Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Jane Oidsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.novembril 2007. a ,Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28101 L.S. hagi OÜ A. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes , kuue kuu keskmise palga suuruse hüvituse nõudes, lõpparve viivituse eest keskmise palga nõudes.
Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Töötaja (menetluses hageja): L.S. Hageja esindaja : Meelis Leis ( Õigusbüroo KLConsult, Näituse 27 Tartus) Kostja: OÜ A. ; Esindaja :Juhatuse liige K.M.; Mihkel Tuus
Kohtuistungi aeg
29.oktoobril 2007
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus
o t s u s t a s: Rahuldada L.S. hagi osaliselt. Tunnistada OÜ A. poolt L.S. 11.05.2007 töölepingu lõpetamine TLS § 104 alusel ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõppenuks eelnimetatud kuupäeval L.S. algatusel TLS § 79 lg. 1 alusel. Mõista välja OÜ-lt A. L.S. töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitis kolme kuu keskmise palga suuruses - kokku 14 616(neliteist tuhat kuussada kuusteist ) krooni. Mõista välja OÜ-lt A. L.S. ühe kuu keskmise palk lõpparve kinnipidamise eest summas 4872(neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks)krooni. Lugeda kostja OÜ A. poolt hagejale L.S. haginõuetelt tasutuks 6275 krooni. Kõik menetluskulud panna TsMS § 162 lg. 1 alusel kostjale OÜ-le A.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja poolt avaldatud asjaolud. Hageja nõuded L.S töötas OÜ-s A. Tartus Zeppelini kaubanduskeskuses jalatsikaupluses müüjaklienditeenindajana. Tööleping sõlmiti poolte vahel 5.aprillil 2007 . Lepingu p. 1.3 kohaselt võeti L.S tööle neljakuulise katseajaga. Palgaks lepiti kokku lepingu p. 4.1 kohaselt 4000 krooni kuus, sisaldades tasu õhtutundidel tehtud töö eest. Palka kohustus tööandja maksma iga kuu 5-ndal kuupäeval pangaarvele. Kaupluse juhataja oli temale teatanud 11.05.2007 , et teda enam tööle ei ole vaja ning ta võib töölt lahkuda. Küsimusele, miks temaga tööleping lõpetatakse, ei osanud juhataja selget ja mõistetavat vastust anda. Temale kui töötajale ei antud mitte ühtegi dokumenti, millest ta oleks saanud välja lugeda töölepingu lõpetamise põhjuse. Hageja oli töötada saanud antud töökohal vaid kuu aega.
Kostja vastuväited hagile Kostja OÜ A. oli kohtule esitatud avalduses seisukohal, et esinesid alused L.S. töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse põhjendusel. L.S. oli tööandja kingad võtnud oma
kasutusse, kuid nende eest ei maksnud. Sellise teoga kaotas ta usalduse tööandja silmis ning temaga usalduse kaotuse põhjendusel töölepingu lõpetamine oli põhjendatud. Kostja esindaja Mihkel Tuus kinnitas kohtus, et tööandja OÜ A. on tõesti eksinud distsiplinaarkaristuse määramise korras. Kostja esindaja ei osanud vastata, mis ei ole töötajale tutvustatud 11.05.2007 käskkirja( tl. 17 töövaidluskomisjoni toimikus). Vaatamata distsiplinaarmenetluse puudulikkusele ei saaks see aluseks olla tööandja vastu esitatud nõudele maksta töötajale hüvist väikese kinnipeetud arve eest rohkem kui see kinnipeetud summa on ( istungi protokoll );hüvitist peaks vähendama. Tööandja kostjana on tasunud ju hagejale kohtuistungiks ühe kuu keskmise palga ja lõpparve kinnipidamise eest kokku 6275 krooni. Kostja taotles hüvitise vähendamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pooli kompromissile viia ei olnud võimalik. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et L.S. töötas 05.04.2007 sõlmitud töölepingu alusel OÜ-s A. Tartus Zeppelini kaubanduskeskuses jalatsikaupluses müüjaklienditeenindajana ning ta oli võetud tööle katseajaga. Töötaja kuupalgaks on avaldatud 4872 krooni. Tööleping on L.S. on lõpetatud ebaseaduslikult. Tööandja OÜ A. ei ole kinni pidanud Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDS) §11 esitatud nõuetest distsiplinaarkaristuse vormistamise kohta. Seadus näeb rangelt ette, et tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale. Tööandja on kohustatud distsiplinaarkaristuse käskkirja märkima süüteo toimepanemise aja; süüteo kirjelduse, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; määratud karistuse, karistust määrava isiku nime ja allkirja. TDS §12.lg.1 kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja võtta karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. Asja materjalidest nähtub, et töötajale L.S. le teatas kaupluse juhataja 11.05.2007, et teda ei ole enam tööle vaja. Kaupluse juhataja tööandja esindajana ei tutvustanud L.S. le distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ning ei võtnud selle kohta allkirja. Asja juures oleva Töövaidluskomisjoni toimiku lk. 17 olev OÜ A. käskkirja nr.1, 11.05.2007 distsiplinaarkaristuse määramise kohta, ei ole L.S. le esitatud ega tutvustatudseega see ei ole see asjas arvestatav dokument. Seega oli L.S. töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, vastuolus TDS §-ga 12 ning kohalduvad Töölepingu seaduse § 117 ettenähtud sanktsioonid. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitist sunnitud töölt puudumise aja eest. Kui töötaja loobub tööle ennistamisese nõudest, tuleb TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 järgi mõista talle välja hüvitis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. L.S. on loobunud tööle ennistamisest ning seetõttu on L.S. l õigus saada OÜ-l A. rahalist hüvitust ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest. Tööandja tunnistate poolt kohtus antud ütlustest nähtub, et tööandja töökollektiivis, kuhu L.S. tööle asus, oligi müüjatel kombeks võtta algselt müüdavaid jalatseid kandmiseks ning hiljem nende eest kauplusele maksta; eelistatavam oli see kauem töötanud töötajatele; see oli usalduse küsimus. Nähtub, et tööandja töökollektiivis ei olnud uuele töötajale piisavalt selgitatud töösisekorra eeskirju ja ametijuhendit.
Kohus tõdeb, et L.S. teguviis tööandja varaga - ühe paari valgete naiste kingadega nr. 38 müügihinnaga 399 krooni kandmisel nende eest tasumata- oli taunitav ja temale oli alus distsiplinaarkaristust kohaldada. L.S. ei olnud õigustatud kingi kandma enne nende eest kassase tasumist. Selle teoga L.S. võis kaotada tööandja usalduse. Tööandja esindaja on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et L.S. tasus kingade eest 11.05.2007 õhtul. Tööandjal oleks võimalus ka süüteo eest kaaluda ka kergemate distsiplinaarkaristuste määramist, liiatigi kui töökollektiivis olid juurdunud kauba kasutusele võtmine, enne selle omandamist; kuid tööandja seda ei teinud. Tööandja ei pidanud kinni distsiplinaarmenetluse kohustuslikest nõuetest, mille tõttu oli töölepingu lõpetamine L.S. ebaseaduslik. Äriühing ei saa end vabandada seaduse mittetundmisega. Asjas on tõendatud, et Hagejal L.S. l jäi töölepingu lõpetamisel saamata palk maikuu 2007 nelja päeva eest -kokku 909 krooni ning puhkuse kompensatsioon 494 krooni - kokku 1 403 krooni . See summa on hagejale üle kantud 8.06. 2007. Arvestades tööandja OÜ A. poolt ebaseaduslikku distsiplinaarkaristuse määramist -selle mittevastavust TDS §12.lg.1 nõuetega ning lõpparve kinnipidamist, rahuldab kohus L.S. hagi osaliselt: 1)tunnistab OÜ A. poolt temaga 11.05.2007 töölepingu lõpetamise TLS § 104 alusel ebaseaduslikuks ning loeb töölepingu lõppenuks eelnimetatud kuupäeval töötaja algatusel TLS § 79 lg. 1 alusel; 2) mõistab OÜ-lt A. L.S. le välja hüvitisena kolme kuu keskmise palga , kokku 14 616 krooni; 3) mõistab välja OÜ-lt A. L.S. le ühe kuu keskmise palga 4872 krooni. Lugeda kostja poolt hagejale haginõuetelt tasutuks 6275 krooni. Seda asjaolu kinnitas kohtuistungil ka hageja esindaja. Menetluskulud panna TsMS § 162 lg. 1 alusel kostjale OÜ A. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.