Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Aive Nõmm esitas 13.12.2006 Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks OÜ Merinvest poolt temaga töölepingu lõpetamine ning mõista tööandjalt välja kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 16 627 krooni. Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis Aive Nõmme avalduse 01.02.2007 otsusega rahuldamata ning Aive Nõmm esitas Pärnu Maakohtule hagi töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks. Avalduse kohaselt töötas Aive Nõmm OÜ-s Merinvest pressioperaatorina töölepingu nr 433 alusel, mis oli sõlmitud 13.09.2006 määratud ajaks 13.09.2006 kuni 30.11.2006. Tööleping muutus 01.12.2006 poolte kokkuleppel tähtajatuks. 04.12.2006 esitas hageja lahkumisavalduse seoses muudatustega töökorralduses, kuna ta paigutati ümber FM 2 tüüpi pressile. Teist tüüpi pressil töötamine ei sobinud hagejale tervislikel põhjustel, kuna ta pidi seal töötama põlviliasendis. 08.12.2006 lõpetas tööandja hagejaga töölepingu Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 lg 1 alusel, see on töötaja algatusel. Hageja sellega ei nõustunud ning töölepingu lõpetamise lisale alla ei kirjutanud. Hageja palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja lugeda leping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel ning samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 117 lg-s 2 ettenähtud hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses, see on 16 627 krooni suuruses summas. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et on lõpetanud hagejaga töölepingu seaduslikult hageja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Hageja ei viidanud kostjale esitatud töölt lahkumise avalduses TLS § 82 lg-s 1 sätestatud alusele ning tööandja ei saanud omaalgatuslikult valida töölepingu lõpetamise alust. Kostja OÜ Merinvest väitel ei ole ta muutnud tootmis- või töökorraldust oma ettevõttes, kuna hageja ei olnud võetud tööle kindlat tüüpi pressil töötamiseks. Kostja ettevõttes kasutatakse FM 2 tüüpi pressi uuemat, Taiwanis valmistatud modifikatsiooni ja vanemat, Saksamaal valmistatud modifikatsiooni, mis erinevad omavahel pressimiskõrguse poolest. Hageja sai väljaõppe mõlema modifikatsiooni FM 2 pressidel ja töö sisu oli mõlemal juhul sama. Kõik töötajad töötasid kõigil pressidel ning võisid omavahel kokku leppida ka töövahendite vahetamises, millest hagejat sai tööle võtmisel informeeritud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus jättis 09.05.2007 otsusega Aive Nõmme hagi OÜ Merinvest vastu rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt asus hageja vastavalt töölepingule nr 433 OÜ-s Merinvest tööle 13.09.2006 pressioperaatori ametikohale. Tööleping sõlmiti tähtajaga kuni 30.11.2006. Töölepingu lisaga nr 2 30.11.2006 muudeti töölepingu tingimusi ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla kirjutanud. 04.12.2006 esitas hageja tööandjale avalduse, milles palus end vabastada töölt seoses töö ümberkorraldamisega alates 08.12.2006. Hageja on avalduse lisas selgitanud, et kuna ta paigutati 04.12.2006 ümber väiksematele pressidele, mis ei sobi tema kasvuga (s. t seljale), on ta sunnitud lahkuma. 08.12.2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel. Hageja tagastas lepingu täienduse allkirjastamata, märkega, et lahkus töölt

2(5)

seoses ümberkorraldustega töös. Tööandja on 04.12.2006 teatises hagejale selgitanud, et töö ümberkorraldust ei toimunud. Hageja asus tööle pressioperaatorina ja sai väljaõppe nii FM2/T kui ka FM2 pressidel ja tema töögraafik nägi ette töötamist mõlemal pressil ning seetõttu lõpetatakse tööleping TLS § 79 lg 1 alusel, omal soovil. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 82 järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast: kaks pressi ja kaks lõikajat. Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel „hiina“ pressidel on pikematel kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega, sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel. Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlviliasendis, kuid tunnistaja, kes ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks leida. Hageja poolt esitatud fotolt (toimiku lk 20) on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis jääb pressi tööpind liiga kõrgele. Ta ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta ta on esitanud tõendi kohtule. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna hagejat ei võetud tööle konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tervise seisukohast vastuvõetamatuks, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Tööandja, lõpetades hageja töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel, on talitanud seaduslikult ja seetõttu puudub hagejal alus hüvituse nõudmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub kindlaks määrata

3(5)

menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldanud, mistõttu tuleb tsiviilasi tagasi saata uueks lahendamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tunnistaja A. S ei saanud näha, missuguses asendis pidi hageja „vanal“ pressil töötama, sest ta viibis alates 2006. a. novembrist kuni 2007. a. jaanuarini haiguslehel. Kui teised töötajad suunati kohustuslikku tervisekontrolli, siis hagejat tervisekontrolli ei suunatud, kuigi pressidel töötamist loetakse raskeks, tervistkahjustavaks tööks. Hageja ei saanud rahaliste vahendite puudumise tõttu taotleda kohtuliku ekspertiisi määramist tema terviseseisundi kohta seoses „vanadel“ pressidel töötamisega. Eksperdiarvamus oleks kinnitanud hageja kõlbmatust tervisliku seisundi poolest tööks „vanadel“ pressidel. Hageja töötingimuste kindlakstegemine oleks vajanud ka paikvaatluse teostamist kohapeal, mida saab otsustada üksnes kohus. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kostja leiab, et hageja ei taotlenud esimese astme kohtus ekspertiisi korraldamist ning seega ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks põhjusel, et kohus ei määranud ekspertiisi hageja terviseseisundi kindlakstegemiseks. Samuti ei oleks eksperdiarvamus olnud asjakohane tõend töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle toimuvas vaidluses, kuna töölepingu lõpetamise avalduse esitamisel 04.12.2006 ei tuginenud hageja oma tervislikule seisundile, vaid soovis töölepingut lõpetada seoses töö ümberkorraldamisega. Antud asjaolu kinnitas Aive Nõmm 01.02.2007 töövaidluskomisjoni istungil. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja vastustaja lepingulise esindaja ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on otsust hagi rahuldamata jätmisel põhjendanud seaduse nõuete kohaselt ning lõppjäreldus vastab esitatud tõenditele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Pooltevahelisest töölepingust nr 433 ilmneb, et apellant võeti tööle pressioperaatori ametikohale ilma konkreetset pressitüüpi ära näitamata /t. lk. 15/. Maakohus tuvastas, et pressioperaator pidi töötama kahte tüüpi pressidel, so pressil FM 2/T ja FM 2, milledel töötamiseks sai hageja väljaõppe. Seega oli tööandja õigustatud paigutama töötaja tööle mõlemale pressile. Asjaolu, et ühel pressil töötamine oli hagejale mugavam ja tervise seisukohalt parem, ei anna alust töötajale nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamist saab töötaja nõuda sel juhul, kui tööandja ei täida lepingu tingimusi või täidab neid mittenõuetekohaselt või on töötingimusi oluliselt halvendatud tööandja vahetuse tõttu või on toimunud muudatused tootmis- või töökorralduses. Maakohus ei tuvastanud eelnimetatud eeldusi TLS § 82 kohaldamiseks ning antud asjaolud ei ole leidnud tõendamist ka apellatsioonimenetluses. Toimikus olevast hageja avaldusest ilmneb, et ta palus töölepingu lõpetada alates 8. detsembrist 2006 seoses töö ümberkorraldustega.

4(5)

04.12.2006 hagejat teavitati, et töölepingut ei ole võimalik lõpetada töö ümberkorralduse tõttu, kuivõrd seda ei ole toimunud/ t.lk. 34 / ning töölepingut saab lõpetada TLS § 79 alusel. Kuivõrd hageja töösuhet jätkata ei soovinud, siis on kostja töölepingu lõpetanud seaduslikult TLS § 79 alusel. Apellatsioonkaebuses toodud väited sellest, et tervislikel põhjustel ei saanud apellant töötada nn. vanadel pressidel ning teda ei suunatud tervisekontrolli, ei oma antud vaidluses tähendust. Toimikust ei ilmne, et hageja oleks esitanud tööandjale avalduse, et ta ei saa tervislikel põhjustel töötada nn. vanadel pressidel. TLS § 61 lg 1 järgi, kui arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud ja tööandjal on teist tööd, mida töötaja tervis võimaldab teha, on töötajal õigus nõuda enda üleviimist sellisele tööle. Töötaja nõudmisel tema töötingimuste ajutine kergendamine on võimalik TLS § 62 alusel, kuid mõlemal juhul on nõutav arsti vastava tõendi olemasolu. Toimikust ei ilmne, et hageja oleks tööandjale oma tervisliku seisundi kohta üldse mingit tõendit esitanud või sellele oma avalduses viidanud. Kaebuses toodud väide, et antud töövaidluses oleks olnud võimalik määrata kohtuekspertiis ja teha paikvaatlus, on ekslik. Esiteks ei ole hageja taotlenud maakohtus ei kohtuekspertiisi määramist ega ka paikvaatluse tegemist. Rahaliste vahendite puudumisel oleks olnud võimalik paluda vabastada kohtukulu kandmisest. Teiseks, eelnimetatud tõendid ei oleks omanud tähendust töövaidluse lahendamisel, kuivõrd hageja ei ole tööandjale esitanud ei arstitõendit ega ka avaldust tervislikel põhjustel töölepingu lõpetamiseks ning ei ole taotlenud ka üleviimist kergematele töötingimustele. Apellandi väidetel tunnistaja Annika Saar ei saanud näha, millises asendis ta pidi töötama „vanal“ pressil, sest ta viibis novembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 haiguslehel, kuid tunnistaja haiguslehel olek ei oma siin tähendust. Tunnistaja A.S kirjeldas töötamist pressidel ning tema ütlustest ilmneb, et töötada tuli mõlemat tüüpi pressidel, kuid uutel pressidel oli suurel inimesel parem töötada / t.lk. 43/. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsugust otsust, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotamine Kuivõrd hagiavaldus jäeti rahuldamata, siis on maakohus põhjendatult TsMS § 162 alusel jätnud kohtukulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg1 mõttest tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.