääsutee alt. H. Varula vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Nõustuda ei saa T. Padari seisukohaga, et juurdepääsutee peaks kulgema T. Padari poolt taotletud kohas. Maakohtu otsusega ettenähtud juurdepääsutee asukoht on H. Varula kinnistut kõige vähem koormav.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandi ükski väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on poolte poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused. Ringkonnakohus toetub nendele, kinnitades neid. Lisaks esimese astme kohtu põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et kohtuotsusega määratud juurdepääsutee ei taga AÕS § 156 lg 1 eesmärki ega hageja õiguste kaitset. Maakohus on õigesti poolte huve kaaludes leidnud, et koormatava Varula kinnistu omaniku huve riivaks just kõige vähem see, kui juurdepääsutee kulgeb mööda Varula kinnistu põhjapoolset piiri. Antud juhul kaalub vastustaja huvi privaatsuseks üles apellandi huvi saada Kanali kinnistule üle Varula kinnistu kõige otsemat teed pidi, sest asjaoludest nähtuvalt vajab apellant juurdepääsu Kanali kinnistule eelkõige seal puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. See, et apellant peab aeg-ajalt saama Kanali kinnistule ka tööriistadega (näiteks muruniidukiga), ei õigusta iseenesest tema nõuet kasutada selleks seni üle Varula kinnistu minevat jalgrada. Apellandi huvi ei kaalu üles ka need asjaolud, et senini on juurdepääsuteed üle Varula kinnistu kasutatud apellandi poolt taotletud kohas ning et apellant on rajanud nimetatud jalgraja alla veetrassi. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited, et maakohtu määratud juurdepääs ei võimalda Kanali kinnistule sügisesel ja kevadisel perioodil ning et hagejal ei ole võimalik liikuda Kanali kinnistul asuva paadisadamani ja sillani ilma Varula kinnistut kasutamata. Üksnes

tunnistajate R. Remmelga ja H. Seppa ütlused selle kohta, et Varula kinnistu põhjapoolne piir on madal ja seetõttu sügisel ja talvel märg ja porine, ei tõenda, et apellandil ei oleks võimalik sademeterohkel perioodil mööda kõnesolevat piiri Kanali kinnistule pääseda. Toimikulehel 28 olevalt kaardilt ja toimikulehel 32 olevalt fotolt nähtub, et apellandil on võimalik liikuda maakohtu poolt määratud juurdepääsutee lõppemise kohalt Kanali kinnistul asuvate paadisadamani ja sillani mööda oma kinnistut. Põhjendatud ei ole ka apellandi viide sellele, et maakohtu poolt määratud juurdepääsutee ei pruugi tagada talle juurdepääsu Kanali kinnistule tulevikus, kuivõrd vastustaja kinnistu läänepoolse piiriga külgnevad maad on veel erastamata. See, et vastustaja kinnistu läänepoolse piiriga külgnev maatükk on siiani erastamata ja selle erastamise järgselt võib tekkida vajadus saavutada tekkiva kinnistu omanikuga kokkulepe juurdepääsu osaliselt mööda seda kinnistut kulgemiseks, ei takista iseenesest käesoleval ajal kohtul määrata juurdepääsu selliselt, nagu seda maakohus on teinud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 60 lg 1 ja 8 ning 61 lg 1 (kuni 01.012.2006 kehtinud redaktsioon) jätta apellandi kohtukulud (riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 6018 krooni) tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamise nõuet apellatsioonimenetluses esitanud.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.