2-07-6885
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. november 2007.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-6885
Tsiviilasi
RS ja VS hagi STAS vastu tekitatud kahju 20 895.- kr ning mittevaralise kahju 58 000.- kr hüvitamise nõudes. Hagejad: RSja VS, XXX Hagejate esindaja: Peeter Kruus, XXX Kostja: STAS, XXX Kostja esindaja: Raul Palmaru, Advokaadibüroo Concordia, XXX 09. oktoober 2007. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming Istungil osalenud iskud
Hagejad: RSja VS Hagejate esindaja: Peeter Kruus Kostja esindaja: Raul Palmaru
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja STAS-ilt piletite maksumuse vahe summas 6815 (kuus tuhat kaheksasada viisteist) krooni RS ja VS kasuks. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 07.11.2007.a.
Hageja nõue ja põhjendused Hagejad broneerisid kostja juures oma lennupiletid marsruudil Tallinn-Praha-Ateena 22.05.2006.a., kuna hind oli igati vastuvõetav ning teistes turismibüroodes olid analoogsed marsruudid kallimad. Broneeringu kohaselt pidanuks hagejad tasuma 22 000 krooni kahe täiskasvanu, ühe tudengi ja ühe lapse eest kokku. Kuna aga viisade hankimine ei läinud ootuspäraselt, viisid hagejad lennupiletite broneeringu üle 27-ndalt 30-ndale juunile. Kostja töötaja hr T vastas hagejate järelepärimisele, et broneeringu ümbervormistamisega ei ole probleeme. Hagejad broneerisid hotellitoa ka arvestusega, et saabuvad sihtkohta 30-ndal juunil. Kui 28.06 hommikul, olles juba eelnevalt hankinud Kreeka viisad, siirdusid hagejad kostjalt lennupileteid välja ostma, selgus, et kehtivat broneeringut nendele lennupiletitele polnudki. Olukorda komplitseeris asjaolu, et koerte vedu lennukisalongis praktiseerivad ainult tsehhi ja poola lennufirmad. Peale mitmetunniseid otsinguid pakuti kostja poolt broneeringut 04. juuliks ning kohta lennukisalongis ainult ühele koerale. Ka piletite hind oli kolmandiku võrra kõrgem. Kui olude sunnil hakkasid hagejad pileteid vormistama, teatas turismifirma direktor oma otsusest hagejaid mitte teenindada. Alles pärast hagejate kirjalikku avaldust selle kohta, et neil ei ole pretensioone kostja vastu, õnnestus sõidupiletid välja osta. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista piletite maksumuse vahe 6815 krooni, hotellitoa maksumus 30.06. kuni 04.07.2006.a 900 eurot ehk 14 080 krooni ja tekitatud mittevaraline kahju 58 000 krooni, kokku 78 895 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja esitab sellele alljärgnevad vastuväited. Hageja VS pöördus 2006. a. mais kostja poole sooviga broneerida lennupileteid marsruudil Tallinn-Ateena-Tallinn. Kostjal puudub informatsioon esialgse broneeringu täpse sisu kohta, kuivõrd broneerimisprogramm ei säilita muudetud või tühistatud broneeringuid, mistõttu ei ole võimalik kinnitada broneeringu täpset sisu, lennufirmat, hinda ja broneeritud piletite arvu. Kostjale teadaolevalt muutis hageja enda soove ja vastavalt ka broneeringut, hilisemaks broneeringu ajaks jäi 30.06.2006, broneeriti neli lennupiletit Tallinn-Praha-Ateena-Tallinn 30.06-12.08.2006. a., piletid pidi välja ostetama hiljemalt 29.06.2006. Broneeringul ei sisaldunud teavet koertele kohtade broneerimise kohta, millest VS pidi teadlik olema, kuna see sisaldus saadetud kinnituses. 29.06.2006. a. hommikul saabus hageja VS kostja kontorisse ja soovis välja osta pileteid, koos kohtadega kahele koerale. Kostja töötajad selgitasid hagejale, et esialgsel broneeringul puudub märge koerte kohta, koerte vedu lennukis eeldab kindlat kinnitust lennukompanii poolt, mida niivõrd lühikese ajaga ei ole võimalik tagada. Esialgselt broneeritud lennufirma ei olnud nõus kahte koera salongi võtma. Seepeale muutis hageja enda soovi ja palus leida võimalus reisida koos koertega, s.t. soovis broneeringu muutmist. Kostja töötajad tulid igati vastu hageja soovidele, helistasid läbi erinevaid lennufirmasid, kauplesid paremat hinda, kuni jõuti hagejale sobiva variandini ja broneeriti 04.07.2006. a. neli piletit ja kaks kohta koertele, kusjuures üks koertest sai jääda salongi ja teine pidi paigutatama loomade veoks ette nähtud cargo osasse. Hageja näis olevat sellise lahendusega rahul, kuid ei soovinud pileteid kohe välja osta vaid oma perekonnaga nõu pidada. 30.06.2006. a. saabus hageja VS uuesti kostja kontorisse ja teatas, et soovib ka teise koera salongi paigutamist. Kostja töötajad selgitasid hagejale, et see ei ole võimalik, mille peale hageja läks endast välja ja hakkas töötajate peale karjuma, muu hulgas solvas teda teenindanud rasedat naist. Kostja töötajad soovisid seepeale loobuda hageja teenindamisest, kuid hageja muutis veelkord enda soove ja ostis lõpuks välja 04.07.2006. a. lennupiletid neljale inimesele, ilma koerteta.
Kostja juhib esmalt tähelepanu, et antud situatsioonis kostja vahendas reisijaveolepingute sõlmimist hagejate ja lennufirma vahel, mitte ei olnud reisikorraldaja VÕS 44. peatüki mõttes. Hagejate osundatud VÕS § 872 ja § 877 käesolevale vaidlusele ei kohaldu. Kostja leiab, et leping hageja ja kostja vahel sõlmiti 30.06.2006. a. lennupiletite ostuga, varasemas suhtluses ei olnud pooled lepingulises suhtes vaid need on käsitletavad lepingueelsete läbirääkimistena. Hagejad pidevalt muutsid mitmel korral oma soove, kostja käitus vastavalt hagejate soovidele. Kostja ei rikkunud poolte vahel 30.06.2006. a. sõlmitud lepingut. Hageja lõplik tellimus on kostja poolt kohaselt täidetud. Hageja ei ole ka osundanud, milliste tegudega kostja väidetavalt rikkus sõlmitud lepingut. Kostja tegevus ei tekitanud hagejatele kahju. Juhul, kui muudetakse broneeringut, muutub kindlasti ka lennupileti hind. Lennupileti hind sõltub väljalennu kuupäevast, väljaostu kuupäevast, broneeringu tegemise ajast, lennuklassist, lennufirmast ja paljudest muudest asjaoludest. Broneeringu muutmisel ei saa kostja tagada, et uus broneering on sama hinnaga, mis vana. Viimane väljaostukuupäev oli 29.06.2006. a., hageja aga ei soovinud sellel päeval pileteid välja osta vaid oma perekonnaga täiendavalt konsulteerida. Järgmisel päeval lennupileteid välja ostes hind muutus, antud juhul kallimaks. Seega ei saa lugeda piletite maksumuse vahet summas 6 815,00 krooni hagejatele tekitatud kahjuks. Hotelli ei broneerinud kostja, vaid hagejad iseseisvalt. Kui selgus, et esialgselt planeeritud ajal ei ole hotelli võimalik kasutada, siis oli hagejatel võimalus hotelli broneering tühistada. Hagejad jätsid hotelli broneeringu tühistamata, mille tõttu on nende täiendavad kulud nende endi põhjustatud. Hagejate väide, et kostja tegevuse tõttu on nad saanud psüühilist kahju, on ebaõige. Esitatud väidetest ei selgu, milles täpselt mittevaraline kahju seisnes. Ühest küljest nõuavad hagejad mittevaralist kahju kasutult kulutatud puhkuseaja eest, teisest küljest viitavad nad ärikõneluste edasilükkumisele, mis kahtlemata ei ole puhkuse osa. Samuti loevad hagejad mittevaraliseks kahjuks koertele ebamugavuste tekitamist. Kostja leiab, et ei ole tekitanud mittevaralist kahju koertele. PS § 25 kaitsealasse kuuluvad inimesed, mitte loomad. Hagejate väited mittevaralise kahju kohta on paljasõnalised, sisemiste vastuoludega ja täielikult tõendamata. Seega palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate ja nende esindajate ning kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, milline suhe antud vaidluses poolte vahel on, kas kostja oli reisikorraldaja VÕS 44. peatüki mõttes või vahendas kostja reisijaveolepingu sõlmimist hagejate ja lennufirma vahel. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on kohustatud kompenseerima piletite maksumuse vahe summas 6815 krooni ning hotellitoa maksumuse 30.06 kuni 04.07 eest summas 14 080 krooni ning kas on põhjendatud kostjalt välja mõista tekitatud mittevaraline kahju hagejate kasuks. Esmalt võtab kohus seisukoha selle kohta, milline lepinguline suhe poolte vahel eksisteerib. Kohus leiab, et hageja on ekslikult viidanud VÕS §-ile 872 ja 877, sest asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud pooltevaheline õigussuhe, mis vastaks pakettreisilepingu tingimustele ja seega ei saa väidetava kahju hüvitamise aluseks olla VÕS § 877. Samuti ei nähtu, et tegemist oleks
reisijaveolepinguga. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele müügilepingu sätted, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejatele lennupiletid, hagejad aga kohustusid kostjale tasuma lennupiletite ostuhinna rahas ja võtma piletid vastu. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 4 on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista piletite maksumuse vahe summas 6815 krooni, kuna piletite hind tõusis kolmandiku võrra. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et broneeringu muutmisel võib muutuda ka lennupileti hind, kuna see sõltub väljalennu kuupäevast, väljaostu kuupäevast, broneeringu tegemise ajast, lennuklassist, lennufirmast ja muudest asjaoludest, kuid antud juhul on oluline välja selgitada, kelle süül broneering 30. juunist 04. juuliks muudeti. Hagejate väide selle kohta, et kehtivat broneeringut 30. juuniks 2006 polnud, on paljasõnaline, kuna kohtule esitatud lennupiletite broneeringust (tl 6) nähtub, et kehtivad broneeringud on marsruudil Tallinn-PrahaAteena-Tallinn 30.06.- 12.08.06.a. Kostja seletuste kohaselt soovisid hagejad pileteid koos kohtadega kahele koerale, aga kostja ei olnud nõus kahte koera salongi võtma, mistõttu soovisid hagejad broneeringu muutmist. Hagejad olid saanud kostja töötajalt AT`ilt meili (tl 5), mis kinnitas, et kahe koera eest salongis on tasu kohapeal (enne lendu), mis tähendab, et broneeringut ei olnudki võimalik koertele teha ning kostja kohustuseks oli garanteerida, et hagejad saaksid koerte eest tasuda enne väljalendu kohapeal. Seega on tõendatud, et broneeringu muutmine oli tingitud kostja süüst, millest tulenevalt on kohus seiskohal, et hagejatele tuleb hüvitada piletite maksumuse vahe summas 6815 krooni. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hotellitoa maksumuse väljamõistmise kohta perioodil 30.06.2006 kuni 04.07.2006. Kohtule esitatud tõenditega (tl 10-11) on tõendatud, et hagejad on ajavahemikul 30.06.2006 kuni 04.07.2006.a. ööbinud hotellis Y , kuid kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hagejatele sai teatavaks, et reis lükkus edasi 04. juuliks 2006, siis oli hagejatel võimalus hotelli broneering annulleerida. Hagejad aga jätsid selle tegemata, mistõttu on nende täiendavad kulutused nende endi põhjustatud. Sellest tulenevalt puudub alus hotellitoa maksumuse perioodi 30.06 kuni 04.07 eest summas 14 080 krooni väljamõistmiseks. Mittevaralise kahju väljamõistmise osas leiab kohus, et mittevaraline kahju ei kuulu väljamõistmisele. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kahjuhüvitise suuruse üle otsustamisel ei tule rakendada ettenähtavuse reeglit või rikutud kohustuse eesmärgi teooriat, vaid saab lähtuda üksnes mõistlikkuse kriteeriumist ning otsustada kõiki asjaolusid arvesse võttes, milline summa oleks mittevaralise kahju hüvitisena kohane. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peavad hagejad hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Eeltoodust tulenevalt saab kostja ennast kahjuhüvitise nõude vastu adekvaatselt kaitsta alles siis, kui hagejad oleks nimetanud oma nõuet põhjendavad asjaolud ja esitanud neid kinnitavad tõendid. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks tekitatud mittevaralist kahju, kohtule esitatud ei ole. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hagejate õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Väited psüühilistest kannatustest ei ole piisav alus mittevaralise kahju olemasolu tuvastamiseks.
Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et mittevaralise kahju hüvitis peab olema proportsionaalne lepingutasuga. Kohtule esitatud arvest nr 3103MT (tl 12) nähtub, et lennupiletid moodustasid 30 970 krooni. Seega hagejate poolt palutud 58 000 krooni ei ole proportsioonis lepingutasuga. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.