Muud › Muud hagiasjad

aastas. Hagi tagamine, mis on kohaldatud kohtu määrusega 11.08.2005, tühistada. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused Txxxx Pxxxx esitas 03.08.2005.a. hagiavalduse Hxxxx Vxxxxx vastu kinnistule juurdepääsu võimaldamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas hooned, sh elamu, milles ta elab. Maa erastamine nimetatud hoonete juurde on menetlemisel. Samuti kuulub hagejale Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas kinnistu nimetusega Kxxxxi (registriosa nr xxxxx, katastritunnus 77301:002:0067). Nimetatud kinnistul asub hagejale kuuluv kanal, mis kulgeb Saadjärveni. Hagejale kuuluvale Kxxxxx kinnistule ei ole võimalik saada avalikult kasutatavalt teelt. Kostja Hxxxx Vxxxxx kinnistu (registriosa nr xxx, katastritunnus 77301:002:0067). Asub hagejale kuuluvate hoonete ja Kxxxxx kinnistu vahel. Ajalooliselt on hageja ja tema pere kasutanud neile kuuluva Kxxxxx kinnistu ja seal asuva kanali juurde saamiseks Hxxxx Vxxxxxxx kuuluvat kinnistut läbivat jalgteed. Alates 2004.a. asus kostja takistama hageja juurdepääsu Kxxxxx kinnistule, istutades esmalt üle juurdepääsutee vaarikataimi ja pärast nende väljasuremist kaski. Kostja on suuliselt keelanud hagejal kasutada talle kuuluvat Vxxxxx kinnistut juurdepääsuks Kxxxxx kinnistule. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda juurdepääsu üle kostja kinnistu. Hageja tugineb AÕS §§-le 68, 140, 156 lg 1. Hageja leiab ka, et et tema nõuet saada juurdepääsutee toetab ka LKS § 15, mis sätestab, et kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Hageja ja kostja kinnistud asuvad Vooremaa maastikukaitsealal, seetõttu peab ka kostja kinnistut läbiv jalgrada olema avalikuks kasutamiseks. Kuna pooled ei ole suutnud saavutada kokkulepet, siis palub hageja kohtul kohustada Hxxxx Vxxxxxx võimaldama hagejale juurdepääsu üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuva Vxxxxx kinnistu ning keelata HxxxxxVxxxxxxxtoimingud ja tegevus, mis takistavad või võivad takistada TxxxxxPxxxxx juurdepääsu Kxxxxx kinnistule. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Menetluse käigus muutis hageja hagiavalduses esitatud nõude eset. 27.06.2006 toimunud väljasõiduistungil teatas hageja esindaja, et hageja taotleb juurdepääsu ühelt kinnistult teisele (tl.106). Hageja taotleb Kxxxxi kinnistule juurdepääsu temale kuuluvate hoonete juurest. Hoonete alune maa ei ole aga käesolevaks ajaks kinnistatud.

04.09.2006 teatas hageja kohtule, et ei ole prognoositav, kuna lõppeb maa ostueesõigusega erastamise menetlus temale kuuluvate hoonete juurde. Hageja hoonete juurde maa erastamine on seotud naabri M.Mxxxx maa erastamisega, millega on ilmnenud vallavalitsuses probleeme. 14.02.2007 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et maa erastamine talle kuuluvate hoonete juurde venib seoses naaber M.Mxxxx kaebusega vallavalitsuse tegevuse peale ning ei ole teada, millal saab hoonete alune maa kinnistusse. Hageja taotles asja lahendamist sisuliselt vaatamata asjaolule, et temale kuuluvate hoonete alune maa on kinnistamata. 27.03.2007 toimunud kohtuistungil taotles hageja temale juurdepääsutee võimaldamist nii avalikult teel kui ka kinnistult. Kuna hageja hoonete alune maa kantakse tulevikus kinnistusse ja hageja kasutab mõlemaid kinnistuid koos, siis tuleks hageja arvates juurdepääsuõiguse nõudele kohaldada TsÜS § 4 alusel AÕS § 156 lg 1 analoogiat. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et juurdepääsutee võimaldamine üle kostjale kuuluva kinnistu nii nagu seda palub hageja, ei ole põhjendatud ja koormab liigselt kostjale kuuluvat kinnistut. Hageja poolt taotletav tee jagaks kostja kinnistu kunstlikult kaheks osaks ning seetõttu poleks kostjal võimalik oma kinnistut endisel viisil kasutada. Kostja leiab, et juurdepääsutee rikuks oluliselt talle kui kinnisasja omanikule kuuluvat põhiseaduslikku õigust oma kinnisasja vabalt vallata ja käsutada. Kostja viitab oma vastuses Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus on leidnud, et lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsunõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Kostja teeb hagejale ettepaneku rajada juurdepääsutee hageja hoonete juurest Kxxxxx kinnistule kostja kinnistu põhjapoolset külge pidi. Viimase variandi on juurdepääsutee rajamiseks välja pakkunud ka Tabivere Vallavalitsuse peamaakorraldaja. Kostja on vastusele lisanud peamaakorraldaja M.Põldma poolt koostatud ekspertarvamuse juurdepääsutee rajamise kohta. Hageja ei soovi väljapakutud juurdepääsuteed põhjendusel, et tegemist on soise alaga. Kostja arvates on tema kinnistu põhjapoolne piiripeenar täiesti kõva ja kuiv ning igati sobilik juurdepääsutee võimaldamiseks. Selle tõendamiseks on kostja lisanud vastusele fotod. Kostja on seisukoha, et hageja poolt taotletava juurdepääsutee puhul ei ole tegemist ajalooliselt väljakujunenud teega. Hageja on selle hiljuti ise omavoliliselt rajanud, käitudes seeläbi pahatahtlikult, rikkudes kostja omandit. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja viide LKS §-le 15. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise korral palub kostja määrata juurdepääsu kasutamise eest tasu. Kostja tugineb AÕS §-le 156 lg-le 1, mille järgi määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus, kui pooled omavahel kokkulepet ei saavuta. Hageja vastuväited kostja vastusele Hageja esitas kostja vastusele kirjalikud vastuväited (tl 45- 47).Hageja ei nõustu kostja väitega, et juurdepääsutee võimaldamine üle kostjale kuuluva kinnistu nii nagu seda on palunud hageja, koormab liigselt kostja kinnistut. Hageja soovib juurdepääsuteed kasutada jalgteena ning see ei takista kinnistu edasist kasutamist. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud peamaakorraldaja M. Põldma selgitus ei ole käsitatav ekspertarvamusena, kuna pole kooskõlas TsMS § 129 lg 1, § 130 lg 1 ja § 131 lg 1 nõuetega. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagiavalduses viidatud juurdepääsutee puhul ei ole tegemist ajalooliselt välja kujunenud teega, vaid hageja on selle hiljuti ise omavoliliselt

rajanud. Juurdepääsuks kasutatav tee oli olemas juba 1980. aastatel. Nimetatud asjaolu tõendavad sellest ajast pärit fotod. Menetluse käik Kohus arutas asja 30.11.2005, 23.01.2006, 06.04.2006, 27.06.2006, 14.02.2007 ja 27.03.2007 toimunud kohtuistungitel. 23.01.2006 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajate Lxxxxxxx Txxxxxxx, Rxxx xxxxxxx ja Hxxxxx Sxxxx ütlused. 27.06.2006 teostas kohus hageja ja kostja elukohas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, paikvaatluse. Menetluse käigus tegid pooled ettepanekuid kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja pakkus välja variandid, et tema ostaks ära kostja maatüki, millelt senine juurdepääsutee kulgeb, või vahetaks selle teise kinnistu vastu, mis asub mujal. Kostja pakkumine oli, et teha juurdepääsutee mööda tema kinnistu piiri, nagu hagi vastuses pakutud, milleks kostja on nõus vajaliku osa oma kinnistust loovutama ja kulud katma tee rajamiseks. Teise variandina pakkus kostja välja, et juurdepääsutee tuleb hageja poolt hagis pakutud viisil üle kostja kinnistu ning hageja maksab kostjale kompensatsiooni. Pooled mõlemaid rahuldavat kokkulepet ei saavutanud. 11.08.2005 määrusega tagas kohus hageja taotlusel hagi. Kohtu nõudmisel (tl.12) ja eelnevalt esitas hageja täiendava avalduse hagi tagamiseks, kus täpsustas olemasoleva jalgtee asukohta (tl.16-18). Hagi tagamise abinõuna keelas kohus Hxxxx Vxxxxxx kuni kohtulahendi jõustumiseni toimingud ja tegevus, mis takistavad või võivad takistada Txxxx Pxxxxx juurdepääsu talle kuuluvale Kxxxxx kinnistule üle Hxxxx Vxxxxxxx kuuluva Vxxxxx kinnistu kulgeva olemasoleva jalgtee. Kohtu seisukoht ja põhjendused Asja materjalide ja poolte ütluste põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad alljärgnevad asjaolud: • Txxxx Pxxxxxxx kuuluvad Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas hooned, sh elamu. Maa erastamine nimetatud hoonete juurde on käesoleval hetkel menetlemisel. • Txxxx xxxxxxx Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxülas kinnistu nimetusega Kxxxxx (registriosa nr 20440). Nimetatud kinnistul asub Txxxx Pxxxxxxx kuuluv kanal, mis kulgeb Saadjärveni (tl.7, 18). • Hageja kinnisasi – Kxxxxx kinnistu - ei piirne avaliku teega. Kinnistut ümbritsevad teised kinnistud. • Hxxxx Vxxxxxxkinnistu, nimetusega Vxxxxx (registriosa nr 656) asub Txxxx Pxxxxxxx kuuluvate hoonete ja Kxxxxx kinnistu vahel (tl.5, 18). • Seni on Txxxx Pxxxx kasutanud temale kuuluvate hoonete juurest Kxxxxx kinnistule pääsemiseks Hxxxx Vxxxxxxx kuuluvat kinnistut läbivat jalgteed (tl.18). Juurdepääsuteed on tava alusel kasutatud juba 1980.- aastatel. • Maakorralduslikult on võimalik tagada hagejale juurdepääs tema kinnisasjale ka juurdepääsuteena mööda kostjale kuuluva Vxxxxx kinnistu põhjapoolset piiri (tl. 28). • Poolte kokkuleppel ei ole vaidlust juurdepääsu asukoha üle lahendada suudetud.

Txxxx Pxxxx palub kohtul kohustada Hxxxx Vxxxxxx võimaldama temale juurdepääsu üle Vxxxxx kinnistu Kxxxxx kinnistule ning keelata Hxxxx Vxxxxxx toimingud ja tegevus, mis takistavad või võivad takistada Txxxx Pxxxxx juurdepääsu Kxxxxx kinnistule. Kostja on hagile vastu vaielnud. Kostja hinnangul koormab hageja poolt kasutatav juurdepääsutee, mis kulgeb tema kinnistu keskelt, liigselt talle kuuluvat kinnistut. Kostja on nõus hagejale juurdepääsuteed läbi talle kuuluva kinnistu võimaldama, kuid on tee kulgemiseks pakkunud välja teise asukoha. Kostja arvates peaks juurdepääsutee kulgema mööda temale kuuluva kinnistu piiri (tl.28). Hageja kostja poolt välja pakutud juurdepääsuteega nõus ei ole. Hageja väitel ei ole nimetatud tee sobiv, kuna on oluliselt pikem kui seni kasutatav tee ja samuti ei ole see igal ajal läbitav, kuna selle maaala on märg. Hageja on seisukohal, et senini kasutatud jalgtee ei koorma liigselt kostja kinnistut. Hagejale on oluline juurdepääsutee läbi kostja Vxxxxx kinnistu temale kuuluvate hoonete juurest Kxxxxx kinnistule. Kxxxxx kinnistule on kostja rajanud kanali-veetrassi. Selle kohta on kohtule esitatud tõenditena veetrassi asendiplaan ja joonis (tl.91-93). Hageja vajab juurdepääsu kanali kasutamiseks, kanali ja selle ümbruse hooldamiseks ning sealt Saadjärve äärde pääsemiseks. Kostja ei vaidle vastu juurdepääsutee kulgemisele läbi tema kinnistu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kus peaks juurdepääsutee asetsema. Kohtul tuleb kõigepealt teha kindlaks, kas hagejal on üldse õigus nõuda enda kinnistule juurdepääsu üle kostja kinnistu. Kinnisasjale juurdepääsuõiguse sätestab AÕS § 156 lg 1. AÕS § 156 lg 1 esimene lause näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas antud juhul esinevad asjaolud, mis on AÕS § 156 lg 1 järgi aluseks üle võõra kinnisasja juurdepääsu nõudeõiguse tekkimisel. AÕS § 156 lg 1 järgi on nõudeõiguse tekkimise eeldusteks: kinnisasjale juurdepääsu puudumine avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Hagiavalduses tõi hageja juurdepääsõiguse aluseks asjaolu, et Kxxxxx kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt. 27.06.2006 toimunud väljasõiduistungil teatas hageja esindaja, et hageja taotleb juurdepääsu ühelt kinnistult teisele, mida käesolevaks hetkeks ei ole veel moodustatud (tl.106). Hageja taotleb Kxxxxx kinnistule juurdepääsu temale kuuluvate hoonete juurest. Hoonete alune maa ei ole aga käesolevaks ajaks kinnistatud. Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuni hoonetealuse maa kinnistamiseni. Kohus rahuldas taotluse 07.07.2006.a. määrusega (tl.108). 04.09.2006 teatas hageja kohtule, et ei ole prognoositav, kuna lõppeb maa ostueesõigusega erastamise menetlus temale kuuluvate hoonete juurde. Hageja hoonete juurde maa erastamine on seotud naabri M.Mxxxx maa erastamisega, millega on ilmnenud vallavalitsuses probleeme. 14.02.2007 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et maa erastamine talle kuuluvate hoonete juurde venib seoses naaber M.Mxxxx kaebusega vallavalitsuse tegevuse peale ning ei ole teada, millal saab hoonete alune maa kinnistusse. Kohtu järelepärimisele vastas Tabivere Vald, et maa erastamise menetlus on pooleli ja vald ei oska prognoosida selle lõpuleviimise aega. (tl.117) Hageja taotles asja lahendamist sisuliselt vaatamata asjaolule, et temale kuuluvate hoonete alune maa on kinnistamata. Hageja kinnistu juurde avalikult kasutatavat teed ei lähe ning hageja eesmärk on enda hoonete juurest pääseda kinnistule. Kuna hoonete alune maa kantakse tulevikus kinnistusse ja hageja kasutab mõlemaid kinnistuid koos, siis tuleks hageja arvates juurdepääsuõiguse nõudele kohaldada TsÜS § 4 alusel AÕS §-ga 156 lg 1 analoogiat. 27.03.2007 kohtuistungil taotles hageja juurdepääsutee võimaldamist nii avalikult teelt kui ka kinnistult.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Tabivere Vallavalitsuses on pooleli Txxxx Pxxxxxxe kuuluvate hoonete aluse maa ostueesõigusega erastamise protsess (tl.129-137). Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hagejale kuuluvate hoonete alune maa ei ole kinnistatud ei oma käesolevas asjas sellist tähtsust, mis saaks olla aluseks hagi juurdepääsuõiguse määramiseks rahuldamata jätmisel. Hageja taotleb juurdepääsu Kxxxx kinnistule. Juurdepääsuõiguse kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas hagejale kuuluvale Kxxxxx kinnistule on avalikult teelt juurdepääsutee või mitte ilma võõrast kinnistut läbimata. Hageja enda väitel ei ole ühtegi teist võimalust Kxxxxx kinnistule pääsemiseks ilma võõrast kinnistut läbimata. Neile võimalustele ei ole osutanud ka kostja. Kohtule esitatud asendiplaanide (tl.18, 28, 51) põhjal tuvastas kohus, et hageja Kxxxxx kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt ilma kostja kinnistut läbimata. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja kinnistule oleks võimalik pääseda avalikult teelt ilma võõrast kinnistut läbimata. See on AÕS § 156 lg 1 järgi üheks juurdepääsõiguse nõude eelduseks. Kostja pole juurdepääsuõigust ka sisuliselt vaidlustanud. Poolte vahel on vaidlus juurdepääsutee asukoha üle. Kuna juurdepääs avalikult teelt puudub, on hagejal õigus nõuda kostjalt juurdepääsu Kxxxxx kinnistule üle kostja kinnistu. Hageja nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Juurdepääsutee määramisel tuleb kohaldada AÕS § 156 lg-t 1 ja hagi juurdepääsutee määramiseks tuleb rahuldada. AÕS § 156 lg 1 järgi määratakse juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Eeltoodu alusel tuleb kohtul määrata hageja kinnistule juurdepääs ja tasu selle kasutamise eest. Hageja soovib, et juurdepääsutee kulgeks mööda seni kasutatud jalgteed läbi kostja kinnistu: jalgtee algab hagejale kuuluvate hoonete poolselt piirilt murdenurgast umbes 2 m paremale kostjale kuuluvate hoonete poole ja lõpeb teisel pool kinnistut umbes 5-6 meetrit murdenurgast vasakule. Kostja on seisukohal, et juurdepääs peaks kulgema mööda kostja kinnistu põhjapoolset piiri. Kohtul tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasja kasutamisel. Kohtul tuleb kaaluda hageja poolt taotletava juurdepääsu huvi ja kostja kui koormatava kinnisasja omaniku juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Samuti peab kohus arvesse võtma juurdepääsutee asukoha määramisel selle maakorralduslikku võimalikkust. Kostja on seisukohal, et juurdepääsutee võimaldamine üle kostjale kuuluva kinnistu nii, nagu on seda palunud hageja, koormab liigselt kostjale kuuluvat kinnistut. Kostja on istutanud talle kuuluvale kinnistule ja ka jalgraja pealsele alale istikuid ja taimestikku, mis koheselt peale istutamist on hageja poolt pahatahtlikult ära murtud. Kostja on esitanud väite tõendamiseks murtud taimede kohta fotod (tl.31-36). Kohus on seisukohal, et esitatud fotod ei tõenda pahatahtlikku käitumist hageja poolt. Fotodelt on näha puruks murtud taimed, kuid on tõendamata nende lõhkumine hageja poolt. Seega ei saa kohus asja lahendamisel arvesse võtta kostja väidet nagu oleks hageja senise juurdepääsutee läbimisel käitunud kostja ja tema vara suhtes pahatahtlikult. Kostja avaldas kohtuistungil, et hageja on seltskondlikult aktiivne inimene ja kostjat häirib, kui hageja ja tema külalised läbivad kinnistut mööda hageja poolt nõutavat juurdepääsuteed. Kostja väitel liigutakse juurdepääsuteel rühmiti, sõpradega, istutakse järve ääres kauem ja tullakse tagasi koerte haukudes – sellega on kostja pere rahu häiritud. Kostja avaldas 27.03.2007 kohtuistungil, et privaatsuse rikkumise võiks kompenseerida hüvitis 1 miljon krooni aastas. Hageja vaidles kostjale vastu, hageja sõnul läbiksid teed vaid tema perekonnaliikmed ja lähimad tuttavad. Hageja sõnul ei häiriks juurdepääsutee üle kostja kinnistu oluliselt kostja tegevust ja privaatsust.

Tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et hagejal käib külalisi, kes Kxxxxx kinnistule ja sealt edasi järve äärde pääsemiseks kasutavad kostja kinnistut läbivat jalgteed. Tunnistaja Txxxxxxx sõnul käib Pxxxxxx külalisi, kuulda on, et suvel on seal kiljumine ja kilkamine. Tunnistaja täpselt ei tea, palju rahvast seal käinud on, kuid hääle järgi arvab, et rohkem kui üks ja kaks. Tunnistaja sõnul on ta kuulnud, et hagejal on plaanis sinna rajada suur paadisadam ja hakatakse seal hüvesid pakkuma. Tunnistaja on arvamusel, et juurdepääsutee tuleks rajada mööda kostja kinnistu piiri, siis saaks ka külarahvas seda teed kasutada, ilma kostjat häirimata. Tunnistajale teadaolevalt kasutas kostja maad, millest hageja juurdepääsuteed taotleb, algselt põllumaana, nüüd on seal vaarikad või maasikad. (tl.78) Tunnistaja Rxxx Rxxxxxx ütluste kohaselt külastab ta hagejat suveti 2-3 korda. Ta on käinud seal koos lastega. Hageja kinnistule ja sealt järve äärde mindi läbi kostja kinnistu. Tunnistajale teadaolevalt kasvas seal ühel aastal kartul, siis olid vist mingid istikud, vist olid vaarikad. Tunnistaja seletuste kohaselt kulgeb juurdepääsutee nii et naabrid (kostja) näevad liikumist. Naabrimaja on ehk 50 m kaugusel. Tunnistaja on seal käinud oma perega, ühel korral tuli sinna ka üks klassivend perega. Põhiliselt käiakse suvemõnusid nautimas, purjelauda on kaasas kantud(tl.76) Tunnistaja Hxxxxx Sxxx sõnul külastab ta hagejat korra või kaks aastas. Tunnistaja sõnul seal järve ääres käidud 7-8 inimesega, nii 10 inimest, kui kahe perega on seal käinud. Kxxxxxx on Pxxxxxx paat, kanal on ta enda rajatud, otsetee oleks mugavam ja loogilisem. Pikem tee on põlluservast sisse tallatud.(tl.77) Paikvaatluse teostamise käigus tuvastas kohus, et kostja kinnistu alale, mida läbib hageja poolt kasutatav juurdepääsutee, on rajatud oapeenar, istutatud maasikad ja vaarikad. (tl.104) Eeltoodud tõendite kogumis hindamise põhjal järeldab kohus, et hageja poolt juurdepääsutee kasutamine läbi kostja kinnistu häirib kostja tavapärast tegevust kinnistul. Juurdepääsuteega piirnevalt on külvatud uba, istutatud maasika ja vaarikataimed. Hageja ja tema külaliste liikumine läbi kostja kinnistu võib rikkuda ka kostja ja tema pere privaatsust. Jalgtee kulgeb elumaja lähedalt. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et soovib ehitada kinnistu ümber aeda. Juurdepääsutee tõttu läbi tema kinnistu, pole see aga võimalik. Kostja väitel piirab juurdepääsutee läbi tema maa kinnistu kasutamist enda tahte kohaselt. 14.02.2007 kohtuistungil avaldas kostja, et kui ta sooviks näiteks maad künda, ole see võimalik ilma juurdepääsuteed kahjustamata. Kui kostjal on soov maal midagi kasvatada, ei oleks seda võimalik teha ilma teed kahjustamata. Kostja on hageja kinnistule juurdepääsuteeks välja pakkunud mööda enda Vxxxxx kinnistu põhjapoolset piiri kulgeva tee. Tee on ära toodud ka maaala skeemil (tl.28) Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ka teised külaelanikud ja vallavolikogu alalise maakomisjoni liikmed soosivad tema poolt välja pakutud juurdepääsuteed. Kostja Hxxxx Vxxxxx on juurdepääsutee määramiseks pöördunud Tabivere vallavolikogu alatise maaelukomisjoni poole. Maaelukomisjon on asja arutanud 24.03.2006.a. Kohtule on esitatud tõendina komisjoni arvamus (tl.86). Dokumendist selgub, et seitsmeliikmeline komisjon on käinud asja lahendamiseks kohapeal ja vestelnud nii hageja kui ka kostjaga. Maaelukomisjon on asunud seisukohale, et Txxxx Pxxxxxx tuleks kasutada oma Kxxxxx kinnistule jõudmiseks Hxxxx Vxxxxx kinnistu piiripeenart, nii nagu on juurdepääsutee välja pakkunud kostja. Komisjoni arvates see võimalus riivaks kõige vähem Hxxxx Vxxxxx huve. Komisjon ei pea õigeks Txxxx Pxxxxx senist juurdepääsuteed üle Vxxxxx kinnistu, kuna tee läheb üle vaarikaistanduse ja läbikäiguks on olemas teine võimalus, mis ei häiri Vxxxxx kinnistu tegevust. Kostja on esitanud kohtule tõendina ka xxxxx küla elanike toetusavalduse (tl.111). Seal avaldavad 10 külaelanikku, et toetavad jalgteed kahe kinnistu vahelisel maa-alal, NxxxxxxxxVxxxxx. See oleks kasutatav kõigile külaelanikele ja samuti külas käivatele

sõpradele ja tuttavatele. Külaelanikud märgivad, et hageja Txxxx Pxxxxx taotlusel läbida Vxxxxx kinnistut on pahaendeline eesmärk. Arvamuse aluseks on ähvardused ja naabrite haljasalade rikkumine ning pidev kinnistu läbimine lahtise koeraga hageja poolt. Kohus on seisukohal, et iseenesest asjaolu, millist juurdepääsuteed soosivad teised külaelanikud, ei oma antud asjas tähtsust. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, kus tuleb arvestada hageja kui juurdepääsu taotleva isiku ja kostja kui koormatava kinnisasja omaniku huvidega. Samas toetavad kohtu arvates tõendina esitatud maaelukomisjoni arvamus ja külaelanike pöördumine kostja väidet, et tema poolt pakutav tee on juurdepääsuks kõlbulik ning hageja poolt tema kinnistu läbimine seni kasutatavalt teel võib piirata kostja huve. Külaelanikud on muu hulgas märkinud, et arvamuse aluseks on „haljasalade rikkumine ning pidev kinnistu läbimine lahtise koeraga hageja poolt“. Kostja on kohtule tõendina esitanud ka Vxxxx küla elanike Axxx Sxxxx, Mxxxxxxx Mxxxx, MxxxxxHxxxxja Jxxxx Jxxxxxx kirjad (tl.165-168), kus viimased kirjeldavad omavahelisi suhteid hagejaga ning hageja reaktsiooni nende arvamusele juurdepääsutee kulgemise kohta. Kohtu arvates ei oma esitatud tõendid antud asjas tähtsust ega ole asjakohased juba eelmises lõigus nimetatud kaalutlustel, mistõttu kohus neid tõenditena ei arvesta. Kostja on esitanud kohtule väljavõtted hageja elektroonilisest kirjavahetusest (tl.169-173). Kostja sõnul on see hagejat iseloomustav materjal ja tõendab, et hageja ei käitu heanaaberlikult. Kohus tuvastas, et nimetatud tõendid on väljavõtted hageja kirjavahetusest kellegi Sxxxx Pxxxxxxxx. Kohtu hinnangul ei oma antud asjas tähtsust hageja suhted nimetatud kolmanda isikuga. Kostja poolt tõendina esitatud kirjad ei tõenda hageja mitteheanaaberlikku käitumist kostja suhtes. Käesoleva asja eesmärk on tuvastada, mil viisil koormaks hageja poolt kostja kinnistu kasutamine juurdepääsuteena kostjat kui kinnistu omanikku kõige vähem. Toodud tõendid ei oma asjaolu kindlakstegemisel tähtsust ja kohus nendega ei arvesta. Kostja on esitanud tõendina peamaakorraldaja Mati Põldma selgituse (tl39), kus viimane avaldab arvamust, et kostja poolt välja pakutud juurdepääsutee (vastavalt skeemile, tl. 28) hageja kinnistule on korrektne ja õige lahendus. M.Põldma märgib, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee kulgeb mööda naaberkinnistute piire ning tegemist on kõrgema ja kuivema maaga, mis tagab vajamineva juurdepääsu Kxxxxx kinnistule ning ei häiri ka läbitava kinnistu ja selle naaberkinnistu omanikke. Kostja on esitlenud M.Põldma seletust, kui eksperdiarvamust. Kohus käsitleb arvamust kui kirjalikku tõendit TsMS § 272 lg.2 alusel, mitte kui eksperdiarvamust, kuna see ei vasta TsMS § 301 nimetatud nõuetele. Kohus märgib, et TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil (ka eksperdiarvamusel) kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna arvamuse andja M.Põldma näol on tegemist vallavalitsuses töötava peamaakorraldajaga, siis võib eeldada temal maakorralduslike teadmiste olemasolu. Tema arvamusest võib järeldada, et juurdepääsutee hageja Kxxxxx kinnistule mööda kostja poolt pakutud Vxxxxx kinnistu piiri on maakorralduslikult võimalik. Hageja ei ole nõus kostja pakutud juurdepääsuteega. Kohtus leidis tõendamist, et hageja poolt seni kasutatud juurdepääsutee, mis läbib kostja kinnistut, on kulgenud sealt enne kostja kinnistu tekkimist. Hageja väitel on tema ja tema pere ajalooliselt kasutanud Kxxxxx kinnistu ja seal asuva kanali juurde saamiseks kostjale kuuluvat kinnistut läbivat jalgteed, mis on seal olnud kümneid aastaid. Hageja on tõendina esitanud kohtule fotod (tl.49, 50) 1986. aastast, kust on näha jalgtee kulgemine. Hageja on selgitanud, et jalgrada kulgeb ajalooliselt mööda endiste kinnistute – Vxxxxxxxx ja Kxxxxxxx kinnistute – piire. Asjaolu tõendamiseks

esitas hageja endiste kinnistute kaardi (tl.94) ja Maa-ameti kaardi (tl.95), millelt on näha, et olemasolev teerada hageja hoonete juurest Kxxxxx kinnistuni on kulgenud mööda endiste kinnistute „Kxxxxxxxxxxxja „Äxxx Vxxxxxxxx“A21 piire. Hageja väidet, et juurdepääsutee on kulgenud üle kostja kinnistu ka varem kinnitavad tunnistajate R.Rxxxxxxa ja H.Sxxxxütlused. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et on varasematel aastatel külastanud hagejat ja juurdepääsutee kulges läbi kostja kinnistu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema nõuet juurdepääsutee just üle kostja kinnistu ja tema poolt soovitud kohast toetab LKS § 15, mis sätestab, et kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava loodusobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Hageja ja kostja kinnistud asuvad Vooremaa maastikukaitsealal, seetõttu peab ka kostja kinnistut läbiv jalgrada olema avatud avalikuks kasutamiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei saa haginõude alusena kohaldada LKS. Nimetatud seadus sätestab eelkõige avaliku huvi. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega, kus tuleb arvestada hageja kui juurdepääsu nõudja ja kostja kui koormatava kinnisasja huvidega ja määrata kindlaks kinnistule juurdepääs selle omanikule. Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud juurdepääsuteega, kuna see on oluliselt pikem kui hageja poolt senini kasutatav juurdepääsutee, samuti ei ole see igal ajal läbitav, kuna maaala, millele see kulgeb on märg. Hageja on väite tõendamiseks esitanud foto (tl.48). Kohus leiab, et nimetatud tõendi-foto põhjal pole võimalik hinnata maapinna läbitavust ja selle märgust. Paikvaatluse käigus tuvastas kohus, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee mööda tema kinnistu piiri oli läbitav. Maapind seal eriti niiske ei olnud (tl. 105) ja kohapealne olukord ei andnud alust arvata, et see mingil perioodil läbimatult märg oleks (võrdluseks: hagejale kuuluval Kanali kinnistul oli samal ajal maapind kohati pehme ja vesine). Paikvaatlus toimus suvel 27. juunil 2006. Hageja väitel on teerada suvel kuivem, kuid sügisel ja talvel niiske ja raskesti läbitav. Kohtule esitatud maaala plaanide ja ka paikvaatluse käigus tuvastas kohus, et kostja poolt pakutud, mööda tema kinnistu piiri kulgev juurdepääsutee on pikem kui hageja poolt seni kasutatav tee. Samas ei leidnud tõendamist asjaolu nagu oleks kostja poolt pakutud juurdepääsutee kohati läbimatu. Tunnistajad RxxxxRxxxxxxx ja Hxxxxx Sxxx, kes palju kordi on külastanud hagejat ja käinud Kxxxxx kinnistul on andnud ütlusi kostja poolt pakutud juurdepääsutee kohta. Tunnistaja Rxxx Rxxxxxxx ütluste kohaselt oli Kxxxxx kinnistule ringiga minnes tee porine. Tema sõnul on kanali kallas ja sealsed maaalad paremas seisus, kui tee, mis ringi viib. (tl.76) Tunnistaja Hxxxxx Sxxx ütluste järgi on otsetee kuiv, pikema tee järvepoolne osa pehme. Tunnistaja sõnul on otse käimine mugavam ja loogilisem. (tl.77) Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee oleks läbimatu. Ütluste põhjal võib järeldada, et otsetee on kuivem ja lühem, kostja poolt pakutud tee aga pikem ja kohati niiskem, seega kinnistule juurdepääsuks ebamugavam variant. Hageja enda sõnul peaks juurdepääsutee Kxxxxx kinnistule olema selline, et seal saaks jalgsi käia ja muruniidukiga liikuda. Mootorsõidukitega läbitavat teed hageja ei taotle. Juurdepääsetaval Kxxxxx kinnistul pole ka elu- ega tootmishooneid, mis eeldaks sõidukitega juurdepääsu sinna. Kohtu hinnangul on kostja poolt pakutud juurdepääsutee sobilik Kxxxxx kinnistule pääsemiseks jalgsi ja muruniidukiga.

Riigikohus on 30.03.2004 kohtuasjas nr 3-2-1-33-04 tehtud otsuses asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus, kaalunud hageja kui juurdepääsu taotleja huvisid ja kostjale kui koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsust tulenevaid kitsendusi, leiab, et hageja nõue temale juurdepääsu võimaldamiseks Kxxxxx kinnistule üle kostja Vxxxxx kinnistu hageja poolt taotletud teerada mööda ei ole põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule üle kostja kinnistu, kuid AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb juurdepääsutee määramisel arvestada eelkõige koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus on seisukohal, et juurdepääsutee saamine hagejale üle kostja kinnistu iseenesest piirab kostja kui omaniku õigusi ja huve ja neid piiranguid on kostjal kohustus taluda tulenevalt seadusest (AÕS § 156 lg.1). Seega tuleb määrata hageja kinnistule pääsemiseks juurdepääsutee, mis oma asukoha poolest vähemal määral kostja huve riivaks. Asjaolu, et senine tee on hageja kinnistule juurdepääsuks mugavam ja lühem ei kaalu üles kostja huvi, et tema kinnistul ei oleks häiritud tavapärane tegevus ja privaatsus kinnistu läbimisel võõraste isikute poolt. Hagejale oleks tagatud juurdepääs oma kinnistule mööda kostja poolt pakutud teed, mööda tema kinnistu põhjapoolset piiri. Kohtus leidis tõendamist, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee koormaks kostja kui kinnisasja omaniku huve vähem kui hageja poolt pakutud ja seni kasutatav tee. Seega määrab kohus, et hagejal Txxxx Pxxxxxx on õigus kasutada juurdepääsu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvale Kxxxxx kinnistule üle Hxxxx Vxxxxxxx kuuluva Vxxxxx kinnistu mööda Vxxxxx kinnistu põhjapoolset piiri kulgevat teed (piiripeenart) mööda kuni kinnistu nurgani ja sealt mööda Vxxxxx kinnistu piiri lõuna suunas kuni Pxxxxxxx kuuluva Kxxxxx kinnistuni. Juurdepääsu tee piir Vxxxxx kinnistul on toodud kostja poolt esitatud maaala plaanil (tl.28). Kohus peab vajalikuks rõhutada juurdepääsutee valiku juures veel järgmisi asjaolusid: juurdepääsutee üle kostja kinnistu hageja poolt soovitud kohast ei kujuta endast pelgalt soovi käia üle kostjale kuuluva heinamaa, vaid soovi käia läbi kostja aiamaa. Paikvaatluse käigus tegi kohus kindlaks, et kostja kinnistul on köögiviljaaed, mida soovitud jalgtee läbib. Juurdepääsuõiguse andmine hageja soovitud kohast tähendab määrata, mida kostja tohib oma aiamaal, millisel hulgal ja kus kasvatada. Maasikaistandus rajatakse kompaktsena harilikult rohkem kui mõne taime ulatuses. Jalgtee kolmandatele isikutele selle vahel on ebamõistlik. Samuti on ebamõistlik anda kolmandatele isikutele õigus käia püsivalt läbi näiteks köögiviljapeenarde vahelt. Kohus tegi kindlaks, et kostjale kuuluv kinnistu ei ole igapäevakasutusest väljas. Jalgtee lubamine sellel püsivalt määraks ära kostja võimalused oma maad kasutada tema poolt soovitud viisil. Kohus peab oluliseks ka, et juurdepääsuõiguse lubamisel tuleb arvestada selle tähtajaga ja perspektiiviga. Kuna juurdepääsuõigust on soovitud tähtajatult, siis tähendab see ka ajas muutuvaid võimalusi. Hageja on rajanud kanali kui veekogu oma kinnistule ja ta on kinnitanud ka soovi seal kalakasvatusega tegeleda. Seega eeldab juurdepääsutee ka vajadust vastavaks tihedamaks, muude vahenditega liikumiseks. Ehkki hageja on menetluse käigus avaldanud, et ta soovib vaid jalgsi, oma perega ja muruniidukiga liikuda, kinnitavad uuritud tõendid juba praegu, et tegelikkuses on vajadus kanda kaasas vähemalt purjelauda. Hageja huvi mugavamalt puhata ei kaalu üles kostja elutarbelisi vajadusi. Selliste vajadustega kohus juurdepääsuõiguse andmisel ka arvestab. AÕS § 156 lg 1 järgi määrab kohus juurdepääsu suhtes kokkuleppe mittesaavutamise korral muu hulgas kindlaks juurdepääsu kasutamise eest tasu.

Hageja avaldas 27.03.2007 kohtuistungil, et on nõus tema poolt pakutud juurdepääsutee, mis kulgeb läbi Vxxxxx kinnistu, kasutamise eest tasuma 3000 krooni aastas. Hageja põhjenduste kohaselt ei oleks kostjal vaja tema poolt pakutud kinnistut läbiva juurdepääsutee tagamiseks vaja teha kulutusi. Tee sobib jalgteena kasutamiseks sellisena nagu see hetkel on. Kostja on avaldanud, et nimetatud otsetee kasutamise eest on vääriline kompensatsioon kitsenduste talumise eest 1 miljon krooni aastas. Kostja soovib, et tema kinnistul oleks tagatud privaatsus. Kostja leiab, et 1 miljon krooni aastas on privaatsuse rikkumise eest sobiv hind. Kostja omalt poolt pakutud juurdepääsutee, mis kulgeb mööda Vxxxxx kinnistu piire, kasutamise eest tasu nõudnud ei ole. Kostja on avaldanud, et võib tee rajamiseks ja korrashoiuks ka ise kulutusi teha. Summasid kostja nimetanud ei ole. Ka hageja pole menetluse kestel avaldanud, kui palju oleks ta nõus tasuma kostjale tema poolt pakutud juurdepääsutee kasutamise eest. Hageja on nimetatud variandile kogu menetluse kestel vastu vaielnud. Eeltoodud asjaolude alusel leiab kohus, et mõistlik summa määratud juurdepääsutee kasutamise eest oleks 100 krooni aastas. Kohus arvestab tasu määramisel, et hageja ise on avaldanud, et on nõus otsetee eest maksma 3000 krooni aastas. Kohtus leidis tuvastamist, et kostja poolt pakutud juurdepääsutee kasutamine hagejale on pikem ja seetõttu kasutamine hagejale ebamugavam. Kumbki pooltest ei ole taotlenud kohtul kindlaks määrata juurdepääsuõiguse tähtaega. Esitatud asjaolude põhjal nähtub, et juurdepääs kinnistule on hagejale oluline alaliselt, ilmselt senikaua kui hageja on kinnistu omanikuks. Seega määrab kohus juurdepääsu tähtajatult. Kohus märgib, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Menetluskulude jaotus: TsMSRakS § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (s.o.01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on kohtusse saabunud 03.08.2005, seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada varem kehtinud seadust. TsMS (RT I 1998 43/45 666) § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Sama sätestab ka kehtiva TsMS § 163 lg.1. TsMS § 61 lg 1 näeb ette, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest; 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Pooled on esitanud oma kohtukulude nimekirjad. Txxxx Pxxxx palub enda kasuks Hxxxx Vxxxxxxx välja mõista õigusabile tehtud kulud summas 21 123 krooni. Hxxxx Vxxxxx palub enda kasuks Txxxx Pxxxxxxx välja mõista õigusabile tehtud kulud summas 9440 krooni. Kohus on seisukohal, et tehtud lahendit tuleb käsitleda kui hagi osalist rahuldamist: hageja nõue määrata juurdepääsutee kuulub rahuldamisele. Samas ei rahuldata nõuet hageja poolt taotletud viisil ja viis määratakse kostja ettepaneku kohaselt. Seetõttu jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.