Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja ostis Roth Bielmeister BmbH -lt 2011.a. kasutatutud trükimasina HP Indigo Ultrastream 6/2000 seeria nr 6054, 45 000 € eest ja see tarniti Eestisse 15.12.11. Masin paigaldati Punane 42, Tallinn asuvatesse ruumidesse, milliseid ruume üüris ta kostjalt üürilepingute nr 340, 367 alusel. Pooltevahelised üürilepingud nr 340, 367 Tallinn Punane 42, Tallinn asuvate ruumide kasutamiseks lõppesid kostja (üürileandja) - poolse ülesütlemisega 18.12.15. Kostja ruumidesse jäi ülalviidatud hagejale kuuluv trükimasin, mida kostja ei tagasta. Pärast üürilepingu lõppemist soovis hageja oma asja korduvalt e-kirjadega tagasi saada. 02.02.2016 esitas hageja ka kirjaliku nõudekirja, mille kostja sai kätte 03.02.16. Kirja sai kätte juhatuse liige J. Kinger, kuid sellele kirjale ei ole kostja vastanud ega muud moodi reageerinud. Hageja palus 14.03.2016 (lk 1, I kd) esitatud hagis kostja ebaseaduslikust valdusest trükimasin HP Indigo Ultrastream 6/2000 seeria nr 6054 välja mõista hageja valdusse. Hageja sai kohtumenetluses teada, et kostja on masina lammutanud ja utiliseerinud ja seda pole enam alles. See ilmnes hagi tagamise määruse täitmise käigus ja sellest, et hagejale kuuluvat masinat pole enam alles, sai ta teada 18.03.2017. Kostja ei ole enne seda teavitanud hagejat, et ta utiliseeris masina ja et masinat pole alles. Kostja pole eitanud, et V. Väli nõudis masinat enne kui kostja selle utiliseeris, ja väitis kohtumenetluses vaid seda, et V. Välil polnud hageja esindusõigust. Ka siis, kui hageja saatis oma kirjaliku nõudekirja 02.02.16 kostjale ja kui pooled kohtusid 19.02.2016, ei öelnud kostja, et masin on utiliseeritud. 19.02.16 ei saanud hageja asja üle vaadata. Pooltevahelised suhted oldi selleks ajaks, kui masin oli lammutatud ja utiliseeritud, lõppenud, seega vastutab kostja deliktiõiguse alusel kahju tekitamise eest. Kostja lammutas ja utiliseeris hagejale kuuluva masina, millega rikkus hageja omandit hageja tahte vastaselt ja hagejal ei ole võimalik enam oma asja tagasi saada ja sellega on hagejal tekkinud kahju väärtuses 45000 €, mis on masina mõistlikud soetamise kulud. Kostja-poolse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Alternatiivselt tugineb hageja lepingu p 7.2 rikkumisele, mille kohaselt, kui kostja põhjustab hageja materiaalsete väärtuste kaotsimineku tahtlikult, siis vastutab ta tekkinud kahju eest. Hageja ei nõustud kostja vastuväidetega. Hageja pole loobunud asja omandist ega ole andnud aktiga 18.12.15 omandit seda kostjale, selline kokkulepe puudub. Kui hageja masina ostis ja tõi kohale, siis ehitati üks sein juurde, et tekitada masinale iseseisev eraldatud ruum. Kui leping lõppes ja hageja soovis asja tagasi, siis ei lammutanud kostja seina ise ega võimaldanud seda teha ka hagejal pärast lepingu lõppemist. Masin polnud väärtusetu. Sellega tehti 2011-2015..a 200 000 kujutist ja seetõttu ei olnud tema väärtus võrreldes soetamise ajaga 2011.a., vähenenud utiliseerimise ajaks. Masin oli kokku teinud üldse 5,2 milj kujutist. Kui sellise masinaga tehakse aastas 1-1,5 milj kujutist, siis on tema nn eluiga 20 aastat. Masin oli toodetud 2006.a. Masina vanus oli lammutamise ja utiliseerimise ajaks 15 aastat ja oli suurepärases seisundis, oli hooldatud ja vähe amortiseerunud. Akti 18.12.15 koostamine toimus pingelises olukorras, akt ei kajasta mingit kokkulepet masina üleandmise kohta. Kui kostja seda väidab, siis on kostja hagejat eksitanud. Alternatiivselt märkis hageja, et on tühistanud selle 18.12.2015 akti eksimuse tõttu osas, mis puudutab kostja väidet 2 (10)

asja omandi üleandmise kohta. Kostja pole teavitanud enne 18.12.15 akti allakirjutamist, et sellega loobus hageja oma masina omandist. E-kirjade tegemise ajal oli Veiko Väli hageja esindaja (volikiri). Kuna asja enam nõuda ei saa, siis palub hageja palub hüvitada kostjal masina väärtus 45 000 € ja seetõttu palub kostjalt 45 000 € asja asemel välja mõista. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Pooltevahelised üürilepingud nr 340, 367 Tallinn Punane 42, Tallinn asuvate ruumide kasutamiseks lõppesid kostja poolse ülesütlemis avaldusega 18.09.2015 vastavalt 18.12.15. Trükimasina paigutamiseks ruumidesse lammutati maha üks sein, ruumid renoveeriti, pärast seina maha lammutamist sein taastati. Seadme eemaldamiseks tuli see uuesti lammutada ja siis jälle taastada. Kostja ütles hagejale lepingu üles 18.12.2015. Hagejal oli aega oma trükimasin ruumidest kätte saada ja ruumid vabastada. Kostja kohustas hagejat välja kolima hiljemalt 18.12.2016. Hageja vabastas ruumid 18.12.15 ja viis ära kõik asjad, va vaidlusaluse trükimasina. 18.12.2015 aktis on hageja kinnitanud, et ruumid 105, 106 on tühjad. Sellega on ta kinnitanud, et ruumid on vabastatud talle kuuluvatest asjadest; hageja ei ole nõudnud ruumide vabastamise eelduseks oleva seina lammutamist (selleks, et trükimasin kätte saada). Kui hageja oleks pidanud end asja omanikuks, oleks vastavad andmed märgitud ka akti. Kui hageja soovis oma asja saada, oleks ta kindlasti nõudnud seda vara, mitte 3 päeva enne seda, kui ruumid pidid olema vabad (nõudis 15.12.15 ja ruumid pidid olema vabad 18.12.15). Nii leiab kostja, et ruumide aktiga on hageja loobunud oma omandist ja andis kostjale omandi üle, kostja on selle vastu võtnud ja kostja tasu maksma ei pidanud, kostja on selle utiliseerinud 11.01.2015. Hageja teadis juba 2015.a. lõpus, et masin lammutatakse. Trükiseade oli paigaldatud ruumi, kuid teda ei võetud kasutusele, ta polnud korras, see oli kasutu seade, kuna sellega tehti 2011-2015 200 00 kujutist ehk ta töötas 12,5 tööpäeva. Seega seda ei kasutatud, see polnud töökorras, mida kinnitavad hageja enda tõendid. Hageja ei soovinud teha kulusid tema eemaldamiseks ja transportimiseks märgitud ruumist. Kostja omandas AÕS § 92 lg 2 alusel asja omandi. Seda kinnitab asjaolu, et alles 02.02.16 tundis hageja selle vastu huvi ja seega pole hageja pärast 18.12.2015 enam asja omanik. Kuna kostja tegeleb ruumide üürimisega ja keegi ei ole nõus ruume üürima, kus on trükimasin, siis pidi kostja selle utiliseerima. Kahju saaks hageja nõuda vaid ulatuses, mis on utiliseerimise kulu 69,30 €. Kostja pole hagejat akti koostamisel eksitanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust :

3 (10)

o Pooltevahelised üürilepingud nr 340, 367 Tallinn Punane 42, Tallinn asuvate ruumide kasutamiseks lõppesid kostja-poolse 18.09.2015 tehtud ülesütlemise avaldusega vastavalt 18.12.2015. o Hagejale kuulus omandiõiguse alusel trükimasin HP Indigo Ultrastream 6/2000 seeria nr 6054, o Hageja ostis Roth Bielmeier BmbH-lt kasutatud trükimasina 45 000 € eest 2011.a, mis tarniti Eestisse 15.12.11, o Trükimasin oli paigaldatud üüritud ruumidesse Punane 42, Tallinn, üürilepingu lõppemise järgselt jäi trükimasin kostja ruumidesse ehk valdusse o Kostja lasi pärast 18.12.2015 trükimasina lammutada ja utiliseerida 11.01.2016, masinat ei ole alles. TsÜS § 67 lg 1, 2 järgi on mitmepoolne leping tehing, milleks on vajalik mitme isiku vastastikuste tahteavalduste vahetamine. TsÜS § 68 lg 2 järgi on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg ning lg 4 sätestab, vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale ning lg 2 sätestab, et kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kuna vaidlus puudus selles, et pärast üürilepingu lõppemist 18.12.2015 jäi vaidlusalune trükimasin kostja valdusse, tuleb kontrollida, kas selle omand on kostjale üle läinud AÕS § 92 lg 2 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga 15.12.2015 (I kd lk 138), et hageja on nõudnud kostjalt võimalusi ja luba, et ruumi sein lammutada, et hageja saaks ruumidest õigeaegselt trükimasina välja viia hiljemalt 18.12.2015 (I kd lk 139 , II teade). Kirjale on alla kirjutanud Valdis Härmsalu, kelle esindusõigus hageja nimel asja ajamiseks ja kirja kirjutamiseks on tõendatud vastava volikirjaga (lk 141-142, I kd). Asjaolu, et hageja palus 3 päeva enne ruumide vabastamise tähtaja saabumist oma trükimasina tagastamiseks luba ruumi seina lammutamiseks ja infot selle kohta (sest muidu ei saa masinat kätte), kinnitab kohtu hinnangul hageja väidet, et ta oli enne üürilepingu lõppemist (18.12.15) oma asjast huvitatud. Asjaolu, et hageja soovis oma trükimasinat kätte saada ruumidest, kinnitab ka kohtu algatusel vande all seletusi andnud hageja juhatuse liige Sergei Kovaltšuk. Nimelt seletas ta, et ootas kostja nõusolekut ruumi seina lammutamiseks, et masin välja viia, sest muud asjad olid ruumidest juba 18.12.2015 välja kolitud (I kd lk 66-67) ja et pärast 19.12.2015 või pärast jõule, andis ta üle võtmed, signalisatsioonipuldi ning siis ta enam ei saanud ruumidesse. Seda, et ta oleks andnud masina omandi üle kostjale 18.12.2015 aktiga, ta ei kinnitanud. Seega kostja väide, et ülalviidatud kiri tehti vaid 3 päeva enne lepingu lõppemist ja mis kinnitab justkui asja vastu tegeliku huvi puudumist, ei ole usutav ega veenev ega kooskõlas ühegi muu tõendiga Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud kirjaga 15.12.2015 ja hageja vande all antud seletustega on tõendatud, et hageja pole avaldanud mingit otsest ega kaudset tahet anda trükimasina omand kostjale üle TsÜS § 68 lg 2 või lg 3,4 järgi. 4 (10)

Kostja poolt kohtule esitatud ruumide vabastamise akt 18.12.2015 ei sisalda mingeid sõnaselgeid vastastikuseid tahteavaldusi kostja ruumides asuva trükimasina omandist loobumise või selle üleandmise kohta kostjale TsÜS § 68 lg 2 järgi ning AÕS § 92 lg 2 järgi. Kostja tunnistaja Vitali Fedotovi ütlustest nähtuvalt sisaldas akt vaid andmeid vee -ja elektrinäitude kohta, muud eesmärki sellel aktil polnud ning tema ei teadnud hageja trükimasinatest sisuliselt midagi. Ta teadis vaid, et teises ruumis oli suur masin, mis trükkis, kuid nimetust ja marki ta ei teadnud. Tunnistaja V. Fedotov ütles, et nad võtsid masina lahti (alustasid 20.12.15), lammutasid, lõikasid lahti ja viisid vanametalli ja et nii käskis juhatus ehk Jaan Kinger ilma selgitusteta ning masin viidi 06.01.16 minema. Seega ei nähtu mitte kuskilt, et pooled oleksid omavahel suhelnud nii, et vaikimist, tegevusetust vallasasjade, sh ka trükimasina omandi üleandmiseks, loetakse poolte tahteavalduseks. Seega akti märge, et need ruumid on tühjad, ei kinnita kuidagi hageja tahtevaldust trükimasina omandist loobumiseks või selle omandi üleandmiseks kostjale TsÜS § 68 lg 3, 4 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on kostja väited, et hageja loobus omandist vaidlusalusele trükimasinale ja et hageja ja kostja vahel on kokkulepe selle asja omandi üleandmiseks kostjale AÕS § 92 lg 2, TsÜS § 67 lg 2, § 68 lg 2, 3,4 järgi. Nii on asjas tõendatud, et hagejale kuulus ka pärast üürilepingu lõppemist (üürileping lõppes 18.12.2015) vaidlusalune trükimasin omandiõiguse alusel ning selle omand ei läinud kostjale üle. Mis puudutab hageja alternatiivseid väiteid, justkui oleks ta eksimuse tõttu akti tühistanud osas, mis puudutab omandi üleandmist kostjale, siis nendel väidetel ei ole mingit tähtsust, sest kohus tuvastas, et pooltel puudus kokkulepe vaidlusaluse trükimasina omandi üleandmiseks kostjale ja omand üle kostjale ei läinud. Kuivõrd poolte vahel lõppes üürileping 18.12.15 ja vaidlus pole selles, et kostja lasi masina lammutada pärast lepingu lõppemist ning utiliseeris selle 11.01.2016, siis leiab kohus, et hageja kahjunõue saab põhineda lepinguvälisel suhtel. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut poolte väidetele kostjapoolsele üürilepingu võimalikule rikkumisele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Isik ei vastata kahju eest, kui ta ole süüdi VÕS § 1050 järgi. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ühestki tõendeist ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale nõusoleku masina lammutamiseks, utiliseerimiseks, millest viimane leidis kostja enda väidete alusel aset 11.01.2016. Seega on 5 (10)

kostja lammutanud ja utiliseerinud vaidlusaluse trükimasina, mille tulemusel see lakkas olemast ehk hageja on kostja tegevuse tõttu kaotanud omandi oma asjale. Kostja väide, et kostja pole hageja 15.12.2015 kirjale vastanud selliselt, et ta oleks keeldunud masina äraviimise võimalusest, ei oma tähtsust, sest kostjal ei olnud nii ehk nii õigust hageja omandit rikkuda – lammutada ja utiliseerida. Mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja oleks nõudnud masina äraviimist hageja poolt, ei nähtu ka ühestki tõendist ega ka seda, et oleks andnud hagejale luba seina lammutamiseks selleks, et masin kätte saada. Seega on trükimasina lammutamise ja utiliseerimisega rikutud hageja omandit VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi ja kuna asja enam pole, siis on hagejal tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Seega on kostja poolt hagejale kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi ja sellel on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos hageja kahju tekkimisele. Mis puudutab kostja väiteid, et hageja ei nõudnud oma masinat ja e-kirjad esitas isiku, kellel puudus esindusõigus (V. Väli, e-kirjad 6.01.2016, 26.01.16 I kd lk 34-35), ja et hagejal puudus huvi oma asja vastu, siis see ei õigusta kuidagi masina lammutamist ja utiliseerimist ega vabasta kostjat vastutusest VÕS § 1050 järgi. Nimelt soovis hageja saada juba 15.12.15 kirjas teavet, millal on võimalik ruumi sein lammutada, et masin kätte saada ja seda küsis hageja kostjalt enne seda, kui leping lõppes ja seega ka enne seda kui kostja masina nn lahti lõikas (kostja tunnistaja ütles, et see leidis aset 20.12.15). Samas ei nähtu mitte kuskilt, et kostja oleks võimaldanud hagejale ruumi seina lammutamist. Arvestades jõulueelset, jõulu- ja aastavahetuse ehk erilist pühadeaega, on hageja 06.01.16 e-kirjaga pöördunud kostja poole oma masina nõudes koheselt. Kui kostja ei pidanud V. Väli õigustatud isikuks, oleks olnud mõistlik hagejat ka sellest teavitada. See, et kostja sai hageja 02.02.16 kirja (I kd lk 36-42) kätte, ei ole vaidluse all ning ka selle kirja esitamise aeg ei ole mõistmatult pikk aeg oma asja nõudmiseks, arvestades, et eelnimetatud ekirjadele kostja ei reageeritud. Kostja väide, et pärast üürilepingu ülesütlemise avalduse tegemist septembris 2015 (puudus vaidlus) oli hagejal pea 3 kuud aega oma masina väljaviimist korraldada, on kohtu hinnangul lubamatu, sest seni, kuni leping kehtib, on üürnikul õigus üüritud ruumides omi asju hoida ja ruume kasutada. Seda, et ruumides käis majandustegevus ja hageja kasutas trükimasinat veel novembris, detsembris 2015.a, kinnitas hageja tunnistaja Dmitri Kovaltšuk oma ütlustega (II kd lk 67-67p). Seega asjaolu, et 3 päeva enne lepingu lõppemist palus üürnik (hageja) infot, millal ta saab loa masina kättesaamiseks ruumi seina avamiseks, tähendab ikka seda, et hageja oli üüritud ruumides olevast oma vaidlusalusest trükimasinast tõsiselt huvitatud ega anna õigust vaid mõni päev hiljem, so 20.12.15, mis nähtus tunnistaja Vitali Fedotovi ütlustest, pärast lepingu lõppemist (18.12215) üürileandjal (kostjal) üürniku (hageja) vaidlusalune trükimasin hävitada. Seega puuduvad igasugused asjaolud, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1050 järgi tekkinud kahju eest ning kohus leiab, et kostja vastutab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi hagejal tekkinud kahju eest. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada ning lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. 6 (10)

Vaidlus puudus selles, et hageja ostis masina 2011.a aastal 45 000 € eest Hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja arvetega klientidele ja fotodega, et kasutas vaidlusalust masinat klientide toodete, antud juhul etikettide, visiitkaartide, reklaamsiltide, tegemiseks ja seda ka 2015.a. sügisel (september – november 2015.a) (I lk 172-238). Hageja esitas tõendid (arved) ka oma teise trükimasinaga Nilpeter F200 tehtud toodete kohta (II kd lk 39-42). Seda, et vaidlusaluse masinaga trükiti 2015.a. sügisel, kinnitas hageja juhatuse liige Sergei Kovaltšuk vande all (lk 67, II kd). Sama asjaolu kinnitas ka hageja tunnistaja Dmitri Kovaltšuk oma ütlustega (II kd lk 6767p), kuina tema töötas vaidlusaluse masinaga 1-2 päeva nädalas, tegi masina põhihooldust peale iga töö lõpetamist ning et tehasepoolene suurem hooldus pidi toimuma veel 2016.a. Tunnistaja ütles, et viimased tööd tegi ta veel 2015.a. novembris või detsembri alguses. Märgitud hageja vande all seletused ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka varem märgitud ja kohtule esitatud arvetega (I kd lk 172-238). Seega on nende ütluste, arvete, fotode ja seletustega tõendatud hageja väide, et hageja kasutas mõlemat masinat, aga just ka vaidlusalust masinat trükkimiseks, et vaidlusalune masin oli hagejale vajalik ning et ta kasutas seda 2015.a sügisel, sh novembris, detsembris. Asjaolu, et kostja tunnistaja V. Fedotov pole näinud vaidlusalust masinat kordagi trükkimas, ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid masina kasutamisest ja vajadusest, sest kostja tunnistaja käis ütluste kohaselt ruumides vaid kord kuus, kuid hageja väidetel kasutati seda masinat nädalas 1-2 tööpäeva. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Roth ja Bielmeier GmbH kirjaga, et sarnase trükimasina uuema versiooni 6 Colour HP 3500, millega on tehtud 2,5 milj kujutist, maksumus on koos paigaldamise ja koolituskuludega 50 – 60 000 €, kuivõrd sellist masinat, mis hagejal varasemalt oli, neil pakkuda pole (I kd lk 164-166). Nimetatud kirjast nähtub, et varasema masina näol oli tegemist suurepärases seisus olnud seadmega (I kd lk 165). Veel on hageja tõendanud Roth ja Bielmeier GmbH kirjaga 23.11.2016 (lk 18-19, 23-24-25, II kd), et vaidlusalune masin oli korras, teda kasutati nõuetekohaselt, ta oli hooldatud ja teda oli vähe kasutatud ning arvestades kulumit, oli masina väärtus 2015.a lõpu seisuga 45 000 €. Hageja poolt kohtule esitatud müügipakkumistest (lk 134-137) nähtuvalt maskis sarnane trükimasin 2006.a näiteks 45 000 €. Nii on viidatud kirjadega, hageja seletustega vande all ning hageja tunnistaja ütlustega tõendatud, et vaidlusalune masin oli töökorras veel 2015.a sügisel, teda kasutas hageja 2015.a. novembris,detsembris oma majandustegevuses ning ümber on lükatud kostja väide, et masin oli kasutu, polnud korras ja et tal puudus väärtus. Seega leiab kohus eelviidatud Roth ja Bielmeier GmbH kirju kogumis hinnates, et vaidlusaluse trükimasina väärtus oli 2015.a lõpus 45 000 € ning tema väärtus ei olnud võrreldes 2011.a.vähenenud. Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud Roth ja Bielmeier GmbH kirjadest nähtuvalt pole sarnast masinat võimalik soetada, siis kuulub VÕS § 127 lg 1, §128 lg 2, 3, § 132 lg 2 järgi hüvitamisele selle hävitatud asja väärtus 45000 €. Eeltoodu alusel on hageja kahju hüvitamise nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kostja vabatahtlikult kahju ei hüvita, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS 101 lg 1 p § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 132 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi 45 000 € ulatuses. Seega tuleb kostjalt kahju hüvitis hagejale välja mõista 45 000 €. Kuivõrd vaidlus puudus selles, et hageja soetas trükimasina 45 000 € eest, puudub vajadus anda hinnang esitatud arvele, maksekorraldustele, saatelehele, fotodele (I kd lk 23-33). Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus, rahaline suurus 7 (10)

Tsiviilasja hind 45 000 €. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks on lõiv, hagi tagamisega seotud täituri kulud, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 5 ja § 175 lg 1 järgi. Hageja märkis, et tema menetluskulud on lõiv 1050 €, täituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 107,97 € (ilma käibemaksuta), esindaja kulud 39,5 h eest 3160 + 7,25 h eest 580 € (mõlemad käibemaksuta, kokku tunde 46,75). Kokku soovib hageja saada menetluskulude katteks 4897 €. Tunnitasu määr on 80 € + käibemaks. Hageja palub välja mõista ka viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja vaidles vastu hageja menetluskuludele ja leidis, et põhjendatud pole: hagi, hagi tagamise avaldused koostamise kulud 9 h, 27.04.16 ja 28.04.16 tehtud vastuse kostja analüüs 2 h, 24.08.16 seisukoha koostamine 2,5 h, 03.10.16 analüüsi, kliendiga suhtlemine ja tõendite kogumine 1 h, 25.11.16 täiendav analüüs ja seisukoha koostamine ning kohtule esitamine 2, 5 h, kohtukõne teeside aja kulutamine 4 h. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust vaidlustatud osas. Arvestades hagi ulatust ja hagi tagamise ulatust ning kliendiga sel teemal suhtlemist, on kohtu hinnangul nende koostamise, ettevalmistamise ja esitamise mõistlik aeg mitte 9 h, vaid kohtu hinnangu kokku 7 h, sest tagamise avaldus kui selline sisaldab endas hagi asjaolusid ehk kordab esitatut; hagiavaldus ise on lihtne. Samuti ei ole usutav, et kostja vastuse, mis on vaid sisuliselt 3 –leheline ning sisaldab faktiliste asjaolude juures vaid ühte väga olulist väidet (hageja loobus omandist ja andis selle üle kostjale), analüüsiks kulus 2 h. Kohtu hinnangul piisab selleks vaid 1 h. 24.08.2016 esitatud taotluse ja seiskoha koostamiseks on kohtu hinnangul piisav aeg 2 h mitte 2,5 h. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pidanud tegema mingeid toiminguid käesoleva asjaga 03.10.15 1 h ja 25.11.16 2,5 h, seega pole märgitud ajakulu põhjendatud kokku 3,5 h ulatuses. Ka ei nõustu kohus, et kohtuteeside koostamise ajakulu on kokku 4 h, kuivõrd märgitud dokument on hageja muude dokumentide kokkuvõte ja seega on kohtu hinnangul selle koostamise põhjendatud ajakulu 2 h, mis on samane kostja teesidele kulunud ajaga. Eeltoodu alusel on TsMS § 175 lg 1 järgi hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 39,75 h (nõutav 46,75h – kohtu poolt maha arvestatud aeg kokku 7h) ehk 3180 € (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 5 ja § 175 lg 1 järgi 4337,97 € (lõiv 1050 € + täituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 107,97 € (ilma käibemaksuta) + esindaja kulud 3180 € ilma käibemaksuta). Kuna hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 3180 € ilma käibemaksuta ja kooskõlas TsMS § 177 lg 4 alusel alates lahendi jõustumisest viivis võlgnetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. 8 (10)

Kostja menetluskulud on avalduse kohaselt kokku 27,25 h ulatuses määraga 168 € (sh käibemaks) vastavalt 3815 € (ilma käibemaksuta). Selle palub kostja hagejalt koos viivisega VÕS § 113 lg II lause järgi välja mõista. Hageja kulusid vaidlustanud pole. Kohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja ajakulu hageja esindaja ajakulu, olles seega põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud kulud ehk menetluskulud TsMS § 162 lg 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi vastavalt 3815 €, kuid need jäävad tema enda kanda. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2018 kohtuotsusega.

9 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.