Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lk 2

Ostja õigused ja kohustused soetatud kauba eest tasumisel on poolte poolt fikseeritud järelmaksulepingu punktis kaks ja selle alapunktides ning arvelduse kord järelmaksu lepingu viiendas punktis ja selle alapunktides. Lepingulisi kohustusi ei ole kostja täitnud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest ASi EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 28.07.2004.a seisuga hagejale 5528,14 krooni . Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi nimetatud üldtingimused). Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arve ei ole märgitud pikemat tähtaega . Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile . Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist . Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 palub hageja:

lk 3

Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja leiab, et ta ei ole mingil moel rikkunud oma kohustusi. Hageja on korralikult ning tähtaegselt täitnud nii liitumis- kui ka järelmaksuga müügilepingust tulenevad kohustused: teostanud side- ja võrguteenuseid, andnud mobiiltelefonid üle kostjale kasutamiseks, lubanud telefoni garantiiremonti jne. Kostja väidab, et hageja on oma kohustusi rikkunud sellega, et ei teostanud mobiiltelefoni garantiiremonti, vaid pakkus selle asemel tasulise remonditöö tegemist. Hageja ei tunnista seda ning peab kostja väidet põhjendamatuks ja tõendamatuks. Järelmaksuga müügilepingu p.2.3 kohaselt kostja kohustub tagama lepingu kestuse ajal omal riisikol mobiiltelefoni säilimise ja sihipärase ning heaperemeheliku kasutamise. Mobiiltelefoni hävimine või kaotsiminek mis tahes põhjusel ei ole aluseks lepingu lõpetamiseks ning üheselt ei vabasta kostjat lepingujärgsete maksete tasumisest. Hageja on seisukohal, et mobiiltelefon oli rikutud kostjast tulenevatel põhjustel ja seega ei kuulu garantiiremondi alla. Kostja on olnud lepingu p.2.2 ja 7. 1 kohaselt teadlik hageja poolt pakutavate hooldus- ja garantiitingimustega ning nõustunud nendega. 08.07.2004. a tehtud remont- või hooldustöö kokkuleppel on kirjeldatud olulisemaid puudusi, mis ei võinud tekkida mobiiltelefoni heaperemehelikul ja sihipärasel kasutamisel. Kostja ei esitanud dokumente, mis tõendaksid, et mobiiltelefoni rikked ja lepingutingimustele mittevastavus olid kostjale telefoni üleandmise ajal olemas. Hageja palub mitte lugeda kostja poolt internetist hangitud inglisekeelset Siemensi mobiiltelefonide hooldus ja garantiitingimusi tõendiks. Hageja andmetel pöördus kostja 02.08.2004.a. pretensiooniga AS-i EMT Esindused poole. Pretensioon seisnes selles, et tema arvates AS EMT Esindused on müünud kostjale väidetavalt ebakvaliteetseid mobiiltelefone. AS EMT Esindused edastas mobiiltelefoni AS Mobile Wholesale hoolduskeskusesse, kus hooldusinsener tuvastas mobiiltelefonil mehaanilised vigastused (s.o aku ei pea päevagi vastu, vasakpoolne ja parempoolne nupp ei tööta ning mobiiltelefoni klapi sulgedes lülitab mobiiltelefon ennast välja), mistõttu ei kuulunud antud mobiiltelefon garantiiremondile. Mobiiltelefonile teostatakse garantii korras remonti ainult siis, kui seda on kasutatud vastavalt mobiiltelefoni kasutusjuhendile, mis antakse kaasa iga müüdud uue mobiiltelefoniga. Kasutusjuhendis on kirjas, milline kasutusviis tagab mobiiltelefoni kõige parema toimimise. Tulenevalt eelnimetatud mobiiltelefoni vigastuste iseloomust, on hageja seisukohal, et mobiiltelefon ei olnud kostjale müüdud varjatud või mõne muu puudusega, vaid need puudused on nimetatud mobiiltelefonile tekkinud selle mittesihipärasest ning mitte heaperemehelikust kasutamisest. Tõenaoliselt ei ole tegemist ka tootjapoolse toote veaga. Kui kostjal on kahtlusi toote tootjapoolsele garantiile mittevastavuse suhtes, tuli tal esitada pretensioon mitte müüjale, vaid tootjale. AS EMT Esindused oma 09.08.2004.a. kirjaga nr 1-28/04/506 pakkus kostjale saata mobiiltelefoni sõltumatu eksperthinnangu saamiseks teise Siemens mobiiltelefonide ametlikku hooldust pakkuvasse firmasse (Mobitec OLT), juhul, kui teda ei rahulda AS-i Mobile Wholesale hoolduskeskuse arvamus mobiiltelefoni mehhaaniliste vigastuste kohta. Meie teada kostja ei avaldanud soovi ega ei tellinud ise nimetatud sõltumatut eksperthinnangut. Hageja ei rikkunud kostja õigusi ega oma kohustusi, mis tulenevad eespool nimetatud lepingutest. Siin ei ole tegemist alusetu rikastumisega. Hoopis vastupidi. Kostja ei

lk 4 tasunud lepingutest tulenevaid makse tahtlikult. Samuti ei loe hageja lepingut tühiseks VÕS § 421g 1 kohaselt, sest lepingu tingimused ei kahjusta ebamõistlikult teist lepingupoolt, õiguste ja kohustuste tasakaal ei kahjusta oluliselt kostjat ja ilmselgelt vastab headele kommetele. Kuna hageja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa lugeda kostjat 20.03.2004. a. sõlmitud mobiiltelefoni SIEMENS SL55, järelmaksuga müügilepingust taganenuks. Nimetatud lepingust ei ole taganetud ega seda lõpetatud, seega kostja ei ole vabastatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Lepingu p.2.2 kohaselt vara hävimine või kaotsiminek mis tahes põhjusel ei ole aluseks lepingu lõpetamisele ning üheselt ei vabasta ostjat lepingujärgsete maksete tasumisest. See tähendab, et vaatamata kostja vaidlusele garantiiremondi puhul, pidi ta igal juhul tasuma igakuise makse, järgides ülalnimetatud lepingu p.2.2. Tulenevalt eeltoodust ning võttes arvesse, et kostja ei olnud lepingutest taganenud on kostjapoolsed arvutused (vastuse p.-s 5.) meelevaldsed ja alusetud. Tegemist on kolme erineva lepinguga. Ei saa ühte lepingujärgset kohustust täita teise lepingujärgse kohustuse katteks. Hageja ei tunnista kostja vastuväidet, kuna peab seda põhjendamatuks ja tõendamatuks. Hageja palub rahuldada hagi enda kasuks ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel.

lk 5 on ebakohaselt kasutatud. Milles siis seisis telefoni ebakohane kasutamine jäigi kostjale selgitamata ja põhjendamata. VÕS § 231 lg 4 punkti 1 järgi tarbijale müügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Garantiiremonti antud telefoni kostjale ei tagastatud, ei remonditud ega ka ei asendatud. Siemensi mobiiltelefonide inglisekeelse hooldus- ja garantiitingimuste leheküljel käsitletakse aku garantiid, kus tootja kinnitab, et akut saab kasutada 6 kuud ostmisest. Leheküljel 131 annab Siemens mobiiltelefonile 24 kuulise garantii. Kostja oli sunnitud, seoses mobiiltelefoni kasutamisega tööalases asjaajamises, korraldama uue mobiiltelefoni ostmise ja sõlmima liitumislepingu AS-iga Radiolinja. Liitumisleping sõlmiti 17. juulil 2004. samal päeval soovis kostja lõpetada kehtivat liitumislepingut AS-iga EMT numbri 5109908 kasutamiseks, kuid lepingu lõpetamise vormistamisest keelduti, kuna oli võlgnevus. Kuna müüja ei taganud tootja poolset garantiid müüdud asjale, siis taganes kostja 20. märtsil 2004 sõlmitud lepingust tehes müüja esindajale 16. juulil 2004 lepingust taganemise avalduse. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lõike 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Käesoleval juhul esinesid kõik eeltoodud lepingust taganemise alused. VÕS § 218 lõike 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Lõike 2 järgi vastutab tarbijale müügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega vastutas müüja SIEMEN'si mobiiltelefoni lepingutingimustele mittevastavuse eest.

lk 6 Sellisel kujul lepingu ülesütlemise korral müüja ei ole kohustatud tagastama ostja poolt lepingu alusel tasutud makseid ning need jäävad leppetrahvina müüjale. Käesoleval juhul nõuab hageja lisaks tagastatud mobiiltelefonile ja lepingu alusel tasutud maksetele ka tasumata jäänud lepingujärgseid makseid. Kostja leiab, et sellise hageja nõude puhul on tegemist juba aluseta rikastumisega.

lk 7

Kostja on seisukohal, et hageja on oma vastuse ja seda täiendava vastusega ning juurde esitatud korduvate lisadega kostja ülekoormanud ning segadust tekitanud õigeaegselt mitte esitatud tõendite lisamisega hagiavalduse juurde. Hagiavaldusest ega hageja vastus(t)est kusagilt ei selgu, et AS Elioni Esinduse ja EMT Esindused AS-i nõuded oleks loovutatud hagejale. Selle asemel on märgitud hageja (AS EMT) vastavate tehingute sõlmijaks. Nimetatud nõuete loovutamise ärakirjad on esitatud hoopis viimase 20.07.2007 kohtule saadetud vastuse lisas, mis on aluseks üldse nõude esitamisel. Kostjale jääb arusaamatuks, mis on nende korduvate tõendite esitamise mõte, mis on juba hagiavaldusele lisatud. Järeldada võib siit üht, hageja soovi koormata kohus ja kostja materjalidega üle ja seeläbi eksitada kohut otsuse tegemisel. Hageja vastus(t)est jääb kõlama seisukoht, et kostja on ise süüdi, et kirjutas alla lepingule, kus (k)ostja on nõus müüja poolt pakutavate vara hooldus- ja garantiitingimustega. Sisuliselt on nimetatud tingimuste kohaselt välistatud igasugune garantii mobiiltelefonile. Näiliselt oleks nagu tagatud garantiiremont, kuid kui tuleb garantiiremonti teha, siis leiab hageja mitmetele lepingu punktidele viidates ja samuti ka varasema mobiiltelefoni mittetöötamise näitele tuginedes seda mitte võimalik olevat. Et süüdi on hoopis kostja, kes ei ole lugenud läbi hooldus ja garantiitingimusi. Olgugi, et eelmise mobiiltelefoni näitel oli mittetöötamise põhjus milleski muus. Oma 12.04.2007 vastuskirjas leiab hageja „et ta ei ole mingil moel rikkunud oma kohustusi". Ta on isegi „lubanud garantiiremonti jne.". Hageja väidab, et EMT Esindused AS edastas mobiiltelefoni AS-i Mobile Wholesale hoolduskeskusesse, kus hooldusinsener tuvastas mobiiltelefoni mehaanilised vigastused. Vastavat eksperthinnangut aga kostjale esitatud ei ole, mistõttu kostjal puudub võimalus esitada vastav seisukoht. Küll on aga kostjale alles 20.07.2007 esitatud ärakiri EMT seadme väljastusaktist, millest nähtub kirjeldus: „defekteerimine korpusel kukkumisjäljed, garantii ei kehti“. Kostja leiab, tuginedes Võlaõigusseaduse § 42 lõigetele 1 ja 2, et nimetatud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu on kostja kahjuks oluliselt rikutud. Hageja poolt väidetavaid kukkumisjälgi telefonil ei saa kuidagi seostada aku vastupidavusega (mitte päevagi). Aku eeldatavast oluliselt kiirem tühjenemine ehk aku energiamahtuvus ei saa kuidagi seotud olla telefoni väidetava kukkumisega ega kriimustustega. Hageja ei ole tõendanud, mismoodi on väidetav kukkumine põhjuslikus seoses telefoni aku mittetöötamisega. Samuti on hageja leidnud endal mugav olevat laiendada sama põhjendust (väidetavat kukkumist) telefonil ilmnenud ka teistele probleemidele. Hageja väidab, et korpusel esinesid kukkumisjäljed ja seetõttu garantii ei kehti. Hageja ei ole põhjendanud, milliste faktiliste andmete alusel jõuti järeldusele, et telefoni vigastuse on põhjustanud aparaadi kukkumine. Mobiiltelefonil esinenud vead tekkisid telefoni tavalise kasutuse käigus. Telefoni vead ilmnesid kolme ja poole kuu jooksul, arvates toote ostmise päevast (20.03.2004). VÕS § 218 lõike 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Analoogiliselt VÕS § 218 lõike 2 teise lausega, kus tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui

lk 8 selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega, annab ka mobiiltelefoni tootja (oma inglisekeelsete hooldus- ja garantiitingimuste lehekülgedel 130 ja 131, mis on lisatud kostja 31.01.2007 vastuse juurde Lisas 2) 6 kuulise garantii nii mobiiltelefoni akule kui ka klahvistiku ning korpuse füüsilisele kulumisele ja 24 kuulise üldgarantii kogu mobiiltelefonile. Kostja esitas EMT Esindused AS-ile nõude 08.07.2004. Internetis avaldatud vaidlusaluse Siemensi mobiiltelefoni hooldus- ja garantiitingimused on ainuke tootjapoolne garantii tagamise otseallikas tootele. Kostja palub kohtul nimetatud garantiitingimuste väljavõtteid arvestada tõendina. Müüja kohustus on tagada, et toote garantiitingimused oleksid eesti keeles. Kostjal ei olnud eestikeelseid toote garantiitingimusi võtta. Kuna hageja keeldus põhjendamatult telefoni garantii korras parandamisest või asendamisest, siis oli kostjal õigus VÕS § 116 lg 1 alusel taganeda lepingust ja VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda telefoni eest tasutud maksete 3290 krooni tagastamist. Mobiiltelefon on hagejale tagastatud. Koheselt peale taganemisavalduse esitamist esitas kostja 02.08.2004 hagejale ka tasaarvestusavalduse, mille kättesaamist tõendab hageja vastus sellele 17.08.2004 nr 128/04/540. Võlaõigusseaduse § 186 järgi on võlasuhte lõppemise aluseks ka tasaarvestus. Kostja arvates ei olnud täiendava ekspertiisi korraldamine põhjendatud kuna see oleks tekitanud võrreldes telefoni parandamisega mõlemale poolele ebamõistlikke kulutusi. Hageja väide, „et ta püüdis korduvalt võtta kostjaga ühendust talle telefoni tagastamiseks" ei ole põhjendatud. Kui hageja oleks tahtnud telefoni tagastada, siis oleks ta võinud selle saata kostjale postiga, mida ta aga ei teinud. Seega selline kostja väide ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et telefon ei vastanud lepingutingimustele ning tal oli VÕS § 222 lõike 1 ja § 230 lõike 1 alusel õigus nõuda asja parandamist või asendamist. Hageja väide, et „kostja poolt maksmata jäänud arvetes toodud summades on arvestatud tasu nii võrguteenuse kui ka kolme mobiiltelefoni järelmaksu eest" ei vasta tõele. Kostja ostis EMT Esindused AS-ilt järelmaksuga kaks mobiiltelefoni mitte kolm.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 22. veebruaril 2001 sõlminud liitumislepingu /t.l. 9/, mille kohaselt hageja osutas kostjale mobiilside teenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p. 3.2.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved.

lk 9 EMT Esindused on nõude loovutanud hagejale /t.l. 77/. Hageja esitatud arved B04056518436 summas 1053,60 EEK, B04066600788 summas 1459,25 EEK ja V04076823811 summas 4912,80 EEK kokku 7425,65 on kostja jätnud tasumata.

Kohtunik: Külli Mõlder

lk 10 Märkused:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.