Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
29.oktoober 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-24363
Tsiviilasi
AS-i M kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19.06.2007 otsusele täiteasjas nr XXX Avaldaja: AS M(reg kood XXX; XXX) Avaldaja esindaja: advokaat Raini Nõu (OÜ Advokaadibüroo XXX) Puudutatud isikud: Kohtutäitur Elin Vilippus (XXX) Sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
Sissenõudja T OÜ (reg kood XXX XXX) Sissenõudja D AS (reg kood XXX XXX) Sissenõudja AS J (reg kood XXX; XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtumääruse resolutsioon
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue AS M esitas kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 19.06.2007 otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja taotleb määrata kindlaks menetluskulude jaotuse enda ja kohtutäituri vahel selliselt, et menetluskulud kannab täielikult kohtutäitur. Kaebuse kohaselt pidi kohtutäituri abi Silva K viibima 17.05.2007 täitetoimingust teatamise dokumendi järgi 22.mail 2007 viibima avaldajale kuuluval kinnisasjal XXX ning sisenema
kinnistul asuvatesse ehitistesse selgitamaks välja vara seisukord ja koosseis ning muud andmed võlgnikule kuuluva vara kohta. Kinnisasja arestimise akt koostati 24.05.2007 ja sellele kirjutas alla kohtutäituri asendaja S.K. Kaevatava kohtutäituri otsuse järgi koostati akt 23.05.2007. 17.05.2007 täitetoimingust teatamise dokumendis ei märkinud kohtutäitur, et arestimisega hakkab tegelema tema asendaja. Puudus teave asendaja nimetamise kohta. 24.05.207 arestimise aktis ei ole märgitud, kellena S. K kinnistul viibis 22.05.2007. Seetõttu pole avaldajale selge, kas 22.05.2007 üldse mingit täitetoimingut tehti ja kas avaldajale üldse teatati õige täitetoimingu tegemise aeg. Harju Maakohtu 07.05.2007 määruse (tsiviilasi nr 2-07-17391) järgi oli avaldaja kinnisasjal viibimise õigus kohtutäituril ja tema abil S. Kl. Kohtutäituri abil puudus õigus viibida kinnisasjal üksinda. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse arestimise tühisuse tuvastamiseks. 19.06.2007 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Ei ole õiguspärane, et kinnisasja üleskirjutamisega tegeles kohtutäituri abi, mitte kohtutäitur ise (TMS § 6 lg 2 p 3). Et arestimisakti koostamine oleks õiguspärane, peab esmalt olema õiguspärane asja üleskirjutamine. KTS § 18 1.lõikest tulenevalt ei saa arestimise akti koostada kohtutäituri asendaja, kes ei ole kohtutäitur. Kohtutäituri vastuväited Kohtutäituri asendaja poolt esitatud vastuväidete kohaselt ei kuulu kaebus rahuldamisele. Kohtutäitur teatas avaldajale kavandatavast täitetoimingust, toimetades esindajale kätte 18.05.2007 teate kinnisasja arestimisest 23.05.2007 kell 14.00. TMS § 6 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur kasutada abiluisena oma büroo töötajat. Teatel on märgitud, et kohtutäitur kasutab kinnisasja arestimise ettevalmistamisel oma büroo töötaja S K abi võlgniku vara puudutavate asjaolude väljaselgitamisel. Kuna võlgniku juhatuse liige TT keelus teavet kohtutäiturile andma, rahuldas Harju Maakohus 07.05.2007 määrusega kohtutäituri avalduse lubada kohtutäituril ja tema abil siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse tema nõusolekuta. Võlgnik teadis, et arestimise akti koostamine toimub kohtutäituri büroos 23.05.2007 kell
Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Maksu- ja Tolliamet teatas puudutatud isikuna (sissenõudja), et maksuhalduri nõue on rahuldatud, mistõttu teda ei ole põhjust käsitleda sissenõudjana. Teised sissenõudjad puudutatud isikutena oma seisukohta kohtule ei avaldanud. Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud avaldustega ja kohtuitäituri vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19.06.2007 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta vada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Harju Maakohtu 07.05.2007 määrusega lubati kohtutäitur Elin Vilippusel ja kohtutäituri abil Silva Kl viibida avaldaja kinnistul ning siseneda kinnistul asuvatesse ehitistesse ja hoonetesse XXX ja otsida kinnistu ja ehitised, ooned läbi. Kohtutäituri asendamist reguleerib KTS § 17, mille 1.lõike kohaselt nimetab kohtutäitur endale asendaja, arvestades KTS §-s 18 toodud nõudeid asendajale, ning teavitab sellest viivitamata Justiitsministeeriumi, kui kohtutäitur viibib oma ametikohustuste täitmisest eemal üle viie päeva. § 18 lg 1 kohaselt võib kohtutäiturit asendada teine kohtutäitur või muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami. Avaldaja tõlgendab seda sätet vääralt leides, et kohtutäiturit võib asendada vaid teine kohtutäitur. Viidatud sätte kohaselt võib selleks olla ka muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri eksami. Et S. Kl oleks eksam sooritamata, avaldaja ei väida. Kohus ei nõustu ka avaldaja tõlgendusega Harju Maakohtu määrusele, mille kohaselt avaldaja kinnisasjal viibimise õigus oli kohtutäituril ja tema abil S. Kl vaid koos sidesõna „ja“ kasutamise tõttu kohtumääruses. Selline tõlgendus on meelvaldne ja vastuolus KTS § 17 lõikega 4, mille järgi asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid. Sidesõna „ja“ kohtumääruses tähendab, et kohus andis loa avaldaja kinnisasjal viibimiseks nii kohtutäiturile kui ka tema abile S. Kle. § 6 lg 2 p 3 sätestab, et kohtutäitur peab isiklikult tegema kinnisvara arestimise ja enampakkumise. Viidatud sättes märgitud toimingu isikliku tegemise kohustus kohtutäituri poolt isiklikult tähendab, et lõikes 2 nimetatud toiminguid ei või teha lõikes 1 nimetatud abiline, büroo töötaja ja kohtutäiturikandidaat. See ei tähenda, et neid toiminguid ei võiks teha isik, kes kohtutäituri äraoleku ajaks on määratud kohtutäituri asendajaks. Asendaja funktsiooniks ongi asendatava ülesannete täitmine. Ülaltoodud põhjendustel puudub § 55 punktis 3 märgitud arestimise tühisuse alus. Kohtutäitur saatis võlgnikule teate 22.05.2007 täitetoimingu tegemise kohta. Võlgnik otsustas täitetoimingu tegemise juures mitte viibida. Et kinnisasja arestimise aktil on 24.05.2007
kuupäev, ei muuda akti tühiseks ega tõenda täitetoimingu mitteläbiviimist 22.05.2007. Kohtutäituri väite kohaselt on tegemist dokumendi registreerimisest tuleneva asjaoluga. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on kohtutäituril õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.