Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09. mai 2007 Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-6361 Hagi ese A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses Menetlusosalised Hageja A N ( ), kostja OÜ Merinvest ( Mullutu küla, Kaarma vald 93824, registrikood 10129628), esindaja Enn Meri, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm (advokaadibüroo A.Tamm Tolli tn. 7, Kuressaare 93813) Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2007 Resolutsioon Jätta rahuldamata A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006 pressioperaatorina.
Kuna hageja pidas kostja tegevust töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks, esitas ta sellekohase kaebuse Saaremaa töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon oma 01. veebruari 2007.a. otsusega nr. 9-10-02/2571-7 jättis hageja kaebuse rahuldamata
Hageja hinnangul on kostja rikkunud TLS § 71 p 2 sätteid eelkõige seetõttu, et nimetatud TLS § 71 p. 2 kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (§ 77). TLS § 77 sätestab aga, et tööandja võib töölepingu lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu üksnes juhul, kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest viis kalendripäeva ette enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat (TLS § 77 lg 1 P 2). Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 82 lg 1 sätete rikkumise tõttu. TLS § 117 lg. 2 alusel taotleb hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses, see on 16 627.-krooni suuruses summas. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja taotles töölepingu lõpetamist TLS 82 lg. 1 alusel, kuna tööandja on tema töötingimusi muutnud ja paigutanud ta tööle pressile, millel töötamiseks tal kokkulepet ei olnud ja millel töötamine talle ei sobinud, sest madalamal pressil pidi ta töötama põlvili.
Kostja hagi ei tunnista ja seda järgmistel põhjustel: Hageja A N pöördus 14.veebruaril 2007.a. Pärnu Maakohtusse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahalise hüvituse nõudes. Hageja on pöördunud kohtu poole seoses sellega, et nagu oleks kostja hageja tähtajalise töölepingu ( mille kestus lõppes 30.11.2006) lõpetanud 8.detsembril 2006.a. TLS § 79 lg.l alusel. Hageja väitel on kostja nagu rikkunud TLS § 71 lg.2 ja 77 sätteid selles, et nagu oleks tähtajalise töölepingu lõpetanud ilma töölepingu lõppemise tähtaega töötajale ette teatamata. Hageja avalduse koostanud isik pole ilmselt aru saanud, mida hageja soovib. Hageja, A N oli tööle võetud 13.septembril 2006.a. OÜ-sse Merinvest pressioperaatori ametikohale tähtajaliselt, kuni 30.novembrini 2006.a. Kuna A N ei soovinud peale tähtajalise töölepingu lõppemist töölt ära minna ja töölepingu lõpetamist ei soovinud ka tööandja, siis muutus tema tähtajaline tööleping tähtajatuks, kuna töösuhe säilis. Ometigi esitas A.N ise , vabatahtlikult, 4.detsembril 2006.a. töölt lahkumise avalduse, milles palus tööleping lõpetada arvates 8.detsembrist 2006.a. seoses töö ümberkorraldamisega. A Ne tööleping lõpetati TLS § 79 lg.l alusel omal soovil alates 8.12.2006.a. 13.12.2006.a. esitas
A.N Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning selle eest välja mõista rahaline hüvitus. Töövaidluskomisjoni istungil 1.veebruaril 2007.a. selgus, et A N peab ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamist seetõttu, nagu
oleks ta 4.12.2006.a. esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.l korras põhjusel, et tööandja viis ta üle tööle teisele pressile, millel töötamist polnud töötajaga kokku lepitud ja sellega rikkus tööandja kokkulepitud töölepingu tingimusi. 1.veebruari 2007.a. otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Ne avalduse rahuldamata, põhjendades seda selliselt: TLS § 82 lg.l kohaselt võib töötaja algatada töölepingu lõpetamist omal soovil, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingutingimuste täitmatajätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi töökorralduses. A N oma 4.12.2006.a. avalduses ei viidanud ühelegi neist seaduses viidatud töölepingu lõpetamise põhjustest, mistõttu tööandja pidas avaldust tavaliseks omal soovil lahkumise avalduseks (TLS § 79 alusel) ja lõpetaski töölepingu töötajale vastu tulles 4.-päevase etteteatamise järel (kuigi oleks võinud töötajat kinni pidada üks kuu). Töötaja oli tööle võetud pressioperaatori ametikohale ning välja õpetatud tööks FM2 tüüpi pressidel. FM 2 pressitüüpi on kahte modifikatsiooni - uuemat modifikatsiooni pressid, mis on toodetud Taiwanis ja vanemat tüüpi modifikatsioon, mis on toodetud Saksamaal. Tegemist on täpselt üht tüüpi pressidega, mis erinevad teineteisest üksnes pressimiskõrguse poolest. Mõlematel pressidel õpetati tööle ka hageja, mõlematel pressidel oli ta ka varem teinud tööd. Kuna üks hageja kaastööline oli septembrist kuni detsembrini haigestunud ja nad töötasid osakonnas kahekesi, siis töötajate omavahelisel kokkuleppel töötas üks neist ühel pressi modifikatsioonil, teine teisel, mistõttu hagejal võis tekkida eksiarvamus, et ta jääbki tööle ühele pressi modifikatsioonile. Kui detsembris võeti samasse osakonda tööle kolmas pressioperaator, siis hakati kordamööda pressimodifikatsioone vahetama ning hageja arvas, et tema töötingimusi on seetõttu muudetud ja seda halvemaks, kuna ta on suhteliselt pikk naine ning haige selja tõttu on tal ebamugavam töötada vanema- Saksamaa modifikatsiooniga pressil kui uuema Taiwani pressimodifikatsiooni juures, sest esimeste presside tööpind on madalamal. Ei töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et A N oleks tööle võetud üksnes ühele FM2
pressitüübi modifikatsioonile. Hageja ise seletas töövaidluskomisjoni istungil, et väljaõpet teostati mõlema modifikatsiooni osas, et ta eelnevalt töötas mõlemal modifikatsioonil. Asjaolu, et madalamal asuva tööpinna puhul jäi A.Ne selg haigeks ja need pressid talle pikkuse tõttu ei sobinud, ei saa nimetada tööandja poolseks töötingimustes ümberkorralduste tegemiseks, mis halvendasid töötaja olukorda ning olnuks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 korras. Veelgi enam, alles töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et asjaolu, et tal on selg haige, on tema isiklik asi ning seda ta tööandjale teatavaks ei teinud. Sellest asjaolust sai tööandja teada alles 1.02.2007.a. Töövaidluskomisjoni istungil. Seega ei olnud tööandjal alust ja põhjust A Ne 4.12.2006 avaldusest välja lugeda muud töölepingu lõpetamise alust kui töölepingu lõpetamine omal soovil, töötaja algatusel. Tööandjal ei olnud võimalik lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, kuna töötaja seda ei taotlenud ning omaalgatuslikult tööandja sel lepingu lõpetamise alusel seda teha ei tohtinud. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuna töötaja seda soovis. Tööandjal polnud alust ega ka põhjust tööleping lõpetada mingil muul alusel kui omal soovil. Töötaja oli tööle võetud pressioperaatorina ning tema töötingimusi pole muudetud.
Kuna mingisuguseid töö ümberkorraldusi A Ne töös ei tehtud, siis alles 13.detsembril 2006.a. esitatud avaldusest töövaidluskomisjonile sai tööandja aru, et töö ümberkorralduste all pidas A N silmas asjaolu, et ta pidi töötama mõlemat varianti FM2 pressidega- nii uuematega- Taiwanis valmistatud, kui ka vanemate, Saksamaal valmistatud pressidega. Samast avalduses sai tööandja ka teada asjaolu, nagu oleks Saksamaal valmistatud pressidega töötamine töötajale ebatervislik. Nagu öeldud, oli A N tööle võetud pressioperaatorina, seega nii uuemate kui ka vanemate üht tüüpi presside operaatorina ning ühelt tüübilt teisele tööle minekut ei saa küll käsitleda töö ümberkorraldamisena. Mõlemat tüüpi presside peal oli A N ka tööle õpetatud ning mõlemat tüüpi pressidel oli ta ka ennem töötanud. Mingisugust arsti vormikohast tõendit ega ka suulist avaldust A N teinud ei olnud, nagu oleks tal tööl tervisehäireid seoses tööga.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
Vastavalt hageja A N ja kostja OÜ Merinvest vahel sõlmitud töölepingule nr. 433 asus hageja osaühingus Merinvest tööle 13. 09. 2006 /TVK t.l.5/ pressioperaatori ametikohale. Tööleping sõlmiti tähtajaga 30. 11. 2006. Töölepingu lisaga nr. 2 30. 11. 2006 muudeti töölepingu tingimusi ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla kirjutanud.
tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. (2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.
Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks. Tunnistaja A.Sa ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast-kaks pressi ja kaks lõikajat. Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel " hiina" pressidel on pikematel kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega, sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel. Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlvili asendis, kuid tunnistaja, kes ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks leida. Hageja poolt esitatud pildilt /t.l. 20/ on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis jääb pressi tööpind liiga kõrgele. Hageja ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta ta on esitanud tõendi kohtule. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna teda ei võetud tööle konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tema tervise seisukohast vastuvõetamatuks ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS §82 alusel. Tööandja, lõpetades hageja töölepingu töölepinguseaduse § 79 lg. 1 alusel, on talitanud seaduslikult ja seetõttu puudub alus ka hageja hüvitise nõude rahuldamiseks TLS § 117 lg. 3 alusel. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulu hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Märkused: 1.Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2007 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse
kulud jäeti hageja A N kanda.
Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09. mai 2007 Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-6361 Hagi ese A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses Menetlusosalised Hageja A N ( ), kostja OÜ Merinvest ( Mullutu küla, Kaarma vald 93824, registrikood 10129628), esindaja Enn Meri, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm (advokaadibüroo A.Tamm Tolli tn. 7, Kuressaare 93813) Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2007 Resolutsioon Jätta rahuldamata A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006 pressioperaatorina.
Kuna hageja pidas kostja tegevust töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks, esitas ta sellekohase
kaebuse Saaremaa töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon oma 01. veebruari 2007.a. otsusega nr. 9-10-02/2571-7 jättis hageja kaebuse rahuldamata
Hageja hinnangul on kostja rikkunud TLS § 71 p 2 sätteid eelkõige seetõttu, et nimetatud TLS § 71 p. 2 kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (§ 77). TLS § 77 sätestab aga, et tööandja võib töölepingu lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu üksnes juhul, kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest viis kalendripäeva ette enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat (TLS § 77 lg 1 P 2). Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 82 lg 1 sätete rikkumise tõttu. TLS § 117 lg. 2 alusel taotleb hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses, see on 16 627.-krooni suuruses summas. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja taotles töölepingu lõpetamist TLS 82 lg. 1 alusel, kuna tööandja on tema töötingimusi muutnud ja paigutanud ta tööle pressile, millel töötamiseks tal kokkulepet ei olnud ja millel töötamine talle ei sobinud, sest madalamal pressil pidi ta töötama põlvili.
Kostja hagi ei tunnista ja seda järgmistel põhjustel: Hageja A N pöördus 14.veebruaril 2007.a. Pärnu Maakohtusse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahalise hüvituse nõudes. Hageja on pöördunud kohtu poole seoses sellega, et nagu oleks kostja hageja tähtajalise töölepingu ( mille kestus lõppes 30.11.2006) lõpetanud 8.detsembril 2006.a. TLS § 79 lg.l alusel. Hageja väitel on kostja nagu rikkunud TLS § 71 lg.2 ja 77 sätteid selles, et nagu oleks tähtajalise töölepingu lõpetanud ilma töölepingu lõppemise tähtaega töötajale ette teatamata. Hageja avalduse koostanud isik pole ilmselt aru saanud, mida hageja soovib. Hageja, A N oli tööle võetud 13.septembril 2006.a. OÜ-sse Merinvest pressioperaatori ametikohale tähtajaliselt, kuni 30.novembrini 2006.a. Kuna A N ei soovinud peale tähtajalise töölepingu lõppemist töölt ära minna ja töölepingu lõpetamist ei soovinud ka tööandja, siis muutus tema tähtajaline tööleping tähtajatuks, kuna töösuhe säilis.
Ometigi esitas A.N ise , vabatahtlikult, 4.detsembril 2006.a. töölt lahkumise avalduse, milles palus tööleping lõpetada arvates 8.detsembrist 2006.a. seoses töö ümberkorraldamisega. A Ne tööleping lõpetati TLS § 79 lg.l alusel omal soovil alates 8.12.2006.a. 13.12.2006.a. esitas A.N Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning selle eest välja mõista rahaline hüvitus. Töövaidluskomisjoni istungil 1.veebruaril 2007.a. selgus, et A N peab ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamist seetõttu, nagu
oleks ta 4.12.2006.a. esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.l korras põhjusel, et tööandja viis ta üle tööle teisele pressile, millel töötamist polnud töötajaga kokku lepitud ja sellega rikkus tööandja kokkulepitud töölepingu tingimusi. 1.veebruari 2007.a. otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Ne avalduse rahuldamata, põhjendades seda selliselt: TLS § 82 lg.l kohaselt võib töötaja algatada töölepingu lõpetamist omal soovil, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingutingimuste täitmatajätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi töökorralduses. A N oma 4.12.2006.a. avalduses ei viidanud ühelegi neist seaduses viidatud töölepingu lõpetamise põhjustest, mistõttu tööandja pidas avaldust tavaliseks omal soovil lahkumise avalduseks (TLS § 79 alusel) ja lõpetaski töölepingu töötajale vastu tulles 4.-päevase etteteatamise järel (kuigi oleks võinud töötajat kinni pidada üks kuu). Töötaja oli tööle võetud pressioperaatori ametikohale ning välja õpetatud tööks FM2 tüüpi pressidel. FM 2 pressitüüpi on kahte modifikatsiooni - uuemat modifikatsiooni pressid, mis on toodetud Taiwanis ja vanemat tüüpi modifikatsioon, mis on toodetud Saksamaal. Tegemist on täpselt üht tüüpi pressidega, mis erinevad teineteisest üksnes pressimiskõrguse poolest. Mõlematel pressidel õpetati tööle ka hageja, mõlematel pressidel oli ta ka varem teinud tööd. Kuna üks hageja kaastööline oli septembrist kuni detsembrini haigestunud ja nad töötasid osakonnas kahekesi, siis töötajate omavahelisel kokkuleppel töötas üks neist ühel pressi modifikatsioonil, teine teisel, mistõttu hagejal võis tekkida eksiarvamus, et ta jääbki tööle ühele pressi modifikatsioonile. Kui detsembris võeti samasse osakonda tööle kolmas pressioperaator, siis hakati kordamööda pressimodifikatsioone vahetama ning hageja arvas, et tema töötingimusi on seetõttu muudetud ja seda halvemaks, kuna ta on suhteliselt pikk naine ning haige selja tõttu
on tal ebamugavam töötada vanema- Saksamaa modifikatsiooniga pressil kui uuema Taiwani pressimodifikatsiooni juures, sest esimeste presside tööpind on madalamal. Ei töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et A N oleks tööle võetud üksnes ühele FM2 pressitüübi modifikatsioonile. Hageja ise seletas töövaidluskomisjoni istungil, et väljaõpet teostati mõlema modifikatsiooni osas, et ta eelnevalt töötas mõlemal modifikatsioonil. Asjaolu, et madalamal asuva tööpinna puhul jäi A.Ne selg haigeks ja need pressid talle pikkuse tõttu ei sobinud, ei saa nimetada tööandja poolseks töötingimustes ümberkorralduste tegemiseks, mis halvendasid töötaja olukorda ning olnuks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 korras. Veelgi enam, alles töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et asjaolu, et tal on selg haige, on tema isiklik asi ning seda ta tööandjale teatavaks ei teinud. Sellest asjaolust sai tööandja teada alles 1.02.2007.a. Töövaidluskomisjoni istungil. Seega ei olnud tööandjal alust ja põhjust A Ne 4.12.2006 avaldusest välja lugeda muud töölepingu lõpetamise alust kui töölepingu lõpetamine omal soovil, töötaja algatusel. Tööandjal ei olnud võimalik lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, kuna töötaja seda ei taotlenud ning omaalgatuslikult tööandja sel lepingu lõpetamise alusel seda teha ei tohtinud. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuna töötaja seda soovis. Tööandjal polnud alust ega ka põhjust tööleping lõpetada mingil muul alusel kui omal soovil. Töötaja oli tööle võetud pressioperaatorina ning tema töötingimusi pole muudetud.
Kuna mingisuguseid töö ümberkorraldusi A Ne töös ei tehtud, siis alles 13.detsembril 2006.a. esitatud avaldusest töövaidluskomisjonile sai tööandja aru, et töö ümberkorralduste all pidas A N silmas asjaolu, et ta pidi töötama mõlemat varianti FM2 pressidega- nii uuematega- Taiwanis valmistatud, kui ka vanemate, Saksamaal valmistatud pressidega. Samast avalduses sai tööandja ka teada asjaolu, nagu oleks Saksamaal valmistatud pressidega töötamine töötajale ebatervislik. Nagu öeldud, oli A N tööle võetud pressioperaatorina, seega nii uuemate kui ka vanemate üht tüüpi presside operaatorina ning ühelt tüübilt teisele tööle minekut ei saa küll käsitleda töö ümberkorraldamisena. Mõlemat tüüpi presside peal oli A N ka tööle õpetatud ning mõlemat tüüpi pressidel oli ta ka ennem töötanud. Mingisugust arsti vormikohast tõendit ega ka suulist avaldust A N teinud ei olnud, nagu oleks tal tööl tervisehäireid seoses tööga.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Vastavalt hageja A N ja kostja OÜ Merinvest vahel sõlmitud töölepingule nr. 433 asus hageja osaühingus Merinvest tööle 13. 09. 2006 /TVK t.l.5/ pressioperaatori ametikohale. Tööleping sõlmiti tähtajaga 30. 11. 2006. Töölepingu lisaga nr. 2 30. 11. 2006 muudeti töölepingu tingimusi ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla kirjutanud.
tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste
rakendamise päevast. (2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks. Tunnistaja A.Sa ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast-kaks pressi ja kaks lõikajat. Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel " hiina" pressidel on pikematel kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega, sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel. Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlvili asendis, kuid tunnistaja, kes ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks leida. Hageja poolt esitatud pildilt /t.l. 20/ on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis jääb pressi tööpind liiga kõrgele. Hageja ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta ta on esitanud tõendi kohtule. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna teda ei võetud tööle konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tema tervise seisukohast vastuvõetamatuks ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS §82 alusel. Tööandja, lõpetades hageja töölepingu töölepinguseaduse § 79 lg. 1 alusel, on talitanud seaduslikult ja seetõttu puudub alus ka hageja hüvitise nõude rahuldamiseks TLS § 117 lg. 3 alusel. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulu hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Märkused: 1.Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2007 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja A N kanda.
Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09. mai 2007 Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-6361 Hagi ese A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses Menetlusosalised Hageja A N ( ), kostja OÜ Merinvest ( Mullutu küla, Kaarma vald 93824, registrikood 10129628), esindaja Enn Meri, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm (advokaadibüroo A.Tamm Tolli tn. 7, Kuressaare 93813) Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2007 Resolutsioon Jätta rahuldamata A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006 pressioperaatorina.
Kuna hageja pidas kostja tegevust töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks, esitas ta sellekohase kaebuse Saaremaa töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon oma 01. veebruari 2007.a. otsusega nr. 9-10-02/2571-7 jättis hageja kaebuse rahuldamata
Hageja hinnangul on kostja rikkunud TLS § 71 p 2 sätteid eelkõige seetõttu, et nimetatud TLS § 71 p. 2 kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (§ 77). TLS § 77 sätestab aga, et tööandja võib töölepingu lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu üksnes juhul, kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest viis kalendripäeva ette enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat (TLS § 77 lg 1 P 2). Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 82 lg 1 sätete rikkumise tõttu. TLS § 117 lg. 2 alusel taotleb hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses, see on 16 627.-krooni suuruses summas. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja taotles töölepingu lõpetamist TLS 82 lg. 1 alusel, kuna tööandja on tema töötingimusi muutnud ja paigutanud ta tööle pressile, millel töötamiseks tal kokkulepet ei olnud ja millel töötamine talle ei sobinud, sest madalamal pressil pidi ta töötama põlvili.
Kostja hagi ei tunnista ja seda järgmistel põhjustel: Hageja A N pöördus 14.veebruaril 2007.a. Pärnu Maakohtusse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahalise hüvituse nõudes. Hageja on pöördunud kohtu poole seoses sellega, et nagu oleks kostja hageja tähtajalise töölepingu ( mille kestus lõppes 30.11.2006) lõpetanud 8.detsembril 2006.a. TLS § 79 lg.l alusel. Hageja väitel on kostja nagu rikkunud TLS § 71 lg.2 ja 77 sätteid selles, et nagu oleks tähtajalise töölepingu lõpetanud ilma töölepingu lõppemise tähtaega töötajale ette teatamata. Hageja avalduse koostanud isik pole ilmselt aru saanud, mida hageja soovib. Hageja, A N oli tööle võetud 13.septembril 2006.a. OÜ-sse Merinvest pressioperaatori
ametikohale tähtajaliselt, kuni 30.novembrini 2006.a. Kuna A N ei soovinud peale tähtajalise töölepingu lõppemist töölt ära minna ja töölepingu lõpetamist ei soovinud ka tööandja, siis muutus tema tähtajaline tööleping tähtajatuks, kuna töösuhe säilis. Ometigi esitas A.N ise , vabatahtlikult, 4.detsembril 2006.a. töölt lahkumise avalduse, milles palus tööleping lõpetada arvates 8.detsembrist 2006.a. seoses töö ümberkorraldamisega. A Ne tööleping lõpetati TLS § 79 lg.l alusel omal soovil alates 8.12.2006.a. 13.12.2006.a. esitas A.N Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning selle eest välja mõista rahaline hüvitus. Töövaidluskomisjoni istungil 1.veebruaril 2007.a. selgus, et A N peab ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamist seetõttu, nagu
oleks ta 4.12.2006.a. esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.l korras põhjusel, et tööandja viis ta üle tööle teisele pressile, millel töötamist polnud töötajaga kokku lepitud ja sellega rikkus tööandja kokkulepitud töölepingu tingimusi. 1.veebruari 2007.a. otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Ne avalduse rahuldamata, põhjendades seda selliselt: TLS § 82 lg.l kohaselt võib töötaja algatada töölepingu lõpetamist omal soovil, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingutingimuste täitmatajätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi töökorralduses. A N oma 4.12.2006.a. avalduses ei viidanud ühelegi neist seaduses viidatud töölepingu lõpetamise põhjustest, mistõttu tööandja pidas avaldust tavaliseks omal soovil lahkumise avalduseks (TLS § 79 alusel) ja lõpetaski töölepingu töötajale vastu tulles 4.-päevase etteteatamise järel (kuigi oleks võinud töötajat kinni pidada üks kuu). Töötaja oli tööle võetud pressioperaatori ametikohale ning välja õpetatud tööks FM2 tüüpi pressidel. FM 2 pressitüüpi on kahte modifikatsiooni - uuemat modifikatsiooni pressid, mis on toodetud Taiwanis ja vanemat tüüpi modifikatsioon, mis on toodetud Saksamaal. Tegemist on täpselt üht tüüpi pressidega, mis erinevad teineteisest üksnes pressimiskõrguse poolest. Mõlematel pressidel õpetati tööle ka hageja, mõlematel pressidel oli ta ka varem teinud tööd. Kuna üks hageja kaastööline oli septembrist kuni detsembrini haigestunud ja nad töötasid osakonnas kahekesi, siis töötajate omavahelisel kokkuleppel töötas üks neist ühel pressi modifikatsioonil, teine teisel, mistõttu hagejal võis tekkida eksiarvamus, et ta jääbki tööle ühele
pressi modifikatsioonile. Kui detsembris võeti samasse osakonda tööle kolmas pressioperaator, siis hakati kordamööda pressimodifikatsioone vahetama ning hageja arvas, et tema töötingimusi on seetõttu muudetud ja seda halvemaks, kuna ta on suhteliselt pikk naine ning haige selja tõttu on tal ebamugavam töötada vanema- Saksamaa modifikatsiooniga pressil kui uuema Taiwani pressimodifikatsiooni juures, sest esimeste presside tööpind on madalamal. Ei töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et A N oleks tööle võetud üksnes ühele FM2 pressitüübi modifikatsioonile. Hageja ise seletas töövaidluskomisjoni istungil, et väljaõpet teostati mõlema modifikatsiooni osas, et ta eelnevalt töötas mõlemal modifikatsioonil. Asjaolu, et madalamal asuva tööpinna puhul jäi A.Ne selg haigeks ja need pressid talle pikkuse tõttu ei sobinud, ei saa nimetada tööandja poolseks töötingimustes ümberkorralduste tegemiseks, mis halvendasid töötaja olukorda ning olnuks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 korras. Veelgi enam, alles töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et asjaolu, et tal on selg haige, on tema isiklik asi ning seda ta tööandjale teatavaks ei teinud. Sellest asjaolust sai tööandja teada alles 1.02.2007.a. Töövaidluskomisjoni istungil. Seega ei olnud tööandjal alust ja põhjust A Ne 4.12.2006 avaldusest välja lugeda muud töölepingu lõpetamise alust kui töölepingu lõpetamine omal soovil, töötaja algatusel. Tööandjal ei olnud võimalik lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, kuna töötaja seda ei taotlenud ning omaalgatuslikult tööandja sel lepingu lõpetamise alusel seda teha ei tohtinud. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuna töötaja seda soovis. Tööandjal polnud alust ega ka põhjust tööleping lõpetada mingil muul alusel kui omal soovil. Töötaja oli tööle võetud pressioperaatorina ning tema töötingimusi pole muudetud.
Kuna mingisuguseid töö ümberkorraldusi A Ne töös ei tehtud, siis alles 13.detsembril 2006.a. esitatud avaldusest töövaidluskomisjonile sai tööandja aru, et töö ümberkorralduste all pidas A N silmas asjaolu, et ta pidi töötama mõlemat varianti FM2 pressidega- nii uuematega- Taiwanis valmistatud, kui ka vanemate, Saksamaal valmistatud pressidega. Samast avalduses sai tööandja ka teada asjaolu, nagu oleks Saksamaal valmistatud pressidega töötamine töötajale ebatervislik. Nagu öeldud, oli A N tööle võetud pressioperaatorina, seega nii uuemate kui ka vanemate üht tüüpi presside operaatorina ning ühelt tüübilt teisele tööle minekut ei saa küll käsitleda töö ümberkorraldamisena. Mõlemat tüüpi presside peal oli A N ka tööle õpetatud ning
mõlemat tüüpi pressidel oli ta ka ennem töötanud. Mingisugust arsti vormikohast tõendit ega ka suulist avaldust A N teinud ei olnud, nagu oleks tal tööl tervisehäireid seoses tööga.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Vastavalt hageja A N ja kostja OÜ Merinvest vahel sõlmitud töölepingule nr. 433 asus hageja osaühingus Merinvest tööle 13. 09. 2006 /TVK t.l.5/ pressioperaatori ametikohale. Tööleping sõlmiti tähtajaga 30. 11. 2006. Töölepingu lisaga nr. 2 30. 11. 2006 muudeti töölepingu tingimusi ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla kirjutanud.
tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. (2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks. Tunnistaja A.Sa ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast-kaks pressi ja kaks lõikajat. Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel " hiina" pressidel on pikematel kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega, sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel. Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlvili asendis, kuid tunnistaja, kes ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks leida. Hageja poolt esitatud pildilt /t.l. 20/ on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis jääb pressi tööpind liiga kõrgele. Hageja ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta ta on esitanud tõendi kohtule. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna teda ei võetud tööle konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tema tervise seisukohast vastuvõetamatuks ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS §82 alusel. Tööandja, lõpetades hageja töölepingu töölepinguseaduse § 79 lg. 1 alusel, on talitanud seaduslikult ja seetõttu puudub alus ka hageja hüvitise nõude rahuldamiseks TLS § 117 lg. 3 alusel. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jätab menetluskulu hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Märkused: 1.Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2007 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja A N kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.