2-07-46950/2 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-07-46950 Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse saamisest. Asjaolud ja menetluse käik 08.11.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja AS N.avaldus Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu hagi tagamise 06.11.2007.a. otsuse täitmiseks. 06.11.2007.a. tegi EKTK Arbitraažkohus otsuse AS N.hagis K.AS vastu 19166362,98 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Otsusega rahuldati AS N.hagi tagamise taotlus. Ning otsustati seada AS N.kasuks kohtulikud hüpoteegid K. AS kuuluvatele Viru Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatusse kantud kinnisasjadele. Nimelt otsustati kanda hüpoteegid registriossa nr 459809 summas 500000 krooni, registriossa nr 1347209 summas 500000 krooni, registriossa nr 1347309 summas 500000 krooni, registriossa nr 1347409 summas 500000 krooni, registriossa nr 1347509 summas 500000 krooni, registriossa nr 170009 summas 4300000 krooni, registriossa nr 170209 summas 4300000 krooni, registriossa nr 170309 summas 4300000 krooni, registriossa nr 170409 summas 4300000 krooni. Esitatud avalduses hagi tagamise otsuse täitmise lubamiseks taotles hageja hagi tagamist kohtuliku hüpoteegiga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 731 ja § 377 lg 1, kuna hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise võimatuks. Arbitraažkohtu otsuse täitmise võimatust põhjendas hageja asjaoluga, et kostja on korduvalt kinnitanud kogu kinnisvara müügi plaane nii, et kostjale ei jääkski kinnisvara. Kostja emaettevõte võttis vastu otsuse müüa kõik kostja varad. Põhivarad on koormatud hüpoteekidega emafirma kasuks. Kinnistust on leidnud aset varade müük K. osanikega seotud ettevõttele. Kostja on tõsistes majandusraskustes ja kavandab äritegevuse lõpetamist Eestis. Kostja kavatsust kogu temale kuuluva vara müügi suhtes ning enampakkumise väljakuulutamist tõendab hageja kohtule esitatud internetis ilmunud artiklitega. Nimelt tuleneb ajalehe Postimees internetiväljaandes 13.09.2007.a. ilmunud artiklist, et 12.09.2007.a. Rootsis toimunud K. emafirma B.AB aktsionäride koosolekul otsustati müüa K. V. kuuluvad hooned. Samas ajalehes 20.10.2007.a. ilmunud artiklis avaldatakse, et K.emafirma B. otsib võimalikku ostjat. 30.08.2007.a. ilmunud artiklist tuleneb, et B. kaks suuremat aktsionäri (Mats Gabrielsson ja Johan Klaison) tegid ülejäänud aktsionäridele pakkumise K. kinnisvara 350 miljoni eest täielikult välja osta. Eesti Päevalehe portaalis arileht.ee 19.10.2007.a. artiklist tuleneb, et Kreenholmi omanikud müüvad tootmise, otsitakse investoreid ning K. juhatuse esimehe Matti Haarajoki sõnade kohaselt toimub müük hea pakkumise korral. Samas artiklis avaldatakse, et 2006.a. kahjum oli umbes 73 miljonit krooni, 2007.a. esimeses kvartalis üle 33 miljoni krooni. Maha müüakse ka hulgaliselt kinnisvara. Internetiportaalis Baltic News Service 19.04.2007.a. avaldatud artiklist nähtub, et 03.05.2007.a kavatses K.AS müüa enampakkumisel 55,2 miljoni kroonilise alghinnaga kinnistud Narvas. Samas väljaandes 04.05.2007.a. ilmunud artikli kohaselt ei laekunud 03.05.2007.a. toimunud enampakkumisel ühtegi pakkumist ning K. esindaja Raivo Raapi sõnul ilmselt pannakse kinnistud lähiajal uuesti enampakkumisele. Avalduse esitaja leidis, et majandusraskustes oleva kostja poolt oma vara võõrandamine või koormamine välistaks otsuse täitmise võlgniku vara arvelt ning leidis, et kohtulik hüpoteek ei koorma kostjat liigselt, kuna see ei takista kinnistute võõrandamist. Avalduse esitamisel on tasutud kautsjon vastavale Rahandusministeeriumi kontole ning on esitatud tasumise kontrollimist võimaldavad andmed, s.o. maksekorralduse koopia. Kohtule esitatud avalduses taotleti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 kohaldamata jätmist põhiseadusvastasuse tõttu.

2-07-46950 Nimelt leiti, et säte on vastuolus põhiseaduse § 24 ja § 32, kuna hagi mittetagamine ja kautsjoni jätmine riigi tuludesse ehk omandi riigi kasuks pööramine on mittevaidlustatav, absoluutne, lõplik ja ühepoolne ning selle seaduslikkus ja põhjendatus ei allu kõrgema astme kohtu kontrollile. Leiti, et säte riivab põhiseaduse § 14 ja § 15 tagatud tõhusa menetluse ja efektiivse õiguste kaitse põhimõtet. Samuti avaldati, et säte riivab põhiseaduse § 12 sisalduvat võrdsuspõhimõtet. Osade hagejate riskide ja kulude suurendamine põhjusel, et kostjaks on vähem maksevõimeline ja usaldusväärne isik, ei ole avaldaja arvates põhjendatud. Kautsjoni jätmine riigi tuludesse hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise korral kujutab, avaldaja arvates, oma sisult sundseisundis oleva võlausaldaja ühepoolset sundvõõrandamist või seaduse mitterikkunud isikule trahvi määramist selle eest, et ta soovib kohtus oma põhiseaduslikke õigusi efektiivselt kaitsta. Kautsjoniraha riigi kasuks pööramine kaebeõiguseta ja sisuliselt mitte millegi eest kujutab endast, avaldaja arvates, ka põhiseaduse § 13 nimetatud riigi omavoli. Avaldatakse, et kautsjon on vastuolus põhiseaduse § 11 proportsionaalsuse printsiibiga. Avaldatud on, et hagi tagamise kautsjoni ei saa võrrelda kassatsioonikautsjoniga, kuna kassatsioonikautsjoni näol on sisuliselt tegemist riigilõivuga edasikaebuselt, kus tagastatakse kaebuse põhjendatuse korral. Leiti, et hagi tagamise taotluse eest on ebamõistlik nõuda suuremaid summasid, kui kassatsioonilt. Viidatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 140 lg 2, mille kohaselt tasutakse kassatsioonikaebuselt kautsjonina 1% hagi hinnast, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Kautsjoni nõudmine pelgalt hagi tagamise taotluselt 5-250 korda enam on vastuolus põhiseaduse § 11 proportsionaalsuse printsiibiga. Leiti, et kautsjoni vajalikkuse põhistamine kostjale kahju tekitamise välistamisega ei ole võimalik, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 196 annab kohtule võimaluse seada hagi tagamise eelduseks rahasumma maksmise kohtu deposiiti, et kindlustada hagi tagamisega tekitava võimaliku kahju hüvitamine. Avaldatud on, et õiguskantsler nõustus, et hagi tagamise kautsjon on põhiseadusvastane. Esitatud on õiguskantsleri poolt 19.06.2007.a. justiitsministrile saadetud märgukiri, mille punktis 31 avaldatakse: „Hagi tagamise avalduselt kautsjoni nõudmine riivab aga isiku põhiõigust tõhusale menetlusele enda kaitseks ja sellest tulenevalt õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse“. Kohtumääruse põhjendused Tutvunud esitatud avaldusega ning esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab kohus, et avaldus arbitraažikohtu hagi tagamise otsuse täitmise lubamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 kohaldamata jätmise osas seoses sätte põhiseadusvastasusega jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus hagi tagamise avaldust ning seejärel otsustab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 puutuva küsimuse üle võttes arvesse hagi tagamise avalduse lahendamise tulemust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 731 lg 1 võib vahekohus poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt § 731 lg 1 alusel määratud hagi tagamise otsus täidetakse kohtu määruse alusel. Kohus teeb määruse poole avalduse alusel ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi

2-07-46950 tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud. Kohus võib hagi tagamise määruse teisiti sõnastada, kui see on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Sellele tuginedes toob kohus arbitraažikohtu otsuse põhjendusi, viidates omalt poolt hagi tagamist korraldavatele normidele. Hageja on taotlenud seada kostja kinnistutele kohtulikud hüpoteegid. Kohtulik hüpoteek on tsiviilkohtumenetluse seadustiku lg 1 p 1 sätestatud hagi tagamise abinõu. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Tsiviilkohutmenetluse seadustiku § 716 lg 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud vahekohtumenetluse alaliselt tegutsevas vahekohtus, eeldatakse, et poolte kokkulepe hõlmab ka vahekohtu reglemendis või muus vahekohtumenetluse kohta käivas dokumendis ettenähtud menetlusreegleid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglemendi § 111 lg 4 kohaselt võib vaidlust lahendav arbitraažkohus poole avalduse alusel rakendada järgmisi hagi tagamise abinõusid: 1) kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arvestamine hagihinda arvestades; 2) kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. Seega on vahekohtul õigus kohaldada hageja taotletud tagamisabinõu. Sega vahekohtu õigust ei mõjuta asjaolu, et kostja on esitanud vastuväite vahekohtu pädevuse kohta vaidlust lahendada. Hagi tagamise vajaduse on hageja vahekohtule ka usutavaks teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 1 sätestatud põhimõtte kohaselt lubatakse hagi tagamist, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise taotlust on hageja põhjendanud väitega, et kostja on tõsistes majandusraskustes, ta kavandab Eestis äritegevuse lõpetamist ja hageja on osundatud internetiaadressidele, kus avaldatud andmed hageja väidetut kinnitavad. Juhul, kui kostja Eestis äritegevuse lõpetab ja oma ettevõtte ning kogu kinnisvara müüb, võib osutuda raskendatuks või võimatuks täita vahekohtu võimalikku hagi rahuldavat otsust. Arvestades asjaolu, et hagiavalduses on hageja muuhulgas taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse täitmiseni, ei ületa taotletavad hüpoteegisummad kokku hagisummat. Seega on hagi tagamise eeldused täidetud. Maakohus aktsepteerib arbitraažikohtu otsuses toodud põhjendusi, leides, et hagi tagamine ja arbitraažikohtu otsuse hagi tagamise osas täitmise lubamine on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 387 lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata täitmiseks registripidajale ja toimetab selle kätte kostjale. Kohus edastab määruse ka hagi tagamist taotlenud isikule. Taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 kohaldamata jätmiseks põhiseadusvastasuse tõttu jätab kohus rahuldamata järgmistel põhjustel. Konkreetse normikontrolli algatamisel esimese astme kohtu poolt on kolm tasandit. Tulenevalt põhiseaduse § 15 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 analüüsib kohus normi lihtõiguse, põhiseadusõiguse ehk põhiseadusvastasuse ning kohtumenetlusõiguse ehk asjasse puutuvuse tasandil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine on antud juhul võimalik üksnes mainitud kolme kontrolltasemete eelduste täitmisel. Vähemalt ühe taseme eelduste puudumisel ei ole menetluse algatamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 alusel lubatud. Niisugune seisukoht on avaldatud ka õiguskantsleri asetäitjanõunik Madis Ernitsa artiklis (Juridica 2002/8, lk 572-596).

2-07-46950 Antud asjas ei ole täidetud asjassepuutuvuse nõue. Nimelt on kohtul vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 õigus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks üksnes asjassepuutuva õigusakti. Vastav regulatsioon tuleneb põhiseaduse § 15 lg 2. Kohus viitab siin Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (lk 140-141) on avaldatud arvamusele, mille kohaselt laieneb isikute õigus nõuda seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist üksnes asjasse puutuvatele õigusaktidele. Eeltoodu arvesse võttes selgitab kohus välja kas tsiviilkohtumenetluse seadistiku § 141 on asjassepuutuv norm põhiseaduse § 15 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Riigikohtu praktikas on asjassepuutuvaks seaduseks nimetatud üksnes seadust, mis on määratud reguleerima antud suhet (Riigikohtu Halduskolleegiumi 07.10.1994.a. määrus asjas nr III-3/1-9/94). Riigikohtu Üldkogu 28.10.2002.a. asjas nr 3-4-1-5-02 tehtud otsuse punktis 15 leiti, et Põhiseaduse § 15 lg-st 1 ja 1993.a. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt tunnistab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta jõuab kohtuasja lahendamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on Põhiseadusega vastuolus. Vaidlustatud säte peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral. Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (lk 141) on sõnastus järgmine „õigusakt on asjassepuutuv, määratud reguleerima antud suhet ehk kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks kaasust lahendades selle kehtetuse korral teisiti otsustama kui selle kehtivuse korral“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 kohaldamata jätmine ja vastava põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine kohtu poolt ei ole võimalik, kuna avaldaja ise välistas normi kohaldamata jätmise võimaluse, makstes kautsjoni ja täites sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 nõudeid. Mainitud õigusnormi kehtivus ei mõjuta asja lahendamise tulemust ehk hagi tagamise otsuse täitmise lubamist ega avaldaja õigust kautsjoni tagastamisele. Eeltoodu alusel teeb kohus järelduse, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 näol ei ole tegemist asjassepuutuva normiga põhiseaduse § 15 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 tähenduses ning jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes põhiseaduse § 15 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 1, § 378 lg 1 p 1, lg 4, § 387, § 388, § 390, § 463 - § 466, 731 lg 2.