Tsiviilasi nr 2-07-15775
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-15775
Tsiviilasi
E.K. avaldus eestkostja ametist vabastamiseks
Menetlustoiming
eestkostja ametist vabastamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja E.K. puudutatud isik L.S. puudutatud isiku esindaja Eve Pilt, Eesti Patsientide Esindusühing, Kaupmehe 14 10114 Tallinn; eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Punane 16 13619 Tallinn
Rahuldada E.K. avaldus ja vabastada E.K. L.S. eestkostja ametist. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja Tartu Linnavalitsusele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega E.K. . Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
E.K. esitas 24.04.2007 kohtule avalduse L.S. eestkostja ametist vabastamiseks omal soovil. Avaldaja määrati L.S. eestkostjaks Tartu Maakohtu 23.09.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-2016/04. Avalduse kohaselt oli L.S. seisund esimese kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise hetkel ja enne Kernu Hooldekodusse minekut raske. Ta kannatas meeletute hirmude all. L.S. arvates taheti teda kogu aeg tappa ja ka haiglast arstidelt sai ta ravimimürgituse. Käesolevaks ajaks on arstlikke ekspertiise kokku toimunud kolm ning nende tulemus on kõigil sama – L.S. vajab eeskostet tema enda huvides, oma haigusest tulenevalt. Tallinnas oma korteris ei saanud L.S. enam ööbida, kuna seal kõikjal toimus prostitutsioon ja inimkaubandus. Lisaks oli igal pool vibratsioon ja toimus alaline varjatud kuritegu. L.S. palus määrata kuriteokoosseisu ning püüdis kirjutada abipalveid.
Hirmud olid ilmselt põhjustanud tema pidevalt ärritunud seisundi. Arvestades asjaolu, et L.S. ei ööbinud kodus, otsides omale pidevalt uusi ööbimiskohti, oleks sellist inimest võidud pahatahtlikult ära kasutada ning L.S. oli oma seisundi tõttu ohtlik iseendale. Avaldaja helistas Kernu Hooldekodus viibinud L.S. regulaarselt, suhtles hooldekodu personali, st hooldajate ning ka hooldekodu direktoriga, kes olid teadlikud L.S. ravist. Dr Relli arvas, et taoline pikaajaline ravi, mis oli L.S. määratud, peaks tulemusi andma. 2004. aasta sügisel L.S. seisund avaldaja arvates paranes tänu sotsiaalse võrgustiku toele ning regulaarsele psühhiaatrilisele ravile. L.S. oli palju rahulikum. L.S. elukeskkond peakski olema rahulik, teda ei tohiks kuidagi ärritada. Teda ärritavad küsimused, mis puudutavad tema haigust. Tal on oma arusaamised elust ja ta ei taha, et teda haigeks nimetatakse. L.S. on arvamusel, et talle on kogu aeg liiga tehtud. L.S. ise oli eluga Aarikese Hooldekodus rahul. L.S. ei tohiks ärritada lõputute kohtuvaidlustega. Sellised juhtumid mõjuvad tema tervisele halvasti. Avaldaja leiab, olles mainitud pikaleveninud vaidluste juures, et tema eeskostjana ei saa ega suuda L.S. kaitsta nii, nagu ta ise sooviks. Avaldaja soovib eestkostest loobuda oma vabal tahtel, kuna see kahjustab tugevalt tema tervist ning häirib väga tõsiselt avaldaja isiklikku pereelu. Avaldaja leiab, et tema tervis enam ei võimalda ning ta ei ole nõus osalema lõpututel kohtuprotsessidel ning soovib, et ta vabastataks L.S. eestkostja ametist. Kirjalikus vastuses kohtule taotlesid L.S. ja tema esindaja esitatud avalduse rahuldamist. Eestkosteasutuse, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna, arvamuse kohaselt ei ole L.S. vastu, et kohus E.K. avalduse rahuldaks, mis annaks tema arvates talle suuremad võimalused oma õiguste taastamiseks ning tekitatud kahjude korvamiseks. Vestluse sisust ning iseloomust lähtuvalt ei saa Lasnamäe Linnaosa Valitsus üheselt väita, et L.S. vajaks oma elu korraldamisel isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkostet. Samuti ei võimalda neil objektiivsema arvamuse esitamist ka informatsiooni puudumine kohtulahendiga seotud materjalidest, mis said aluseks L.S. eestkoste määramisel.
TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. Kohus leiab, et avaldaja poolt toodud põhjendused on piisavalt mõjuvad tema vabastamiseks L.S. eestkostja ametist ning E.K. tuleb TsMS § 530 lg 1 alusel L.S. eestkostja ametist vabastada. L.S. ja tema esindaja on kinnitanud oma nõusolekut E.K. vabastamiseks eestkostja ametist. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus on eelnevalt menetlenud L.S. enda avaldust eestkoste lõpetamiseks, milline on jäetud Tartu Maakohtu 20.12.2006 määrusega rahuldamata (tsiviilasi nr 2-06-16098) ja millele Riigikohus ei andnud 25.07.2007 menetlusluba. Kujunenud olukord on selline, kus usaldamatuse õhkkonnas ei ole E.K. võimalik enam täita L.S. eestkostja ülesandeid ja eestkostetav L.S. ei soovi, et neid ülesandeid E.K. täidaks, vaid on arvamusel, et eestkostja volituste lõpetamine annab talle suuremad võimalused oma õiguste taastamiseks ja tekitatud kahjude korvamiseks. Kohtule ei ole esitatud L.S. uue eestkostja määramise avaldust. L.S. elab hetkel Tallinnas ja tema elukohajärgseks eestkosteasutuseks on Lasnamäe Linnaosa Valitsus, kes kuni uue eestkostja määramiseni täidab PKS § 95 lg 5 järgi L.S. eestkostja ülesandeid. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.