Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS EMT kostjaga (äriregistri andmetel alates 30.01.2001 kuni 02.01.2006 ärinimega OÜ Sven Soeson Konsultatsioonid) 22.02.2001 liitumislepingu nr 10408, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, millega tutvumust ja nõustumist kostja kinnitas lepingu allkirjastamisega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega. 20.03.2004 sõlmisid pooled mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel kostja ostis hagejalt mobiiltelefoni Siemens SL55 hinnaga 5 890 krooni, ja 22.03.2004 sõlmisid pooled mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel kostja ostis hagejalt mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 hinnaga 3 927 krooni. Lepingutingimuste ja lepingute lahutamatuks osaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale mobiiltelefonide hinna kaheteistkümnekuulise tähtaja jooksul igakuiste osamaksetena vastavalt hageja esitatud arvetele. Lepingute p-s 5 olid pooled leppinud kokku arveldamise korra ning osamakse õigeaegselt tasumata jätmise korral põhivõlale lisanduva viivise 0,15 % päevas viivitatud summast. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudus alus mobiiltelefoni Siemens SL55 müügilepingust taganemiseks, kuna EMT Esindused AS ei müünud kostjale ebakvaliteetset mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni rike tekkis kostjast tulenevatel põhjustel, mille tuvastas hageja lepingupartner telefonide remondi- ja hooldustööde alal AS Mobile Wholesale. Kostja rikkus müügilepingu p 2.3, kuna ei taganud telefoni sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist vastavalt müügilepingu sõlmimisel kaasaantud kasutusjuhendile. Sama lepingupunkti kohaselt vara hävimine või kaotsiminek ei vabasta ostjat lepingujärgsete maksete tasumisest. Hageja esitas poolte vahel sõlmitud lepingute alusel kostjale arved mobiilsideteenuste ja 2 (kahe) mobiiltelefoni järelmaksu tasumiseks: 31.05.2004 arve nr B04056518436 summas 1 053,80 krooni; 30.06.2004 arve nr B04066600788 summas 1 459,25 krooni ja 28.07.2004 arve nr V04076823811 summas 4 912,80 krooni. Kostja ei ole osaliselt tasunud hageja esitatud arveid ja võlgneb 28.07.2004 hagejale 5 528,14 krooni. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-st 100, § 101 lg-le 1, palus AS EMT mõista HH & SS OÜ-lt välja arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 5 528,14 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel on 22.02.2001 liitumislepingu alusel mobiilsideteenuse osutamise eest esitatud arved hagejale tasutud, mille kohta esitas maksekorralduste väljatrükid. Kostja sõlmis 17.07.2004 liitumislepingu Radiolinja Eesti AS-ga ja soovis hagejaga sõlmitud liitumislepingut lõpetada, kuid lepingu lõpetamisest keelduti võlgnevuse tõttu. Hagejal ei ole õigust nõuda mobiiltelefonide järelmaksu, kuna 20.03.2004 järelmaksuga müügilepingu alusel ostetud mobiiltelefon Siemens SL55 oli ebakvaliteetne ega vastanud lepingutingimustele. Siemensi mobiiltelefoni kasutamisel ilmnes peagi rike, mille tagajärjel telefon ei töötanud. 08.07.2004 viis kostja telefoni garantiiremonti, kuid hageja (müüja) ei taganud müüdud asjale pooltevahelise lepingu p-s 7.1 ja VÕS §-s 230 ettenähtud

müügigarantiid. Hageja väitis, et garantii ei kehti, kuna kostja on mobiiltelefoni ebakohaselt kasutanud (korpusel kukkumisjäljed). VÕS § 231 lg 4 p 1 kohaselt tarbijamüügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Garantiiremonti antud telefoni kostjale ei tagastatud, ei remonditud ega ka asendatud. Eeltoodud asjaoludel kostja taganes 20.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust VÕS § 116 lg 1 alusel, tehes 16.07.2004 hageja esindajale sellekohase avalduse. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu p 3.2 kohaselt, juhul kui ostjapoolne rikkumine (sh maksete tasumisega viivitus) kestab kauem kui 2 (kaks) kuud, on müüjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, sh nõuda vara viivitamatut tagastamist. Sellisel kujul lepingu ülesütlemise korral müüja ei ole kohustatud tagastama ostja poolt lepingu alusel tasutud makseid ning need jäävad leppetrahvina müüjale. Kostja hinnangul on pooltevahelise müügilepingu p-s 3.2 sisalduv leppetrahvi kokkulepe kostjat ebamõistlikult kahjustav ja tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Kostja on mobiiltelefoni Siemens SL55 hagejale tagastanud ning tasaarvestanud Siemens SL55 eest osamaksetena tasutud summa 3 290 krooni mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 ostuhinnaga 3 927 krooni. Kuna mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 osamaksetena oli kostja eelnevalt tasunud 1 755 krooni, siis võlgneb hageja kostjale 1 138 krooni. Lisaks eeltoodud summale on kostja tasunud hagejale 24.03.2006 405,90 krooni ja 28.06.2006 1 491,61 krooni. Kokku on kostja müüjale enam tasunud 3 035,51 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi 25.10.2007 otsusega ja mõistis HH & SS OÜ-lt AS EMT kasuks välja võla 5 528,14 krooni. Pärnu Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1 ja § 100 alusel. Kostja rahalised kohustused hageja ees tulenevad 22.02.2001 sõlmitud mobiiltelefoniside liitumislepingust ja 22.03.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust. Pooled sõlmisid 22.02.2001 liitumislepingu nr 10408, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p-le 3.2.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved. 22.03.2004 sõlmis kostja EMT Esindused AS-ga mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel omandas mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 hinnaga 3 927 krooni. Järelmaksulepingu p 5.1 järgi võttis kostja endale kohustuse tasuda omandatud vara eest järelmaksu 269 krooni kuus AS EMT esitatud arve alusel, millel järelmaks näidatakse eraldi arvereana. Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistas järelmaksulepingu järgset võlgnevust summas 3 927-1 775 = 2 152 krooni. EMT Esindused AS on nõude loovutanud hagejale (tl 77). Hageja esitatud arved nr B04056518436 summas 1 053,80 krooni; nr B04066600788 summas 1 459,25 krooni ja nr V04076823811 summas 4 912,80 krooni – kokku 7 425,65 krooni, on kostja jätnud tasumata. 28.07.2004 esitas hageja kostjale sellekohase võlanõude (tl 16). Pärast võlanõude esitamist on kostja tasunud kokku 1 897,51 krooni (tl 41 ja 42), mida hageja nõude esitamisel ka arvesse võttis. See tähendab, et maksmata on hageja nõutud summa 5 528,14 krooni. Kostja esitatud AS Hansapank tõendi kohaselt tehti viimane ülekanne kostja kontolt AS EMT arvele 20.05.2004 ehk enne eelnimetatud arvete esitamist 31.05.2004,

30.06.2004 ja 28.07.2004. Seega on hageja nõue kostjalt 5 528,14 krooni saamiseks põhjendatud. Vastavalt hagi aluseks olevatele lepingutele ja üldtingimustele on kostja kohustatud maksma kasutatud teenuste ja saadud kauba eest. Isegi juhul kui leping oleks lõpetatud, ei vabasta see kostjat varasema võlgnevuse maksmisest. Kostja väited ülemäära suure viivisenõude kohta ei ole asjakohased, sest hageja ei ole esitanud viivisenõuet. Kostja on püüdnud siduda 20.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingut hageja esitatud nõudega ja teostanud ise tasaarvestuse. Kohus leidis, et tasaarvestamine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna hageja nõue ei tugine nimetatud lepingul ja kostja ei ole oma vastunõude olemasolu tõendanud. Vaidlustamaks 20.03.2004 sõlmitud järelmaksulepingu järgi tehtud makseid, oleks kostja pidanud esitama vastuhagi, mida ta antud juhul teinud ei ole. Pooled on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pidanud läbirääkimisi tasaarvestuse üle, kuid ei ole jõudnud kokkuleppele, sest EMT Esindused AS ei pidanud põhjendatuks kostja poolt tasutud summade hüvitamist, põhjusel, et eksperdi arvates ei olnud kostja ise telefoni käsitlenud heaperemehelikult, mistõttu garantii telefonile ei kehtinud. Kostja on ka ise tunnistanud, et telefoni korpusel olid mõlgid. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 25.10.2007 otsuse täies ulatuses ning mõista hagejalt välja menetluskulud. Kostja HH & SS OÜ arvates puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu ja AS EMT hagi 5 528,14 krooni saamiseks kostjalt oleks tulnud jätta rahuldamata. Kostja ostis järelmaksulepinguga kaks mobiiltelefoni, Siemens ja Samsung. Üks telefonidest, Siemens SL55 ei funktsioneerinud ning aku „ei pidanud voolu“. EMT Esindused AS keeldus telefonile garantiiremonti tegemast ja väitis, et garantii ei kehti, kuna telefon on maha kukkunud. Põhjuslikku seost, miks garantii ei kehti akule, ei osanud EMT Esindused AS välja tuua. Veebis Siemensi koduleheküljel olevate tootja garantiitingimuste kohaselt ei ole välistatud kukkumisega seoses garantiiremondi tegemine, samuti annab tootja kuuekuulise garantii akule. Hageja poolt viidatud EMT Esindused AS garantiiremondi eeskirjadest ei saa juhinduda, kuna kostja ei ole nendega eelnevalt tutvunud. Kuna ostetud mobiiltelefoni Siemens SL55 ei olnud võimalik otstarbekohaselt kasutada (see tähendab, asi ei vastanud lepingutingimustele ja oli puudustega) ning müüja keeldus garantiiremondist, siis kostja tegi EMT Esindused AS-le tasaarvestuse avalduse, lõpetas võlasuhte ja tagastas telefoni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esimese astme kohus tähelepanu pööranud pooltevahelisele lepingule, mille kohaselt ei ole hagejal ega EMT Esindused AS-l õigust nõuda mobiiltelefoni eest raha, kuna telefon on tagastatud. Telefoni tagastamine tõendab kostja väitel tasaarvestuse tegemist. Kohus ei ole arvestanud 20.03.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust taganemise ja tasaarvestuse tegemisega kostja poolt. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb esimese astme kohtu menetluses esitatud väidetele, nõuetele ja tõenditele ning palub ringkonnakohtul maakohtu menetluses esitatuga arvestada. Pärnu Maakohtu 25.10.2007 otsusega hagi rahuldamine on õige ja põhjendatud. Kostja ei ole lõpetanud 22.02.2001 AS-ga EMT sõlmitud mobiilsideteenuse liitumislepingut ega taganenud 20.03.2004 järelmaksuga müügilepingust, mille alusel ostis mobiiltelefoni Siemens SL55. Lepingust

taganemiseks tuleb esitada mõistliku aja jooksul pärast olulisest lepingurikkumisest teadasaamist taganemise avaldus (VÕS § 118), mida kostja ei ole teinud ja hageja ei ole ka lepingut rikkunud. Üldtingimuste p 5.16 kohaselt pretensiooni esitamine ei vabasta lepingujärgsete maksete tasumisest. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu p 7.1 allkirjastamisega nõustus kostja vara hooldus- ja garantiitingimustega ning kinnitas, et on tingimustega tutvunud. Sama lepingu p-dest 2.4, 2.5, 3.2 ja 8 tulenevalt peab kostja hüvitama vara väärtuse, kui ta ei suuda tagastada vara või ei ole seda kasutanud lepingus ettenähtud korras, s. t sihipäraselt ja heaperemehelikult lepingu p-s 2.3 sätestatud tähenduses. Kostja peab hüvitama mobiiltelefoni Siemens SL55 väärtuse, kuna tema tegevuse tagajärjel sai telefon kahjustusi, mis ei võimaldanud müügigarantiid enam rakendada. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, kuid põhjendav osa kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tasaarvestuse tegemiseks peaks nõue tuginema vaidlusalusel lepingul. Tasaarvestuse tegemiseks õigusliku aluse annab VÕS § 197. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega ei pidanud tasaarvestuse avalduses olev nõue tuginema pooltevahelisele lepingule. Ka on ekslik maakohtu seisukoht selles, et järelmaksulepingu järgi tehtud maksete vaidlustamiseks tulnuks esitada vastuhagi. Kolleegium leiab, et vastuväidete olemasolu korral ei ole vajalik esitada vastuhagi. Küll on aga õige see maakohtu seisukoht, et tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu ei ole kostja tõendanud. Toimiku materjalide kohaselt pöördus kostja 02.08.2004 hageja poole avaldusega tasaarvestuse tegemiseks ning 09.08.2004 kostja selgitas, et tasaarvestuse tegemiseks puudub alus, kuivõrd mobiiltelefoni Siemens SL 55 vigastus oli tingitud hageja poolt kasutusjuhendi mittetäitmisest. Järelmaksuga müügilepingu punkti 2.3. kohaselt kostja kohustus tagama lepingu kestuse ajal omal riisikol mobiiltelefoni säilimise ja sihipärase ning heaperemeheliku kasutamise. Kuivõrd kostja oma süüd mobiiltelefoni rikkes ei tunnistanud, siis pakuti hageja poolt võimalust sõltumatu eksperthinnangu saamiseks mobiiltelefonide ametlikku hooldust pakkuvast äriühingust. Toimikust ei ilmne, et kostja oleks soovinud seda võimalust kasutada, et välja selgitada Siemens SL 55 tehnilise rikke põhjus ( t.lk.89-90). Kostja ei ole esitanud tõendit, mis oleks ümber lükanud hageja väite järelmaksuga müügilepingu punkti 2.3 rikkumise kohta tema poolt. Apellandi väidetel ei saanud ta selgust, miks ei kehti garantii ka akule. Maakohus on otsuses põhjendanud, et kostja valduses olevale mobiiltelefonile ei laienenud garantii tervikuna, kuivõrd kostja ei käsitlenud mobiiltelefoni heaperemehelikult, telefoni korpusel olid mõlgid. Hageja on hagimenetluses põhjendanud, miks akule garantii ei laienenud. AS Mobile Wholesale hoolduskeskus tuvastas mobiiltelefonil mehhaanilised vigastused, mis ei võinud tekkida heaperemehelikul ja sihipärasel kasutamisel, mistõttu ei kuulunud ka aku garantii alla. Kostja mobiiltelefoni aku ei pidanud päevagi vastu ning see oli seotud mobiiltelefoni rikkega.

Seega ei leidnud tõendamist see asjaolu, et kostjal oli rahaline nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.

saaks

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et hageja on nõude õiguslikku alust ja selle suurust tõendanud, kuid kostja oma vastuväited ei ole tõendanud. Maakohus tuvastas, et kostja kohustus tasuda mobiilside teenuste ja mobiiltelefoni eest tuleneb pooltevahelisest 22.02.2001 liitumislepingust ja 22.03.2004 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja poolt esitatud arvetest 31.05. 2004, 30.06.2004 ja 28.07.2007 summas 7425,65 krooni on kostja maksnud 24.03.2006 405, 90 krooni ja 28.06.2006 1 491,61 krooni. Seega võlasummaks jäi 5528,14 krooni, millises ulatuses on maakohus nõude rahuldanud. Vastustaja vastuväidetel kostja ei ole lõpetanud 22.02.2001 AS-ga EMT sõlmitud mobiilsideteenuse liitumislepingut ega taganenud 20.03.2004 järelmaksuga müügilepingust, mille alusel ostis mobiiltelefoni Siemens SL55. Seega apellandi väide sellest, et ta taganes lepingust, tõendamist ei leidnud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on kohustatud maksma kasutatud teenuste ja saadud kauba eest ning kui leping oleks lõpetatud, ei vabastaks see kostjat varasema võlgnevuse maksmisest. Apellandi väidetel võeti talt mobiiltelefon tagasi ning sellest tulenevalt ei saa nõuda raha telefoni eest. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu punkti 2.5 kohaselt, kui ostja ei suuda tagastada vara lepingu punktide 2.4. ja 3.2. sätestatud korras või vara ei ole kasutatud lepingus ettenähtud korras, siis peab ostja hüvitama müüjale vara väärtuse ja ostja poolt tasutud summa vahe. Seega asjaolu, et kostja andis hagejale mittetöökorras mobiiltelefoni, ei vabasta järelmaksuga müügilepingu täitmisest. Vastustaja vastuväide on õige, et nõustuda ei saa apellandi väitega, et ta ei ole garantiiremondi eeskirju eelnevalt näinud. Ostu-müügilepingu punkti 7.1 kohaselt lepingu allakirjutamisega kinnitas ostja( kostja), et on tutvunud ning nõus müüja poolt pakutavate vara hooldus- ja garantiitingimustega( t.lk. 10-11). Arvestades eeltoodut puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.